Kiiremini kui brauser!
103 suhted: Aluliina ordulinnus, Antonio Possevino, Arheoloogilised väljakaevamised, Šig-Alei, Bauska, Bernhard von der Borch, Daugava, Gregorius XIII, Grodna, Ivan III, Ivan Julm, Jam-Zapolski vaherahu, Jesuiidid, Katoliku kirik, Krustpils, Kuberner, Latgale, Leedu suurvürstiriik, Legaat, Liivi sõda, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa ordu, Linnus, Linnusekomtuur, Ludza, Ludza piirkond, Moskva suurvürst, Moskva tsaar, Ordumeister, Organist, Paavst, Põhja-Euroopa, Pihkva, Polotski kubermang, Poola jagamised, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Preisimaa, Rüütel, Rēzekne foogtkond, Rēzekne ordulinnus, Rjurik, Rzeczpospolita, Sēlpils, Sebež, Staarost, Stefan Batory, Suurtükk, Vana-Liivimaa, Vana-Väina ordulinnus, ..., Varjaagid, Võnnu vojevoodkond, Vecdaugava, Venemaa, Venemaa Keisririik, Vidzeme, Vitebski kubermang, Vojevood, Zygmunt II August, 1. mai, 1174, 1285, 1399, 1433, 1435, 1463, 1478, 1481, 1501, 1503, 1525, 1552, 1558, 1559, 1560, 1561, 1577, 1581, 1582, 1583, 1599, 1611, 1625, 1629, 1654, 1667, 1686, 1700, 1721, 1728, 1755, 1765, 1772, 1797, 1826, 1830, 1831, 1875, 1890, 19. märts, 1976, 24. jaanuar, 6. jaanuar. Laienda indeks (53 rohkem) »
Aluliina ordulinnus
Aluliina ordulinnus (ka Alulinna ordulinnus, Alūksne ordulinnus; läti Marienburgas pils, Alūksnes pils, saksa Marienburg, 'Maarjalinnus') on varemetes linnus Kirde-Lätis Alūksnes Alūksne järve lõunaosas asuval Pilssala ehk Marijas sala järvesaarel.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Aluliina ordulinnus · Näe rohkem »
Antonio Possevino
:pl) Antonio Possevino (ladina keeles Antonius Possevinus; 1533 või 1534 – 26. veebruar 1611 Ferrara) oli itaalia vaimulik ja paavsti legaat Põhja-Euroopas.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Antonio Possevino · Näe rohkem »
Arheoloogilised väljakaevamised
Arheoloogilised väljakaevamised on maapinnalt ülemise mulla- ja/või prügikihi eemaldamine eesmärgiga saada leide, mida saab kasutada arheoloogilisteks uuringuteks.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Arheoloogilised väljakaevamised · Näe rohkem »
Šig-Alei
Šig-Alei (tatari Şahğäli xan või Şäyex Ğäli xan, ka Šahh Ali; 1505–1567) oli Kassimovi khaan ja Kaasani khaan ning hiljem tsaar Ivan IV väepealik.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Šig-Alei · Näe rohkem »
Bauska
Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Bauska · Näe rohkem »
Bernhard von der Borch
Bernhard von der Borch (ka Bernd, Bernt, Berndt, Berent, Bernth ja Bernhardus; suri 1488. aasta alguses) oli Liivi ordu maameister 1471–1483.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Bernhard von der Borch · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Daugava · Näe rohkem »
Gregorius XIII
Gregorius XIII (Ugo Boncompagni, 7. jaanuar 1502 – 10. aprill 1585) oli paavst aastatel 1572–1585.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Gregorius XIII · Näe rohkem »
Grodna
Grodna (valgevene keeles Гродна; taraškievica Горадня; Horadnia; vene Гродно) on linn Valgevenes lääneosas, Grodna oblasti ja Grodna rajooni halduskeskus.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Grodna · Näe rohkem »
Ivan III
Ivan III Ivan III ehk Ivan Suur (vene keeles Иван Великий (Ivan Veliki); 22. jaanuar 1440 – 27. oktoober 1505) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1462 kuni surmani.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ivan III · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jam-Zapolski vaherahu
Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »
Jesuiidid
Jesuiitide ordu pitsatijäljend Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu Societas Jesu (Jeesuse Selts) liikmed.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Jesuiidid · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Krustpils
Krustpilsi vapp Krustpilsi kultuurimaja Krustpils (poola keeles Kryżborg; saksa keeles Kreutzburg; latgali keeles Krystapiļs) on Läti linna Jēkabpilsi osa.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Krustpils · Näe rohkem »
Kuberner
Kuberner on suure maa-ala (kubermang või osariik) administraator või valitsusjuht.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Kuberner · Näe rohkem »
Latgale
Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Latgale · Näe rohkem »
Leedu suurvürstiriik
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Legaat · Näe rohkem »
Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »
Liivimaa hertsogkond
Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Linnus
Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Viiburi linnus Viiburis Venemaal Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Linnus · Näe rohkem »
Linnusekomtuur
Linnusekomtuur (saksa keeles Hauskomtur) oli Saksa ja Liivi ordus linnusepealiku nimetus.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Linnusekomtuur · Näe rohkem »
Ludza
Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ludza · Näe rohkem »
Ludza piirkond
Ludza piirkond on 1.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ludza piirkond · Näe rohkem »
Moskva suurvürst
Moskva suurvürst oli Moskva suurvürstiriigi valitseja tiitel.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Moskva suurvürst · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Ordumeister
Ordumeister on ordu kõrge ametnik.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Ordumeister · Näe rohkem »
Organist
Organist Organist ehk orelimängija on instrumentalist, kes kasutab heliloomingu esitamiseks orelit.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Organist · Näe rohkem »
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Paavst · Näe rohkem »
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »
Pihkva
Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Pihkva · Näe rohkem »
Polotski kubermang
Polotski kubermang (vene keeles Полоцкая губерния, valgevene keeles Полацкая губерня) oli Venemaa keisririigi haldusüksus aastatel 1776−1777.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Polotski kubermang · Näe rohkem »
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Poola jagamised · Näe rohkem »
Poola kuningas
Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »
Poola-Rootsi sõda (1600–1629)
Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »
Preisimaa
Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Preisimaa · Näe rohkem »
Rüütel
Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rüütel · Näe rohkem »
Rēzekne foogtkond
Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »
Rēzekne ordulinnus
Räisaku linnusevaremed jõe poolt läänest vaadatuna. Esiplaanil kunagise väravaehitise ja sillapea asukoht Räisaku linna vapp Rēzekne ordulinnus ehk Räisaku ordulinnus (läti Rēzekne, saksa Rositten, Rositen, vene Rža, Režitsa, poola Rzeżyca) asub Ida-Lätis Latgales Räisaku piirkonnas (Rēzeknes novads) Räisaku linnas, Räisaku (Rēzekne) jõe parempoolsel ehk põhjakaldal.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rēzekne ordulinnus · Näe rohkem »
Rjurik
Rjurik (umbes 830 – arvatavasti 879) oli legendaarne varjaagide pealik, kes oletatavasti valitses 9. sajandi teisel poolel Novgorodimaad.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rjurik · Näe rohkem »
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »
Sēlpils
Sēlpils (ka Jaunsēlpils) on küla (vidējciems) Lätis Jēkabpilsi piirkonnas Sēlpilsi vallas.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Sēlpils · Näe rohkem »
Sebež
Sebež on linn Venemaal Pihkva oblastis, Sebeži rajooni keskus.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Sebež · Näe rohkem »
Staarost
Staarost oli Poolas ja tema hallatavatel aladel 14. sajandist kuni 1795.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Staarost · Näe rohkem »
Stefan Batory
Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »
Suurtükk
Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Suurtükk · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vana-Väina ordulinnus
Vana-Väina ordulinnus (läti Vecdaugavpils, Vecpils, Naujene, saksa Dünaburg, Alt-Dunaburg, poola Dynaburg, vene Dvinsk) oli Liivi ordu suurlinnus ja Dünaburgi komtuuri asukoht Ida-Lätis Latgales.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vana-Väina ordulinnus · Näe rohkem »
Varjaagid
Varjaagid on skandinaavlaste (viikingite) nimetus idaslaavlaste juures.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Varjaagid · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vecdaugava
Vecdaugava asendikaart Vecdaugava (allikates ka Vana-Väina) on asum Lätis, Riia linna Põhjarajooni osa pindalaga 3,066 km².
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vecdaugava · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »
Vitebski kubermang
Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »
Vojevood
Vojevood oli 14.–18.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Vojevood · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1. mai
1.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1. mai · Näe rohkem »
1174
1174.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1174 · Näe rohkem »
1285
1285.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1285 · Näe rohkem »
1399
1399.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1399 · Näe rohkem »
1433
1433.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1433 · Näe rohkem »
1435
1435.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1435 · Näe rohkem »
1463
1463.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1463 · Näe rohkem »
1478
1478.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1478 · Näe rohkem »
1481
1481.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1481 · Näe rohkem »
1501
1501.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1501 · Näe rohkem »
1503
1503.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1503 · Näe rohkem »
1525
1525.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1525 · Näe rohkem »
1552
1552.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1552 · Näe rohkem »
1558
1558.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1558 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1561 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1581
1581.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1581 · Näe rohkem »
1582
1582.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1582 · Näe rohkem »
1583
1583.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1583 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1599 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1611 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1629 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1654 · Näe rohkem »
1667
1667.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1667 · Näe rohkem »
1686
1686.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1686 · Näe rohkem »
1700
1700.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1700 · Näe rohkem »
1721
1721.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1721 · Näe rohkem »
1728
1728.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1728 · Näe rohkem »
1755
1755.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1755 · Näe rohkem »
1765
1765.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1765 · Näe rohkem »
1772
1772.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1772 · Näe rohkem »
1797
1797.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1797 · Näe rohkem »
1826
1826.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1826 · Näe rohkem »
1830
1830.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1830 · Näe rohkem »
1831
1831.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1831 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1875 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1890 · Näe rohkem »
19. märts
19.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 19. märts · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 1976 · Näe rohkem »
24. jaanuar
24.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 24. jaanuar · Näe rohkem »
6. jaanuar
6.
Uus!!: Lutsi ordulinnus ja 6. jaanuar · Näe rohkem »
