Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Lokstiņi vasallilinnus

Index Lokstiņi vasallilinnus

Lokstiņi vasallilinnus (läti keeles ka Lokstene ja Loksteņa, saksa Loxten) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Krustpilsi (Kreuzburg) linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Pļaviņase piirkonnas (Pļaviņu novads), Klintaine vallas (Klintaines pagasts), Väina (Daugava) jõe paremal ehk põhjakaldal, kohas kus Lokstene jõgi (Lokstinupite, Loxtenbach) Väinasse suubudes moodustab terava kaldaneemiku, Lokstiņi külast 50 m lõunas ja Plavinase linnast u 4 km lääneedelas.

79 suhted: Adramaa, Altmargi vaherahu, Ļaudona piiskopilinnus, Barbakaan, Bērzaune, Bērzaune vasallilinnus, Daugava, Esiaeg, Friedrich Kruse, Gustav II Adolf, Henning Scharpenberg, Hermann Wartbergest, Holmi linnus, Jersika vürstiriik, Kalsnava vasallilinnus, Karl von Löwis of Menar, Kęstutis, Klintaine vald, Koknese, Koknese kihelkond, Koknese piiskopilinnus, Krievciemsi vasallilinnus, Kristiina, Krustpils, Krustpilsi piiskopilinnus, Latgalid, Lään, Läti, Leedu suurvürst, Leedu suurvürstiriik, Liivimaa kubermang, Liivimaa ordu, Linnus, Linnusepiirkond, Muinaslinnus, Neem, Pļaviņase hüdroelektrijaam, Pļaviņase piirkond, Põhjasõda, Riia kreis, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Sēlpilsi foogtilinnus, Seelid, Stukmaņi mõis, Suur reduktsioon, Tiesenhausen, Vasall, Vasallilinnus, Vene Õigeusu Kirik, ..., Venemaa Keisririik, Vidzeme, Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika, 11. sajand, 1354, 1373, 1375, 14. sajand, 1416, 1437, 15. sajand, 1598, 1601, 1629, 1647, 1653, 1687, 1730, 1780, 1839, 1873, 19. sajand, 1902, 1924, 1962, 1964, 1966, 20. sajand, 3. sajand. Laienda indeks (29 rohkem) »

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Adramaa · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Ļaudona piiskopilinnus

Ļaudona piiskopilinnus (eesti Laudoni, saksa Laudon, Laudohn, läti nimekuju 1926. aastani Liograde, Lijogrāde, vene Левдань) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Laudoni vallas (Ļaudonas pagasts), Ļaudona asulas, Svētupe (Laudohne) jõe vasakkaldal, selle jõe kääru poolt moodustatud poolsaarel, u 400 meetrit Svētupe suubumisest lõuna pool voolavasse Aiviekste (Ewst) jõkke.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Ļaudona piiskopilinnus · Näe rohkem »

Barbakaan

''Barbacane de la Porte des Champs'' Barbakaan (vanaprantsuse keele sõnast barbacane) on linna või linnuse puhul sillapäis, väravehitise ette püstitatud väline tõstesilda külgedelt ümbritsev kaitsetorn või tornipaar.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Barbakaan · Näe rohkem »

Bērzaune

Bērzaune on küla (vidējciems) Lätis Madona piirkonnas Bērzaune vallas.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Bērzaune · Näe rohkem »

Bērzaune vasallilinnus

Linnuse territooriumil olev tornivare, ilmselt ümara suurtükitorni oma. U. 2010. aastal Berzaune vasallilinnus (eesti Bersoni, saksa Bersohn, vene Berzon) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis kuulus Sesviina (Cesvaine) linnusepiirkonda ja oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Vidzeme kultuuriajaloolises piirkonnas, Madona piirkonnas (Madonas novads), Bērzaune vallas (Bērzaunes pagasts), Bērzaune asulas, Bērzaune jõe ülemjooksu vasakkaldal, Bērzaune luteri kirikust 350 m lõunas.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Bērzaune vasallilinnus · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Daugava · Näe rohkem »

Esiaeg

Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Esiaeg · Näe rohkem »

Friedrich Kruse

Friedrich Karl Hermann Kruse Friedrich Karl Hermann Kruse (21. juuli 1790 Oldenburg – 3. august 1866 Leipzig) oli baltisaksa ajaloolane ja publitsist.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Friedrich Kruse · Näe rohkem »

Gustav II Adolf

Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »

Henning Scharpenberg

Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Henning Scharpenberg · Näe rohkem »

Hermann Wartbergest

Hermann Wartbergest (ka Wartberge Hermann, Hermann Wartberge, saksa Hermann von Wartberge, ladina Hermannus de Wartberge) oli 14. sajandil elanud Liivimaa (Liivi ordu) kroonik.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Hermann Wartbergest · Näe rohkem »

Holmi linnus

Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Holmi linnus · Näe rohkem »

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »

Kalsnava vasallilinnus

Kalsnava vasallilinnus (eesti Kaltsenau, saksa Kalzenau, Calzenau) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli Berzaune abilinnus ja läänistatud Tiesenhausenite perekonnale.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Kalsnava vasallilinnus · Näe rohkem »

Karl von Löwis of Menar

Löwis of Menari aadlivapp Karl Woldemar von Löwis of Menar (läti Kārlis fon Lēviss of Menārs; 7. september 1855 Pantene mõis, Väike-Salatsi kihelkond, Liivimaa – 7. mai 1930 Riia) oli baltisaksa päritolu Baltimaade ajaloolise geograafia harrastaja, kunstiajaloolane, arheoloog ja kartograaf.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Karl von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Kęstutis

Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Kęstutis · Näe rohkem »

Klintaine vald

Viinamäe linnamägi Klintaine vald (läti keeles Klintaines pagasts) on vald Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Klintaine vald · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Koknese · Näe rohkem »

Koknese kihelkond

Koknese kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kokenhusen) oli haldusüksus Võnnu ja Riia kreisis Liivimaa kubermangus Lätimaal.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Koknese kihelkond · Näe rohkem »

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »

Krievciemsi vasallilinnus

Krievciemsi vasallilinnus (eestipäraselt Veneküla, läti keeles "Krievciems" – 'moskvalaste küla', 'moskoviitide küla', saksa keeles Ruschendorf, Russendorf) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud vasallilinnus, mis oli läänistatud Tiesenhausenite perekonnale ning mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolises piirkonnas, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Varieši vallas (Variešu pagasts), Krievciemsi asulas, Aiviekste (Ewst) jõe alamjooksu vasakul ehk lõunakaldal, u 50 m kaugusel endisest Krievciemsi mõisast.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Krievciemsi vasallilinnus · Näe rohkem »

Kristiina

Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Kristiina · Näe rohkem »

Krustpils

Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Krustpils · Näe rohkem »

Krustpilsi piiskopilinnus

Vaade linnusekompleksile edelast, 1994, pärast vene sõjaväe lahkumist Krustpilsi piiskopilinnus ("Ristilinnus", "Ristilinn", saksa Kreutzburg, Kreuzburg, vene Крыжборг, Крумбарк, leedu Krustpilis) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud piiskopilinnus, mis paikneb Lätis, Latgale kultuuriajaloolise piirkonna läänetipus, Krustpilsi piirkonnas (Krustpils novads), Jekabpilsi linnas, Väina jõe kirdepoolsel e. paremkaldal, Donaviņa (Dzirnupite) jõe suudmekoha lähedal Väinasse.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Krustpilsi piiskopilinnus · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Latgalid · Näe rohkem »

Lään

Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Lään · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Läti · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Linnus · Näe rohkem »

Linnusepiirkond

Linnusepiirkond oli ühe linnuse üliku(te)le kuuluv, tema (nende) ees maksu- või muid kohustusi kandva rahvastikuga maa-ala.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Linnusepiirkond · Näe rohkem »

Muinaslinnus

Muinaslinnus oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Muinaslinnus · Näe rohkem »

Neem

Neem ehk maanina (ka nina) on nukina merre või järve ulatuv väike maismaa osa.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Neem · Näe rohkem »

Pļaviņase hüdroelektrijaam

Pļaviņase HEJ (aprill, 2006) Pļaviņase hüdroelektrijaam (lühemalt Pļaviņase HEJ) on Lätis Daugava jõel Aizkraukle linnas asuv hüdroelektrijaam.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Pļaviņase hüdroelektrijaam · Näe rohkem »

Pļaviņase piirkond

Pļaviņase piirkond (läti keeles Pļaviņu novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Pļaviņase piirkond · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Riia kreis

Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Sēlpilsi foogtilinnus

Selpilsi linnus jõe vasakult kaldalt vaadatuna. Vaade pealinnuse osaliselt säilinud kagupoolsele müüriosale Sēlpilsi foogtilinnus ('seelilinn', 'seelide linnus', eesti keeles ka Seelpils, läti Sēlpils, saksa Selburg, ladina castrum Selonum, poola Zelbork) oli Liivi ordu seelide alade foogti pealinnus ja asus Kesk-Lätis ajaloolise Sēlija aladel.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Sēlpilsi foogtilinnus · Näe rohkem »

Seelid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Seelid · Näe rohkem »

Stukmaņi mõis

Stukmaņi mõisa peahoone Stukmaņi mõis (Stukmaņu muiža, saksa keeles Stockmannshof) oli mõis Lätis Koknese kihelkonnas.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Stukmaņi mõis · Näe rohkem »

Suur reduktsioon

Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »

Tiesenhausen

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Tiesenhausen · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Vasall · Näe rohkem »

Vasallilinnus

Vasallilinnus on vasalli poolt rajatud või kasutuses olnud linnus.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Vasallilinnus · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika

Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika on Liivi ordu krooniku Wartberge Hermanni umbes 1372 koostatud kroonika.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja Wartberge Hermanni Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 11. sajand · Näe rohkem »

1354

1354.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1354 · Näe rohkem »

1373

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1373 · Näe rohkem »

1375

1375.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1375 · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 14. sajand · Näe rohkem »

1416

1416.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1416 · Näe rohkem »

1437

1437.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1437 · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 15. sajand · Näe rohkem »

1598

1598.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1598 · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1601 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1629 · Näe rohkem »

1647

1647.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1647 · Näe rohkem »

1653

1653.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1653 · Näe rohkem »

1687

1687.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1687 · Näe rohkem »

1730

1730.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1730 · Näe rohkem »

1780

1780.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1780 · Näe rohkem »

1839

1839.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1839 · Näe rohkem »

1873

1873.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1873 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 19. sajand · Näe rohkem »

1902

1902.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1902 · Näe rohkem »

1924

1924.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1924 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1962 · Näe rohkem »

1964

1964.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1964 · Näe rohkem »

1966

1966.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 1966 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 20. sajand · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Lokstiņi vasallilinnus ja 3. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Lokstene vasallilinnus, Lokstini vasallilinnus, Lokstiņi linnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »