Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Biogeograafiline rajoneerimine, Bioom, Jäävöönd, Kõrbevöönd, Kõrgusvööndilisus, Kliima, Lehtmetsavöönd, Loomastik, Maailmameri, Maastikusfäär, Metsastepivöönd, Metsatundravöönd, Mullastik, Okasmetsavöönd, Pampa, Poolkõrbevöönd, Preeria, Pusta, Rohtlavöönd, Segametsavöönd, Stepp, Taimkate, Tundravöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Veerežiim.
Biogeograafiline rajoneerimine
Biogeograafiline rajoneerimine ehk biogeograafiline rajoonimine on Maa territooriumi või akvatooriumi liigestamine elustiku oluliste erinevuste alusel.
Uus!!: Loodusvöönd ja Biogeograafiline rajoneerimine · Näe rohkem »
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Uus!!: Loodusvöönd ja Bioom · Näe rohkem »
Jäävöönd
Jäävööde on värvitud helesinise ja valge värvusega Jäävöönd ehk jää- ja külmakõrbed on loodusvöönd, arktilise ja antarktilise geograafilise vöötme osa.
Uus!!: Loodusvöönd ja Jäävöönd · Näe rohkem »
Kõrbevöönd
Kõrbed on märgitud kollasega Kõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab kõrbe ja paikneb parasvöötmes ja troopikavöötmes poolkõrbe- ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöötme vahel.
Uus!!: Loodusvöönd ja Kõrbevöönd · Näe rohkem »
Kõrgusvööndilisus
Kõrgusvööndilisus on iseloomulik kõikidele mäestikele Kõrgusvööndilisus ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevööndite muutumine mägedes.
Uus!!: Loodusvöönd ja Kõrgusvööndilisus · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Loodusvöönd ja Kliima · Näe rohkem »
Lehtmetsavöönd
Lehtmetsavöönd on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euroopas parasvöötme lääneosas üsna katkendlikult okas- ja segametsavööndist lõuna pool.
Uus!!: Loodusvöönd ja Lehtmetsavöönd · Näe rohkem »
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Uus!!: Loodusvöönd ja Loomastik · Näe rohkem »
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Uus!!: Loodusvöönd ja Maailmameri · Näe rohkem »
Maastikusfäär
Maastikusfäär ehk geograafiline sfäär on Maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku, põimuvad ja mõjutavad üksteist maakoore ülaosa, hüdrosfäär, atmosfääri alaosa ja biosfäär.
Uus!!: Loodusvöönd ja Maastikusfäär · Näe rohkem »
Metsastepivöönd
Metsastepivöönd on ülemineku loodusvöönd põhjapoolkera parasvöötmes, kus vahelduvad metsa ja rohtla alad.
Uus!!: Loodusvöönd ja Metsastepivöönd · Näe rohkem »
Metsatundravöönd
Metsatundra, kus domineerivad lehtpuud Metsatundra Venemaal Metsatundra Kanadas Metsatundravöönd on ülemineku loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas tundra- ja okasmetsavöötme vahel.
Uus!!: Loodusvöönd ja Metsatundravöönd · Näe rohkem »
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Uus!!: Loodusvöönd ja Mullastik · Näe rohkem »
Okasmetsavöönd
Okasmetsavöönd Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas.
Uus!!: Loodusvöönd ja Okasmetsavöönd · Näe rohkem »
Pampa
Pampa maastik Pampa Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas Argentina (Buenos Airese, La Pampa, Santa Fe ja Córdoba provintsi), Brasiilia (kõige lõunapoolsema Rio Grande do Suli osariigi) ja Uruguay territooriumil.
Uus!!: Loodusvöönd ja Pampa · Näe rohkem »
Poolkõrbevöönd
Poolkõrbed on märgitud pruuniga Poolkõrbevöönd on loodusvöönd, mis hõlmab poolkõrbe ja paikneb rohtla- ja kõrbevöötme vahel parasvöötmes ning savanni- ja kõrbevöötme troopikavöötmes.
Uus!!: Loodusvöönd ja Poolkõrbevöönd · Näe rohkem »
Preeria
Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla.
Uus!!: Loodusvöönd ja Preeria · Näe rohkem »
Pusta
Pusta maastik Pusta (ungari keeles puszta) on rohtla Ungaris.
Uus!!: Loodusvöönd ja Pusta · Näe rohkem »
Rohtlavöönd
Rohtlavöönd ei moodusta maakeral üht vöödet Rohtlavöönd on loodusvöönd, mis hõlmab nii parasvöötme rohtlaid kui ka lõunapoolkeral paiknevaid pampat, ljaanot ja kampot.
Uus!!: Loodusvöönd ja Rohtlavöönd · Näe rohkem »
Segametsavöönd
Segametsavöönd ehk segametsade vöönd ehk hemiboreaalne vöönd ehk boreonemoraalne vöönd on Maa taimkattevöönd.
Uus!!: Loodusvöönd ja Segametsavöönd · Näe rohkem »
Stepp
Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.
Uus!!: Loodusvöönd ja Stepp · Näe rohkem »
Taimkate
Maailma taimkattekaart Taimkate ehk vegetatsioon on mingi maa-ala taimekoosluste kogum.
Uus!!: Loodusvöönd ja Taimkate · Näe rohkem »
Tundravöönd
Arktiline tundra Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.
Uus!!: Loodusvöönd ja Tundravöönd · Näe rohkem »
Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd
thumb Vahemerelised igihaljad metsad ja põõsastikud Iisraelis Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd on põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas paiknev loodusvöönd lähistroopilise vahemerelise kliimaga piirkondades.
Uus!!: Loodusvöönd ja Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd · Näe rohkem »
Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides.
Uus!!: Loodusvöönd ja Veerežiim · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Geograafiline vöönd, Loodusvööndid, Maastikuvöönd.
