Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Henriku Liivimaa kroonika

Index Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

79 suhted: Akadeemia (ajakiri), Albert (Riia piiskop), Berthold (Liivimaa piiskop), Christian Eduard Pabst, Ditleb von Alnpeke, Eesti, Eesti ajalugu, Eesti keel, Eesti Päevaleht, Eesti Raamat, Eestlaste muistne vabadusvõitlus, Enn Tarvel, Horisont (ajakiri), Inglise keel, Itaalia keel, Ivo Juurvee, Jaan Jung, Jaan Undusk, Jakob Hurt, Johann Gottfried Arndt, Juhan Luiga, Julius Mägiste, Kaupo, Ladina keel, Läti, Läti ajalugu, Läti Henrik, Läti keel, Leedu keel, Lembitu, Leonid Arbusow noorem, Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Maniwalde, Märtsiaasta, Meinhard, Olion, Paavst, Postimees, Richard Kleis, Rootsi, Russin, Saksa keel, Sirp (ajaleht), Soome keel, Stockholm, Taani hindamisraamat, Tabelinus, Talibald, Tallinn, ..., Tartu, Tänapäev, Tharapita, Unnepewe, Vaba Eesti (kirjastus), Vene keel, Vesthard, Wilhelm Modenast, Wottele, 1180. aastad, 1199, 1224, 1227, 13. sajand, 14. sajand, 1740, 1747, 1862, 1871, 1879, 1881, 1884, 1955, 1962, 1982, 1993, 2005, 2008, 2013. Laienda indeks (29 rohkem) »

Akadeemia (ajakiri)

Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Berthold (Liivimaa piiskop)

Berthold või Bertold (surnud 24. juulil 1198) oli Üksküla ehk Liivimaa piiskop 1196/1197–1198.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Berthold (Liivimaa piiskop) · Näe rohkem »

Christian Eduard Pabst

Christian Eduard Pabst (28. november 1815 Bremen – 12. jaanuar 1882 Tallinn) oli Saksa päritolu Eesti ajaloolane.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Christian Eduard Pabst · Näe rohkem »

Ditleb von Alnpeke

Ditleb von Alnpeke olevat olnud 13.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Ditleb von Alnpeke · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti ajalugu

pisi Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Eesti ajalugu · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eestis ilmuv eestikeelne päevaleht.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »

Eesti Raamat

Eesti Raamat on Tallinnas tegutsev kirjastus, mis annab välja peamiselt ilukirjandust, sealhulgas lastekirjandust.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Eesti Raamat · Näe rohkem »

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli sõjategevus eestlaste ja neid allutada püüdnud Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Taani ja Rootsi vahel alates 1206.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Eestlaste muistne vabadusvõitlus · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Horisont (ajakiri)

Kõige esimese Horisondi kaas Horisont on Eesti vanim, 1967.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Horisont (ajakiri) · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Inglise keel · Näe rohkem »

Itaalia keel

Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Itaalia keel · Näe rohkem »

Ivo Juurvee

Apollos Ivo Juurvee 2022. aasta Arvamusfestivalil Ivo Juurvee (sündinud 5. veebruaril 1979) on eesti ajaloolane, kes uurib peamiselt luuretegevuse ajalugu.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Ivo Juurvee · Näe rohkem »

Jaan Jung

Jaan Jung Jaan Jung (18. november 1835 Tammeküla, Imavere mõis, Pilistvere kihelkond – 26. juuni 1900 Imavere) oli eesti koolmeister ja harrastusajaloolane.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Jaan Jung · Näe rohkem »

Jaan Undusk

Jaan Undusk esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011 Jaan Undusk (sündinud 14. novembril 1958 Otepääl) on eesti kirjanik ja kirjandusteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2007).

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Jaan Undusk · Näe rohkem »

Jakob Hurt

Jakob Hurt Jakob Hurt (22. juuli (vkj 10. juuli) 1839 Himmaste küla – 13. jaanuar 1907 (vkj 31. detsember 1906) Peterburi) oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Jakob Hurt · Näe rohkem »

Johann Gottfried Arndt

Johann Gottfried Arndt (12. jaanuar 1713 Halle – 1. september 1767 Riia) oli baltisakslasest filoloog, pedagoog ja ajalooharrastaja.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Johann Gottfried Arndt · Näe rohkem »

Juhan Luiga

Juhan Luiga Juhan Luiga (31. märts 1873 Nõo kihelkond – 19. oktoober 1927 Tallinn) oli eesti arst, publitsist ja kultuuritegelane.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Juhan Luiga · Näe rohkem »

Julius Mägiste

Julius Mägiste Julius Mägiste (kuni 1922. aastani Julius Mälson, 6/19. detsember 1900 Kudina vald, Tartumaa – 11. märts 1978 Lund) oli eesti keeleteadlane.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Julius Mägiste · Näe rohkem »

Kaupo

Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Kaupo · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Ladina keel · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Läti · Näe rohkem »

Läti ajalugu

Läti 21. sajandil Läti ajalugu on ülevaade tänapäeva Läti territooriumil toimunud ajaloolistest sündmustest.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Läti ajalugu · Näe rohkem »

