Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Mõisakool

Index Mõisakool

Mõisakool (luteri usu mõisakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni Eestis tegutsenud madalama astme talurahvakool, mille ülalpidajaks oli mõis.

24 suhted: Adramaa, Eesti, Eestimaa kubermang, George Browne, Jakob Benjamin Fischer, Köstrikool, Külakool, Kihelkonnakool, Liivimaa kubermang, Mõis, Põhjasõda, Superintendent, Talurahvakool, Tähtvere, Vald, Vallakool, Venestamine, 1687, 17. sajand, 1787, 18. sajand, 1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus, 1919. aasta maareform, 20. sajand.

Adramaa

Adramaa oli maakasutus-, maksustus- ja pindalaühik Eestis.

Uus!!: Mõisakool ja Adramaa · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Mõisakool ja Eesti · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Mõisakool ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

George Browne

George Browne George von Browne-Camas (ka Georg von Browne; 15. juuni 1698 Mahoni linnus, Mayne, Limerick, Iirimaa – 18. september 1792 Riia) oli iiri päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane, Katariina II aegne Liivimaa (1762–1783) ja Eestimaa kubermangu (1775–1783), ning Riia ja Tallinna asehaldurkonna kindralkuberner (1783–1792), riigikrahv.

Uus!!: Mõisakool ja George Browne · Näe rohkem »

Jakob Benjamin Fischer

Jakob Benjamin Fischer (24. oktoober (13. okt. vkj.) 1731 Riia – 1793) oli baltisaksa loodusteadlane ja apteeker.

Uus!!: Mõisakool ja Jakob Benjamin Fischer · Näe rohkem »

Köstrikool

Köstrikool (teiste nimetustega kihelkonnakool, talurahvakool) oli 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni kihelkonnakeskustes kiriku juures tegutsenud eestikeelse talurahvakooli kõige vanem tüüp, kus lapsi õpetas kösterkoolmeister.

Uus!!: Mõisakool ja Köstrikool · Näe rohkem »

Külakool

Kalbu külakooli hoone. Külakool on 17.

Uus!!: Mõisakool ja Külakool · Näe rohkem »

Kihelkonnakool

Kraavi kihelkonnakooli hoone 2014. aastal Kihelkonnakool (luteri usu kihelkonnakoguduse kool, rahvapärase nimetusega köstrikool, vene keeles церковно-приходская школа, приходская школа, приходское училище) oli teise (kõrgema) astme talurahvakool, kuhu võeti õppima vallakooli lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid.

Uus!!: Mõisakool ja Kihelkonnakool · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Mõisakool ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Mõis

Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.

Uus!!: Mõisakool ja Mõis · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Mõisakool ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Superintendent

Superintendent (ladina keeles superintendens) oli reformatsiooni järgse protestantliku kiriku teatava ringkonna vaimulik juht.

Uus!!: Mõisakool ja Superintendent · Näe rohkem »

Talurahvakool

Talurahvakool ehk rahvakool on 17. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni tegutsenud talurahvale mõeldud seisuslike haridusasutuste üldnimetus.

Uus!!: Mõisakool ja Talurahvakool · Näe rohkem »

Tähtvere

Taara puiestee Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.

Uus!!: Mõisakool ja Tähtvere · Näe rohkem »

Vald

Eestis on vald 2. järgu haldusüksuse ja ühtlasi madalaimat järku haldusüksuse tüüp.

Uus!!: Mõisakool ja Vald · Näe rohkem »

Vallakool

Heimtali vallakooli hoone Vallakool (teised nimetused: luteri usu vallakool, külakool, talurahvakool, ministeeriumikool) oli 19. sajandi algusest kuni 1920.

Uus!!: Mõisakool ja Vallakool · Näe rohkem »

Venestamine

Venestamine ehk russifitseerimine on vene keele ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele.

Uus!!: Mõisakool ja Venestamine · Näe rohkem »

1687

1687.

Uus!!: Mõisakool ja 1687 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Mõisakool ja 17. sajand · Näe rohkem »

1787

1787.

Uus!!: Mõisakool ja 1787 · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Mõisakool ja 18. sajand · Näe rohkem »

1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus

Ülevenemaaline algkoolide loendus toimus 1911.

Uus!!: Mõisakool ja 1911. aasta ülevenemaaline algkoolide loendus · Näe rohkem »

1919. aasta maareform

1919.

Uus!!: Mõisakool ja 1919. aasta maareform · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Mõisakool ja 20. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Luteri usu mõisakool.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »