Kiiremini kui brauser!
103 suhted: Abstraktsioon, Albert Einstein, Aristoteles, Asi, Asjaolu, Boyle'i-Mariotte'i seadus, David Hume, Definitsioon, DNA, Eksperiment, Elektrivool, Elektrivoolu tugevus, Elementaarosakesed, Empirism, Energia jäävuse seadus, Ensüüm, Epistemoloogia, Erirelatiivsusteooria, Ernst Mach, Falsifikatsioon, Füüsikaline suurus, Filosoofia, Filosoofilised uurimused, Flogiston, George Berkeley, Harjumus, HIV, Ideaalne gaas, Inertsiseadus, Inimene, Isaac Newton, Jäävusseadus, Jõud, Jumal, Kaos, Keha, Kiirendus, Kinemaatika, Kirjeldus, Klassikaline mehaanika, Kogemus, Konstant, Konstruktivism (filosoofia), Korrelatsioon, Korrutamine, Kvantfüüsika, Leiutamine, Logos, Loodus, Loodusteadus, ..., Loogika, Ludwig Wittgenstein, Maailm (filosoofia), Mass, Massi jäävuse seadus, Matemaatika, Mõõtmine, Mõiste, Mõistus, Mõtlemine, Meeled, Metafoor, Mudel, Newtoni teine seadus, Nukleonid, Ohmi seadus, Olemus, Omadus, Paratamatus, Pöördtranskriptaas, Põhjus, Põhjuslikkus, Pinge (elekter), Ratsionalism, Rõhk, Reegel, Retroviirused, RNA, Ruumala, Sündmus, Seadus, Seadusandlus, Seletus, Sirge, Taju, Takistus, Tõestus, Tõesus, Teadus, Teadusfilosoofia, Tegelikkus, Temperatuur, Teooria, Transkriptsioon (geneetika), Uskumus, Vaakum, Vaatlus, Valem, Valgus, Valguse kiirus, Väärus, Võimalikkus, Vitalism. Laienda indeks (53 rohkem) »
Abstraktsioon
Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.
Uus!!: Loodusseadus ja Abstraktsioon · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Loodusseadus ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Loodusseadus ja Aristoteles · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Loodusseadus ja Asi · Näe rohkem »
Asjaolu
Asjaolu (saksa keeles Sachverhalt, soome keeles asiaintila) ehk asjade seis ehk asjaseis (inglise keeles state of affairs), ka olukord ehk situatsioon, on entiteet, mis vastab propositsioonile p ja on olemas (ehk "kehtib") siis ja ainult siis, kui p on tõene.
Uus!!: Loodusseadus ja Asjaolu · Näe rohkem »
Boyle'i-Mariotte'i seadus
Konstantsel temperatuuril antud gaasi hulga puhul on rõhk pöördvõrdeline ruumalaga Boyle'i-Mariotte'i seadus on üks gaaside seadustest ning ideaalse gaasi olekuvõrrandi erijuht.
Uus!!: Loodusseadus ja Boyle'i-Mariotte'i seadus · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Loodusseadus ja David Hume · Näe rohkem »
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Uus!!: Loodusseadus ja Definitsioon · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Loodusseadus ja DNA · Näe rohkem »
Eksperiment
Eksperiment (ladina sõnast experimentum 'katse') ehk katse on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, seejuures tingimusi kontrolli all hoides.
Uus!!: Loodusseadus ja Eksperiment · Näe rohkem »
Elektrivool
Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine elektriahelas.
Uus!!: Loodusseadus ja Elektrivool · Näe rohkem »
Elektrivoolu tugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: kus \Delta Q on aja \Delta t jooksul juhti läbinud laeng.
Uus!!: Loodusseadus ja Elektrivoolu tugevus · Näe rohkem »
Elementaarosakesed
Algosake ehk elementaarosake ehk fundamentaalosake on meile tuntud universumi mateeria vähim osake, millel puudub meile teada olev alamstruktuur.
Uus!!: Loodusseadus ja Elementaarosakesed · Näe rohkem »
Empirism
Empirism on mõttesuund, mis vastandub ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kogemuseelset teadmist (või kaasasündinud ideesid).
Uus!!: Loodusseadus ja Empirism · Näe rohkem »
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Uus!!: Loodusseadus ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Loodusseadus ja Ensüüm · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Loodusseadus ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Loodusseadus ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Ernst Mach
Ernst Mach Ernst Waldfried Josef Wenzel Mach (18. veebruar 1838 – 19. veebruar 1916) oli austria füüsik ja filosoof.
Uus!!: Loodusseadus ja Ernst Mach · Näe rohkem »
Falsifikatsioon
Teoreetilise väite või teooria falsifikatsiooniks ehk falsifitseerimiseks nimetatakse selle järeldustega vastuolus oleva fakti tuvastamist.
Uus!!: Loodusseadus ja Falsifikatsioon · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Loodusseadus ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Loodusseadus ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofilised uurimused
"Filosoofilised uurimused" ("Philosophische Untersuchungen") on üks Ludwig Wittgensteini kahest tähtsamast teosest kõrvuti "Loogilis-filosoofiline traktaadiga".
Uus!!: Loodusseadus ja Filosoofilised uurimused · Näe rohkem »
Flogiston
Flogiston oli 17.
Uus!!: Loodusseadus ja Flogiston · Näe rohkem »
George Berkeley
George Berkeley (1730) kunstnik John Smiberti maalil. George Berkeley (12. märts 1685 – 14. jaanuar 1753) oli angloiiri teoloog ja filosoof, anglikaani kiriku piiskop.
Uus!!: Loodusseadus ja George Berkeley · Näe rohkem »
Harjumus
Harjumus on tegevus, mis on korduva sooritamise (sh õppimise) teel muutunud automaatseks või tavapäraseks.
Uus!!: Loodusseadus ja Harjumus · Näe rohkem »
HIV
HIV (lühend ingliskeelsest nimetusest human immunodeficiency virus) ehk HI-viirus ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus ehk inimese immuunsuspuudulikkuse viirus on viiruse liik.
Uus!!: Loodusseadus ja HIV · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Loodusseadus ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Inertsiseadus
Inertsiseadus ehk Newtoni esimene seadus paneb aluse kehade liikumise kirjeldamisele inertsiaalsetes taustsüsteemides.
Uus!!: Loodusseadus ja Inertsiseadus · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Loodusseadus ja Inimene · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Loodusseadus ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Jäävusseadus
Jäävusseadus (ingl conservation law) on füüsikaseadus, mis ütleb, et vaadeldavas isoleeritud süsteemis mingi kindel mõõdetav füüsikaline suurus ei muutu, kui selles süsteemis toimub mingi muutus.
Uus!!: Loodusseadus ja Jäävusseadus · Näe rohkem »
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Uus!!: Loodusseadus ja Jõud · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Loodusseadus ja Jumal · Näe rohkem »
Kaos
Kaos (kreeka keeles χάος, cháos) on täieliku korrastamatuse seisund, vastanduses kosmosele ja universumile.
Uus!!: Loodusseadus ja Kaos · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Loodusseadus ja Keha · Näe rohkem »
Kiirendus
Kiirendus (tähis \vec) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta.
Uus!!: Loodusseadus ja Kiirendus · Näe rohkem »
Kinemaatika
Kinemaatika (kreeka kinēma 'liigutus, liikumine') on mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika).
Uus!!: Loodusseadus ja Kinemaatika · Näe rohkem »
Kirjeldus
Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine.
Uus!!: Loodusseadus ja Kirjeldus · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Loodusseadus ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Loodusseadus ja Kogemus · Näe rohkem »
Konstant
Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.
Uus!!: Loodusseadus ja Konstant · Näe rohkem »
Konstruktivism (filosoofia)
Konstruktivism (ladina keelest: constructio – ehitus) on filosoofias teooria, mille kohaselt igasugune tajumine või tunnetus on maailma kohta tõlgenduse ehk mingi konstruktsiooni loomine (s.t teadvus pole lihtsalt maailma peegeldus).
Uus!!: Loodusseadus ja Konstruktivism (filosoofia) · Näe rohkem »
Korrelatsioon
Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.
Uus!!: Loodusseadus ja Korrelatsioon · Näe rohkem »
Korrutamine
Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.
Uus!!: Loodusseadus ja Korrutamine · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Loodusseadus ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Leiutamine
pisi Leiutamine on uute tehniliste lahenduste (ehk leiutiste) väljatöötamine.
Uus!!: Loodusseadus ja Leiutamine · Näe rohkem »
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Uus!!: Loodusseadus ja Logos · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Loodusseadus ja Loodus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Loodusseadus ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Loodusseadus ja Loogika · Näe rohkem »
Ludwig Wittgenstein
Ludwig Joseph Johann Wittgenstein (26. aprill 1889 Viin – 29. aprill 1951 Cambridge) oli Austria päritolu filosoof, kes töötas Inglismaal ning huvitus eriti tähendusest ja keele piiridest.
Uus!!: Loodusseadus ja Ludwig Wittgenstein · Näe rohkem »
Maailm (filosoofia)
Maailm on filosoofias mitmetähenduslik mõiste.
Uus!!: Loodusseadus ja Maailm (filosoofia) · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Loodusseadus ja Mass · Näe rohkem »
Massi jäävuse seadus
Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.
Uus!!: Loodusseadus ja Massi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Loodusseadus ja Matemaatika · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Loodusseadus ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Loodusseadus ja Mõiste · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Loodusseadus ja Mõistus · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Loodusseadus ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Loodusseadus ja Meeled · Näe rohkem »
Metafoor
Metafoor (kreeka metaphora 'ülekanne') on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson).
Uus!!: Loodusseadus ja Metafoor · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Loodusseadus ja Mudel · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Loodusseadus ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Nukleonid
Nukleonid (N) on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2.
