Kiiremini kui brauser!
32 suhted: Baldwini efekt, Bioloogia, Charles Darwin, Darvinism, DNA, Evolutsioon, Geenitriiv, Geenivool, Geneetika, Genotüüp, James Mark Baldwin, Keskkond, Kohasus, Konkurents (bioloogia), Liigiteke, Liik (bioloogia), Mutatsioon, Neodarvinism, Nomogenees, Organism, Paljunemine, Populatsioon, Ristumine, Sünteetiline evolutsiooniteooria, Seletus, Suguline sigimine, Suguline valik, Sugutu paljunemine, Teisesed sootunnused, Transkriptsioon (geneetika), Tunnus, Valik.
Baldwini efekt
Baldwini efektiks nimetatakse õppimisvõime kiirendavat mõju evolutsioonile.
Uus!!: Looduslik valik ja Baldwini efekt · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Looduslik valik ja Bioloogia · Näe rohkem »
Charles Darwin
Charles Robert Darwin (12. veebruar 1809 – 19. aprill 1882) oli inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste.
Uus!!: Looduslik valik ja Charles Darwin · Näe rohkem »
Darvinism
Darvinism on suund evolutsionismis, mis põhineb Charles Darwini evolutsiooniteoorial.
Uus!!: Looduslik valik ja Darvinism · Näe rohkem »
DNA
DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.
Uus!!: Looduslik valik ja DNA · Näe rohkem »
Evolutsioon
Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.
Uus!!: Looduslik valik ja Evolutsioon · Näe rohkem »
Geenitriiv
Geenitriivi tagajärjel võib väikestes populatsioonides kergesti väheneda geneetiline mitmekesisus Geenitriiv ehk geneetiline triiv (inglise genetic drift, random genetic drift, allelic drift) on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu.
Uus!!: Looduslik valik ja Geenitriiv · Näe rohkem »
Geenivool
Geenivool ehk geenisiire (inglise gene flow) on geneetilise materjali vahetus populatsioonide või populatsiooni allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel.
Uus!!: Looduslik valik ja Geenivool · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Looduslik valik ja Geneetika · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Looduslik valik ja Genotüüp · Näe rohkem »
James Mark Baldwin
James Mark Baldwin (1917) James Mark Baldwin (12. jaanuar 1861 Columbia, Lõuna-Carolina – 8. november 1934 Pariis) oli USA psühholoog.
Uus!!: Looduslik valik ja James Mark Baldwin · Näe rohkem »
Keskkond
Keskkond ehk miljöö (inglise environment, saksa Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.
Uus!!: Looduslik valik ja Keskkond · Näe rohkem »
Kohasus
Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.
Uus!!: Looduslik valik ja Kohasus · Näe rohkem »
Konkurents (bioloogia)
Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp koosluses, mille korral mõju on vastastikku negatiivne.
Uus!!: Looduslik valik ja Konkurents (bioloogia) · Näe rohkem »
Liigiteke
Liigiteke ehk spetsiatsioon on evolutsiooniprotsess, mille tulemusena tekivad uued liigid.
Uus!!: Looduslik valik ja Liigiteke · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Looduslik valik ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Mutatsioon
Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.
Uus!!: Looduslik valik ja Mutatsioon · Näe rohkem »
Neodarvinism
Neodarvinism on evolutsiooniõpetus, mis põhineb ühel osal Charles Darwini evolutsioonikäsitlusest.
Uus!!: Looduslik valik ja Neodarvinism · Näe rohkem »
Nomogenees
Nomogenees on reeglipäraselt toimuv evolutsioon.
Uus!!: Looduslik valik ja Nomogenees · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Looduslik valik ja Organism · Näe rohkem »
Paljunemine
Paljunemine on laiemas mõttes ökosüsteemis olevate ühetaoliste biosüsteemide või selle üksikosade (organellide, rakkude, liikide jt) kvantitiivne suurenemine.
Uus!!: Looduslik valik ja Paljunemine · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Looduslik valik ja Populatsioon · Näe rohkem »
Ristumine
Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.
Uus!!: Looduslik valik ja Ristumine · Näe rohkem »
Sünteetiline evolutsiooniteooria
Sünteetiline evolutsiooniteooria on bioloogias 1930.
Uus!!: Looduslik valik ja Sünteetiline evolutsiooniteooria · Näe rohkem »
Seletus
Seletus on edukas vastus küsimusele, miks leidis aset mingi konkreetne sündmus või miks on olemas mingi nähtus (sealhulgas mingi seaduspära).
Uus!!: Looduslik valik ja Seletus · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Looduslik valik ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Suguline valik
Suguline valik on liigisisene valik, mis toimib kehalistele tunnustele ning tekib ühe sugupoole esindajate paljunemisedukuse varieeruvuse tõttu.
Uus!!: Looduslik valik ja Suguline valik · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Looduslik valik ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Teisesed sootunnused
Teisesed sootunnused ehk teisesed sugutunnused ehk sekundaarsed sootunnused ehk sekundaarsed sugutunnused on suguküpsete loomade (kaasa arvatud inimese) välised morfoloogilised soospetsiifilised tunnused, mis pole vahetult seotud suguelundkonnaga (erinevalt esmastest sootunnustest, milleks on näiteks munasari, emakas, munand, suguti).
Uus!!: Looduslik valik ja Teisesed sootunnused · Näe rohkem »
Transkriptsioon (geneetika)
Transkriptsioon on matriitssüntees, mille käigus sünteesitakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul.
Uus!!: Looduslik valik ja Transkriptsioon (geneetika) · Näe rohkem »
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Uus!!: Looduslik valik ja Tunnus · Näe rohkem »
Valik
Valik on protsess, mille käigus subjekt otsustab ühe võimaluse kasuks vähemalt kahe seast.
Uus!!: Looduslik valik ja Valik · Näe rohkem »
