Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Loimurid

Index Loimurid

Loimurid ehk tardigraadid (Tardigrada) on loomade hõimkond.

49 suhted: Anabioos, Antarktika, Arhed, Bakterid, Bilateraalne sümmeetria, DNA, Ekstremofiil, Embrüo, Euteelia, Fülogenees, Geen, Hõimkond, Herbivoor, Himaalaja, Karnivoor, Kestumine, Klass (bioloogia), Kosmos, Kriit (ajastu), Kutiikula, Kuumaveeallikas, Lazzaro Spallanzani, Lülijalgsed, Liik (bioloogia), Loimurite loend, Loomad, Maa-lähedane orbiit, Metabolism, Molekul, Neel, Oreella, Pärak, Põhja-Ameerika, Põhja-Carolina Ülikool, Pooldumine, Saksa keel, Samblikud, Sammaltaimed, Söögitoru, Seened, Sperma, Substraat (ökoloogia), Ultraviolettkiirgus, Vaakum, Valgud, Vetikad, Vihmamets, Viljastumine, 1773.

Anabioos

Anabioos (vanakreeka sõnast ἀναβίωσις (anabiōsis) 'taaselustumine') on organismi (näiteks taime, looma, mikroorganismi) füsioloogiline seisund, kus vaadeldaval organismil nähtavad elutunnused puuduvad.

Uus!!: Loimurid ja Anabioos · Näe rohkem »

Antarktika

Antarktika Antarktika Antarktika kaart Antarktise reljeef šelfiliustiketa Antarktise reljeef hüpsomeetrilises värvingus Polaaruurija Antarktika jäätunnelis sukeldumas Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas (nn Lõuna-Jäämeres).

Uus!!: Loimurid ja Antarktika · Näe rohkem »

Arhed

Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.

Uus!!: Loimurid ja Arhed · Näe rohkem »

Bakterid

Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.

Uus!!: Loimurid ja Bakterid · Näe rohkem »

Bilateraalne sümmeetria

Liblika tiivad (pildil ''Junonia coenia'') on hea näide looduses esinevast bilateraalsest sümmeetriast Bilateraalne sümmeetria ehk bilateraalsümmeetria ehk kahekülgne sümmeetria) on üks paljudest sümmeetriatüüpidest. Näieks, bioloogias on see sümmeetriatüüp vaadeldav kui organismi kehaehitusplaani võimalik kaheks jaotamine vaid ühe sümmeetriatasandiga, mille tagajärjel saab kahte osa vaadelda üksteise peegelpiltidena. Bilateraalne sümmeetria on aktiivselt liikuvatel loomadel, kuna neil on eristunud ees- ja tagaots, kõhtmine ja selgmine pool ning vasak ja parem külg. Bilateraalne sümmeetria esineb enamikul hulkraksetel loomadel ja mõnedel taimedel. Bilateraalsed on näiteks rõngussid ja keelikloomad, kaasa arvatud inimene. Bilateraalset sümmeetriat esineb ka taimeriigis. Näiteks lehed nii puudel kui rohttaimedel on tavaliselt sümmeetrilised. Mõned taimed, näiteks orhideed ja liblikõielised, võivad olla täielikult kahekülgselt sümmeetrilised. Bilateraalne sümmeetria kehtib ainult keha väliskuju, mitte siseelundite asetuse kohta. Näiteks inimesel on süda ja põrn vasakul pool, aga maks ja sapipõis paremal pool. Bilateraalne sümmeetria ei tähenda siiski täielikku sümmeetriat viimase üksikasjani. Näiteks sünnimärgid inimese kehal paiknevad ebasümmeetriliselt. Kahekülgse ja radiaalsümmeetria kombineerumise tulemusel tekib biradiaalsümmeetria ehk kaksikradiaalsümmeetria. See esineb näiteks kammloomadel ja mõnel algsuuste rühmal.

Uus!!: Loimurid ja Bilateraalne sümmeetria · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Loimurid ja DNA · Näe rohkem »

Ekstremofiil

Yellowstone'i rahvuspargis Ekstremofiilid on mikroorganismid, kes elavad hulkraksete jaoks ekstreemsetes tingimustes: madalatel temperatuuridel (näiteks merejääs), kuumaveeallikates või happelistes, aluselistes või soolastes veelistes jt keskkondades.

Uus!!: Loimurid ja Ekstremofiil · Näe rohkem »

Embrüo

Kuuenädalane inimese embrüo Embrüo ehk idulane on algstaadiumis olev eostusvili, millest areneb välja loode ehk feetus ehk vililane.

Uus!!: Loimurid ja Embrüo · Näe rohkem »

Euteelia

ripskõhtsest. Rakud on näha loomakese pinnal Euteelilised organismid omavad kindlat arvu rakke, mis on konkreetne suurus iga liigi puhul.

Uus!!: Loimurid ja Euteelia · Näe rohkem »

Fülogenees

parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.

Uus!!: Loimurid ja Fülogenees · Näe rohkem »

Geen

aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.

Uus!!: Loimurid ja Geen · Näe rohkem »

Hõimkond

Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.

Uus!!: Loimurid ja Hõimkond · Näe rohkem »

Herbivoor

Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.

Uus!!: Loimurid ja Herbivoor · Näe rohkem »

Himaalaja

Himaalaja Video Himaalajast Indias Himaalaja on kurdmäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani territooriumil, kõrgeim mäestik ning suurim ja noorim kurdmäestik Maal.

Uus!!: Loimurid ja Himaalaja · Näe rohkem »

Karnivoor

Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest.

Uus!!: Loimurid ja Karnivoor · Näe rohkem »

Kestumine

tsikaadlase kestumine Kestumine ehk kestamine (inglise keeles ecdysis) on paljude lülijalgsete, kahepaiksete ja roomajate regulaarne jäiga kutiikula või epidermise marraskihi vahetamine selleks, et loom saaks kasvada.

Uus!!: Loimurid ja Kestumine · Näe rohkem »

Klass (bioloogia)

Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.

Uus!!: Loimurid ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »

Kosmos

Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Uus!!: Loimurid ja Kosmos · Näe rohkem »

Kriit (ajastu)

Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Loimurid ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »

Kutiikula

Kutiikula võib tähendada.

Uus!!: Loimurid ja Kutiikula · Näe rohkem »

Kuumaveeallikas

Yellowstone'i rahvuspargis Euroopa suurim kuumveeallikas Deildartunguhver Islandil (180 l/s, 97 °C) Kuumaveeallikas on allikas, mille vee temperatuur on üle +20 °C või üle asukoha aasta keskmise õhutemperatuuri.

Uus!!: Loimurid ja Kuumaveeallikas · Näe rohkem »

Lazzaro Spallanzani

Lazzaro Spallanzani Lazzaro Spallanzani (12. jaanuar 1729 – 11. veebruar 1799) oli Itaalia katoliku preester, bioloog ja füsioloog.

Uus!!: Loimurid ja Lazzaro Spallanzani · Näe rohkem »

Lülijalgsed

Lülijalgsed ehk artropoodid (Arthropoda) on loomariigi hõimkond, kuhu kuulub üle 80% tänapäevastest loomaliikidest.

Uus!!: Loimurid ja Lülijalgsed · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Loimurid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Loimurite loend

Loimurite loend loetleb loimureid.

Uus!!: Loimurid ja Loimurite loend · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Loimurid ja Loomad · Näe rohkem »

Maa-lähedane orbiit

Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.

Uus!!: Loimurid ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Loimurid ja Metabolism · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Loimurid ja Molekul · Näe rohkem »

Neel

Neel (ladina keeles pharynx) on seedeelundkonna ja hingamisteede ühine osa, mis jaguneb ninaneeluks, suuneeluks ja alumiseks neeluks.

Uus!!: Loimurid ja Neel · Näe rohkem »

Oreella

Oreella on perekond loimureid.

Uus!!: Loimurid ja Oreella · Näe rohkem »

Pärak

naisel Pärak (ladina keeles anus) on loomadel, sealhulgas inimesel, seedekulgla (pärasoole) avaus keha pinnal, mille kaudu väljutatakse roe.

Uus!!: Loimurid ja Pärak · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Loimurid ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Põhja-Carolina Ülikool

Põhja-Carolina Ülikool (University of North Carolina) on Põhja-Carolina 16 ülikooli ja 1 keskkooli ühendav süsteem.

Uus!!: Loimurid ja Põhja-Carolina Ülikool · Näe rohkem »

Pooldumine

Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.

Uus!!: Loimurid ja Pooldumine · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Loimurid ja Saksa keel · Näe rohkem »

Samblikud

"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).

Uus!!: Loimurid ja Samblikud · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Loimurid ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Söögitoru

Söögitoru (ladina oesophagus, esophagus) on selgroogsetel seedekulglasse kuuluv torujas lihaseline elund, mis kulgeb neelust maoni.

Uus!!: Loimurid ja Söögitoru · Näe rohkem »

Seened

Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.

Uus!!: Loimurid ja Seened · Näe rohkem »

Sperma

Sperma ehk seemnevedelik ehk ejakulaat ehk seeme on paljude suguliselt paljunevate hermafrodiitide ja isaste organismide orgaaniline kehavedelik, mis väljutatakse looduslikult suguti kaudu valdavalt seemnepurske ajal.

Uus!!: Loimurid ja Sperma · Näe rohkem »

Substraat (ökoloogia)

Substraat ehk toitekeskkond on ökoloogias taimede, seente ning sessiilsete loomade kasvupinda või aktiivsete (vagiilsete) loomade kulgemiskeskkond.

Uus!!: Loimurid ja Substraat (ökoloogia) · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Loimurid ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Vaakum

Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).

Uus!!: Loimurid ja Vaakum · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Loimurid ja Valgud · Näe rohkem »

Vetikad

pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.

Uus!!: Loimurid ja Vetikad · Näe rohkem »

Vihmamets

Troopiliste vihmametsade levila Parasvöötme vihmametsade levila Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud suur produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus.

Uus!!: Loimurid ja Vihmamets · Näe rohkem »

Viljastumine

Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.

Uus!!: Loimurid ja Viljastumine · Näe rohkem »

1773

1773.

Uus!!: Loimurid ja 1773 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Loimur, Tardigraadid, Tardigrada.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »