Kiiremini kui brauser!
79 suhted: Aru, Asi, Ülo Matjus, Õigustus, Bertrand Russell, Budistlik loogika, Deduktiivne loogika, Dialektiline loogika, Enn Kasak, Epistemoloogia, Fakt, Filosoofia, Filosoofiline loogika, Formaalloogika, Gottlob Frege, Indrek Meos, Induktiivne loogika, Intuitsioon, Jäljendamine, Jüri Eintalu, Kahevalentne loogika, Kõnekeel, Keel, Kirjeldus, Klassikaline loogika, Kogum, Kord (riie), Ladina keel, Lause, Lauseloogika, Logos, Loogika mõisteid, Loogikute loend, Martin Heidegger, Matemaatika, Matemaatiline loogika, Mäng, Mõistus, Mõtlemine, Meelevald, Mitmevalentne loogika, Mitteklassikaline loogika, Modaalne loogika, Mudel, Olemus, Põhjend, Predikaatloogika, Propositsioon, Reaalsus, Reegel, ..., Rein Prank, Süsteem, Sõna, Sisu, Suhe (filosoofia), Tallinn, Tanel Tammet, Tartu, Tavakeel, Tõde, Tõesus, Tõnu Luik, Teadus, Teadusharu, Tehiskeel, Terve mõistus, Traditsiooniline loogika, Tunnetus (filosoofia), Uskumus, Valesus, Vanakreeka keel, Väärus, Väide, 1970, 1996, 1997, 20. sajand, 2002, 2003. Laienda indeks (29 rohkem) »
Aru
Aru (saksa keeles Verstand, vene keeles рассудок) on kitsamas mõttes (erinevalt mõistusest) inimese võime omada mõisteid ja teha otsustusi.
Uus!!: Loogika ja Aru · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Loogika ja Asi · Näe rohkem »
Ülo Matjus
Ülo Matjus esinemas Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 30. augustil 2011. Sigmund Freudi teadvuseteooria skeem Ülo Matjuse esituses Ülo Matjus (18. juuni 1942 Tartu – 25. jaanuar 2023) oli eesti filosoof ja literaat.
Uus!!: Loogika ja Ülo Matjus · Näe rohkem »
Õigustus
Õigustus (inglise keeles justification) on see, mis annab aluse mingiks teoks, uskumuseks, emotsiooniks vms.
Uus!!: Loogika ja Õigustus · Näe rohkem »
Bertrand Russell
Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia tutvustaja.
Uus!!: Loogika ja Bertrand Russell · Näe rohkem »
Budistlik loogika
Budistlik loogika on budistliku epistemoloogia (pramān´a; pramān´a-l põhinevat meetodit nimetatakse pramān´avāda-’ks) osa, õpetus korrektse mõtlemise (järeldamise) alustest.
Uus!!: Loogika ja Budistlik loogika · Näe rohkem »
Deduktiivne loogika
Deduktiivne loogika uurib, mille poolest erinevad teistest arutlustest need arutlused, milles järeldus järeldub eeldus(t)est.
Uus!!: Loogika ja Deduktiivne loogika · Näe rohkem »
Dialektiline loogika
Dialektilise loogika all mõistetakse Hegeli teostes arendatud loogikat, Karl Marxi "Kapitali" aluseks olevat loogikat või formaalset loogikat, milles vastuolud on lubatud.
Uus!!: Loogika ja Dialektiline loogika · Näe rohkem »
Enn Kasak
Enn Kasak (2002) Enn Kasak esinemas Kaika suveülikoolis (2008) Enn Kasak (sündinud 24. septembril 1954 Navi külas Võrumaal) on eesti teadusfilosoof ja astrofüüsik.
Uus!!: Loogika ja Enn Kasak · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Loogika ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Fakt
Fakt (ladina keele sõnast factum "tehtud") on tegelikkuses kindlakstehtav asjaolu, mille väljenduseks on tõene väide.
Uus!!: Loogika ja Fakt · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Loogika ja Filosoofia · Näe rohkem »
Filosoofiline loogika
Filosoofiline loogika (inglise philosophical logic) on ratsionaalse mõtlemise filosoofiline uurimine.
Uus!!: Loogika ja Filosoofiline loogika · Näe rohkem »
Formaalloogika
Formaalloogika ehk formaalne loogika tegeleb sellega, kuidas järeldada tõestest väidetest tõeseid väiteid, kuid reeglina ei ütle, millised väited on tõesed.
Uus!!: Loogika ja Formaalloogika · Näe rohkem »
Gottlob Frege
Frege (umbes 1879) Friedrich Ludwig Gottlob Frege (8. november 1848 Wismar – 26. juuli 1925 Bad Kleinen) oli saksa matemaatik, loogik ja filosoof, keda peetakse tänapäeva matemaatilise loogika rajajaks.
Uus!!: Loogika ja Gottlob Frege · Näe rohkem »
Indrek Meos
Indrek Meos (sündinud 23. märtsil 1969 Viljandis) on eesti filosoof.
Uus!!: Loogika ja Indrek Meos · Näe rohkem »
Induktiivne loogika
Induktiivne loogika on filosoofia haru, mis püüab eristada induktiivseid arutlusi selle põhjal, kui hea põhjend mingi arutlus on.
Uus!!: Loogika ja Induktiivne loogika · Näe rohkem »
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Uus!!: Loogika ja Intuitsioon · Näe rohkem »
Jäljendamine
Vastsündinud makaak imiteerib keele näitamist Linnulaulu imiteerimise võistlus Phuketis Jäljendamine ehk matkimine ehk imiteerimine ehk imitatsioon on käitumine, mille korral isend teeb järgi teise isendi toimimist.
Uus!!: Loogika ja Jäljendamine · Näe rohkem »
Jüri Eintalu
Jüri Eintalu (sündinud 8. aprillil 1962 Tallinnas) on eesti teadusfilosoof ja tõlkija.
Uus!!: Loogika ja Jüri Eintalu · Näe rohkem »
Kahevalentne loogika
Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.
Uus!!: Loogika ja Kahevalentne loogika · Näe rohkem »
Kõnekeel
Kõnekeel ehk argikeel on igapäevases suhtlemises kasutatav keel.
Uus!!: Loogika ja Kõnekeel · Näe rohkem »
Keel
Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.
Uus!!: Loogika ja Keel · Näe rohkem »
Kirjeldus
Kirjeldus ehk deskriptsioon on kõige üldisemas mõttes millegi kujutamine.
Uus!!: Loogika ja Kirjeldus · Näe rohkem »
Klassikaline loogika
Klassikaline loogika (inglise classical logic), ka standardloogika (inglise standard logic), on matemaatilise loogika osa, mis koosneb klassikalisest lauseloogikast ja predikaatloogikast.
Uus!!: Loogika ja Klassikaline loogika · Näe rohkem »
Kogum
Kogum, ka kompleks, on teatav hulk esemeid või nähtusi ühtse rühma või tervikuna.
Uus!!: Loogika ja Kogum · Näe rohkem »
Kord (riie)
Kord (inglise keeles Bedford cord) on pealtnäha velvetiga sarnanev, pikisuunaliste püstvagudega väga vastupidav kangas, millest tehakse pealisrõivaid ja mida kasutatakse mööblikangana.
Uus!!: Loogika ja Kord (riie) · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Loogika ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lause
Lause on keeleüksus, mis on grammatiliselt ja intonatsiooniliselt vormistatud ning kannab terviklikku mõtet.
Uus!!: Loogika ja Lause · Näe rohkem »
Lauseloogika
Lauseloogika ehk lausearvutus on loogika valdkond, mis uurib tõefunktsionaalseid tehteid propositsioonidega (loogikatehteid).
Uus!!: Loogika ja Lauseloogika · Näe rohkem »
Logos
Logos on vanakreeka tavakeele sõna ja vanakreeka filosoofia termin, mille mitmetahuline tähendus on aja jooksul muutunud.
Uus!!: Loogika ja Logos · Näe rohkem »
Loogika mõisteid
Siin on loetletud loogika mõisteid.
Uus!!: Loogika ja Loogika mõisteid · Näe rohkem »
Loogikute loend
Loogikute loend loetleb loogikuid.
Uus!!: Loogika ja Loogikute loend · Näe rohkem »
Martin Heidegger
Martin Heidegger (26. september 1889 Meßkirch – 26. mai 1976 Freiburg) oli saksa filosoof, üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Loogika ja Martin Heidegger · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Loogika ja Matemaatika · Näe rohkem »
Matemaatiline loogika
Matemaatiline loogika ehk sümbolloogika on matemaatika haru, mis uurib matemaatilisi tõestusi ja matemaatika aluseid.
Uus!!: Loogika ja Matemaatiline loogika · Näe rohkem »
Mäng
Mäng on süsteem, mille eripäraks on tingliku ja reaalse samaaegsus ning mängus osalejate teadlikkus sellest.
Uus!!: Loogika ja Mäng · Näe rohkem »
Mõistus
Kuu peal elunevate mõistuste tants Saltatriculi lavastuses "Raevunud Orlando" põhineb renessansiaegsetel kujutlustel, mille kohaselt arukaotuse korral lahkub mõistus inimesest ja lendab Kuu peale. Mõistuse (saksa keeles Vernunft, vene keeles разум) all kitsamas mõttes mõeldakse filosoofias arust kõrgemat vaimset võimet, mis seostab aru tulemused terviklikeks ja seesmiselt seostatud mõteteks või tegudeks.
Uus!!: Loogika ja Mõistus · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Loogika ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Meelevald
Meelevald tähendab omavolilist või suvalise äranägemise järgi teostatud võimu, võimust, mõju, mõjusfääri ja ka voli kellegi või millegi üle.
Uus!!: Loogika ja Meelevald · Näe rohkem »
Mitmevalentne loogika
Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.
Uus!!: Loogika ja Mitmevalentne loogika · Näe rohkem »
Mitteklassikaline loogika
Mitteklassikaline loogika (inglise non-classical logic), ka alternatiivloogika (inglise alternative logic), on matemaatilise loogika osa, mille moodustavad 19.
Uus!!: Loogika ja Mitteklassikaline loogika · Näe rohkem »
Modaalne loogika
Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.
Uus!!: Loogika ja Modaalne loogika · Näe rohkem »
Mudel
Mudel on objekti struktuurselt sarnane esitus, analoog, mis asendab tunnetusprotsessis tavaliselt keerukamat objekti.
Uus!!: Loogika ja Mudel · Näe rohkem »
Olemus
Olemus (vanakreeka keeles ousia, ladina keeles essentia, saksa keeles Wesen) on filosoofias enamasti see, mis jääb asja muutudes samaks, olles asjale olemuslikuks.
Uus!!: Loogika ja Olemus · Näe rohkem »
Põhjend
Põhjend ehk alus (inglise keeles reason) on uskumus või propositsioon, millele mingi uskumus (mingi propositsiooni uskumine) või tegu tugineb.
Uus!!: Loogika ja Põhjend · Näe rohkem »
Predikaatloogika
Predikaatloogika ehk predikaatarvutus on lauseloogika laienduste klass, kus lisaks lausesümbolitele ja konnektoritele on kasutusel vähemalt predikaadisümbolid, indiviidikonstandid, muutujad (indiviidimuutujad) ja kvantorid.
Uus!!: Loogika ja Predikaatloogika · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Loogika ja Propositsioon · Näe rohkem »
Reaalsus
Reaalsuseks ehk realiteediks ehk tõeluseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.
Uus!!: Loogika ja Reaalsus · Näe rohkem »
Reegel
Reegel (saksa keeles Regel) on juhis, mis on tuletatud teatud seaduspärasustest, kogemustest ja teadmistest, kehtestatud kokkuleppega ning on konkreetse valdkonna esindajate jaoks siduv.
Uus!!: Loogika ja Reegel · Näe rohkem »
Rein Prank
Rein Prank (sündinud 22. märtsil 1949 Amblas Järvamaal) on eesti matemaatik ja arvutiteadlane.
Uus!!: Loogika ja Rein Prank · Näe rohkem »
Süsteem
Süsteem (kreeka keeles σύστημα) on osadest ja osade seostest koosnev korrastatud ja reeglipärane tervik.
Uus!!: Loogika ja Süsteem · Näe rohkem »
Sõna
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
Uus!!: Loogika ja Sõna · Näe rohkem »
Sisu
Lotta” Sisu on soomlastele kontseptsioon ja kultuuriline konstrukt, mida saaks kirjeldada kui kombinatsiooni stoilise otsustavuse, kindlameelse eesmärgipärasuse, südikuse, vapruse ja vastupidavuse vahel.
Uus!!: Loogika ja Sisu · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Loogika ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Loogika ja Tallinn · Näe rohkem »
Tanel Tammet
Tanel Tammet (sündinud 16. mail 1965) on eesti arvutiteadlane ja poliitik.
Uus!!: Loogika ja Tanel Tammet · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Loogika ja Tartu · Näe rohkem »
Tavakeel
Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.
Uus!!: Loogika ja Tavakeel · Näe rohkem »
Tõde
Tõe all mõeldakse tavaliselt tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid või siis tõeste propositsioonide, väidete ja muude tõekandjate sisu.
Uus!!: Loogika ja Tõde · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Loogika ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõnu Luik
Tõnu Luik Tõnu Luik (1. mai 1941 Tallinn – 22. veebruar 2019 Pärnu) oli eesti filosoof, kauane Tartu Ülikooli õppejõud, antiikfilosoofia ja Martin Heideggeri ning Georg Wilhelm Friedrich Hegeli põhjalik tundja.
Uus!!: Loogika ja Tõnu Luik · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Loogika ja Teadus · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Loogika ja Teadusharu · Näe rohkem »
Tehiskeel
Tehiskeel ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel.
Uus!!: Loogika ja Tehiskeel · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Loogika ja Terve mõistus · Näe rohkem »
Traditsiooniline loogika
Traditsiooniline loogika (inglise traditional logic) ehk Aristotelese loogika (inglise Aristotelian logic) on koondnimetus loogikale, mis sai alguse Aristotelesest ja domineeris kuni 19.
Uus!!: Loogika ja Traditsiooniline loogika · Näe rohkem »
Tunnetus (filosoofia)
Tunnetus (saksa keeles Erkenntnis, ladina keeles cognitio) on teadmiseni jõudmise protsess.
Uus!!: Loogika ja Tunnetus (filosoofia) · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Loogika ja Uskumus · Näe rohkem »
Valesus
Valesus on teo (sealhulgas valiku või otsuse, sealhulgas uskumuse valiku või uskuda otsustamise) kooskõlalisuse puudumine mingite reeglitega.
Uus!!: Loogika ja Valesus · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Loogika ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Loogika ja Väärus · Näe rohkem »
Väide
Väide on propositsioon, mida väidetakse.
Uus!!: Loogika ja Väide · Näe rohkem »
1970
1970.
Uus!!: Loogika ja 1970 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Loogika ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Loogika ja 1997 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Loogika ja 20. sajand · Näe rohkem »
2002
2002.
Uus!!: Loogika ja 2002 · Näe rohkem »
2003
2003.
Uus!!: Loogika ja 2003 · Näe rohkem »
