16 suhted: Kõrgkihtpilved, Kihtpilved, Kihtrünkpilved, Kihtsajupilved, Kiudkihtpilved, Lauslumi, Laviin, Lumehelves, Lumi, Lumikate, Mereefekt, Pilv, Rünkpilved, Rünksajupilved, Tuisk, Udu.
Kõrgkihtpilved
Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Lumesadu ja Kõrgkihtpilved · Näe rohkem »
Kihtpilved
Kihtpilved varjavad Tartus oleva telemasti tippu Kihtpilved (ladina keeles Stratus, St) on madal, sageli kogu taevast kattev ühtlane, laineline või rebenenud ilmega pilvekiht, mis tekib aluspinnale lähedal (madalamal kui 2 km), kuuludes seetõttu alumiste pilvede klassi.
Uus!!: Lumesadu ja Kihtpilved · Näe rohkem »
Kihtrünkpilved
Kihtrünkpilved Lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus) Lääne-Virumaal Simunas 03.10.2014 Kihtrünkpilved (ladina keeles Stratocumulus, lühend Sc) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik, kiudpilvede kõrval kõige levinum pilvede liik.
Uus!!: Lumesadu ja Kihtrünkpilved · Näe rohkem »
Kihtsajupilved
Kihtsajupilved põhjustamas lausvihma Tartus Kihtsajupilved (ladina keeles Nimbostratus, lühend Ns) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Lumesadu ja Kihtsajupilved · Näe rohkem »
Kiudkihtpilved
Kiudkihtpilved Kiudkihtpilved (ladina keeles Cirrostratus, lühend Cs) on kõrgete pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Lumesadu ja Kiudkihtpilved · Näe rohkem »
Lauslumi
Lauslumi Soomes Lauslumi on tahkete sademete liik.
Uus!!: Lumesadu ja Lauslumi · Näe rohkem »
Laviin
Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.
Uus!!: Lumesadu ja Laviin · Näe rohkem »
Lumehelves
Lumehelves mikroskoobi all Wilson Bentley fotod lumehelvestest Lumehelves on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline.
Uus!!: Lumesadu ja Lumehelves · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Lumesadu ja Lumi · Näe rohkem »
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Uus!!: Lumesadu ja Lumikate · Näe rohkem »
Mereefekt
Mereefekti puhul külmub veekogult aurunud soojem vesi ja kandub tuule abil lähedalolevatele rannikualadele Mereefekt, ka järveefekt, ookeaniefekt ja laheefekt, on ohtraid sademeid põhjustav protsess ranniku lähedal.
Uus!!: Lumesadu ja Mereefekt · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Lumesadu ja Pilv · Näe rohkem »
Rünkpilved
Keskmised rünkpilved (''Cumulus medocris'') Jõgeval 22.07.2014 Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on tasase halli või sinaka alusega, valge kupli- või kuhjataoliste tippudega tihedad vertikaalarengu- ehk konvektsioonipilved.
Uus!!: Lumesadu ja Rünkpilved · Näe rohkem »
Rünksajupilved
Rünksajupilved (''Cumulonimbus incus'') äikesega Laitses (Harjumaal), 11.06.2011 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') äikesega Jõgeva ääres 16.07.2015 Riiulpilv (''Cumulonimbus arcus'') Varbla vald 22.06.2014 Rünksajupilved (ladina keeles Cumulonimbus, lühend Cb) on konvektiivse (vertikaalse) arenguga pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik.
Uus!!: Lumesadu ja Rünksajupilved · Näe rohkem »
Tuisk
Pingviin tuisus Pinnatuisk ja lumevaalud Kõrvemaal pärast 17. jaanuari tormi 2022. aastal Pinnatuisk Tuisk on liiva või lume edasikandumine tuule mõjul.
Uus!!: Lumesadu ja Tuisk · Näe rohkem »
Udu
Hommikune Narva jõgi Udu Vetlas, maantee kohal Udu Paljassaare sadamas Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.
Uus!!: Lumesadu ja Udu · Näe rohkem »