Uus!!: Loodusseadus ja Nukleonid · Näe rohkem »
Ohmi seadus
280px Ohmi seaduse kolmnurk (rõhtkriips tähistab jagamist ja püstkriips korrutamist). Kui otsitav suurus kinni katta, moodustavad kaks ülejäänud tähist arvutusvalemi Ohmi seadus on üks elektriahelate põhilisi seadusi.
Uus!!: Loodusseadus ja Ohmi seadus · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Loodusseadus ja Olemus · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Loodusseadus ja Omadus · Näe rohkem »
Paratamatus
Paratamatus tuleneb nähtuste olemusest, seadusest ja korrast.
Uus!!: Loodusseadus ja Paratamatus · Näe rohkem »
Pöördtranskriptaas
Pöördtranskriptaas on ensüüm, mille abil sünteesitakse RNA matriitsahelalt komplementaarne DNA (cDNA) ahel.
Uus!!: Loodusseadus ja Pöördtranskriptaas · Näe rohkem »
Põhjus
Põhjus on objekti või nähtuse omadus, mille esinemise tulemuseks on alati teatud tagajärg või -järjed.
Uus!!: Loodusseadus ja Põhjus · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Loodusseadus ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Uus!!: Loodusseadus ja Pinge (elekter) · Näe rohkem »
Ratsionalism
Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed.
Uus!!: Loodusseadus ja Ratsionalism · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Loodusseadus ja Rõhk · Näe rohkem »
Reegel
Reegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.
Uus!!: Loodusseadus ja Reegel · Näe rohkem »
Retroviirused
Retroviirused (Retroviridae) on viiruste sugukond, mille genoom koosneb kahest RNA molekulist ja mille genoomis kodeeritud revertaasi ehk pöördtranskriptaasi abil kopeerib viirus end DNA vormi ja suudab integraasi abil liituda peremeesorganismi pärilikkusainega.
Uus!!: Loodusseadus ja Retroviirused · Näe rohkem »
RNA
Ribonukleiinhape ehk RNA (inglise keeles ribonucleic acid; varasem eestikeelne lühend RNH) on bioloogiline makromolekul ehk biopolümeer.
Uus!!: Loodusseadus ja RNA · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Loodusseadus ja Ruumala · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Loodusseadus ja Sündmus · Näe rohkem »
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Uus!!: Loodusseadus ja Seadus · Näe rohkem »
Seadusandlus
Seadusandlus on seaduste kehtestamise protsess.
Uus!!: Loodusseadus ja Seadusandlus · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Loodusseadus ja Seletus · Näe rohkem »
Sirge
Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.
Uus!!: Loodusseadus ja Sirge · Näe rohkem »
Taju
Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.
Uus!!: Loodusseadus ja Taju · Näe rohkem »
Takistus
Takistus on elektrotehnikas füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi omadust avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju.
Uus!!: Loodusseadus ja Takistus · Näe rohkem »
Tõestus
Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.
Uus!!: Loodusseadus ja Tõestus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Loodusseadus ja Tõesus · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Loodusseadus ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusfilosoofia
Üks uusaja Euroopa mõjukamaid teadusfilosoofe oli René Descartes Peeter Müürsepp nimetanud Lembit Valti Teadusfilosoofia on filosoofia haru, mis tegeleb teadusega seotud filosoofiliste probleemidega.
Uus!!: Loodusseadus ja Teadusfilosoofia · Näe rohkem »
Tegelikkus
Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).
Uus!!: Loodusseadus ja Tegelikkus · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Loodusseadus ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Loodusseadus ja Teooria · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Loodusseadus ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Loodusseadus ja Uskumus · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Loodusseadus ja Vaakum · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Loodusseadus ja Vaatlus · Näe rohkem »
Valem
Valemiks nimetatakse matemaatikas ja selle rakendustes tavaliselt sümbolite (matemaatiliste märkide, tähtede ja nii edasi) mõtestatud kombinatsiooni.
Uus!!: Loodusseadus ja Valem · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Loodusseadus ja Valgus · Näe rohkem »
Valguse kiirus
Valguse kiirus on kiirus, millega levib elektromagnetkiirgus, sealhulgas valgus.
Uus!!: Loodusseadus ja Valguse kiirus · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Loodusseadus ja Väärus · Näe rohkem »
Võimalikkus
Võimalikkus (kreeka keeles dynamis, ladina keeles possibilitas, potentia, saksa keeles Möglichkeit) on Loogiline võimalikkus ja reaalne võimalikkus ei ole mitte asja omadused, vaid üksnes mõtlemise ja selle objektide suhte (Beziehung) või senisele tunnetusele põhineva fakti oodatavuse (die Erwartung eines Tatbestandes auf Grund der bisherigen Erkenntnis) väljendus (Ausdruck).
Uus!!: Loodusseadus ja Võimalikkus · Näe rohkem »
Vitalism
Vitalism on arusaam bioloogias, mille kohaselt elusolendeile on iseloomulik füüsikalistest jõududest erineva elujõu (vis vitalis) olemasolu.
Uus!!: Loodusseadus ja Vitalism · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Kausaalne seadus, Loodusseadused, Teaduslik seadus.
