23 suhted: Alusteadused, Bioloogia, Eesti entsüklopeedia, Elusloodus, Eluta loodus, Füüsika, Humanitaarteadused, Keemia, Kolloidkeemia, Loodus, Looduskasutus, Loodusseadus, Loodusteadus, Mateeria, Meditsiin, Mikrobioloogia, Põllumajandus, Rakendusteadused, Täppisteadused, Teadus, Teadusharu, Teaduslik meetod, Tehnika.
Alusteadused
Alusteadused ehk fundamentaalteadused ehk baasteadused (inglise keeles basic research, fundamental research, pure research) on teadusliku uurimistöö suunad, mille peamiseks eesmärgiks on saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita (erinevalt rakendusteadustest).
Uus!!: Loodusteadused ja Alusteadused · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Loodusteadused ja Bioloogia · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Loodusteadused ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Elusloodus
Elusloodus on looduse elus osa.
Uus!!: Loodusteadused ja Elusloodus · Näe rohkem »
Eluta loodus
Eluta loodus on see osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus.
Uus!!: Loodusteadused ja Eluta loodus · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Loodusteadused ja Füüsika · Näe rohkem »
Humanitaarteadused
Humanitaarteadused on inimese kultuurilist ja ühiskondlikku tegevust käsitlevad teadused.
Uus!!: Loodusteadused ja Humanitaarteadused · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Loodusteadused ja Keemia · Näe rohkem »
Kolloidkeemia
Kolloidkeemia on füüsikalise keemia haru, mis uurib pihussüsteeme, asetades rõhu eelkõige kolloidsüsteemidele, kus dispersse faasi osakeste läbimõõt on 10-7...10-9 m. Kolloidkeemias on oluline rõhk erinevate faaside piirpinnanähtuste uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.
Uus!!: Loodusteadused ja Kolloidkeemia · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Loodusteadused ja Loodus · Näe rohkem »
Looduskasutus
Loodus(e)kasutus (inglise nature management) on loodusvarade kasutamine inimkonna poolt.
Uus!!: Loodusteadused ja Looduskasutus · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Loodusteadused ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Loodusteadused ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Loodusteadused ja Mateeria · Näe rohkem »
Meditsiin
Arstid operatsioonisaalisMeditsiin ehk arstiteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') on rakendusbioloogia haru, mis kaitseb ja tugevdab inimese tervist, diagnoosib, ennetab ja ravib haigusi ning pikendab eluiga.
Uus!!: Loodusteadused ja Meditsiin · Näe rohkem »
Mikrobioloogia
Mikroorganismide kasvatamine Petri tassil Mikrobioloogia (vkr mikros 'väike', bios 'elu', logos 'õpetus') on mikroorganismide ehk mikroobide uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Loodusteadused ja Mikrobioloogia · Näe rohkem »
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Uus!!: Loodusteadused ja Põllumajandus · Näe rohkem »
Rakendusteadused
Rakendusteadused (inglise keeles applied research) on teadusliku uurimistöö suunad, mille peamiseks eesmärgiks on leida alusuuringute leidudele võimalikke kasutusalasid või teha kindlaks uusi meetodeid või võimalusi varem määratletud eesmärkide saavutamiseks.
Uus!!: Loodusteadused ja Rakendusteadused · Näe rohkem »
Täppisteadused
Täppisteadused ehk eksaktteadused on teadused, milles on võimalik kvantitatiivsetel uurimismeetoditel põhinev täpne kvantitatiivne teooria.
Uus!!: Loodusteadused ja Täppisteadused · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Loodusteadused ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Loodusteadused ja Teadusharu · Näe rohkem »
Teaduslik meetod
Teaduslik meetod väljendab tõeste teadmiste saamise üldiseid toimingud.
Uus!!: Loodusteadused ja Teaduslik meetod · Näe rohkem »
Tehnika
Tehnika (kreeka keeles τεχνικός, τέχνη tehnikós, téhne 'kunst, meisterlikkus, oskus') on tänapäeval üldmõiste masinate, seadmete, mehhanismide jms või tehniliste vahendite ja meetodite kogumi tähistamiseks.
Uus!!: Loodusteadused ja Tehnika · Näe rohkem »