Kiiremini kui brauser!
11 suhted: Aasta keskmine sademete hulk, Alissovi kliimaklassifikatsioon, Arktiline õhumass, Köppeni kliimaklassifikatsioon, Kliimatüüp, Lähisarktiline kliimavööde, Norra, Parasvöötme õhumass, Siber, Tsüklon, Tuul.
Aasta keskmine sademete hulk
Aasta keskmine sademete hulk on kliimanäitaja, mis iseloomustab mingi koha keskmist sademete hulka vaatlusperioodi jooksul.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Aasta keskmine sademete hulk · Näe rohkem »
Alissovi kliimaklassifikatsioon
Kliimavöötmed Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi Alissovi kliimaklassifikatsioon on 1956.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Alissovi kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »
Arktiline õhumass
Arktiline õhumass on õhumass, mis kujuneb Arktika piirkonnas.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Arktiline õhumass · Näe rohkem »
Köppeni kliimaklassifikatsioon
Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Köppeni kliimaklassifikatsioon · Näe rohkem »
Kliimatüüp
Kliimakaart Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi Kliimatüüp on kliima mingis piirkonnas, kus sarnaste kliimatekketegurite mõjul kujunevad sarnased kliimatingimused.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Kliimatüüp · Näe rohkem »
Lähisarktiline kliimavööde
Lähisarktilise kliima ala Lähisarktiline kliimavööde on põhjapoolkeral asuv vahekliimavööde, kus talvel valitseb arktiline õhumass ja suvel parasvöötme õhumass.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Lähisarktiline kliimavööde · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Norra · Näe rohkem »
Parasvöötme õhumass
Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Parasvöötme õhumass · Näe rohkem »
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Siber · Näe rohkem »
Tsüklon
Barentsi mere kohal 27. veebruaril 1987 Tsüklon ehk madalrõhuala ehk madalrõhkkond (kreeka κύκλος 'ring') on maakera atmosfääri alumises kihis troposfääris, õhurõhu ebaühtlasest jaotusest tekkinud võimas õhumassi pööris, mille keskmes on õhurõhk kõige madalam.
Uus!!: Lähisarktiline kliima ja Tsüklon · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