Läti Henrik

Läti Henrik ehk Henrik (läti keeles Latviešu Indriķis, ladina keeles Henricus Lettus, Henricus de Lettis, saksa keeles Heinrich von Lettland; enne 1188. – pärast 1259. aastat) oli ristiusu preester ja kroonik, Eesti ja Läti ristiusustamise (Balti ristisõdade ja selle osa, mida nimetatakse eestlaste muistseks vabadusvõitluseks) sündmusi (1180–1227) kajastava "Liivimaa kroonika" autor.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Läti Henrik · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Läti keel · Näe rohkem »

Leedu keel

Leedu keel (lietuvių kalba) on balti keelte idarühma kuuluv indoeuroopa keel.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Leedu keel · Näe rohkem »

Lembitu

Lembitu (suri 21. septembril 1217) oli vanem Sakala põhjaosas.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Lembitu · Näe rohkem »

Leonid Arbusow noorem

Leonid Arbusow noorem (täisnimi Leonid Hans Nikolaus Arbusow; 31. oktoober 1882 Bauska – 16. veebruar 1951 Göttingen) oli baltisaksa ajaloolane, Leonid Arbusow vanema poeg.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Leonid Arbusow noorem · Näe rohkem »

Liivimaa kroonika

Liivimaa kroonika nime all on tuntud mitu erinevat kroonikat.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Liivimaa vanem riimkroonika

Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Liivimaa vanem riimkroonika · Näe rohkem »

Maniwalde

Maniwalde (Manivalde, tõlgendatud ka kui Vanevalde, Vanevald; surnud 21. septembril 1217) oli muinaseestlaste vanem.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Maniwalde · Näe rohkem »

Märtsiaasta

Märtsiaasta ehk Maarja-aasta on minevikus kasutusel olnud kalendriaasta, mis algab 25. märtsil, Maarja kuulutamise päeval ehk paastumaarjapäeval.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Märtsiaasta · Näe rohkem »

Meinhard

Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Meinhard · Näe rohkem »

Olion

Olion on endine kirjastus Eestis.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Olion · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Paavst · Näe rohkem »

Postimees

Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Postimees · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Rootsi · Näe rohkem »

Russin

Russin (läti Rūsiņš; surnud 1212, Henriku Liivimaa kroonikas Russinus) oli üks latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Russin · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Saksa keel · Näe rohkem »

Sirp (ajaleht)

Sirp (endised nimed Sirp ja Vasar, Reede ja Kultuurileht) on Eesti Kultuuriministeeriumi valitsemisalas oleva riigi sihtasutuse toimetatav kultuuriajaleht, mis ilmub üks kord nädalas.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Sirp (ajaleht) · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Soome keel · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Stockholm · Näe rohkem »

Taani hindamisraamat

Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Taani hindamisraamat · Näe rohkem »

Tabelinus

Tabelinus (ka Tabellinus, Thabelinus, Tabelin või Tabeline; surnud umbes 1221) oli kristlasest Pudiviru vanem 13. sajandi alguse Virumaal.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Tabelinus · Näe rohkem »

Talibald

Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Talibald · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Tallinn · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Tartu · Näe rohkem »

Tänapäev

Tänapäev on kirjastus Tallinnas, mis alustas tegevust 1.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Tänapäev · Näe rohkem »

Tharapita

Tharapita (ehk Tarapita, Taarapita) on Henriku Liivimaa kroonikas nimetatud saarlaste jumal.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Tharapita · Näe rohkem »

Unnepewe

Unnepewe oli muinaseestlaste vanem Sakala maakonnast, Henriku Liivimaa kroonika teatel Lembitu vend.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Unnepewe · Näe rohkem »

Vaba Eesti (kirjastus)

Vaba Eesti oli väliseesti kirjastus, mis 1954–1975 tegutses Imant Rebase eestvõttel Rootsis Stockholmis.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Vaba Eesti (kirjastus) · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Vene keel · Näe rohkem »

Vesthard

Vesthard (allikates Viesthardus, Vesthardus, Vestardus, Vesters) oli üks semgalite mõjukamaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Vesthard · Näe rohkem »

Wilhelm Modenast

Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »

Wottele

Wottele (ka Vottele, tõlgendatud kui Võtteli või Vootele; surnud 21. septembril 1217) oli muinaseesti vanem, kes langes Madisepäeva lahingus.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja Wottele · Näe rohkem »

1180. aastad

1180.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1180. aastad · Näe rohkem »

1199

1199.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1199 · Näe rohkem »

1224

1224.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1224 · Näe rohkem »

1227

1227.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1227 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 13. sajand · Näe rohkem »

14. sajand

14.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 14. sajand · Näe rohkem »

1740

1740.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1740 · Näe rohkem »

1747

1747.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1747 · Näe rohkem »

1862

1862.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1862 · Näe rohkem »

1871

1871.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1871 · Näe rohkem »

1879

1879.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1879 · Näe rohkem »

1881

1881.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1881 · Näe rohkem »

1884

1884.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1884 · Näe rohkem »

1955

1955.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1955 · Näe rohkem »

1962

1962.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1962 · Näe rohkem »

1982

1982.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1982 · Näe rohkem »

1993

1993.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 1993 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 2005 · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 2008 · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Henriku Liivimaa kroonika ja 2013 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

HCL, Heinrici Chronicon Livoniae, Heinrici Chronicon Lyvoniae, Heinrici chronicon Livoniae, Hendriku Liivimaa kroonika, Henriku kroonika, Läti Henriku Liivimaa kroonika, Läti Henriku kroonika, Origines Livoniae.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »