Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Lämmastikhape

Index Lämmastikhape

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta teravalõhnaline vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada raskeid põletushaavu.

122 suhted: Aatom, Albert Suur, Alumiinium, Alus (keemia), Aminohapped, Ammoniaak, Ammoonium, Antoine Lavoisier, Aromaatsus, Arseen, Aseotroopne segu, Aur, Celsiuse skaala, Destilleerimine, Detail (masinaehitus), Dihapnik, Dilämmastikoksiid, Dissotsiatsioon (keemia), Fosfor, Gramm, Hape, Hapnik, Hapnikhapped, Happesademed, Hüdrooniumioon, Henry Cavendish, Hergi Karik, Inhibiitor, Inimene, Ioon, Iriidium, Isesüttimine, Kaalium, Kaaliumhüdroksiid, Kaaliumkarbonaat, Kaaliumnitraat, Kaltsium, Kaltsiumoksiid, Karbiidid, Katalüüs, Katalüsaator, Keemiline ühend, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Keemistemperatuur, Klaas, Kloor, Koonus, Kroom, Ksantoproteiinireaktsioon, ..., Kuld, Kuningvesi, Lahus, Lahustuvus, Lämmastik, Lämmastikoksiid, Lämmastikushape, Lõhkeaine, Leelis, Mürk, Metallid, Metallurgia, Mittemetallid, Naatrium, Naatriumnitraat, Nahk, Nitraadid, Nitroglütseriin, Norra, Oksüdatsioon, Oksüdatsiooniaste, Oksüdeerija, Oksiidid, Paskal, Põlemissoojus, Plaatina, Plahvatus, Poolestusaeg, Prooton, Raud, Rõhk, Reaktiiv, Roodium, Saadus, Saagis, Salpeetrid, Süsihappegaas, Süsinik, Seedeelundkond, Segu, Sekund, Sentimeeter, Soolad, Sulam, Sulamistemperatuur, Tantaal, Tärpentin, Temperatuur, Tihedus, Toatemperatuur, Trotüül, Tugev hape, Valgud, Väävel, Väävelhape, Vedelik, Vesi, Vesilahus, Vesinik, Vesinikfluoriidhape, Vesinikkloriidhape, 13. sajand, 1776, 1785, 1908, 1959, 1960, 1991, 1994, 1995, 2000, 8. sajand. Laienda indeks (72 rohkem) »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Lämmastikhape ja Aatom · Näe rohkem »

Albert Suur

Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7 oli filosoof.

Uus!!: Lämmastikhape ja Albert Suur · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Lämmastikhape ja Alumiinium · Näe rohkem »

Alus (keemia)

Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse hüdroksiidioone.

Uus!!: Lämmastikhape ja Alus (keemia) · Näe rohkem »

Aminohapped

α-aminohapete üldine struktuur Aminohapped ehk aminokarboksüülhapped on bioloogilise tähtsusega orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat.

Uus!!: Lämmastikhape ja Aminohapped · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Lämmastikhape ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Ammoonium

Ammooniumi lihtsustatud struktuurkujutis elementide "pallidest" Ammoonium ehk ammooniumioon (keemiline valem NH4+) on ammoniaagi (NH3) ja vesiniku iooniga reageerimisel (protoneerimisel) tekkinud väga ebapüsiv ioon, mis moodustab tavaliselt hapetega ammooniumi sooli.

Uus!!: Lämmastikhape ja Ammoonium · Näe rohkem »

Antoine Lavoisier

Antoine Laurent de Lavoisier (26. august 1743 Pariis – 8. mai 1794 Pariis) oli prantsuse keemik, nüüdiskeemia rajaja.

Uus!!: Lämmastikhape ja Antoine Lavoisier · Näe rohkem »

Aromaatsus

Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.

Uus!!: Lämmastikhape ja Aromaatsus · Näe rohkem »

Arseen

Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.

Uus!!: Lämmastikhape ja Arseen · Näe rohkem »

Aseotroopne segu

2-propanooli ning vee auru- ja vedelfaasi koostise muutuse diagramm Aseotroopne segu ehk aseotroop on kahe või enama vedeliku kindla koostisega segu, mis destilleerub muutumatul keemistemperatuuril.

Uus!!: Lämmastikhape ja Aseotroopne segu · Näe rohkem »

Aur

Veeaur Faasidiagramm rõhu ja temperatuuri telgedega Aur on kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas.

Uus!!: Lämmastikhape ja Aur · Näe rohkem »

Celsiuse skaala

Celsiuse skaala on temperatuuriskaala, mille võttis 1742.

Uus!!: Lämmastikhape ja Celsiuse skaala · Näe rohkem »

Destilleerimine

vaakumpumbaga, 10 – allonž (piip), 11-13 – küttekeha koos temperatuuri ja segamiskiiruse regulaatoritega, 14 – õli- (või liiva- või vee-)vann, 15 – magnetsegaja (või muud inertsed lisandid ühtlase keemise tagamiseks), 16 – jahutusnõu Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist keetmisel ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse.

Uus!!: Lämmastikhape ja Destilleerimine · Näe rohkem »

Detail (masinaehitus)

Detail on masina niisugune osa, mille valmistamine ei nõua koostamisoperatsioone.

Uus!!: Lämmastikhape ja Detail (masinaehitus) · Näe rohkem »

Dihapnik

Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.

Uus!!: Lämmastikhape ja Dihapnik · Näe rohkem »

Dilämmastikoksiid

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.

Uus!!: Lämmastikhape ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »

Dissotsiatsioon (keemia)

Dissotsiatsioon on keemiliste ühendite või molekulide lagunemine ioonideks, aatomiteks või lihtsamateks molekulideks.

Uus!!: Lämmastikhape ja Dissotsiatsioon (keemia) · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Lämmastikhape ja Fosfor · Näe rohkem »

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).

Uus!!: Lämmastikhape ja Gramm · Näe rohkem »

Hape

Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hape · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hapnik · Näe rohkem »

Hapnikhapped

Hapnikhapped on happed, mille molekuli koostisse kuulub hapniku aatomeid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hapnikhapped · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.

Uus!!: Lämmastikhape ja Happesademed · Näe rohkem »

Hüdrooniumioon

Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon Hüdrooniumioon ehk hüdroksooniumioon on katioon H3O+, mis tekib prootoni ehk vesinikiooni (H+) seostumisel vee molekuliga.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hüdrooniumioon · Näe rohkem »

Henry Cavendish

Henry Cavendish Henry Cavendish (10. oktoober 1731 Nice – 24. veebruar 1810 London) oli inglise füüsik ja keemik, vesiniku avastaja.

Uus!!: Lämmastikhape ja Henry Cavendish · Näe rohkem »

Hergi Karik

Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.

Uus!!: Lämmastikhape ja Hergi Karik · Näe rohkem »

Inhibiitor

Inhibiitor ehk inhibeerija ehk negatiivne katalüsaator on aine või faktor, mis pidurdab keemilist, biokeemilist või füsioloogilist protsessi.

Uus!!: Lämmastikhape ja Inhibiitor · Näe rohkem »

Inimene

Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.

Uus!!: Lämmastikhape ja Inimene · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Ioon · Näe rohkem »

Iriidium

Iriidium on keemiline element järjekorranumbriga 77.

Uus!!: Lämmastikhape ja Iriidium · Näe rohkem »

Isesüttimine

Isesüttimine on põleva materjali iseeneslik süttimine eksotermiliste protsesside tulemusel soojuse akumulatsiooni tõttu.

Uus!!: Lämmastikhape ja Isesüttimine · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaaliumhüdroksiid

Kaaliumhüdroksiid (keemilise valemiga KOH) on keemiline aine.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kaaliumhüdroksiid · Näe rohkem »

Kaaliumkarbonaat

pisi Kaaliumkarbonaat (K2CO3) on valge värvusega sool, mis lahustub vees.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kaaliumkarbonaat · Näe rohkem »

Kaaliumnitraat

Kaaliumnitraat on aine molekulivalemiga KNO3.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kaaliumnitraat · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kaltsiumoksiid

Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO; triviaalnimetused kustutamata lubi, põletatud lubi) on laialdaselt kasutatav keemiline aine, kaltsiumi oksiid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kaltsiumoksiid · Näe rohkem »

Karbiidid

Karbiidid on süsiniku ühendid metallide ja mõnede mittemetallidega, mille elektronegatiivsus on väiksem kui süsinikul (C).

Uus!!: Lämmastikhape ja Karbiidid · Näe rohkem »

Katalüüs

Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.

Uus!!: Lämmastikhape ja Katalüüs · Näe rohkem »

Katalüsaator

Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.

Uus!!: Lämmastikhape ja Katalüsaator · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Lämmastikhape ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Lämmastikhape ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Lämmastikhape ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Keemistemperatuur

Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.

Uus!!: Lämmastikhape ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Lämmastikhape ja Klaas · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kloor · Näe rohkem »

Koonus

Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.

Uus!!: Lämmastikhape ja Koonus · Näe rohkem »

Kroom

Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kroom · Näe rohkem »

Ksantoproteiinireaktsioon

Ksantoproteiinireaktsioon Ksantoproteiinireaktsioon on analüütilises keemias reaktsioon aromaatsete aminohapete tõestamiseks valkudes.

Uus!!: Lämmastikhape ja Ksantoproteiinireaktsioon · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kuld · Näe rohkem »

Kuningvesi

Värskelt valmistatud kuningvesi on värvitu, kuid muutub kõigest sekunditega oranžiks Kuningveele on omane oranžikaspunane värvus Kuningvesi on peaaegu puhta lämmastikhappe ja kontsentreeritud vesinikkloriidhappe (38%) segu ruumalavahekorras 1:3.

Uus!!: Lämmastikhape ja Kuningvesi · Näe rohkem »

Lahus

Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lahus · Näe rohkem »

Lahustuvus

Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lahustuvus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Lämmastikushape

Lämmastikushape on keskmise tugevusega üheprootoniline hapnikhape.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lämmastikushape · Näe rohkem »

Lõhkeaine

Simuleeritud õhurünnak napalmiga Lõhkeainetel on järgmised omadused.

Uus!!: Lämmastikhape ja Lõhkeaine · Näe rohkem »

Leelis

Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.

Uus!!: Lämmastikhape ja Leelis · Näe rohkem »

Mürk

Paljud loomad kasutavad enesekaitseks või saagi püüdmiseks mürki. Vapsiku nõel mürgiga Mürk (ka mürkaine) on aine, mis võib ainevahetuse kaudu põhjustada organismi tervisehäire või surma.

Uus!!: Lämmastikhape ja Mürk · Näe rohkem »

Metallid

Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).

Uus!!: Lämmastikhape ja Metallid · Näe rohkem »

Metallurgia

Metallurgia (kreeka liitsõnast metallurgeō 'töötlen metalle') on teadus-, tehnika- ja tööstusharu.

Uus!!: Lämmastikhape ja Metallurgia · Näe rohkem »

Mittemetallid

Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone.

Uus!!: Lämmastikhape ja Mittemetallid · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Lämmastikhape ja Naatrium · Näe rohkem »

Naatriumnitraat

pisi Naatriumnitraat on sool, mille molekulvalem on NaNO3.

Uus!!: Lämmastikhape ja Naatriumnitraat · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nahk · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nitraadid · Näe rohkem »

Nitroglütseriin

Nitroglütseriini keemiline valem on C3H5N3O9 Nitroglütseriin (NG; ka glütserüülnitraat, trinitroglütseriin või trinitriin) on vedel värvitu õlitaoline suure töövõimega lõhkeaine, mida kasutatakse väga paljude lõhkeainesegude valmistamisel.

Uus!!: Lämmastikhape ja Nitroglütseriin · Näe rohkem »

Norra

Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Lämmastikhape ja Norra · Näe rohkem »

Oksüdatsioon

Oksüdatsioon on laiemas mõttes keemiline protsess, mille käigus aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub.

Uus!!: Lämmastikhape ja Oksüdatsioon · Näe rohkem »

Oksüdatsiooniaste

Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.

Uus!!: Lämmastikhape ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »

Oksüdeerija

Oksüdeerija (ka oksüdeeriv aine, oksüdant) on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone.

Uus!!: Lämmastikhape ja Oksüdeerija · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Lämmastikhape ja Oksiidid · Näe rohkem »

Paskal

Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.

Uus!!: Lämmastikhape ja Paskal · Näe rohkem »

Põlemissoojus

Põlemissoojus on soojushulk (energiahulk), mis vabaneb aine põlemisel.

Uus!!: Lämmastikhape ja Põlemissoojus · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Uus!!: Lämmastikhape ja Plaatina · Näe rohkem »

Plahvatus

Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.

Uus!!: Lämmastikhape ja Plahvatus · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Lämmastikhape ja Prooton · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Lämmastikhape ja Raud · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Lämmastikhape ja Rõhk · Näe rohkem »

Reaktiiv

Reaktiiv on keemiaalases laboratoorses töös kasutatav kemikaal.

Uus!!: Lämmastikhape ja Reaktiiv · Näe rohkem »

Roodium

Roodiumi kolm eri vormi. Vasakult: pulbri kujul (1 gramm), kokkusurutud silindrivormi (1 gramm), keevituse tagajärjel ülesulatatud 1-grammine kuulike (inglise ''argon arc remelted pellet'') Roodium on keemiline element järjenumbriga 45.

Uus!!: Lämmastikhape ja Roodium · Näe rohkem »

Saadus

Saadused ehk lõppsaadused on keemilised ained, mis tekivad keemilise reaktsiooni tulemusena.

Uus!!: Lämmastikhape ja Saadus · Näe rohkem »

Saagis

Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.

Uus!!: Lämmastikhape ja Saagis · Näe rohkem »

Salpeetrid

Salpeetrid on leelis- ja leelismuldmetallide nitraadid või ammooniumnitraat.

Uus!!: Lämmastikhape ja Salpeetrid · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Lämmastikhape ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Lämmastikhape ja Süsinik · Näe rohkem »

Seedeelundkond

Seedeelundkond ehk seedeaparaat (ka seedeelundite süsteem, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamiku organismide elundkond, mis koosneb elunditest, mille ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Uus!!: Lämmastikhape ja Seedeelundkond · Näe rohkem »

Segu

Segu on kahe või enama aine koosesinemine, kus komponendid pole omavahel keemiliselt ühinenud; ühtlasi ka erilaadsete ainete mehaanilise segamise või segunemise tulemus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Segu · Näe rohkem »

Sekund

Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Lämmastikhape ja Sekund · Näe rohkem »

Sentimeeter

Sentimeeter (tähis cm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub sajandiku meetriga ehk 10 millimeetriga: Sentimeeter on pikkuse põhiühik CGS-süsteemis.

Uus!!: Lämmastikhape ja Sentimeeter · Näe rohkem »

Soolad

Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.

Uus!!: Lämmastikhape ja Soolad · Näe rohkem »

Sulam

Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.

Uus!!: Lämmastikhape ja Sulam · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Lämmastikhape ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tantaal

Tantaal (sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73.

Uus!!: Lämmastikhape ja Tantaal · Näe rohkem »

Tärpentin

Tärpentin ehk puhastatud tärpentiniõli on osade okaspuude vaigust valmistatav õline vedelik.

Uus!!: Lämmastikhape ja Tärpentin · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Lämmastikhape ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Tihedus · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Uus!!: Lämmastikhape ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Trotüül

Trinitrotolueen (tuntud ka kui trotüül või TNT) on keemiline ühend, süstemaatilise nomenklatuuri (IUPAC) järgi 2-Metüül-1,3,5-trinitrobenseen.

Uus!!: Lämmastikhape ja Trotüül · Näe rohkem »

Tugev hape

Tugev hape on hape, mis dissotsieerub vees täielikult, vastavalt võrrandile: Mitmeprootoniliste hapete puhul (nt väävelhape) mõeldakse tugeva happe all ainult dissotsiatsiooni esimest astet: Täpsema definitsiooni järgi on tugev hape hape, mille p''K''a 2.

Uus!!: Lämmastikhape ja Tugev hape · Näe rohkem »

Valgud

aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Valgud · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Lämmastikhape ja Väävel · Näe rohkem »

Väävelhape

Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.

Uus!!: Lämmastikhape ja Väävelhape · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vesi · Näe rohkem »

Vesilahus

Vesilahus on lahus, kus lahustiks on vesi.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vesilahus · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vesinik · Näe rohkem »

Vesinikfluoriidhape

Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »

Vesinikkloriidhape

Soolhape Vesinikkloriidhape ehk soolhape (keemiline valem HCl) on gaasilise vesinikkloriidi vesilahus.

Uus!!: Lämmastikhape ja Vesinikkloriidhape · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Lämmastikhape ja 13. sajand · Näe rohkem »

1776

1776.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1776 · Näe rohkem »

1785

1785.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1785 · Näe rohkem »

1908

1908.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1908 · Näe rohkem »

1959

1959.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1959 · Näe rohkem »

1960

1960.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1960 · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1991 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1994 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Lämmastikhape ja 1995 · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Lämmastikhape ja 2000 · Näe rohkem »

8. sajand

8.

Uus!!: Lämmastikhape ja 8. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Salpeeterhape.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »