Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Lämmastiksaaste

Index Lämmastiksaaste

Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid.

33 suhted: Akvakultuur, Ammoniaak, Atmosfäär, Biomass, Dilämmastikoksiid, Elektrijaam, Eutrofeerumine, Fossiilkütus, Globaalne soojenemine, Greenpeace, Hapestumine, Happesademed, Hüpoksia, Heitgaas, Hemoglobiin, Kalakasvatus, Karst, Kasvuhoonegaasid, Kilpnääre, Lämmastik, Lämmastikoksiid, Nitraadid, Osoonikiht, Põhjavesi, Pinnavesi, Prügilanõrgvesi, Reljeef, Reovesi, Süsihappegaas, Sudu, Toatemperatuur, Väetis, Veeökosüsteem.

Akvakultuur

sumbast sägasid, Delta Pride'i sägakasvatus Mississippil Akvakultuur ehk vesiviljelus on üldjuhul kasulike veeorganismide, nii mageveeliste kui ka mereveeliste, kasvatamine vesikeskkonnas.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Akvakultuur · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Atmosfäär

Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Biomass

Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Biomass · Näe rohkem »

Dilämmastikoksiid

Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (valem N2O) on keemiline ühend, mis toatemperatuuril on värvitu mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magus lõhn ja maitse.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Dilämmastikoksiid · Näe rohkem »

Elektrijaam

Soojuselektrijaam. Taamal jahutustornid ehk gradiirid Olkiluoto tuumaelektrijaam Soomes Elektrijaam on energia muundamise seadmete ja rajatiste kompleks, mis toodab elektrienergiat teistest energialiikidest.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Elektrijaam · Näe rohkem »

Eutrofeerumine

Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »

Fossiilkütus

Fossiilkütus ehk fossiilne kütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Fossiilkütus · Näe rohkem »

Globaalne soojenemine

Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »

Greenpeace

Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Greenpeace · Näe rohkem »

Hapestumine

Hapestumine ehk atsidifikatsioon on veekogu või mulla (mulla hapestumine) muutumine happelise(ma)ks.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Hapestumine · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademete omaga madalam.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Happesademed · Näe rohkem »

Hüpoksia

Hüpoksia ehk hapnikuvaegus on kas kogu organismi või üksikute elundite või kudede hapnikuvaegus pro- ja eukarüootsetes organismides.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Hüpoksia · Näe rohkem »

Heitgaas

Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Heitgaas · Näe rohkem »

Hemoglobiin

Täiskasvanud inimese hemoglobiin. Punasena on kujutatud alfa-alamühikud, sinisena beeta-alamühikud, rohelisena heemirühmad. Hemoglobiin ehk verevärvnikMeditsiinisõnastik, 840:2004 (ladina keeles haemoglobinum; lühendatult Hb) on enamikul suletud vere- ja lümfiringlusega selgroogsetel punastes verelibledes ringlev globulaarne kromoproteiin, mis sisaldab rauda ning seob ja transpordib hapnikku.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Hemoglobiin · Näe rohkem »

Kalakasvatus

Kalakasvatus (inglise keeles fish farming) on akvakultuuri ehk vesiviljeluse haru, mis tegeleb kalade kasvatamisega kalakasvandustes peamiselt inimeste toiduks.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Kalakasvatus · Näe rohkem »

Karst

Kostivere karstiväli Droonivideo Kostivere karstialast ja Kivilauast 2021. aasta kevadel Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Karst · Näe rohkem »

Kasvuhoonegaasid

Kasvuhooneefekti skeem Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Kasvuhoonegaasid · Näe rohkem »

Kilpnääre

Kilpnääre (ladina glandula thyreoidea) on paljude selgroogsete sisenõrenääre.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Kilpnääre · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Lämmastik · Näe rohkem »

Lämmastikoksiid

Lämmastikoksiidi Lewis'e struktuur. Lämmastikoksiid on binaarne ühend valemiga NO.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Lämmastikoksiid · Näe rohkem »

Nitraadid

Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Nitraadid · Näe rohkem »

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Osoonikiht · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Pinnavesi

Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Pinnavesi · Näe rohkem »

Prügilanõrgvesi

Prügilanõrgvesi, mis on ruumala vähendamiseks jäetud auruma. Mehhiko Cancúni linna prügila lähedal, 2007 Prügilanõrgvesi ehk nõrgvesi on igasugune ladestatud jäätmetest läbi nõrguv vedelik, mis jääb prügilasse või voolab prügilast välja.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Prügilanõrgvesi · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Reljeef · Näe rohkem »

Reovesi

Aerofoto Saksamaal Cuxhavenis asuvast reoveepuhastusjaamast Reovesi on vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Reovesi · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Sudu

Sudu Londonis Sudu (inglise keeles smog) on teatud tüüpi õhusaaste.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Sudu · Näe rohkem »

Toatemperatuur

Toatemperatuuriks (lühend RT) nimetatakse loodusteaduslike eksperimentide kirjeldamisel katse läbiviimise temperatuuri, kui see jääb ligikaudu vahemikku 21–23 °C (.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Toatemperatuur · Näe rohkem »

Väetis

orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Väetis · Näe rohkem »

Veeökosüsteem

Estuaar ja rannikuvesi on veeökosüsteemi osad Veeökosüsteem ehk akvaatiline ökosüsteem on veekeskkonnaga seotud ökosüsteem.

Uus!!: Lämmastiksaaste ja Veeökosüsteem · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Lämmastikusaaste.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »