Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Ludwig van Beethoven

Index Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsistlik helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim.

130 suhted: Antonio Salieri, Arnold Alšvang, Arnold Ravel, Austria keisririik, Čechy, Õhtumaade muusikalugu I, Beethoven (Mähler), Beethoveni monument (Bonn), Bel canto, Berliin, Bonn, Bonni ülikool, Bratislava, Cambridge'i Ülikool, Carl Maria von Weber, Carl Philipp Emanuel Bach, Christian Gottlob Neefe, Christoph Willibald Gluck, Dirigent, Don Giovanni, Edinburgh, Fantaasia (muusika), Ferenc Liszt, Fidelio, Filoloogia, Franz Schubert, Friedrich Schiller, Fulda, Fuuga, Generaalbass, Georg Friedrich Händel, Glenn Gould, Gotthold Ephraim Lessing, Helilooja, Hildesheim, Homeros, Instrumentaalkontsert, Itaalia keel, Johann Georg Albrechtsberger, Johann Wolfgang von Goethe, Johannes Semper, Joseph Haydn, Joseph Karl Stieler, Kassel, Kölni kuurvürstkond, Keelpillikvartett, Keelpillitrio, Klassikaline muusika, Klaver, Klaverikontsert, ..., Klaverikvartett, Klaveritrio, Klavessiin, Kontrafagott, Kontrapunkt, Kurtus, Ladina keel, Lodewijk van Beethoven, London, Luigi Cherubini, Maksatsirroos, Mandoliin, Masendus, Melanhoolia, Metsasarv, Missa, Missa solemnis, Moskva, Napoleon I, Ooper, Oratoorium, Organist, Pariis, Pianist, Pikoloflööt, Plutarchos, Polüfoonia, Polonees, Praha, Prantsuse keel, Prantsusmaa, Prelüüd, Princeton, Princetoni Ülikool, Rõuged, Richard Wagner, Robert Schumann, Romain Rolland, Rondo, Sümfoonia, Sonaaditsükkel, Sonaat, Tšello, Tüüfus, Toomas Siitan, Tuberkuloos, Valgustusajastu, Viin, Viini klassikaline koolkond, Viiul, William F. Buckley juunior, William Shakespeare, Wolfgang Amadeus Mozart, 16. detsember, 1770, 1788, 1795, 1796, 1797, 1798, 1800, 1801, 1802, 1803, 1804, 1805, 1806, 1807, 1808, 1809, 1811, 1812, 1814, 1817, 1818, 1819, 1820, 1823, 1827, 26. märts. Laienda indeks (80 rohkem) »

Antonio Salieri

Antonio Salieri Joseph Willibrod Mähleri maalil Antonio Salieri (18. august 1750 Legnago – 7. mai 1825 Viin) oli itaalia päritolu saksa helilooja ja dirigent.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Antonio Salieri · Näe rohkem »

Arnold Alšvang

Arnold Alšvang (vene keeles Арнолд Александрович Алшванг; 1. oktoober (vkj 19. september) 1898 Kiiev – 28. juuli 1960 Moskva) oli Ukraina muusikateadlane, aastast 1944 doktor.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Arnold Alšvang · Näe rohkem »

Arnold Ravel

Arnold Ravel (6. august 1925 – 28. juuli 2009) oli eesti tõlkija ja toimetaja.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Arnold Ravel · Näe rohkem »

Austria keisririik

Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Austria keisririik · Näe rohkem »

Čechy

Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Čechy · Näe rohkem »

Õhtumaade muusikalugu I

"Õhtumaade muusikalugu I" on 1998.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Õhtumaade muusikalugu I · Näe rohkem »

Beethoven (Mähler)

„Beethoven“ on saksa kunstniku Joseph Willibrord Mähleri (1778–1860) teos.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Beethoven (Mähler) · Näe rohkem »

Beethoveni monument (Bonn)

Beethoveni monument on Saksamaal Bonni Münsterplatzil helilooja Ludwig van Beethoveni 75.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Beethoveni monument (Bonn) · Näe rohkem »

Bel canto

Bel canto (itaalia keeles 'ilus laul') on muusikas laulmisviis ja muusikastiil, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kandvus, virtuoossus ja väljendusrikkus.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Bel canto · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Berliin · Näe rohkem »

Bonn

Bonn on linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaa lõunaosas.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Bonn · Näe rohkem »

Bonni ülikool

Bonni ülikool on üks Saksamaa suuremaid ja tähtsamaid ülikoole.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Bonni ülikool · Näe rohkem »

Bratislava

Öine vaade vanalinnale Petržalkast üle Doonau Bratislava (ungari keeles Pozsony, saksa keeles Pressburg) on Slovakkia pealinn ja Bratislava maakonna keskus.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Bratislava · Näe rohkem »

Cambridge'i Ülikool

Cambridge'i Ülikool on ülikool Cambridge'i linnas Inglismaal.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Cambridge'i Ülikool · Näe rohkem »

Carl Maria von Weber

pisi Carl Maria Friedrich Ernst von Weber (18./19. november 1786 Eutin, Holstein – 4.-5. juuni 1826 London) oli saksa helilooja, dirigent, muusikakriitik, pianist ja kitarrist, üks esimesi tähtsamaid romantilise koolkonna heliloojaid, keda nimetati ka saksa romantilise ooperi isaks.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Carl Maria von Weber · Näe rohkem »

Carl Philipp Emanuel Bach

Carl Philipp Emanuel Bach (8. märts 1714 Weimar – 14. detsember 1788 Hamburg) oli Saksamaa helilooja, Bachide suguvõsa kuulsaima esindaja Johann Sebastian Bachi kuulsaim poeg.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Carl Philipp Emanuel Bach · Näe rohkem »

Christian Gottlob Neefe

Christian Gottlob Neefe (5. veebruar 1748 Chemnitz – 26. jaanuar 1798 Dessau) oli saksa helilooja, organist, kapellmeister ja muusikateadlane.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Christian Gottlob Neefe · Näe rohkem »

Christoph Willibald Gluck

Christoph Willibald von Gluck (2. juuli 1714 – 15. november 1787) oli saksa helilooja.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Christoph Willibald Gluck · Näe rohkem »

Dirigent

Soome dirigent Sasha Mäkilä Dirigent (ladina keeles dirigens 'suunama') ehk orkestri- või koorijuht on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit ja/või koori.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Dirigent · Näe rohkem »

Don Giovanni

„Don Giovanni” (itaaliakeelne originaalipealkiri Il dissoluto punito, ossia Il Don Giovanni – Liiderdaja karistus ehk Don Giovanni) on Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper (K 527, opera buffa) kahes vaatuses Lorenzo Da Ponte libretole, mis osaliselt baseerub helilooja Giovanni Gazzanigale Don Juani legendide alusel kirjutatud Giovanni Bertati libretole "Don Giovanni Tenerio" (1787).

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Don Giovanni · Näe rohkem »

Edinburgh

Edinburgh (eestikeelne hääldus, ingliskeelne hääldus) on linn Suurbritannias, Šotimaa pealinn.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Edinburgh · Näe rohkem »

Fantaasia (muusika)

Fantaasia (muusika) on muusikažanr.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Fantaasia (muusika) · Näe rohkem »

Ferenc Liszt

Ferenc Liszt (foto: Félix Nadar) Liszt Ferenci parafraas Verdi ooperile "Rigoletto". Esitab János Balázs. Ferenc Liszt (ka Franz Liszt; 22. oktoober 1811 Doborján, Ungari kuningriik (tänapäeval Raiding, Austria) – 31. juuli 1886 Bayreuth, Baieri kuningriik) oli Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Ferenc Liszt · Näe rohkem »

Fidelio

"Fidelio" (originaalis Fidelio oder Leonore, Die Triumph der ehelichen Liebe; "Fidelio ehk Leonore, Abielulise armastuse triumf") on Ludwig van Beethoveni ooper (op. 72) algselt kolmes, hiljem kahes vaatuses Joseph von Sonnleithneri libretole (1805) Jean-Nicolas Bouilly poolt Pierre Gaveaux’le kirjutatud libreto "Léonore ou l’amour conjugal" (1798) järgi.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Fidelio · Näe rohkem »

Filoloogia

Filoloogia on humanitaarteadus, mis uurib keelt ja kirjandust.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Filoloogia · Näe rohkem »

Franz Schubert

Wilhelm August Riederi maal 1875. aastast, tehtud ta enda 1825. aasta akvarelli järgi pisi Franz Schubert (31. jaanuar 1797 Himmelpfortgrund (tänapäeval Viin) – 19. november 1828 Wieden (tänapäeval Viin)) oli Austria helilooja.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Franz Schubert · Näe rohkem »

Friedrich Schiller

Friedrich Schiller Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa luuletaja, filosoof, ajaloolane ja näitekirjanik.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Friedrich Schiller · Näe rohkem »

Fulda

Fulda on linn Saksamaal Hesseni liidumaal.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Fulda · Näe rohkem »

Fuuga

Fuuga (ladina keeles fuga, põgenemine) on muusikas 16.–18.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Fuuga · Näe rohkem »

Generaalbass

Alumises reas on nummerdatud bass ja ülemises harmoonia, mida selle järgi mängitakse Generaalbass ehk basso continuo (itaalia keeles 'katkematu bass') ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Generaalbass · Näe rohkem »

Georg Friedrich Händel

Georg Friedrich Händel (Suurbritannia alamana George Frideric Handel. Itaalias ja algselt ka Inglismaal kasutas ta õige häälduse tagamiseks nimekuju Georg Friedrich HendelDean, lk 1; 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London) oli saksa helilooja, kes aastast 1712 elas Inglismaal ja võttis 1727.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Georg Friedrich Händel · Näe rohkem »

Glenn Gould

Glenn Gould Glenn Herbert Gould (25. september 1932 Toronto – 4. oktoober 1982 Toronto) oli Kanada pianist, kellest kujunes üks 20.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Glenn Gould · Näe rohkem »

Gotthold Ephraim Lessing

Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Gotthold Ephraim Lessing · Näe rohkem »

Helilooja

Helilooja (saksa keeles Tonsetzer, Tondichter, Tonschöpfer) ehk komponist (ladina keeles componere 'kokku panema') on inimene, kes loob heliteoseid ehk tegeleb heliloomingu ehk komponeerimisega.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Helilooja · Näe rohkem »

Hildesheim

UNESCO maailmapärandi paik) ja toomväljak ''(Domhof)'', Hildesheimi asutamiskoht Hildesheim (ostfaali Hilmessen) on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Hildesheimi kreisis.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Hildesheim · Näe rohkem »

Homeros

Homerose pea ("Epimenidese tüüp"). Jäljendus Kreeka originaali (5. sajand eKr) Rooma koopiast. Müncheni glüptoteek. Homerose büst. Hellenismiaegse originaali (2. sajand eKr) Rooma koopia. Marmor. Pärineb Baiaest Itaalias. Briti Muuseum. Niinimetatud hellenistlikku pimedatüüpi võib kõrvutada Pergamoni altari figuuridega. Tüübi originaal on võib-olla loodud Pergamoni suure raamatukogu jaoks. Homerose büst (herm). 2. sajand eKr. Marmor. Louvre. Homeros (Ὅμηρος (Hómēros); elas arvatavasti 8. sajandil eKr) oli pärimuse järgi Vana-Kreeka pime laulik, eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autor, varaseim õhtumaa luuletaja.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Homeros · Näe rohkem »

Instrumentaalkontsert

Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Instrumentaalkontsert · Näe rohkem »

Itaalia keel

Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Itaalia keel · Näe rohkem »

Johann Georg Albrechtsberger

Albrechtsberger Leopold Kupelwieseri maalil Johann Georg Albrechtsberger (3. veebruar 1736 Klosterneuburg – 7. märts 1809 Viin) oli austria helilooja, muusikateoreetik ja -pedagoog.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Johann Georg Albrechtsberger · Näe rohkem »

Johann Wolfgang von Goethe

"Johann Wolfgang von Goethe". Autor Joseph Karl Stieler, 1828 Johann Wolfgang von Goethe (28. august 1749 Frankfurt – 22. märts 1832 Weimar) oli saksa kirjanik, loodusteadlane ja polühistor.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Johann Wolfgang von Goethe · Näe rohkem »

Johannes Semper

Johannes Semper, 1930 Johannes Semper (10. märts (vkj)/ 22. märts 1892 Pahuvere küla, Tuhalaane vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa – 21. veebruar 1970 Tallinn) oli eesti luuletaja, prosaist, kriitik, tõlkija, esseist ja poliitik.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Johannes Semper · Näe rohkem »

Joseph Haydn

Haydni keelpillikvartett nr. 42 C major, Op. 54, Nr. 2, Hob.III-57 Franz Joseph Haydn (31. märts 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin), rohkem tuntud kui Joseph Haydn, oli Austria helilooja, üks klassitsismiajastu viljakamaid ja tähtsamaid komponiste, kolmest Viini klassikust vanim.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Joseph Haydn · Näe rohkem »

Joseph Karl Stieler

Joseph Karl Stieler (1. november 1781 Mainz – 9. aprill 1858 München) oli sakslasest maalikunstnik.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Joseph Karl Stieler · Näe rohkem »

Kassel

Kassel on linn Saksamaa lääneosas Hesseni liidumaal.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Kassel · Näe rohkem »

Kölni kuurvürstkond

Kölni toomkirik Kesk-Euroopa peapiiskopkonnad, 1500. Kölni peapiiskopkond oli suurem kui samanimeline kuurvürstkond ja alluvad abipiiskopkonnad. Saksamaal oli (vaimulike) piiskopkondade ja peapiiskopkondade territoorium tavaliselt palju suurem kui (ilmalike) vürstlike piiskopkondade ja peapiiskopkondade/kuurvürstkondade territoorium, mida valitses sama isik Kölni kuurvürstkonna kaart – Franz Johann Joseph von Reilly vasegravüür, 1793 Kölni kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Köln), mõnikord Kuurköln (saksa Kurköln), oli kiriklik vürstkond Saksa-Rooma riigis ja eksisteeris 10.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Kölni kuurvürstkond · Näe rohkem »

Keelpillikvartett

Tallinna keelpillikvartett esinemas Keelpillikvartett on instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb neljast keelpillist.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Keelpillikvartett · Näe rohkem »

Keelpillitrio

Keelpillitrio esitab Beethoveni pala Trio nr 1 G, Op 9 I Adago Allegro con brio Keelpillitrio on instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb kolmest keelpillist.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Keelpillitrio · Näe rohkem »

Klassikaline muusika

Klassikaline muusika laiemas tähenduses on muusika,.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Klassikaline muusika · Näe rohkem »

Klaver

Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Klaver · Näe rohkem »

Klaverikontsert

Klaverikontsert on instrumentaalkontsert sümfooniaorkestrile ja sooloklaverile.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Klaverikontsert · Näe rohkem »

Klaverikvartett

Klaverikvartett on kammermuusika teos klaverile ja kolmele muule instrumendile.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Klaverikvartett · Näe rohkem »

Klaveritrio

Klaveritrio on instrumentaalansamblikoosseis, mis koosneb klaverist ja kahest muust pillist.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Klaveritrio · Näe rohkem »

Klavessiin

Klavessiin (ka tšembalo; prantsuse keeles clavecin, itaalia keeles clavicembalo, cembalo, inglise keeles harpsichord) on muusikainstrument (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamisega näpitakse plektroniga (sulerootsuga).

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Klavessiin · Näe rohkem »

Kontrafagott

Kontrafagott on puupuhkpill, mis kõlab fagotist ühe oktavi võrra madalamalt.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Kontrafagott · Näe rohkem »

Kontrapunkt

Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Kontrapunkt · Näe rohkem »

Kurtus

Kurtus on võimetus kuulda helisid.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Kurtus · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lodewijk van Beethoven

Lodewijk van Beethoven (saksapäraselt Ludwig van Beethoven, 5. jaanuar 1712 Mechelen – 24. detsember 1773 Bonn) oli flaami bassilaulja ja kapellmeister Kölni kuurvürsti õukonnas, helilooja Ludwig van Beethoveni vanaisa.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Lodewijk van Beethoven · Näe rohkem »

London

London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja London · Näe rohkem »

Luigi Cherubini

Luigi Cherubini (14. september 1760 – 15. märts 1842) oli itaalia helilooja, kes veetis suurema osa oma tööelust Prantsusmaal.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Luigi Cherubini · Näe rohkem »

Maksatsirroos

Vasakul on normaalne ja paremal haigestunud maks Maksatsirroos (ladina keeles cirrhosis hepatis) on krooniliste maksahaiguste lõppfaasiks pöördumatud muutused maksakoes ehk maksatsirroosi teke.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Maksatsirroos · Näe rohkem »

Mandoliin

Mandoliin on ümara- või lamedapõhjalise kõlakastiga, sõrmlaua ja harilikult nelja samale kõrgusele häälestatud keelepaariga väike kaheksakeeleline keelpill.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Mandoliin · Näe rohkem »

Masendus

Masendus on sünge ja rõhuv emotsioon, mis mõjutab inimese mõtteid ja käitumist.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Masendus · Näe rohkem »

Melanhoolia

Mees, kelle nägu väljendab melanhooliat. Joonistus, u 1789 Melanhoolia (melaina chole; melas, 'must' ja cholē, 'sapp') oli mõiste vanaaja ja keskaja meditsiinis.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Melanhoolia · Näe rohkem »

Metsasarv

Metsasarv (itaalia corno) on vaskpuhkpill.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Metsasarv · Näe rohkem »

Missa

Vatikani II kirikukogu juhendite alusel pühitsetav katoliiklik missa Missa on roomakatoliku ja anglikaani kiriku armulauaga jumalateenistus.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Missa · Näe rohkem »

Missa solemnis

Missa solemnis tähendab ladina keeles "püha missat" ja seda on kasutatud missat esitavate muusikateoste nimetusena.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Missa solemnis · Näe rohkem »

Moskva

Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Moskva · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Napoleon I · Näe rohkem »

Ooper

ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Ooper · Näe rohkem »

Oratoorium

Oratoorium (itaaliakeelsest sõnast oratorio – 'palvesaal') on koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süžeel põhinev heliteos.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Oratoorium · Näe rohkem »

Organist

Organist Organist ehk orelimängija on instrumentalist, kes kasutab heliloomingu esitamiseks orelit.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Organist · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Pariis · Näe rohkem »

Pianist

Ferenc Liszt Pianist ehk klaverimängija on instrumentalist, kelle mängitav pill on klaver.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Pianist · Näe rohkem »

Pikoloflööt

Pikoloflööt (itaalia flauto piccolo 'väike flööt') on puupuhkpill, flöödi "väikeveli".

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Pikoloflööt · Näe rohkem »

Plutarchos

Plutarchos "Paralleelsete elulugude" Jacques Amyot' prantsuse tõlke 1565. aasta väljaandes Plutarchos (vanakreeka Πλούταρχος), pärast Rooma kodanikuks saamist Lucius Mestrius Plutarchus (Μέστριος Πλούταρχος), (u 50 – 120 pKr Chaironeias), oli Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" järgi.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Plutarchos · Näe rohkem »

Polüfoonia

Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Polüfoonia · Näe rohkem »

Polonees

Polonees on 3/4 taktimõõdus ballitants, mis oli eriti populaarne 18. sajandil.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Polonees · Näe rohkem »

Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Praha · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Prantsusmaa

Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Prantsusmaa · Näe rohkem »

Prelüüd

Algusosa Chopini prelüüdist Prelüüd ehk eelmäng (prantsuse keeles prélude, ladina keeles praeludium, saksa keeles Präludium, itaalia keeles preludio) on muusikateose sissejuhatus.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Prelüüd · Näe rohkem »

Princeton

Princeton on linn Ameerika Ühendriikides New Jersey osariigis Merceri maakonnas.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Princeton · Näe rohkem »

Princetoni Ülikool

Princetoni Ülikool on eraülikool, mis asub USA New Jersey osariigi Princetoni piirkonna kolmes maakonnas.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Princetoni Ülikool · Näe rohkem »

Rõuged

Rõuged (ladina keeles variola, variola vera) on rõugeviiruste põhjustatud, valdavalt inimeste lööbeline viiruslik nakkushaigus.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Rõuged · Näe rohkem »

Richard Wagner

Wilhelm Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig – 13. veebruar 1883 Veneetsia) oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Richard Wagner · Näe rohkem »

Robert Schumann

Robert Schumann (8. juuni 1810 Zwickau (Saksamaa) – 29. juuli 1856 Endenich (Bonni lähedal)) oli saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Robert Schumann · Näe rohkem »

Romain Rolland

Romain Rolland (29. jaanuar 1866 – 30. detsember 1944) oli prantsuse kirjanik.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Romain Rolland · Näe rohkem »

Rondo

Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Rondo · Näe rohkem »

Sümfoonia

Ludwig van Beethoveni 3. sümfoonia käsikirja tiitelleht, millelt autor kraapis maha pühenduse Napoleonile sümfoonia nr 36 "Linz" Helilooja Thomas Ludwig dirigeerib sümfooniaorkestrit Sümfoonia (kreeka keeles σύμφωνος sýmphōnos 'kokkukõlav, harmooniline'; itaalia keeles sinfonia) on muusikažanr, millesse kuuluvad erineva muusikavormi ja esituskoosseisuga, tavaliselt ilma solistita instrumentaalmuusika teosed.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Sümfoonia · Näe rohkem »

Sonaaditsükkel

Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on muusikas mitmeosaline vorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Sonaaditsükkel · Näe rohkem »

Sonaat

Sonaat on instrumentaalmuusika žanr.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Sonaat · Näe rohkem »

Tšello

Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Tšello · Näe rohkem »

Tüüfus

Tüüfuseks ehk soetõveks nimetati mitut nakkushaigust, mis kulgevad kestva kõrge palaviku ja teadvuse hägunemisega.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Tüüfus · Näe rohkem »

Toomas Siitan

Toomas Siitan (2018) Toomas Siitan (sündinud 7. veebruaril 1958) on eesti muusikateadlane ja pedagoog, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Toomas Siitan · Näe rohkem »

Tuberkuloos

Tuberkuloos (ladina keeles tuberculosis; lühend TB, tbc) ehk tiisikus on mitmetel selgroogsetel (sh madudel) esinev akuutne või krooniline granulomatoosse põletikuga kulgev nakkushaigus, mida võivad põhjustada tuberkuloosi mükobakteri kompleksi rühma liikmed, kes võivad nakatada kõiki elundkondi ja kudesid, kõige sagedamini kopse.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Tuberkuloos · Näe rohkem »

Valgustusajastu

Valgustusajastu (prantsuse keeles siècle des lumières, saksa keeles Zeitalter der Aufklärung, inglise keeles age of enlightenment, vene keeles Просвещение) oli teadlikkusele keskendunud ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse vaadetesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama mõistust, mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Valgustusajastu · Näe rohkem »

Viin

Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Viin · Näe rohkem »

Viini klassikaline koolkond

Haydni loomingu esitus 1808. aastal Alte Universitätis Viinis Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Viini klassikaline koolkond · Näe rohkem »

Viiul

Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Viiul · Näe rohkem »

William F. Buckley juunior

William Frank Buckley juunior (24. november 1925 New York – 27. veebruar 2008) oli Ameerika Ühendriikide publitsist ja ajakirjanik.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja William F. Buckley juunior · Näe rohkem »

William Shakespeare

William Shakespeare (1623. aasta gravüür) Shakespeare'i "Torm" tummfilmina 1908. aastal William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 Stratford-upon-Avon – 3. mai (vkj 23. aprill) 1616) oli Inglismaa renessansiaegne luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja William Shakespeare · Näe rohkem »

Wolfgang Amadeus Mozart

Wolfgang Amadeus Mozart (ristinimi Joannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus Mozart; 27. jaanuar 1756 Salzburg – 5. detsember 1791 Viin) oli austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna esindaja.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart · Näe rohkem »

16. detsember

16.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 16. detsember · Näe rohkem »

1770

1770.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1770 · Näe rohkem »

1788

1788.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1788 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1795 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1796 · Näe rohkem »

1797

1797.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1797 · Näe rohkem »

1798

1798.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1798 · Näe rohkem »

1800

1800.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1800 · Näe rohkem »

1801

1801.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1801 · Näe rohkem »

1802

1802.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1802 · Näe rohkem »

1803

1803.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1803 · Näe rohkem »

1804

1804.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1804 · Näe rohkem »

1805

1805.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1805 · Näe rohkem »

1806

1806.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1806 · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1807 · Näe rohkem »

1808

1808.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1808 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1809 · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1811 · Näe rohkem »

1812

1812.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1812 · Näe rohkem »

1814

1814.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1814 · Näe rohkem »

1817

1817.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1817 · Näe rohkem »

1818

1818.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1818 · Näe rohkem »

1819

1819.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1819 · Näe rohkem »

1820

1820.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1820 · Näe rohkem »

1823

1823.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1823 · Näe rohkem »

1827

1827.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 1827 · Näe rohkem »

26. märts

26.

Uus!!: Ludwig van Beethoven ja 26. märts · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Beethoven.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »