Side

578 suhted: Adam Ludwig Lewenhaupt, Adsele, Aiviekste jõgi, Aizkraukle, Aizkraukle komtuurkond, Aizpute kreis, Ajalooallikad, Ajutine Valitsus (Venemaa), Alūksne, Albert (Riia piiskop), Albert Suerbeer, Alberts Kviesis, Albrecht von Hohenzollern, Aleksander II, Altmargi vaherahu, Aluliina komtuurkond, Anarhia, Andres Laiapea, Andrievs Niedra, Arjergard, Artūrs Silgailis, Asehaldur, August II, Augustiputš, Augusts Kirhenšteins, Autonoomne Eestimaa kubermang, Šiauliai, Ķekava, Ķemeri, Ümera (ajalooline piirkond), Ērgļi, Āraiši järvelinnus, Balti erikord, Balti kett, Balti kubermangud, Balti sõjaväeringkond, Baltisakslased, Baltlased, Bauska, Bauska foogtkond, Bauska kreis, Bütsants, Berliin, Boriss Šeremetev, Bremeni peapiiskopkond, Brest-Litovski rahuleping, Carl Magnus von der Pahlen, Cēsis, Christoph von Mecklenburg, Compiègne'i vaherahu, ..., Daugava, Daugavgrīva, Daugavpils, Daugmale, Dünaburgi komtuurkond, Dünaburgi maakond, Dünamünde komtuur, Dünamünde komtuurkond, Dobele, Dobele komtuurkond, Dobele kreis, Dole, Eesti, Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta, Eesti SS-leegion, Eesti Teises maailmasõjas, Eestimaa kubermang, Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, Eestimaa rüütelkond, Eestlased, Enesemääramisõigus, Enklaav, Enn Tarvel, Erakond, Erastvere lahing, Erich von Manstein, Ernst Glück, Esimene maailmasõda, Esimene Masuuria järvede lahing, Foogtkond, Friedrich von Löwis of Menar, Gemauerthofi lahing, Gestapo, Gotthard Kettler, Gregoriuse kalender, Grobiņa, Grobiņa foogtkond, Grobiņa kreis, Gustavs Zemgals, Haldusreform, Hansalinn, Hõim, Henriku Liivimaa kroonika, Hummuli lahing, Ida-Preisimaa, Idarinne (Esimene maailmasõda), Idarinne (Teine maailmasõda), Idaslaavlased, Idumea, Iecava, Ilūkste, Ilūkste kreis, Ingeri ajalugu, Ingeri sõda, Innocentius III, Innocentius IV, Irboska, Ivan Serov, Jam-Zapolski vaherahu, Jamburgi kindlus, Jaunjelgava kreis, Jānis Čakste, Jānis Kurelis, Jēkabpils, Jelgava, Jersika linnus, Jersika vürstiriik, Johann Albrecht I, Jugla jõgi, Juliuse kalender, Juris Alunāns, Jurisdiktsioon, Juuniküüditamine, Kaevikusõda, Kaitsepataljonid, Kandava foogtkond, Katariina I, Katariina II, Katoliiklus, Katoliku kirik, Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni, Kaunas, Kaupo, Kārlis Ulmanis, Kümme käsku, Kümnis, Kiievi-Vene, Kindral Kurelise grupp, Kindralleitnant, Kindralmajor, Koadjuutor, Kogudus, Koiva jõgi, Koiva liivlased, Koknese, Koknese piiskopilinnus, Koknese vürstiriik, Kolmas riik, Komtuurkond, Konföderatsioon, Koormis, Korpus (sõjandus), Krišjānis Barons, Krišjānis Valdemārs, Krimulda, Kristlus, Kuldīga, Kuldīga komtuurkond, Kuldīga kreis, Kuralased, Kuramaa, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa kubermang, Kuramaa kuberneride loend, Kuramaa lahingud, Kuramaa liivlased, Kuramaa piiskopkond, Kuramaa rüütelkond, Kuressaare kreis, Laadoga, Landesveer, Latgale, Latgalid, Laura, Lääne-Eesti saarestik, Läänemereprovintsid, Läänemeri, Läti, Läti õigeusu kiriku juhtide loend, Läti keel, Läti leegionäride päev, Läti nõukogude kütidiviis, Läti NSV, Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee, Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat, Läti president, Läti Radikaaldemokraatlik Partei, Läti Rahvarinne, Läti rahvusväeosad, Lätlased, Leedu, Leedu ajalugu, Leedu NSV, Leedu suurvürst, Lejasciems, Lielupe, Liepāja, Liivi laht, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa hertsogkond, Liivimaa kubermang, Liivimaa kuberneride loend, Liivimaa maamarssal, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa talurahvaseadused, Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa vojevoodkond, Liivlased, Limbaži, Linnriik, Looderinne (Teine maailmasõda), Lucavsala, Ludza maakond, Luterlus, Manifest, Marienburg, Marssal, Masuuria kõrgustik, Mālupe, Mārtiņsala, Mälaren, Mõõgavendade ordu, Mõisnik, Mežotne, Mežotne muinaslinnus, Mecklenburgi valitsejate loend, Meieisapalve, Meinhard, Merevaik, Metsapoole, Mihhail Golitsõn (1675−1730), Mihhail Gorbatšov, Miitavi komtuurkond, Misjonär, Moldova, Molotovi-Ribbentropi pakt, Moskva lahing, Moskva tsaar, Moskva tsaaririik, Narva, Narva lahing (1700), Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Nõukogude Liidu Siseministeerium, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941), Nõukogude Venemaa, Nicolaus von Nauen, Nikolai I, Nikolai II, Nils Stromberg, NKVD, NLKP Keskkomitee, Noorem rauaaeg, Noorlätlased, Novembrirevolutsioon, NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Nyen, Nyenskansi linnus, Obdjohhi jõgi, Ober Ost, Ojamaa, Oktoobrirevolutsioon, Olaine, Oliwa rahu, Ordu, Oskars Kalpaks, Ostrov, Paavst, Paide, Palanga, Palestiina, Panther-liin, Pantvang, Partisan, Pastor, Paul I, Pavel Bermondt-Avalov, Pärisorjus, Pärnu kreis, Pärnu vojevoodkond, Pļaviņas, Pühim Valitsev Sinod, Põhiseadus, Põhjasõda, Peapiiskop, Pedetsi jõgi, Peeter I, Peterburi, Petseri, Philipp (Saksa kuningas), Pihkva, Pihkva järv, Pihkva kubermang, Pljussa vaherahu, Połack, Poltava lahing, Pontus De la Gardie, Poola jagamised, Poola kuningas, Poola-Rootsi sõda, Poola-Rootsi sõda (1600–1629), Prantsuse frank, Praost, Preester, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Punaarmee, Ragaciems, Rakvere, Rauddiviis, Räpina-Lokuta lahing, Rūdolfs Bangerskis, Rīdzene, Rüütliordu, Rüdiger von der Goltz, Rēzekne, Rēzekne foogtkond, Režitsa maakond, Rent, Richard Kleis, Riia, Riia ajalugu, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riia kubermang, Riia lahing (1198), Riia Läti Selts, Riia OMON, Riia peapiiskop, Riia peapiiskopkond, Riia piiramine (1710), Riia sõjakuberner, Riia vikaarpiiskopkond, Riigi Julgeoleku Peaamet, Riigimõis, Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee, Rooma riik, Rootsi, Rootsi-Poola sõda (1600–1611), Rootsi-Poola sõda (1617–1618), Rudolph Felix Bauer, Ruhja, Ruhja komtuurkond, Rzeczpospolita, Saaremaa rüütelkond, Saksa keisririik, Saksa Korrapolitsei, Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918), Saksa ordu, Saksa-Rooma keiser, Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend, Saksa-Rooma riik, Saksimaa kuurvürst, Salaspils, Salatsi jõgi, Sēlija, Sēlpilsi muinaslinnus, Schlüsselburgi linnus, Seelid, Seim (Läti), Semen Tõmošenko, Semgalid, Semgallia piiskop, Sigulda, Sigulda komtuurkond, Skandinaavia, Skrunda, Sloka, Smārde, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Spilve lahing, Staabiülem, Stanisław Leszczyński, Stefan Batory, Stockholm, Straupe, Stutthofi koonduslaager, Suurtükk, Svēte, Talibald, Talsi, Talsi kreis, Tannenbergi lahing, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu kreis, Tartu piiskopkond, Tartu vojevoodkond, Tālava, Tērvete muinaslinnus, Teine maailmasõda, Templiordu, Theoderich (Eestimaa piiskop), Toomhärra, Tukums, Tukumsi kreis, Turaida, Turaida (ajalooline piirkond), Ukraina, Umsiedlung, Usuvahetusliikumine, Uus testament, Valga, Valga (Liivimaa), Valga kreis, Valga maakond, Valgevene, Valgevene NSV, Valka, Valmiera, Valter Lang, Vana testament, Vana-Liivimaa, Vasall, Vasallriik, Vatslav Vorovski, Väegrupp Kurland, Väegrupp Mitte, Väegrupp Nord, Väina liivlased, Võndlased, Võnnu foogt, Võnnu komtuur, Võnnu kreis, Võnnu lahing, Võnnu lahing (1578), Võnnu ordulinnus, Võnnu vojevoodkond, Võru kreis, Veebruarirevolutsioon, Velikaja jõgi, Vene Õigeusu Kirik, Vene Suurvürstiriik, Vene-Poola sõda, Venemaa keiser, Venemaa Keisririigi haldusjaotus, Venta jõgi, Ventspils, Ventspilsi kreis, Vidzeme, Viikingiaeg, Viktor Abakumov, Viljandi kreis, Vilnius, Vilniuse veresaun, Vindavi komtuurkond, Vissevalde, Vitebski kubermang, Vjatško, Vojevoodkond, Volga, Volmari kreis, Vsevolod Merkulov, Wilhelm II, Wolmar Anton von Schlippenbach, Zemgale, Zygmunt I, Zygmunt II August, 1. aprill, 1. august, 1. juuli, 1. veebruar, 10. august, 10. jaanuar, 11. august, 11. sajand, 11. veebruar, 12. juuni, 12. mai, 12. sajand, 12. veebruar, 1201, 1202, 1204, 1206, 1207, 1208, 1225, 1245, 1251, 1253, 1255, 1277, 1296, 13. detsember, 13. sajand, 1323, 1356, 1378, 14. juuli, 14. mai, 14. september, 15. august, 15. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 1.), 15. sajand, 15. september, 1526, 1530, 1556, 1557, 1561, 1569, 1573, 1575, 1578, 1582, 1583, 16. juuni, 1611, 1617, 1621, 1629, 1660, 1667, 1694, 17. juuli, 17. sajand, 1701, 1703, 1704, 1705, 1772, 1783, 1795, 1796, 18. armee (Wehrmacht), 18. mai, 18. november, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1836, 1840. aastad, 1841, 1850, 1867, 1876, 1880. aastad, 1888, 1889, 19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2.), 1915, 1917, 1918, 1939, 1941, 2. oktoober, 20. august, 21. august, 21. juuli, 22. juuni, 22. oktoober, 23. august, 23. juuli, 24. detsember, 25. veebruar, 26. juuni, 28. august, 28. jaanuar, 29. august, 3. september, 30. august, 30. detsember, 31. juuli, 4. Soomusarmee, 5. august, 5. juuli, 5. märts, 5. oktoober, 6. jaanuar, 6. sajand, 7. mai, 8. armee (Nõukogude Liit), 9. juuli, 9. sajand. Laienda indeks (528 rohkem) » « Kahaneb indeks

Adam Ludwig Lewenhaupt

Krahv Adam Ludwig Lewenhaupt Adam Ludwig Lewenhaupt (rootsi keeles Leijonhufvud) (15. aprill 1659 Kopenhaagen – 12. veebruar 1719 Moskva, Venemaa) oli Rootsi väejuht, 1706.

Uus!!: Läti ajalugu ja Adam Ludwig Lewenhaupt · Näe rohkem »

Adsele

Adsele (ka Atsele, Atzele, Adsel) oli ajalooline muinasmaakond tänapäeva Kirde-Lätis ja tõenäoliselt ka sellega piirnevatel Eesti ja Venemaa aladel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Adsele · Näe rohkem »

Aiviekste jõgi

Aiviekste on jõgi Lätis, Daugava parempoolne lisajõgi.

Uus!!: Läti ajalugu ja Aiviekste jõgi · Näe rohkem »

Aizkraukle

Daugava kaldapealne Aizkraukle (saksa keeles Ascheraden) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Läti ajalugu ja Aizkraukle · Näe rohkem »

Aizkraukle komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aizkraukle komtuurkond jäi alale nr 2 Aizkraukle komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Aizkraukle komtuurkond · Näe rohkem »

Aizpute kreis

Aizpute kreis ehk Oberhauptmannschaft Hasenpot oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Lätimaal aastatel 1819–1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Aizpute kreis · Näe rohkem »

Ajalooallikad

Ajalooallikad on ehitised, esemed, kirja pandud tekstid ja suulised mälestused, millest on võimalik saada teadmisi mineviku sündmuste kohta.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ajalooallikad · Näe rohkem »

Ajutine Valitsus (Venemaa)

Venemaa Ajutine Valitsus oli Venemaal pärast veebruarirevolutsiooni 1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ajutine Valitsus (Venemaa) · Näe rohkem »

Alūksne

Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Alūksne · Näe rohkem »

Albert (Riia piiskop)

Albertus (hiljem omistatud nimed Albert von Buxhövden, Albert von Appeldern, Albert von Buxhoeveden, Albrecht von Buxthevden, Albert de Bekeshovede; umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani 1229.

Uus!!: Läti ajalugu ja Albert (Riia piiskop) · Näe rohkem »

Albert Suerbeer

Albert II Suerbeer (12. sajandi lõpp – 1273 Riia, Vana-Liivimaa) oli esimene Riia peapiiskop.

Uus!!: Läti ajalugu ja Albert Suerbeer · Näe rohkem »

Alberts Kviesis

Alberts Kviesis (22. detsember 1881 Ērgļi – 9. august 1944 Riia) oli Läti advokaat ja poliitik, president aastatel 1930–1936.

Uus!!: Läti ajalugu ja Alberts Kviesis · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 17. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Läti ajalugu ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Aleksander II

Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.

Uus!!: Läti ajalugu ja Aleksander II · Näe rohkem »

Altmargi vaherahu

Altmargi vaherahu (harva Altmarki vaherahu) oli Rzeczpospolita ja Rootsi vahel 26. septembril (16. septembril) 1629 sõlmitud vaherahuEesti ajalugu: kronoloogia.

Uus!!: Läti ajalugu ja Altmargi vaherahu · Näe rohkem »

Aluliina komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Aluliina komtuurkond on nr 7 Aluliina komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Aluliina komtuurkond · Näe rohkem »

Anarhia

Anarhiamärk Anarhia (kr ἀναρχία 'võimuta olek, valitsemise puudumine') on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni.

Uus!!: Läti ajalugu ja Anarhia · Näe rohkem »

Andres Laiapea

Andres Laiapea (sündinud 24. jaanuaril 1981 Viljandis) on Eesti poliitikavaatleja, kultuuriblogija ja ühiskonnategelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Andres Laiapea · Näe rohkem »

Andrievs Niedra

Andrievs Niedra Andrievs Niedra (läti vanas kirjaviisis Andreews Needra; 4. veebruar 1871 – 24. september 1942 Riia) oli Läti ühiskonnategelane, vaimulik, kirjanik ja poliitik.

Uus!!: Läti ajalugu ja Andrievs Niedra · Näe rohkem »

Arjergard

Arjergard ehk järelvägi (prantsuse arrière-garde) on taanduvaid üksusi või väeosade kolonne ja voore julgestama (katma) jäetud väeosad või väeosade grupid (katteüksused), kes taanduvad teatud kaugusel peajõudude taga ja takistavad oma tegevusega vaenlasel peajõude jälitada või neid rünnata.

Uus!!: Läti ajalugu ja Arjergard · Näe rohkem »

Artūrs Silgailis

Artūrs Mihails Silgailis (13. november 1895 Dobele kreis – 15. august 1997 Oshawa, Ontario provints) oli Läti sõjaväelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Artūrs Silgailis · Näe rohkem »

Asehaldur

Asehaldur oli ajalooliselt mingi maa-ala kõrgeim riigivõimu esindaja, ühtlasi võis olla maahärra asemik.

Uus!!: Läti ajalugu ja Asehaldur · Näe rohkem »

August II

August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).

Uus!!: Läti ajalugu ja August II · Näe rohkem »

Augustiputš

Punase väljaku läheduses Augustiputš oli 18.–21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse.

Uus!!: Läti ajalugu ja Augustiputš · Näe rohkem »

Augusts Kirhenšteins

Augusts Kirhenšteins (18. september (vkj. 6. september) 1872 Mazsalaca – 3. november 1963 Riia) oli läti mikrobioloog ja Nõukogude Liidu ning Läti NSV riigitegelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Augusts Kirhenšteins · Näe rohkem »

Autonoomne Eestimaa kubermang

Autonoomne Eestimaa kubermang oli 1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Autonoomne Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Šiauliai

Šiauliai on Leedu elanike arvult neljas linn, Šiauliai rajooni halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Šiauliai · Näe rohkem »

Ķekava

Ķekava on linn Lätis, Ķekava piirkonna ja Ķekava valla halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ķekava · Näe rohkem »

Ķemeri

Ķemeri vapp Ķemeri asendikaart Ķemeri on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ķemeri · Näe rohkem »

Ümera (ajalooline piirkond)

Ümera oli 13.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ümera (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Ērgļi

Ērgļi on küla (lielciems) Lätis Madona piirkonnas, Ērgļi valla halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ērgļi · Näe rohkem »

Āraiši järvelinnus

Järvelinnuse asukoht koos tänapäevase rekonstruktsiooniga 2016. aastal Āraiši järvelinnus (ka Āraiši järveasula, Āraiši järveloss; läti keeles Āraišu ezerpils) oli umbes aastatel 780–1050 (1200) Lätis Cēsise lähedal Āraiši järve saarel paiknenud asula, mis hiljem jäi vee alla.

Uus!!: Läti ajalugu ja Āraiši järvelinnus · Näe rohkem »

Balti erikord

Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere-äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Balti erikord · Näe rohkem »

Balti kett

Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk Balti ketist osavõtjad Eestis Balti kett Leedus Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Uus!!: Läti ajalugu ja Balti kett · Näe rohkem »

Balti kubermangud

Venemaa keisririigi Läänemere kubermangud. Kaart Meyeri leksikonis Balti (kindral)kubermangud ehk Balti provintsid (vene keeles Прибалтийский край või Остзейский край) olid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa valitsemiseks loodud Vene administratiivüksused 18. sajandist kuni Venemaa keisririigi lagunemiseni 1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Balti kubermangud · Näe rohkem »

Balti sõjaväeringkond

Balti sõjaväeringkond (vene Прибалтийский военный округ - Pribaltijskij vojennõi okrug) oli Punaarmee ja NSV Liidu Relvajõudude Nõukogude Armee sõjaväeringkond.

Uus!!: Läti ajalugu ja Balti sõjaväeringkond · Näe rohkem »

Baltisakslased

Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).

Uus!!: Läti ajalugu ja Baltisakslased · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Läti ajalugu ja Baltlased · Näe rohkem »

Bauska

Bauska (saksa Marienland või Bauske, poola keeles Bowsk, jidiši keeles בויסק, Bojsk) on linn Lätis Zemgales, Bauska piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Bauska · Näe rohkem »

Bauska foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Bauska foogtkond on nr 15 Bauska foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Bauska foogtkond · Näe rohkem »

Bauska kreis

Bauska kreis oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Bauska kreis · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Bütsants · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Läti ajalugu ja Berliin · Näe rohkem »

Boriss Šeremetev

Boriss Šeremetevi vapp Krahv (a-st 1706) Boriss Petrovitš Šeremetev, ajalookirjanduses ka Boriss Petrovitš Šeremetjev (vene keeles Борис Петрович Шереметев; 25. aprill (ukj 5. märts) 1652 Moskva – 17. (ukj 28.) veebruar) 1719 Moskva) oli Venemaa diplomaat ja sõjaväelane (kindralfeldmarssal), väejuht Põhjasõjas ning Eestimaa ja Liivimaa vallutanud vägede juhataja. Šeremetev oli üks Venemaa esimesi kindralfeldmarssaleid (1701). 1706. aastal pälvis ta esimesena Venemaal krahvitiitli.

Uus!!: Läti ajalugu ja Boriss Šeremetev · Näe rohkem »

Bremeni peapiiskopkond

Bremeni peapiiskopkond (ka Hamburg-Bremeni peapiiskopkond, saksa Erzbistum Bremen, mitte segi ajada tänapäevase Hamburgi peapiiskopkonnaga, mis asutati aastal 1994) oli ajalooline katoliiklik piiskopkond (787–1566/1648) ja moodustas Saksa-Rooma riigis aastatel 1180–1648 kirikliku riigi (teiste nimede all aastani 1823), nimega vürstlik Bremeni peapiiskopkond (saksa Erzstift Bremen).

Uus!!: Läti ajalugu ja Bremeni peapiiskopkond · Näe rohkem »

Brest-Litovski rahuleping

Brest-Litovski rahuleping oli rahuleping, mis kirjutati alla 3. märtsil 1918 Brest-Litovskis Venemaa Nõukogude Vabariigi ja Nelikliidu (Keskriikide) vahel Venemaa Esimesest maailmasõjast väljumise kohta.

Uus!!: Läti ajalugu ja Brest-Litovski rahuleping · Näe rohkem »

Carl Magnus von der Pahlen

Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen George Dawe (1781–1829) maalil Vabahärra Carl Magnus von der Pahlen, vene keeles Матвей Иванович фон дер Пален (19. veebruar (ukj 2. märts) 1779 Tallinn – 20. mai (ukj 1. juuni) 1863 Palmse), oli baltisakslasest Venemaa sõjaväelane, riigitegelane ja mõisaomanik.

Uus!!: Läti ajalugu ja Carl Magnus von der Pahlen · Näe rohkem »

Cēsis

Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Läti ajalugu ja Cēsis · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Läti ajalugu ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Compiègne'i vaherahu

Compiègne'i vaherahu oli 11. novembril 1918 Esimese maailmasõja ajal Antanti ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Compiègne'i linna lähedal sõlmitud kokkulepe (vaherahu), mis lõpetas sõjategevuse läänerindel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Compiègne'i vaherahu · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Daugava · Näe rohkem »

Daugavgrīva

Daugavgrīva Riia kaardil vasakul Daugavgrīva (saksa ja eesti Dünamünde, eesti keeles ka Väina-Jõesuu, poola Dynemunt, vene Усть-Двинск (Ust-Dvinsk)) on Daugava (Väina) jõe suudmes asuv ajalooline asula, mis alates 1959.

Uus!!: Läti ajalugu ja Daugavgrīva · Näe rohkem »

Daugavpils

Daugavpilsi koduloo- ja kunstimuuseum Daugavpils (ka Väinalinn; latgali Daugpiļs, saksa Dünaburg, valgevene Дзьвінск) on linn Lätis Väina jõe keskjooksul.

Uus!!: Läti ajalugu ja Daugavpils · Näe rohkem »

Daugmale

Daugmale on asula Lätis, Ķekava piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Daugmale · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünaburgi komtuurkond on nr 17 Dünaburgi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Dünaburgi komtuurkond · Näe rohkem »

Dünaburgi maakond

Daugavpilsi maakond Läti vabariigis Dünaburgi maakond (läti keeles Daugavpils apriņķis; vene keeles Динабургский уезд, aastast 1893 Dvinski maakond, aastast 1920 Daugavpilsi maakond) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV Vitebski kubermangu haldusüksus, hiljem Läti ja Läti NSV haldusüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Dünaburgi maakond · Näe rohkem »

Dünamünde komtuur

Dünamünde ehk Daugavgrīva komtuur (saksa keeles Komtur von Dünamünde) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünamünde komtuurkonda.

Uus!!: Läti ajalugu ja Dünamünde komtuur · Näe rohkem »

Dünamünde komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dünamünde komtuurkond paiknes Riia lähedasel alal Dünamünde komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Dünamünde komtuurkond · Näe rohkem »

Dobele

Dobele on linn Lätis Zemgales, Bērze jõe kaldal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Dobele · Näe rohkem »

Dobele komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Dobele komtuurkond on nr 19 Dobele komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Dobele komtuurkond · Näe rohkem »

Dobele kreis

Kuramaa kubermang Dobele kreis oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Dobele kreis · Näe rohkem »

Dole

Osa Dole saarest ja Daugava ääres asunud mõisate (Katlekalen, Steinholm, Jungfernhoff) kaart. Johann Christoph Brotze (1793) Dole on jõesaar Lätis Daugava jões.

Uus!!: Läti ajalugu ja Dole · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta

Vene Ajutise Valitsuse otsus Eestimaa kubermangu valitsemiskorrast (eesti keeles) Eestimaa kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta oli Vene Ajutise Valitsuse 12. aprillil (vkj 30. märtsil) 1917 vastuvõetud määrus, mis muutis Eestimaa ja Liivimaa kubermangu piire ning uuendas senist kubermangu ja kohaliku omavalitsuse valitsemiskorda Eestimaa kubermangus, andes viimasele suhtelise autonoomia võrreldes varasema olukorra ja Vene riigi teiste piirkondadega, muu hulgas anti Eestimaa alal elavatele naistele esimest korda valimisõigus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta · Näe rohkem »

Eesti SS-leegion

Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eesti Teises maailmasõjas · Näe rohkem »

Eestimaa kubermang

Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eestimaa kubermang · Näe rohkem »

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee

Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (vene keeles Исполнительный комитет Советов Эстляндии) oli 1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · Näe rohkem »

Eestimaa rüütelkond

Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Eestlased · Näe rohkem »

Enesemääramisõigus

Enesemääramisõigus on rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm.

Uus!!: Läti ajalugu ja Enesemääramisõigus · Näe rohkem »

Enklaav

Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium.

Uus!!: Läti ajalugu ja Enklaav · Näe rohkem »

Enn Tarvel

Enn Tarvel Õpetatud Eesti Seltsis ettekannet pidamas Enn Tarvel (kuni 1939 Treiberg; 31. juulil 1932 Metsiku küla – 22. september 2021) oli eesti ajaloolane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Enn Tarvel · Näe rohkem »

Erakond

Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.

Uus!!: Läti ajalugu ja Erakond · Näe rohkem »

Erastvere lahing

Erastvere lahing peeti 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29. detsembril 1701) Rootsi ja Vene tsaaririigi vägede vahel Põlvamaal Erastvere lähedal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Erastvere lahing · Näe rohkem »

Erich von Manstein

Erich von Manstein (24. november 1887 Berliin – 9. juuni 1973) oli Saksamaa väejuht.

Uus!!: Läti ajalugu ja Erich von Manstein · Näe rohkem »

Ernst Glück

Ernst Glücki mälestuskivi Glücki tamme juures Alūksnes Johann Ernst Glück (ka Ernst Glükk, läti keeles Ernsts Gliks; vene keeles Эрнст Глюк; 18. mai 1654 Wettin Halle juures – 5. mai 1705 Moskva) oli baltisaksa haritlane ja peamine Piibli läti keelde tõlkija.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ernst Glück · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Läti ajalugu ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Esimene Masuuria järvede lahing

Esimene Masuuria järvede lahing oli 7.–14.

Uus!!: Läti ajalugu ja Esimene Masuuria järvede lahing · Näe rohkem »

Foogtkond

Foogtkond oli haldusüksus, mida juhtis foogt.

Uus!!: Läti ajalugu ja Foogtkond · Näe rohkem »

Friedrich von Löwis of Menar

Friedrich von Löwis of Menar, ka Friedrich von Loewis of Menar (Venemaal tuntud kui Fjodor Fjodorovitš Leviz, vene keeles Фёдор Фёдорович Левиз, läti keeles Frīdrihs fon Lēviss of Menārs) (6. (ukj 17. september) 1767 Haapsalu – 4. (ukj 16. aprill) 1824 Sēļi mõis) oli šoti juurtega baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja poliitik.

Uus!!: Läti ajalugu ja Friedrich von Löwis of Menar · Näe rohkem »

Gemauerthofi lahing

Gemauerthofi lahing (läti Mūrmuiža lahing) oli Põhjasõja käigus 1705.

Uus!!: Läti ajalugu ja Gemauerthofi lahing · Näe rohkem »

Gestapo

Rudolf Diels, Gestapo juht (1933–1934) Reinhard Heydrich, Gestapo juht (1934–1942) Gestapo (lühend saksakeelsest nimetusest Geheime Staatspolizei, Riiklik Salapolitsei; eesti keeles üldnimetusena gestaapo) oli Suursaksa Riigi Julgeoleku Peaameti riigisisene poliitiline politsei aastatel 1933–1945.

Uus!!: Läti ajalugu ja Gestapo · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Läti ajalugu ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Gregoriuse kalender

paavsti bullast "Inter Gravissimas", millega Gregorius XIII tutvustas oma kalendrit Saksa postmark Gregoriuse kalendri kasutuselevõtu 400. aastapäeva puhul Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582.

Uus!!: Läti ajalugu ja Gregoriuse kalender · Näe rohkem »

Grobiņa

Grobiņa on linn Läti edelaosas Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Grobiņa · Näe rohkem »

Grobiņa foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Grobiņa foogtkond on nr 21 Grobiņa foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Grobiņa foogtkond · Näe rohkem »

Grobiņa kreis

Grobiņa kreis (läti keeles Grobiņas apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Grobiņa kreis · Näe rohkem »

Gustavs Zemgals

Gustavs Zemgals (12. august 1871 Džūkste vald – 6. jaanuar 1939 Riia) oli Läti ajakirjanik, poliitik ja Läti teine president aastatel 1927–1930.

Uus!!: Läti ajalugu ja Gustavs Zemgals · Näe rohkem »

Haldusreform

Haldusreform on reform haldusterritoriaalses korralduses või avalikus teenistuses.

Uus!!: Läti ajalugu ja Haldusreform · Näe rohkem »

Hansalinn

Hansa Liidu ulatus 1400. aasta paiku Hansalinn oli linn, mis kuulus Hansa Liitu.

Uus!!: Läti ajalugu ja Hansalinn · Näe rohkem »

Hõim

Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.

Uus!!: Läti ajalugu ja Hõim · Näe rohkem »

Henriku Liivimaa kroonika

Henriku Liivimaa kroonika koopia lehekülg Henriku Liivimaa kroonika (ladina Heinrici chronicon Livoniae või Origines Livoniae) on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses.

Uus!!: Läti ajalugu ja Henriku Liivimaa kroonika · Näe rohkem »

Hummuli lahing

Hummuli lahing oli Põhjasõjas toimunud lahing Rootsi ja Vene vägede vahel 29. juulil (Juliuse kalendri järgi 18. juulil, rootsi kalendri järgi 19. juulil) 1702 Hummuli mõisa lähedal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Hummuli lahing · Näe rohkem »

Ida-Preisimaa

Ida-Preisimaa (saksa keeles Ostpreußen; ladina keeles Borussia Orientalis) on ajalooline regioon, mis moodustab ajaloolise Preisimaa tuumiku (koos Lääne-Preisimaaga).

Uus!!: Läti ajalugu ja Ida-Preisimaa · Näe rohkem »

Idarinne (Esimene maailmasõda)

Idarinne oli Esimese maailmasõja sõjatanner, millel olid vastamisi Vene Keisririik ja Rumeenia ning Austria-Ungari, Bulgaaria, Osmanite riik ja Saksa keisririik.

Uus!!: Läti ajalugu ja Idarinne (Esimene maailmasõda) · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: Läti ajalugu ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Läti ajalugu ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Idumea

Idumea piirkond Idumea (läti keeles Idumeja, allikates ka Ydumea) oli ajalooline piirkond 13.

Uus!!: Läti ajalugu ja Idumea · Näe rohkem »

Iecava

Iecava on linn Lätis Bauska piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Iecava · Näe rohkem »

Ilūkste

Linn enne 1915. aastat Ilūkste (saksa keeles Illoxen, Illuxt, varem eesti keeles Illuksti) on linn Lätis Augšdaugava piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ilūkste · Näe rohkem »

Ilūkste kreis

Ilūkste kreis (läti keeles Ilūkstes apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ilūkste kreis · Näe rohkem »

Ingeri ajalugu

Käesolevas artiklis antakse ülevaade Ingeri ja ingerlaste ajaloost.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ingeri ajalugu · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Innocentius III

Innocentius III (Lotario dei Conti di Segni või Lotario de' Conti di Segni; 1160 või 1161 – 16. juuli 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani.

Uus!!: Läti ajalugu ja Innocentius III · Näe rohkem »

Innocentius IV

Innocentius IV (Sinibaldo Fieschi või Sinibaldo de' Fieschi, ka Sinibaldo Fiescho, Sinibaldo Flisco või Sinibaldus; 1195 – 7. detsember 1254) oli paavst 1243–1254.

Uus!!: Läti ajalugu ja Innocentius IV · Näe rohkem »

Irboska

Irboska ehk Vana-Irboska on küla Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajoonis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Irboska · Näe rohkem »

Ivan Serov

Ivan Serov (vene keeles Иван Александрович Серов; 13. august 1905 Vologda kubermang – 1. juuli 1990 Moskva oblast) oli NSV Liidu sise- ja välisjulgeoleku juhtivtöötaja.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ivan Serov · Näe rohkem »

Jam-Zapolski vaherahu

Jam-Zapolski vaherahu (Kiverova Gorka vaherahu) sõlmiti Rzeczpospolita ja Moskva suurvürstiriigi vahel 15. jaanuaril 1582 Jam-Zapolski küla lähedal Pihkvamaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jam-Zapolski vaherahu · Näe rohkem »

Jamburgi kindlus

Jaama kindlus ehk Jamburgi kindlus (vene keeles крепость Ям) oli keskaegne kindlus Venemaal praeguse haldusjaotuse järgi Leningradi oblastis Kingissepa rajooni Kingissepa linna (ajaloolise nimega Jama ja Jamburg) alal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jamburgi kindlus · Näe rohkem »

Jaunjelgava kreis

Jaunjelgava kreis (läti keeles Jaunjelgavas apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jaunjelgava kreis · Näe rohkem »

Jānis Čakste

Jānis Kristaps Čakste (14. september 1859 Lielsesava – 14. märts 1927 Riia) oli Läti poliitik ja jurist, Läti esimene president (1922–1927).

Uus!!: Läti ajalugu ja Jānis Čakste · Näe rohkem »

Jānis Kurelis

Jānis Kurelis (6. mai 1882 Härgmäe vald – 5. detsember 1954 Chicago) oli läti kindral.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jānis Kurelis · Näe rohkem »

Jēkabpils

Jēkabpils on linn Lätis Daugava ääres, Jēkabpilsi piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jēkabpils · Näe rohkem »

Jelgava

Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jelgava · Näe rohkem »

Jersika linnus

Jersika linnus oli linnus tänapäeva Läti Līvāni piirkonna territooriumil Daugava paremal kaldal 10.–11.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jersika linnus · Näe rohkem »

Jersika vürstiriik

Jersika vürstiriik oli kuni 1230.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jersika vürstiriik · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: Läti ajalugu ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Jugla jõgi

Jugla jõgi (mai 2008) Jugla jõgi (kannab ka Meldrupe ja Berģupe nime) on jõgi Lätis Riias.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jugla jõgi · Näe rohkem »

Juliuse kalender

Juliuse kalender (varasem õigekiri "juuliuse kalender") on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr ehk 708 ab urbe condita (708. aastal linna asutamisest).

Uus!!: Läti ajalugu ja Juliuse kalender · Näe rohkem »

Juris Alunāns

pisi Juris Alunāns (kodanikunimega Gustavs Georgs Frīdrihs Alunāns; 13. mai 1832 Jaunkalsnava – 18. aprill 1864 Jostene) oli läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Juris Alunāns · Näe rohkem »

Jurisdiktsioon

Jurisdiktsioon (inglise keeles jurisdiction) on riigi õigus teostada võimu, millega saab luua, muuta ning lõpetada õigussuhteid.

Uus!!: Läti ajalugu ja Jurisdiktsioon · Näe rohkem »

Juuniküüditamine

Juuniküüditamine oli 14.

Uus!!: Läti ajalugu ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »

Kaevikusõda

Esimeses maailmasõjas Kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on hõivanud kaitsepositsioonid, peamiselt kaevikud, kus sõdurid on kaitstud käsitulirelvade ja suurel määral ka kaudtule eest.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kaevikusõda · Näe rohkem »

Kaitsepataljonid

Kaitsepataljonid (saksa keeles Schutzmannschaft, lühendatult Schuma) olid Teise maailmasõja käigus Saksamaa relvajõudude juurde okupeeritud territooriumite Generalbezirk Estland, Generalbezirk Lettand, Generalbezirk Litauen, Generalbezirk Weißruthenien, Reichskommissariat Ostland, Reichskommissariat Ukraine elanikest lepingulisel alusel vabatahtlikest moodustatud ja 1943.–1944.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kaitsepataljonid · Näe rohkem »

Kandava foogtkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Kandava (Kandau) foogtkond on nr 20 Kandava foogtkond oli Liivi ordu valitsusüksus (foogtkond) Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kandava foogtkond · Näe rohkem »

Katariina I

Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.

Uus!!: Läti ajalugu ja Katariina I · Näe rohkem »

Katariina II

Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.

Uus!!: Läti ajalugu ja Katariina II · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Läti ajalugu ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Katoliku kirik

Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).

Uus!!: Läti ajalugu ja Katoliku kirik · Näe rohkem »

Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni

Läänemerelt Mustale merele viinud kaubateede harud Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni (ka Austrvegr ehk Idatee) oli keskaegne (8.–11. sajandi) kaubatee Põhja-Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni · Näe rohkem »

Kaunas

Kaunas (vanas kirjaviisis Kowno-lin) on Leedu suuruselt teine linn, Kaunase rajooni halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kaunas · Näe rohkem »

Kaupo

Mälestuskivi Kaupo oletataval hauakohal Krimulda kiriku lähistel Kaupo (ka Caupo, Kope; surnud 21. või 22. septembril 1217) oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kaupo · Näe rohkem »

Kārlis Ulmanis

Kārlis Augusts Vilhelms Ulmanis (4. september 1877 praegune Bērze vald, Dobele piirkond – 20. september 1942 Krasnovodski vangla, NSV Liit) oli Läti poliitik, president aastail 1936–1940.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kārlis Ulmanis · Näe rohkem »

Kümme käsku

Mooses käsutahvlitega (Rembrandt, 1659) Kümme käsku (tuntud ka kui Moosese seadused või dekaloog, kr δεκάλογος) on kogum Vana Testamendi moraali- ja kultuspõhimõtteid, mida peavad oma alustalaks nii judaism kui enamik kristluse vorme, ehkki nende tõlgendamise ja järjestamise osas traditsioonid erinevad.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kümme käsku · Näe rohkem »

Kümnis

Kümnis, tuntud ka kui kirikukümnis oli maks, üks kümnendik saagist/tulust, mida maksti ilmalikule võimukandjale või kirikule.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kümnis · Näe rohkem »

Kiievi-Vene

Kiievi-Vene (vanavene keeles Рѹ́сь Russ) oli varafeodaalne riik, mis asus tänapäeva Ukraina, Venemaa ja Valgevene maa-alal 9. sajandist 13. sajandi keskpaigani keskusega Kiievis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kiievi-Vene · Näe rohkem »

Kindral Kurelise grupp

Kindral Kurelise grupp (läti keeles Kurelieši) oli Lätis Kuramaal tegutsenud, juulis 1944 moodustatud väeüksus, mille ametlikuks ülesandeks oli võitlus Nõukogude diversantide ja langevarjurite vastu, edasi aga diversiooni- ja kaugluureretked venelaste poolt okupeeritud Läti aladele.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kindral Kurelise grupp · Näe rohkem »

Kindralleitnant

Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kindralleitnant · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Koadjuutor

Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.

Uus!!: Läti ajalugu ja Koadjuutor · Näe rohkem »

Kogudus

Kogudus (harva ka kirikukogudus) on Eestis ajalooliselt kasutusel olnud sõna eelkõige kristliku usulise ühenduse tähenduses, kuid sõna "kogudus" tarvitavad Eestis oma nimes ka islami, juudi, krišna, bahai ja budismi usuühendused.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kogudus · Näe rohkem »

Koiva jõgi

Koiva on jõgi Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Koiva jõgi · Näe rohkem »

Koiva liivlased

Koiva liivlased ehk koivaliivlased (Henriku Liivimaa kroonika kontekstis ka turaidalased) olid alates hiljemalt 11.

Uus!!: Läti ajalugu ja Koiva liivlased · Näe rohkem »

Koknese

Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Koknese · Näe rohkem »

Koknese piiskopilinnus

Koknese linnuse varemed Koknese piiskopilinnus (saksa Kokenhusen, Schloß Kockenhusen, läti Kokneses pils) on varemetes linnus Lätis Kokneses Pērse jõe suubumiskohal Daugavasse.

Uus!!: Läti ajalugu ja Koknese piiskopilinnus · Näe rohkem »

Koknese vürstiriik

Koknese vürstiriik oli 13. sajandi alguses eksisteerinud vürstiriik keskusega Koknese linnuses tänapäeva Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Koknese vürstiriik · Näe rohkem »

Kolmas riik

Kolmanda Riigi sõjalipp Suur-Saksamaa 1943. aastal Suur-Saksamaa 1944. aastal Kolmas riik (ka Kolmas Riik või Kolmas Reich; saksa keeles Drittes Reich) oli Saksamaa (Saksa Riigi ja Suursaksa Riigi) kujundlik (mitteametlik) nimetus aastatel 1933–1945, kui riiki valitses Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistlik totalitaarne režiim.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kolmas riik · Näe rohkem »

Komtuurkond

Komtuurkond oli feodalismiaegne ilmalik sõjalis-majanduslik halduspiirkond, mida valitses komtuur.

Uus!!: Läti ajalugu ja Komtuurkond · Näe rohkem »

Konföderatsioon

Konföderatsioon on riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse.

Uus!!: Läti ajalugu ja Konföderatsioon · Näe rohkem »

Koormis

Koormis (ebasoovitatav termin: koormatis) on kohustus kellegi kasuks.

Uus!!: Läti ajalugu ja Koormis · Näe rohkem »

Korpus (sõjandus)

Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.

Uus!!: Läti ajalugu ja Korpus (sõjandus) · Näe rohkem »

Krišjānis Barons

Krišjānis Baronsi pilt 1985. aastal ilmunud Nõukogude Liidu postmargil Krišjānis Barons (31. oktoober 1835 Strutele – 8. märts 1923 Riia) oli läti kirjanik, folklorist ja rahvusliku liikumise tegelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Krišjānis Barons · Näe rohkem »

Krišjānis Valdemārs

Valdemārs enne 1885 Krišjānis Valdemārs (2. detsember 1825 Talsi kreis – 7. detsember 1891 Moskva) oli läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, poliitik, folklorist ja noorlätlaste liikumise juht.

Uus!!: Läti ajalugu ja Krišjānis Valdemārs · Näe rohkem »

Krimulda

Krimulda (saksa keeles Kremon või Cremon) on endine küla Sigulda linna piires Koiva paremal kaldal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Krimulda · Näe rohkem »

Kristlus

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kristlus · Näe rohkem »

Kuldīga

Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuldīga · Näe rohkem »

Kuldīga komtuurkond

Kuldīga komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuldīga komtuurkond · Näe rohkem »

Kuldīga kreis

Kuldīga kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Goldingen) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Lätimaal aastatel 1819–1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuldīga kreis · Näe rohkem »

Kuralased

Kuralased ehk kurelased ehk kuršid olid tänapäeva Läti Kuramaa lõunaosa ja Loode-Leedu aladel alates 1.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuralased · Näe rohkem »

Kuramaa

Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina keeles Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa kubermang

Kuramaa kubermang (saksa keeles Kurländisches Gouvernement, läti keeles Kurzemes guberņa, vene keeles Курляндская губерния) oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Venemaa vabariigis ja Nõukogude Venemaal aastatel 1796−1918.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa kubermang · Näe rohkem »

Kuramaa kuberneride loend

Siin on loetletud Kuramaa Põhjasõja-aegsed kubernerid ning Venemaa keisririigi Kuramaa kubermangu kindral-, tsiviil- ja viitsekubernerid.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Kuramaa lahingud

Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »

Kuramaa liivlased

Kuramaa liivlased on Kuramaa põhjaosas elanud liivlased.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa liivlased · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Kuramaa rüütelkond

Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »

Kuressaare kreis

Kuressaare kreis (saksa keeles Arenburgischer Kreis; vene keeles Эзельский уезд, Аренсбургский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Kuressaare kreis · Näe rohkem »

Laadoga

Paadisadam Laadoga järvel. Tagaplaanil Valamo Issanda Muutmise Klooster Laadoga kaart Neeva valgla kristalsed kivimid Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Laadoga · Näe rohkem »

Landesveer

Landesveer ehk Balti landesveer ehk Balti maakaitse (saksa Baltische Landeswehr 'balti maakaitse') oli Kuramaa ja Liivimaa rüütelkonna korraldatud väekoondis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Landesveer · Näe rohkem »

Latgale

Latgale (latgali keeles Latgola) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi idaosas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Latgale · Näe rohkem »

Latgalid

Latgalid teiste Balti hõimudega, umbes 1200. aastal. Idabaltid on pruuni värviga tähistatud, läänebaltid rohelisega. Piirid on umbkaudsed Latgalid (ajaloolistes allikates Letti, Leththi, Lethti, Letthi, Letthigalli, Letigolli, Leththigallia) oli balti hõim praeguse Ida-Läti alal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Latgalid · Näe rohkem »

Laura

Laura on küla Venemaa Pihkva oblastis Petseri rajooni lõunaosas Läti piiri lähedal, Laura valla keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Laura · Näe rohkem »

Lääne-Eesti saarestik

pisi Lääne-Eesti saarestik (Muhu väina järgi nimetatud ka Moonsundi saarestikuks) on saarterühm Läänemere idaosas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Lääne-Eesti saarestik · Näe rohkem »

Läänemereprovintsid

Läänemereprovintsid ehk Idamereprovintsid (rootsi keeles Östersjöprovinserna) olid 16.–18.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läänemereprovintsid · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läänemeri · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti · Näe rohkem »

Läti õigeusu kiriku juhtide loend

Läti õigeusu kiriku juhtide loend loetleb õigeusu kiriku eestseisjad tänapäeva Läti aladel alates Riia vikaarpiiskopkonna moodustamisest 1836.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti õigeusu kiriku juhtide loend · Näe rohkem »

Läti keel

Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti keel · Näe rohkem »

Läti leegionäride päev

300px Läti leegionäride päev (läti keeles Leģionāru piemiņas diena; nimetatud ka: Läti Leegioni päev) on organisatsiooni Daugava Kotkad (läti keeles Daugavas Vanagi) poolt ellu kutsutud mälestuspäev, mil leinatakse ja meenutatakse 16.–19.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti leegionäride päev · Näe rohkem »

Läti nõukogude kütidiviis

Läti nõukogude kütidiviis oli 1918.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti nõukogude kütidiviis · Näe rohkem »

Läti NSV

Läti NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (5. augustist 1940).

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti NSV · Näe rohkem »

Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee

Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee oli Läti NSV-s aastail 1978–1991 tegutsenud NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee struktuuriüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee · Näe rohkem »

Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat

Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat oli 1940.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

Läti president

Läti Vabariigi president (läti keeles Latvijas Valsts prezidents) on Läti riigipea.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti president · Näe rohkem »

Läti Radikaaldemokraatlik Partei

Läti Radikaaldemokraatlik Partei (läti keeles Latvijas Radikāldemokrātiskā partija) oli Lätis aastatel 1917 kuni 1920 tegutsenud erakond.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti Radikaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »

Läti Rahvarinne

Latvijas Tautas fronte muuseumi hoone Läti Rahvarinne (läti keeles Latvijas Tautas fronte, lühend LTF; vene keeles Народный фронт Латвии, lühend НФЛ) oli poliitiline organisatsioon, mis juhtis 1980.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti Rahvarinne · Näe rohkem »

Läti rahvusväeosad

Läti rahvusväeosad ehk Läti kütipolgud olid 1915.

Uus!!: Läti ajalugu ja Läti rahvusväeosad · Näe rohkem »

Lätlased

Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Lätlased · Näe rohkem »

Leedu

Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.

Uus!!: Läti ajalugu ja Leedu · Näe rohkem »

Leedu ajalugu

Leedu 21. sajandil Leedu etnograafilised piirkonnad: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Euroopa poliitiline kaart umbes aastal 1000 Leedu ajalugu on ülevaade Leedu riigi maa-alal toimunud ajaloolistest sündmustest ja ajaloost.

Uus!!: Läti ajalugu ja Leedu ajalugu · Näe rohkem »

Leedu NSV

Leedu NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus (3. augustist 1940).

Uus!!: Läti ajalugu ja Leedu NSV · Näe rohkem »

Leedu suurvürst

Leedu suurvürst oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi valitseja tiitel aastatel 1236–1795.

Uus!!: Läti ajalugu ja Leedu suurvürst · Näe rohkem »

Lejasciems

Lejasciems (teise nimega Lejasmuiža, eesti keeles ka Alamõisa, kohalikus murdes Lajasmuiža) on küla (lielciems) Lätis Gulbene piirkonnas, Lejasciemsi valla halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Lejasciems · Näe rohkem »

Lielupe

Lielupe ('suur jõgi'; saksa Kurländische Aa, Kurische Aa või Semgaller-Aa) on jõgi Lätis Zemgale piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Lielupe · Näe rohkem »

Liepāja

Liepāja (ka Liibavi, saksa keeles Libau) on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liepāja · Näe rohkem »

Liivi laht

Liivi lahe asukoht kaardil Liivi laht (ka Riia laht, läti keeles Rīgas jūras līcis, liivi keeles Rīgõ lop) on Läänemere osa suurusega 18 100 km².

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivi laht · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa hertsogkond

Liivimaa hertsogkonna vojevoodkondade vapp Kuramaa piiskopkonna territooriumid Liivimaa hertsogkond (ladina Ducatus Ultradunensis, poola Księstwo Inflanckie) oli haldusterritoorium 16.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa hertsogkond · Näe rohkem »

Liivimaa kubermang

Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »

Liivimaa kuberneride loend

Selles loendis on loetletud Liivimaa kubermangu kindralkubernerid, kubernerid ja Riia linnuse asehaldurid.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa kuberneride loend · Näe rohkem »

Liivimaa maamarssal

Liivimaa maamarssal (saksa keeles Livländischen Landmarschall, vene keeles предводитель дворянства) oli 1643–1920 kohaliku aadli omavalitsuse ehk rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik Liivimaal, kelle ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa maamarssal · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Liivimaa ordu maameister

Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »

Liivimaa rüütelkond

Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »

Liivimaa talurahvaseadused

Liivimaa talurahvaseadused olid 19.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa talurahvaseadused · Näe rohkem »

Liivimaa vanem riimkroonika

Liivimaa vanem riimkroonika on Saksa ordu kroonika, mis käsitleb sündmusi 12.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa vanem riimkroonika · Näe rohkem »

Liivimaa vojevoodkond

Liivimaa vojevoodkond 1686. aastal Poola Kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi kaart, 1739 Liivimaa vojevoodkond ehk Poola–Liivimaa ehk Väike Liivimaa (poola województwo inflanckie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond), mis moodustus Poola-Rootsi sõja tagajärjel 1621 jagunenud Poola Liivimaa Võnnu vojevoodkonna Latgale alale.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivimaa vojevoodkond · Näe rohkem »

Liivlased

Liivi Liidu lipp. Roheline sümboliseerib metsa, valge liiva ja sinine merd Liivlased (liivi līvlizt, rāndalizt läti līvi, lībieši) on läänemeresoome rahvas ajaloolise asualaga tänapäeva Läti Põhja-Kuramaal ja Lääne-Vidzemes ning Edela-Eestis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Liivlased · Näe rohkem »

Limbaži

Limbaži (eesti keeles Lemsalu, liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Limbaži · Näe rohkem »

Linnriik

Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.

Uus!!: Läti ajalugu ja Linnriik · Näe rohkem »

Looderinne (Teine maailmasõda)

Looderinne (vene keeles Северо-Западный фронт) oli Teises maailmasõjas Talvesõjas aastatel 1939–1940 ja Idarindel aastatel 1941–1943 võidelnud Nõukogude Liidu väekoondis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Looderinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Lucavsala

Lucavsala asukoht Riia kaardil Lucavsala (läti 'Lutsusaar') on üks mitmest saarest Daugava jões Riia kesklinnas Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Lucavsala · Näe rohkem »

Ludza maakond

Ludza maakond Läti vabariigis Ludza maakond (läti keeles Ludzas apriņķis; vene keeles Люцинский уезд) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV Vitebski kubermangu haldusüksus, hiljem Läti ja Läti NSV haldusüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ludza maakond · Näe rohkem »

Luterlus

Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.

Uus!!: Läti ajalugu ja Luterlus · Näe rohkem »

Manifest

Manifest (ladina keeles manifestus, avalik) on eesmärkide ja kavatsuste avalik selgitus, millel on enamasti poliitiline sisu.

Uus!!: Läti ajalugu ja Manifest · Näe rohkem »

Marienburg

Asend Gattšinas Raudteejaam Marienburg on Venemaal Gattšina lääneosas paiknev asum.

Uus!!: Läti ajalugu ja Marienburg · Näe rohkem »

Marssal

Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Uus!!: Läti ajalugu ja Marssal · Näe rohkem »

Masuuria kõrgustik

Purjejaht Mikołajki järvel Masuuria kõrgustik ehk Masuuria järvedelava (poola keeles Pojezierze Mazurskie, saksa keeles Masurische Seenplatte) on maastikurajoon Poola kirdeosas, kus paikneb üle 2000 järve.

Uus!!: Läti ajalugu ja Masuuria kõrgustik · Näe rohkem »

Mālupe

Mālupe mõisa hooned Mālupe (kohalikus murdes Molupe) on küla (vidējciems) Lätis Alūksne piirkonnas, Mālupe valla halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mālupe · Näe rohkem »

Mārtiņsala

Mārtiņsala, ajaloolises kontekstis ka Holm, oli Salaspilsi linna juures Daugava jões asunud 20 hektari suurune saar.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mārtiņsala · Näe rohkem »

Mälaren

Mälaren ehk Mälari järv on järv Rootsis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mälaren · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mõisnik

Mõisnik on isik, kellele kuulub lääni- või omandiõiguse alusel mõis või kes rendib mõisa – suurt haldusüksust ja põllumajanduslikku tootmisüksust, mille hulka traditsiooniliselt on kuulunud isemajandavad talud.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mõisnik · Näe rohkem »

Mežotne

Mežotne on küla (vidējciems) Lätis Bauska piirkonnas, Lielupe jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mežotne · Näe rohkem »

Mežotne muinaslinnus

Mežotne linnamägi 1930. aastatel, vaade jõe poolt. Mežotne muinaslinnus (kirjalikes allikates castrum Mesiothe, Mesyote, Mesiote, Mezoten) oli 9.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mežotne muinaslinnus · Näe rohkem »

Mecklenburgi valitsejate loend

Seitsmeosaline Mecklenburgi vapp. Iga väli sümboliseerib ühte seitsmest Mecklenburgi riigi peamisest isandkonnast: Mecklenburgi hertsogkond, Schwerini ja Ratzeburgi vürstkonnad (endised piiskopkonnad), Schwerini krahvkond, samuti Rostocki, Werle ja Stargardi valdused. See Mecklenburgi hertsogite ja suurhertsogite loend pärineb Saksa vürstliku Mecklenburgide riigi juurtest, kõrgkeskajast monarhia kaotamiseni Esimese maailmasõja lõppedes.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mecklenburgi valitsejate loend · Näe rohkem »

Meieisapalve

Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.

Uus!!: Läti ajalugu ja Meieisapalve · Näe rohkem »

Meinhard

Meinhard (u 1120.–1130. – 14. august või 11/12. oktoober 1196HLK, lk 24–29) oli esimene saksa misjonär Liivimaal ja esimene Üksküla piiskop aastatel 1186-1196.

Uus!!: Läti ajalugu ja Meinhard · Näe rohkem »

Merevaik

naksurlaste sugukonnast Sipelgas merevaigus Merevaik on taimse päritolu ja polümeerse ehitusega amorfne mineraloid.

Uus!!: Läti ajalugu ja Merevaik · Näe rohkem »

Metsapoole

Metsapoole (ka Metsepole) oli piirkond 13.

Uus!!: Läti ajalugu ja Metsapoole · Näe rohkem »

Mihhail Golitsõn (1675−1730)

Mihhail Mihhailovitš Golitsõn Vürst Mihhail Mihhailovitš Golitsõn (1675–1730) oli Venemaa sõjaväelane, Põhjasõja väejuht ja Granhamni merelahingu võitja.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mihhail Golitsõn (1675−1730) · Näe rohkem »

Mihhail Gorbatšov

Mihhail Gorbatšov (vene keeles Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; 2. märts 1931 Privolnoje, Põhja-Kaukaasia krai (praegu Stavropoli krai) NSV Liit – 30. august 2022 Moskva, Venemaa) oli Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, Nõukogude Liidu viimane riigipea.

Uus!!: Läti ajalugu ja Mihhail Gorbatšov · Näe rohkem »

Miitavi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Miitavi komtuurkond asus piirkonna nr 1 lõunaosas Miitavi ehk Jelgava komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Miitavi komtuurkond · Näe rohkem »

Misjonär

Aleksander Eisenschmidtile, kes töötas Aafrikas Misjonär on kristluse levitaja.

Uus!!: Läti ajalugu ja Misjonär · Näe rohkem »

Moldova

Moldova (ametlik nimi Moldova Vabariik, rumeenia keeles Republica Moldova, vanemas kirjapildis ka Moldaavia) on merepiirita riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Moldova · Näe rohkem »

Molotovi-Ribbentropi pakt

Pakti järgi plaanitud ja tegelikud piirid Ida-Euroopas aastatel 1939–1940 Pakti lisaprotokoll (saksakeelne versioon) Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel (vene Договор о ненападении между Германией и Советским Союзом) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millega reguleeriti kahe riigi vahelisi suhteid ja mille lisaprotokolliga jagati mõjupiirkonnad Ida-Euroopas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Molotovi-Ribbentropi pakt · Näe rohkem »

Moskva lahing

Moskva lahing toimus 1941.

Uus!!: Läti ajalugu ja Moskva lahing · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Läti ajalugu ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Läti ajalugu ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Narva

Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.

Uus!!: Läti ajalugu ja Narva · Näe rohkem »

Narva lahing (1700)

Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril (Juliuse kalendri järgi 19. novembril, Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 Narvas Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Narva lahing (1700) · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei

Gorkis (Moskva lähedal) Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, lühendatult NLKP; vene keeles Коммунистическая партия Советского Союза, lühendatult КПСС) oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus ainus ja juhtiv partei aastatel 1918–1991.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei · Näe rohkem »

Nõukogude Liidu Siseministeerium

Nõukogude Liidu Siseministeerium (vene keeles Министерство внутреннихдел СССР, lühend МВД, MVD) oli Nõukogude Liidu keskne siseturvalisuse, riikliku julgeoleku, kinnipidamiskohtade haldamise ja tuleohutusealase järelevalvega tegelenud keskasutus aastatel 1946–1991.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nõukogude Liidu Siseministeerium · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Lätis oli Läti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941) · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Uus!!: Läti ajalugu ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »

Nicolaus von Nauen

Nicolaus von Nauen (ka Nikolaus; suri 1253) oli Riia piiskop aastatel 1229–1253.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nicolaus von Nauen · Näe rohkem »

Nikolai I

thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nikolai I · Näe rohkem »

Nikolai II

Nikolai II (1914) Nikolai II Ernst von Lipharti maalil Nikolai II Aleksandrovitš (Николай II Александрович; 18. mai (vkj 6. mai) 1868 Tsarskoje Selo – 17. juuli 1918 Jekaterinburg) oli Venemaa keiser, Poola kuningas, Soome suurvürst.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nikolai II · Näe rohkem »

Nils Stromberg

Krahv Nils Jönsson Stromberg af Clastorp (sündinud Nils Brattman) (25. märts 1646 Jönköping – 16. august 1723 Claestorpi loss, Södermanlandi lään) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Nils Stromberg · Näe rohkem »

NKVD

Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.

Uus!!: Läti ajalugu ja NKVD · Näe rohkem »

NLKP Keskkomitee

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee (lühend: NLKP KK; vene keeles Центральный комитет Коммунистической партии Советского Союза, lühend: ЦК КПСС) valiti NLKP kongressil ning oli kongressidevahelisel ajal NLKP kõrgeim organ, mis juhtis nii kogu partei, ühiskondlike organisatsioonide, majanduse kui ka kohalike parteiorganite tegevust.

Uus!!: Läti ajalugu ja NLKP Keskkomitee · Näe rohkem »

Noorem rauaaeg

Noorem rauaaeg on rauaaja viimane üldperiood, mis Eesti alal dateeritakse aastatesse 800–1200/1250.

Uus!!: Läti ajalugu ja Noorem rauaaeg · Näe rohkem »

Noorlätlased

Noorlätlased (läti keeles jaunlatvieši) oli Läti liberaalse rahvusliku liikumise liikmed.

Uus!!: Läti ajalugu ja Noorlätlased · Näe rohkem »

Novembrirevolutsioon

Novembrirevolutsioon oli esimese maailmasõja lõpus Saksa keisririigis tekkinud poliitiliselt ajendatud tsiviilkonflikt, mille tulemusena asendati Hohenzollernite monarhia vabariigiga.

Uus!!: Läti ajalugu ja Novembrirevolutsioon · Näe rohkem »

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu

NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, lühendatult NSVL RKN (vene keeles Совет народныхкомиссаров СССР Sovet narodnõhh komissarov SSSR või СовНарКом Sovnarkom või СНК SNK) oli NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan 6. juulist 1923 – 15. märtsini 1946, mille järel NSV Liidu valitsusorganite reformimise käigus sai selle õigusjärglaseks NSV Liidu Ministrite Nõukogu.

Uus!!: Läti ajalugu ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu · Näe rohkem »

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat või NKGB (Народный Комиссариат Государственной Безопасности СССР (НКГБ)) oli Nõukogude Liidu sisejulgeoleku süsteemis aastatel 1941 ja 1943–1946 riikliku julgeoleku eest vastutanud ametkond, mille ülesandeks oli Nõukogude Liidus valitseva Kommunistliku Partei juhtkonna, eriti Jossif Stalini poliitiliste vastaste ja tema poolt kehtestatud riigikorra vastaste jälgimine, represseerimine ja hävitamine.

Uus!!: Läti ajalugu ja NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat · Näe rohkem »

Nyen

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyen (rootsi keeles Nyen, saksa keeles Nyenschantz, soome keeles Nevanlinna, vene keeles Канцы) oli 17. sajandil Rootsi linn Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Uus!!: Läti ajalugu ja Nyen · Näe rohkem »

Nyenskansi linnus

Ohta jõe vastaskaldal) makett Nyenskansi linnus (vene Ниеншанц, rootsi Nyenskans) oli linnus Rootsi Ingeri alal Nyeni linnas Ohta jõe ühinemiskohas Neeva jõega (praeguse Peterburi territooriumil).

Uus!!: Läti ajalugu ja Nyenskansi linnus · Näe rohkem »

Obdjohhi jõgi

Obdjohhi jõgi Obdjohhi jõgi (vene keeles Обдёх; ka Optjoki jõgi) on jõgi Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis; Setumaa idaosas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Obdjohhi jõgi · Näe rohkem »

Ober Ost

Ober Ost (lühend saksakeelsest terminist Oberbefehlshabers der gesamten deutschen Streitkräfte im Osten) oli Saksa keisririigi I maailmasõja aegne sõjaväeline valitsus, mis juhtis suurt osa Saksa keisririigi Saksa maaväe (de:Deutsches Heer (Deutsches Kaiserreich)) poolt okupeeritud piirkondadest Venemaa keisririigi aladel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ober Ost · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Uus!!: Läti ajalugu ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »

Olaine

Olaine raudteejaama hoone Olaine on linn Lätis, Olaine piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Olaine · Näe rohkem »

Oliwa rahu

Ruum Oliwa kloostris, kus rahulepingule alla kirjutati Oliwa rahu sõlmiti Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel 3. mail 1660.

Uus!!: Läti ajalugu ja Oliwa rahu · Näe rohkem »

Ordu

Ordu (ladina sõnast ordo – 'kord, seisus') on teatud põhimõtete järgi korrastatud organisatsioon, mis luuakse teatud eesmärkide või ideede saavutamise kaitseks, säilitamiseks ja ordu idee edasiviimiseks.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ordu · Näe rohkem »

Oskars Kalpaks

Oskars Kalpaks Oskars Kalpaks (6. jaanuar 1882 Võnnu kreis Meirāni lähistel (tänapäeva Madona piirkonna Ošupe vald) – 6. märts 1919 Kuldīga kreis Zirņi lähistel) oli Läti sõjaväelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Oskars Kalpaks · Näe rohkem »

Ostrov

Ostrov (vene keeles 'saar') on linn Venemaa Pihkva oblastis, Ostrovi rajooni keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ostrov · Näe rohkem »

Paavst

Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Läti ajalugu ja Paavst · Näe rohkem »

Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Paide · Näe rohkem »

Palanga

Palanga Palanga on omavalitsuse staatusega linn Leedus endise Klaipėda maakonna aladel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Palanga · Näe rohkem »

Palestiina

Palestiina (ametlikult Palestiina Riik, araabia keeles دولة فلسطين 'Dawlat Filasţīn') on osaliselt tunnustatud riik Aasias Lähis-Idas Vahemere idakaldal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Palestiina · Näe rohkem »

Panther-liin

Panther-liin (Pantherstellung) oli osa Teise maailmasõja ajal Saksa riikliku organisatsiooni Organisation Todt ja Wehrmachti pioneeriüksuste kavandatud ja osaliselt ka rajatud 500 kilomeetri pikkune Soome lahest Musta mereni ulatuv kaitseliin, mis oli osa Idavallist.

Uus!!: Läti ajalugu ja Panther-liin · Näe rohkem »

Pantvang

Pantvang on ebaseaduslikult vägivaldselt kinni võetud või röövitud inimene.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pantvang · Näe rohkem »

Partisan

Partisan ehk siss on korrapäratu sõjaväe liige, mis moodustati mingi maa-ala üle kontrolli saamaks välisvõimu või välisarmee käest.

Uus!!: Läti ajalugu ja Partisan · Näe rohkem »

Pastor

Pastor (ladina keeles pastor, karjane) ehk (kiriku)õpetaja on protestantlike koguduste vaimulik.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pastor · Näe rohkem »

Paul I

Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.

Uus!!: Läti ajalugu ja Paul I · Näe rohkem »

Pavel Bermondt-Avalov

Pavel Bermondt-Avalov (vene Бермондт-Авалов, Павeл Михайлович) (ka Avališvili; 4. märts 1877 – 27. jaanuar 1974 New York, Ameerika Ühendriigid) oli Vene sõjaväelane, valgete vägede juhte Baltikumis 1919.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pavel Bermondt-Avalov · Näe rohkem »

Pärisorjus

Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pärisorjus · Näe rohkem »

Pärnu kreis

Pärnu kreis (saksa keeles Der Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus. O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga, idas Riia asehaldurkonna / Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ning lõunas Valga kreisi ja Volmari/Võnnu kreisiga.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pärnu kreis · Näe rohkem »

Pärnu vojevoodkond

Pärnu vojevoodkond (poola województwo parnawskie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Pärnu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Saare-Lääne piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pärnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Pļaviņas

Pļaviņas (saksa Stockmannshof) on linn Lätis Aizkraukle piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pļaviņas · Näe rohkem »

Pühim Valitsev Sinod

Pühim Valitsev Sinod (vene keeles Святейший Правительствующий Синод) oli aastatel 1721–1917 Venemaa keisririigis tegutsenud õigeusu kiriku kõrgeim kiriklik-riiklik valitsusorgan. Pühim Valitsev Sinod (esialgne nimetus Vaimulik Kolleegium) asutati 25. jaanuari 1721. aastal keiser Peeter I poolt kinnitatud "Vaimuliku reglemendiga". Sinodi liikmed määras keiser kõrgema vaimulikkonna hulgast, selle vahetut tegevust kontrollis ja juhtis ilmalik ametnik – Sinodi ülemprokurör. Sinodi struktuuri kuulusid kantselei, kontorid Moskvas ja Tbilisis, majandusvalitsus (tegeles kiriku vara majandamise ja majandustegevuse kontrollimisega) ja vaimulik õppevalitsus (tegeles vaimulike õppeasutuste õppe- ja majandustegevuse juhtimisega). Sinodi kompetentsi kuulusid järgmised küsimused.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pühim Valitsev Sinod · Näe rohkem »

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Uus!!: Läti ajalugu ja Põhiseadus · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Läti ajalugu ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Peapiiskop

Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.

Uus!!: Läti ajalugu ja Peapiiskop · Näe rohkem »

Pedetsi jõgi

Pedetsi (läti keeles Pededze) on jõgi Eestis ja Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pedetsi jõgi · Näe rohkem »

Peeter I

Peeter I ajutine suveresidents Tallinnas Peeter I ehk Peeter Suur (vene keeles Пётр I Алексеевич Pjotr I Aleksejevitš, Пётр I Pjotr I ehk Пётр Великий Pjotr Veliki; 9. juuni (30. mai vkj) 1672 Moskva Kreml – 8. veebruar (28. jaanuar vkj) 1725 Peterburi) oli Vene tsaaririigi tsaar 1682–1721 ja Venemaa Keisririigi keiser (Isamaa Isa ja Ülevenemaaline Keiser) 31. jaanuarist (20. jaanuarist vkj) 1721.

Uus!!: Läti ajalugu ja Peeter I · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Läti ajalugu ja Peterburi · Näe rohkem »

Petseri

Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Petseri · Näe rohkem »

Philipp (Saksa kuningas)

Philipp von Hohenstaufen (Švaabi Philipp) (1177–1208) oli Švaabimaa hertsog ja Saksa kuningas 1198–1208.

Uus!!: Läti ajalugu ja Philipp (Saksa kuningas) · Näe rohkem »

Pihkva

Vaade Pihkva kremlile Velikaja jõelt Pihkva (kõigepealt Pleskov; vene keeles Псков, saksa keeles Pleskau, läti keeles Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pihkva · Näe rohkem »

Pihkva järv

Pihkva järve asend Pihkva järve kallas Lüübnitsa külas Pihkva järv (võru Pihkva järv́ ehk Talaba järv́, vene Псковское озеро) on Peipsi-Pihkva järve lõunapoolne osa, mida Peipsi järvega ühendab kitsas Lämmijärv.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pihkva järv · Näe rohkem »

Pihkva kubermang

Pihkva kubermang oli haldusüksus Venemaa keisririigis, Vene SFNV-s ja NSV Liidus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pihkva kubermang · Näe rohkem »

Pljussa vaherahu

Pljussa vaherahu oli Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel 10. augustil 1583.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pljussa vaherahu · Näe rohkem »

Połack

Polatski Püha Sofia katedraal Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk, venepäraselt Polotsk, poola keeles Połock) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Połack · Näe rohkem »

Poltava lahing

Poltava (traditsiooniliselt: Poltaava) lahing toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Põhjasõja ajal tänapäeva Ukrainas Poltava linna lähedal 8. juulil 1709.

Uus!!: Läti ajalugu ja Poltava lahing · Näe rohkem »

Pontus De la Gardie

Vabahärra Pontus De la Gardie (1520 – 5. november 1585) oli Rootsi väejuht, Jakob De la Gardie ja Johan De la Gardie isa.

Uus!!: Läti ajalugu ja Pontus De la Gardie · Näe rohkem »

Poola jagamised

Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.

Uus!!: Läti ajalugu ja Poola jagamised · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Läti ajalugu ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda

Poola-Rootsi sõja või Rootsi-Poola sõja all võidakse silmas pidada mõnda järgmistest sõdadest.

Uus!!: Läti ajalugu ja Poola-Rootsi sõda · Näe rohkem »

Poola-Rootsi sõda (1600–1629)

Rootsi-Poola sõda oli pikaajaline sõjaline konflikt Rootsi ja Rzeczpospolita vahel aastail 1600–1629.

Uus!!: Läti ajalugu ja Poola-Rootsi sõda (1600–1629) · Näe rohkem »

Prantsuse frank

5 franki, 1850. Prantsusmaa Teine Vabariik. Hõbe 900. Prantsuse frank oli Prantsusmaa valuuta alates 1795.

Uus!!: Läti ajalugu ja Prantsuse frank · Näe rohkem »

Praost

Praost on amet kirikus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Praost · Näe rohkem »

Preester

Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.

Uus!!: Läti ajalugu ja Preester · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi keeles Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Läti ajalugu ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Läti ajalugu ja Punaarmee · Näe rohkem »

Ragaciems

Ragaciems on küla (lielciems) Lätis Tukumsi piirkonna Lapmežciemsi vallas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ragaciems · Näe rohkem »

Rakvere

Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris Turu plats Rakvere (ajalooline nimi Tarvanpää; saksa keeles Wesenberg, vene keeles Rakovor) on linn Lääne-Viru maakonnas, maakonna haldus-, majandus- ja kultuurikeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rakvere · Näe rohkem »

Rauddiviis

Rauddiviisi lipp Rauddiviis (saksa keeles Eiserne Division) (algul ka Raudbrigaad, Eiserne Brigade) oli novembris 1918 peamiselt Saksamaa Keisririigi 8. armee vabatahtlikest kokku pandud vabakorpuse väekoondis (diviis), mida juhtis major Josef Bischoff.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rauddiviis · Näe rohkem »

Räpina-Lokuta lahing

Räpina-Lokuta lahing (4/15. september 1701) oli üks väiksematest lahingutest, mis võideldi 1701.

Uus!!: Läti ajalugu ja Räpina-Lokuta lahing · Näe rohkem »

Rūdolfs Bangerskis

Rūdolfs Bangerskis Rūdolfs Bangerskis (21. juuli 1878 – 25. veebruar 1958 Oldenburg) oli Venemaa, Läti ja Saksamaa sõjaväelane ning Läti Vabariigi poliitik (aastatel 1926–1928 Läti kaitseminister).

Uus!!: Läti ajalugu ja Rūdolfs Bangerskis · Näe rohkem »

Rīdzene

Rīdzene (vanasti ka Pauči) on küla (vidējciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Vaive valla halduskeskus ja rahvarohkeim asula.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rīdzene · Näe rohkem »

Rüütliordu

Rüütliordu (ladina keelest ordo, kord) oli hiliskeskajal 14. ja 15. sajandil, pärast ristisõdade lõppu, sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud organisatsiooni või ühingu üldnimetus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rüütliordu · Näe rohkem »

Rüdiger von der Goltz

Rüdiger von der Goltz (1918) Krahv Gustav Adolf Joachim Rüdiger von der Goltz (8. detsember 1865 Züllichau, Brandenburg – 4. november 1946 Bernbeuer, Baieri) oli Saksamaa sõjaväelane, auastmelt kindralleitnant.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rüdiger von der Goltz · Näe rohkem »

Rēzekne

Rēzekne (eesti keeles ajalooliselt Räisaku, latgali keeles Rēzne, saksa keeles Rositten, poola keeles Rzeżyca) on linn Lätis Latgales.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rēzekne · Näe rohkem »

Rēzekne foogtkond

Rēzekne foogtkond (ka Räisaku foogtkond) oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet).

Uus!!: Läti ajalugu ja Rēzekne foogtkond · Näe rohkem »

Režitsa maakond

Daugavpilsi maakond Läti vabariigis Režitsa maakond (läti keeles Rēzeknes apriņķis, vene keeles Режицкий уезд, aastast 1920 Rēzekne maakond) oli haldusüksus Poola Liivimaa vojevoodkonnas (1629−1772), Venemaa Keisririigi Polotski kubermangus (1776−1777), Polotski asehaldurkonnas (1777−1796), Valgevene kubermangus (1796−1802) ja Vitebski kubermangus (1802−1917), Venemaa Vabariigi Liivimaa kubermangus (1918), Läti Sotsialistlikus Nõukogude Vabariigis (1919), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ajalugu ja Režitsa maakond · Näe rohkem »

Rent

Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).

Uus!!: Läti ajalugu ja Rent · Näe rohkem »

Richard Kleis

Richard Adolf Kleis (6. oktoober 1896 Tallinn – 18. juuni 1982 Tartu) oli eesti ajaloolane ja filoloog.

Uus!!: Läti ajalugu ja Richard Kleis · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia · Näe rohkem »

Riia ajalugu

Piiskop Alberti kujutis Riia 800. juubeli mündil Riia 1610. aastal Riia ajalugu on ülevaade Läti pealinna Riia ajaloost.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia ajalugu · Näe rohkem »

Riia asehaldurkond

Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »

Riia kreis

Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia kreis · Näe rohkem »

Riia kubermang

Riia kubermang oli Vene tsaaririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis 1713–1783.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia kubermang · Näe rohkem »

Riia lahing (1198)

Riia lahing oli 1198.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia lahing (1198) · Näe rohkem »

Riia Läti Selts

Riia Läti Seltsi hoone Riia Läti Selts (läti keeles Rīgas Latviešu biedrība) on Lätis Riias tegutsev selts.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia Läti Selts · Näe rohkem »

Riia OMON

Riia OMON (Рижский ОМОН, Rižkii Otrjad Militsii Osobovo Naznatšenija) oli 1988.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia OMON · Näe rohkem »

Riia peapiiskop

Riia peapiiskopi vapp Riia peapiiskop oli aastatel 1253–1563 ja on alates 1923 katoliikliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allub otse paavstile.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia peapiiskop · Näe rohkem »

Riia peapiiskopkond

Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »

Riia piiramine (1710)

Riia piiramine oli Vene tsaaririigi vägede Rootsi kuningriigi Liivimaa provintsi keskuse ja Riia kindluse sõjaline piiramis- ja vallutusoperatsioon Põhjasõja käigus 1710.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia piiramine (1710) · Näe rohkem »

Riia sõjakuberner

Riia sõjakuberner (vene keeles рижский военный губернатор) oli ametikoht Venemaa Keisririigis Liivimaa kubermangus Riias.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia sõjakuberner · Näe rohkem »

Riia vikaarpiiskopkond

Vene Õigeusu Kiriku Pihkva piiskopkonna Riia vikaarpiiskopkond (ka Riia abipiiskopkond) oli aastatel 1836–1850 eksisteerinud administratiivne üksus Vene Õigeusu Kirikus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riia vikaarpiiskopkond · Näe rohkem »

Riigi Julgeoleku Peaamet

Riigi Julgeoleku Peaamet saksa keeles Reichssicherheitshauptamt, RSHA oli Saksamaa Kolmanda Riigi riikliku julgeoleku asutus aastatel 1939–1945.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riigi Julgeoleku Peaamet · Näe rohkem »

Riigimõis

Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riigimõis · Näe rohkem »

Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee

Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (vene keeles Государственный комитет по чрезвычайному положению, ГКЧП) oli kaheksast Nõukogude Liidu kõrgest riigitegelasest koosnenud isehakanud organ, mis püüdis 1991.

Uus!!: Läti ajalugu ja Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rooma riik · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Läti ajalugu ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1600–1611)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1600–1611.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1600–1611) · Näe rohkem »

Rootsi-Poola sõda (1617–1618)

Rootsi-Poola sõda oli sõjaline konflikt Rootsi ja Poola vahel aastail 1617–1618.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rootsi-Poola sõda (1617–1618) · Näe rohkem »

Rudolph Felix Bauer

Rudolph Felix Bauer Rudolph Felix Bauer (ka Rudolf Friedrich Bauer ja Adolf Rudolf Fredrik Bauer; vene keeles Рудольф Феликс Бауэр, Rodion Baur (Bour), Родион Христианович Баур (Боур); 1667–1717) oli Holsteinist pärit sõjaväelane Peeter I teenistuses.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rudolph Felix Bauer · Näe rohkem »

Ruhja

Ruhja (läti keeles Rūjiena, saksa keeles Rujen) on linn Põhja-Lätis Valmiera piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ruhja · Näe rohkem »

Ruhja komtuurkond

Ruhja komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (saksa keeles Gebiet), mis eksisteeris Liivi sõja alguses, aastatel 1559–1560.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ruhja komtuurkond · Näe rohkem »

Rzeczpospolita

Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.

Uus!!: Läti ajalugu ja Rzeczpospolita · Näe rohkem »

Saaremaa rüütelkond

Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksa Korrapolitsei

Saksa korrapolitsei (saksa keeles Deutsche Ordnungspolizei) oli Saksamaal ajalooliselt välja kujunenud vormiriietust kandev korrakaitsepolitsei.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksa Korrapolitsei · Näe rohkem »

Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)

Saksa okupatsioon Lätis oli Läti ala okupeerimine Esimese maailmasõja käigus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918) · Näe rohkem »

Saksa ordu

Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksa ordu · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keiser

Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksa-Rooma keiser · Näe rohkem »

Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend

Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend · Näe rohkem »

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »

Saksimaa kuurvürst

Saksimaa suurvürstid olid iseseisva Saksimaa kuurvürstiriigi valitsejad aastatel 1356–1806.

Uus!!: Läti ajalugu ja Saksimaa kuurvürst · Näe rohkem »

Salaspils

Salaspils ('saarelinn') on linn Lätis Riia lähistel Daugava paremkaldal Salaspilsi piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Salaspils · Näe rohkem »

Salatsi jõgi

Salatsi jõe suue Salatsis. Salatsi (läti Salaca, saksa Salis) on jõgi Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Salatsi jõgi · Näe rohkem »

Sēlija

Läti ajaloolised piirkonnad: Kurzeme, Zemgale, Vidzeme, Latgale ja kollasega Sēlija Sēlija (ka Seloonia või Augšzeme) (läti keeles Sēlija, leedu keeles Sėla) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Sēlija · Näe rohkem »

Sēlpilsi muinaslinnus

Linnuse ase 1930. aastatel (Daugava vastaskaldal). Sēlpilsi muinaslinnus oli seelide muinasaegne linnus Daugava jõe vasakul kaldal tänapäeva Läti Sala piirkonna territooriumil.

Uus!!: Läti ajalugu ja Sēlpilsi muinaslinnus · Näe rohkem »

Schlüsselburgi linnus

Schlüsselburgi linnus (juuni 2007) Schlüsselburgi linnus (mai 2015) Schlüsselburgi linnus (vene keeles Орешек Orešek; soome keeles Pähkinälinna; rootsi keeles Nöteborg) on linnus Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis Schlüsselburgi linna lähedal Neeva jõe lähtmes Pähkinälinna saarel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Schlüsselburgi linnus · Näe rohkem »

Seelid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Seelid (läti sēļi) olid seeli keelt kõnelev balti rahvas, mis elas Daugava jõe lõunakaldal tänapäeva Läti lõunaosas Sēlijas ning Kirde-Leedus Aukštaitijas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Seelid · Näe rohkem »

Seim (Läti)

Seim (läti keeles Saeima) on Läti parlament.

Uus!!: Läti ajalugu ja Seim (Läti) · Näe rohkem »

Semen Tõmošenko

Semen Tõmošenko (venepäraselt Semjon Timošenko; ukraina keeles Семен Костянтинович Тимошенко; 18. veebruar 1895 – 31. märts 1970) oli NSV Liidu sõjaväelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Semen Tõmošenko · Näe rohkem »

Semgalid

Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Semgalid · Näe rohkem »

Semgallia piiskop

Semgallia piiskop ehk Zemgale piiskop oli 13. sajandil Vana-Liivimaal Zemgale (Semgallia ja Seloonia) vaimulik valitseja.

Uus!!: Läti ajalugu ja Semgallia piiskop · Näe rohkem »

Sigulda

Villa Koiva ürgoru kaldal Sigulda ordulinnuse varemed Sigulda on linn (aastast 1928) Lätis Vidzemes, Sigulda piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Sigulda · Näe rohkem »

Sigulda komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Sigulda komtuurkond jäi alale nr 2 Sigulda komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond).

Uus!!: Läti ajalugu ja Sigulda komtuurkond · Näe rohkem »

Skandinaavia

Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Läti ajalugu ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Skrunda

Skrunda on linn Lätis Kurzemes Kuldīga piirkonnas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Skrunda · Näe rohkem »

Sloka

Sloka vapp. Sloka asendikaart. Sloka on Läti linna Jūrmala osa.

Uus!!: Läti ajalugu ja Sloka · Näe rohkem »

Smārde

Smārde on küla (lielciems) Lätis Tukumsi piirkonnas Smārde vallas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Smārde · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Läti ajalugu ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Soome-ugri rahvad

Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.

Uus!!: Läti ajalugu ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »

Spilve lahing

Spilve lahing oli Põhjasõja käigus 21.

Uus!!: Läti ajalugu ja Spilve lahing · Näe rohkem »

Staabiülem

Staabiülem on sõjaväeüksuse staabi tööd juhtiv sõjaväelane.

Uus!!: Läti ajalugu ja Staabiülem · Näe rohkem »

Stanisław Leszczyński

Poola kuningas ja Leedu suurvürst '''Stanisław Leszczyński'''. Jean Girardet' maal. Stanisław Leszczyński (leedu Stanislovas Leščinskis; 20. oktoober 1677 Lviv – 23. veebruar 1766 Lunéville, Prantsusmaa) oli Poola kuningas ja Leedu suurvürst 1704–1709 ja 1733–1736 ning Lorraine'i hertsog 1737–1766.

Uus!!: Läti ajalugu ja Stanisław Leszczyński · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Stockholm

Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.

Uus!!: Läti ajalugu ja Stockholm · Näe rohkem »

Straupe

Straupe (saksa Roop, eesti Raupa, Roopa) on küla (lielciems) Straupe vallas Cēsise piirkonnas Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Straupe · Näe rohkem »

Stutthofi koonduslaager

Sissepääs laagrisse (2007) Stutthofi koonduslaager (saksa keeles Zivilgefangenenlager Stutthof, Sonderlager Stutthof, Arbeitserziehungslager Stutthof) oli Saksamaa koonduslaager Teise maailmasõja ajal aastail 1939–1945.

Uus!!: Läti ajalugu ja Stutthofi koonduslaager · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Uus!!: Läti ajalugu ja Suurtükk · Näe rohkem »

Svēte

Svēte on küla (lielciems) Lätis Jelgava piirkonnas, Svēte valla halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Svēte · Näe rohkem »

Talibald

Talibaldi mälestuseks püstitatud kuju Trikāta külas Talibald (ka Thalibald, Henriku Liivimaa kroonikas T(h)alibaldus, läti Tālivaldis, Talibalds; surnud 1215) oli üks Tālava latgalite vanemaid 13. sajandi alguses.

Uus!!: Läti ajalugu ja Talibald · Näe rohkem »

Talsi

Talsi Talsi (saksa keeles Talsen, liivi keeles Tālsa) on linn Lätis Kurzemes, Talsi piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Talsi · Näe rohkem »

Talsi kreis

Talsi kreis (läti keeles Talsu apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Talsi kreis · Näe rohkem »

Tannenbergi lahing

Tannenbergi lahing oli otsustav lahing Venemaa Keisririigi ja Saksa Keisririigi vahel esimese maailmasõja esimestel päevadel (23.–30. august 1914) Ida-Preisimaal. Tannenbergi lahingus võitlesid Venemaa 1. armee ja 2. armee ning Saksamaa 8. armee (Saksamaa Keisririik). Lahingu käigus piirati Vene 2. armee ümber. Lahing lõppes armee peaaegu täieliku hävitamise ja selle ülemjuhataja Aleksandr Samsonovi enesetapuga. Alates 1. augustist oli Saksamaa sõjas kahel rindel: idas Venemaa ja läänes Prantsusmaaga. Saksa väejuhatus oli selle olukorra vastu ette valmistanud välksõja kava, mis kasutas ära asjaolu, et Venemaa polnud suuteline mobilisatsiooni nii kiiresti korraldama kui Prantsusmaa, aga Saksamaa oli selles neist mõlemast kiirem. Kava nägi ette 80% vägedest suunata Prantsusmaa vastu ja ta kiiresti purustada, enne kui ta jõuab mobilisatsiooni lõpetada, ning seejärel suunata väed itta ja hävitada ka Venemaa. Vastavalt kavale oli Preisimaal vägesid suhteliselt vähe, ainult 8. armee. Preisimaa piirnes kahe Vene armeega. 1. armeed juhtis Paul von Rennenkampff ning see asus Preisimaast idas ja kirdes. 2. armeed juhtis Aleksandr Samsonov ning see asus Preisimaast lõunas. Mõlema armee üheaegse rünnaku korral oleks Preisimaal asuvad väeüksused jäänud omakorda kahe tule vahele. Need kaks armeed moodustasid Looderinde, mida juhatas Jakov Žilinski. 1. armee ületas piiri 17. augustil. Niisugune kiirus üllatas Saksamaad, kes polnud selleks valmis. See tuleneb asjaolust, et Venemaa kuulutas üldmobilisatsiooni välja 30. juulil, aga tegelikult alustas seda juba 25. juulil. Von Rennenkampff saavutas alguses pisut edu, võites Gumbinneni lahingu. Seejärel 1. armee peatus, läks üle kaitsele ja hakkas ootama varude järelejõudmist. Gumbinneni lahing näitas 8. armee juhataja Maximilian von Prittwitz und Gaffroni ebakomptentsust ning 21. augustil ta tagandati ametist ja saadeti erru pärast seda, kui oli soovitanud kogu Ida-Preisimaa maha jätta ja tõmbuda teisele poole Visla jõge. Tema asemele määrati Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff. Nemad otsustasid otsekohe rünnata Samsonovit, kes erinevalt von Rennenkampffist edasi tungis. Tannenbergi lahingu skeem 27.–30. augustil Saksamaa kasutas ära oma vägede palju suuremat mobiilsust. Preisimaal oli hea raudteevõrk, Venemaal oli see hõre. Peale selle oli Vene ja Saksa raudteede rööpmelaius erinev, mistõttu Venemaa ei saanud okupeeritud Saksa aladel oma rongidega sõita. Sakslased said oma armeed varustada rongidega, venelased vankritega. Venemaa polnud ka sõjaks väga valmis: Samsonovil polnud raadioteadete koodiraamatut, mis oli ainult Žilinskil ja von Rennenkampffil, mistõttu 2. armee staabiga tuli rääkida ilma koodi kasutamata. Sakslased püüdsid suure osa suhtlusest kinni ja teadsid Samsonovi kavatsusi. Samsonov palus 1. armee toetust, kuid oli juba hilja: 1. armee oli liiga kaugel ega jõudnud appi. Saksa 8. armee piiras Venemaa 2. armee ümber ja hävitas selle. Vene armees langes tapetute ja haavatutena 78 tuhat inimest, 92 tuhat andis end vangi. Sakslaste kaotused olid üle 10 korra väiksemad, jäädes alla 14 tuhande mehe. Samsonov taipas, et keiser teeb ta kaotuse eest vastutavaks, ja laskis end maha. Tema surnukeha avastati alles järgmisel aastal. Kuigi lahing leidis aset Allensteini lähedal, nimetasid sakslased selle Tannenbergi lahinguks, et tähistada revanši keskajal Tannenbergi lahingus saadud kaotuse eest.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tannenbergi lahing · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu kreis

Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tartu kreis · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (ladina keeles Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tartu vojevoodkond

Tartu vojevoodkond Rzeczpospolitas Tartu vojevoodkond (poola województwo dorpackie) oli Poola-Leedu haldusüksus (vojevoodkond; algselt kuni 1598. aastani Tartu presidentkond), mis moodustati pärast Poola-Leedu ja Moskva tsaaririigi vahelise Jam-Zapolski vaherahu sõlmimist, millega Liivimaa ja sealhulgas endise Tartu piiskopkonna maavaldused siirdusid Poola-Leedu võimkonna alla.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tartu vojevoodkond · Näe rohkem »

Tālava

Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tālava · Näe rohkem »

Tērvete muinaslinnus

Tērvete muinaslinnus oli tänapäeva Läti Zemgale regiooni Tērvete asula territooriumil kuni 1286.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tērvete muinaslinnus · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Läti ajalugu ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Templiordu

Templiordu pitsat Jacques de Molay ja Geoffrey de Charney põletamine tuleriidal 1314 Templiordu ehk templirüütlite ordu (ladina keeles Pauperes commilitones Christi Templique Solomonici) oli usulis-sõjaline rüütliordu, mis faktiliselt eksisteeris 1118.

Uus!!: Läti ajalugu ja Templiordu · Näe rohkem »

Theoderich (Eestimaa piiskop)

Theoderich (ka Theoderic, Theodorich,Henriku Liivimaa kroonika / Heinrici chronicon Livoniae (1982). Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk I, kommentaar 18, lk 27 Dietrich,Sulev Vahtre (1990). Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn: Olion. Lk 47 Dietrich von Thorreide, Diedrich von Estland) (umbes 1150 – 15. juunil 1219) oli misjonär Liivimaal, Mõõgavendade ordu rajaja, Dünamünde kloostri abt (1205–1211) ja Eestimaa piiskop (1211–1219).

Uus!!: Läti ajalugu ja Theoderich (Eestimaa piiskop) · Näe rohkem »

Toomhärra

Toomhärra on kõrgem vaimulik, kes osales piiskopkonna valitsemisel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Toomhärra · Näe rohkem »

Tukums

Tukums (liivi keeles Tukāmō, saksa keeles Tuckum) on linn Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tukums · Näe rohkem »

Tukumsi kreis

Tukumsi kreis (saksa keeles Oberhauptmannschaft Tukkum) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal aastatel 1819–1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Tukumsi kreis · Näe rohkem »

Turaida

Turaida (liivi Toreida, Toraid, oletatavalt 'Taara aed', saksa Treyden või Treiden) on endine asula Sigulda linna territooriumil (Koiva paremal kaldal) Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Turaida · Näe rohkem »

Turaida (ajalooline piirkond)

Vaade Turaida kindluse kõrgeimast tornist 2007. aastal Turaida (Thoreyda, Thoreida) oli piirkond 12.–13.

Uus!!: Läti ajalugu ja Turaida (ajalooline piirkond) · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ukraina · Näe rohkem »

Umsiedlung

''Umsiedlung'''it kujutav plakat 1939. aastast Umsiedlung (saksa keeles 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk baltisakslaste ümberasumine oli aktsioon, mille käigus asustati 1939.

Uus!!: Läti ajalugu ja Umsiedlung · Näe rohkem »

Usuvahetusliikumine

Usuvahetusliikumine (uuemas ajalookirjutuses ka kirikuvahetusliikumine, rahvapäraselt keisri usku minek) oli 1840. aastatel Liivimaa kubermangus ja 1880. aastatel Eestimaa kubermangu läänepoolsetel aladel aset leidnud sotsiaalne protestiliikumine, mille käigus siirdus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast õigeusku.

Uus!!: Läti ajalugu ja Usuvahetusliikumine · Näe rohkem »

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Uus!!: Läti ajalugu ja Uus testament · Näe rohkem »

Valga

Valga keskväljak Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa) Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Valga · Näe rohkem »

Valga (Liivimaa)

Valga oli linn Liivimaa kubermangus kuni 1920.

Uus!!: Läti ajalugu ja Valga (Liivimaa) · Näe rohkem »

Valga kreis

Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ajalugu ja Valga kreis · Näe rohkem »

Valga maakond

Valga maakond ehk Valgamaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Valga maakond · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevene NSV

Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Valgevene NSV · Näe rohkem »

Valka

Valka (mitteametlikult Läti Valga) on linn Lätis Vidzemes.

Uus!!: Läti ajalugu ja Valka · Näe rohkem »

Valmiera

Valmiera (eesti keeles Volmari, saksa keeles Wolmar) on linn Lätis Vidzemes, Valmiera piirkonna keskus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Valmiera · Näe rohkem »

Valter Lang

Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).

Uus!!: Läti ajalugu ja Valter Lang · Näe rohkem »

Vana testament

Vana testament (ka Vana Testament, lühend VT) on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vana testament · Näe rohkem »

Vana-Liivimaa

Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »

Vasall

Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vasall · Näe rohkem »

Vasallriik

Vasallriik on suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vasallriik · Näe rohkem »

Vatslav Vorovski

Vatslav Vorovski 1971. aasta Nõukogude Liidu postmargil Vorovski ausammas Moskvas Vatslav Vatslavovitš Vorovski (vene Вацлав Вацлавович Воровский, poola Wacław Worowski; kasutas ka varjunimesid P. Orlovski, Švarts, Žozefina, Favn) 27. oktoober (vkj 15. oktoober) 1871 Moskva, Venemaa Keisririik – 10. mai 1923 Lausanne, Šveits) oli Nõukogude Venemaa diplomaat (täievoliline esindaja). Kategooria:Venemaa poliitikud Kategooria:Kremli müüri äärde maetud Kategooria:Sündinud 1871 Kategooria:Surnud 1923.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vatslav Vorovski · Näe rohkem »

Väegrupp Kurland

Väegrupp Kurland (saksa keeles Heeresgruppe Kurland) oli Teises maailmasõjas Saksa armee koosseisus võidelnud väeüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Väegrupp Kurland · Näe rohkem »

Väegrupp Mitte

Väegrupp Mitte (saksa keeles Heeresgruppe Mitte) oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Wehrmachti kuulunud väeüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Väegrupp Mitte · Näe rohkem »

Väegrupp Nord

Väegrupp Nord (saksa keeles Heeresgruppe Nord) oli teise maailmasõja ajal Poola kampaanias ja Nõukogude Liidu vastu idarindel sõdinud Saksa armeegrupp.

Uus!!: Läti ajalugu ja Väegrupp Nord · Näe rohkem »

Väina liivlased

Väina liivlased, Henriku Liivimaa kroonikas ka väinalased (Veinalenses), olid alates hiljemalt 10.

Uus!!: Läti ajalugu ja Väina liivlased · Näe rohkem »

Võndlased

Riekstukalnsi linnamägi, võndlaste linnuse asupaik Cēsises Võndlased (ka vendid) olid 13.

Uus!!: Läti ajalugu ja Võndlased · Näe rohkem »

Võnnu foogt

Võnnu foogt (saksa keeles Vogt von Wenden) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu foogtkonda.

Uus!!: Läti ajalugu ja Võnnu foogt · Näe rohkem »

Võnnu komtuur

Võnnu komtuur (saksa keeles Komtur von Wenden, läti keeles Cēsu komturs) oli algselt Mõõgavendade ja hiljem Liivi ordu käsknik, kes valitses Võnnu komtuurkonda.

Uus!!: Läti ajalugu ja Võnnu komtuur · Näe rohkem »

Võnnu kreis

Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ajalugu ja Võnnu kreis · Näe rohkem »

Võnnu lahing

Võnnu lahing (läti keeles Cēsu kaujas) toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis eestlaste ja Saksa Landeswehri vahel, Landesveeri sõjas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Võnnu lahing · Näe rohkem »

Võnnu lahing (1578)

Võnnu lahing oli Vene-Poola sõja (1562–1582) ajal 21. oktoobril 1578 Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita-Rootsi ühisväe vahel toimunud lahing.

Uus!!: Läti ajalugu ja Võnnu lahing (1578) · Näe rohkem »

Võnnu ordulinnus

Võnnu ordulinnus (ka Cēsise ordulinnus; läti keeles Cēsu pils; saksa keeles Wenden, vene keeles Кесь, poola keeles Kieś) on endine Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu maameistri residentslinnus Lätis Cēsises (Võnnus).

Uus!!: Läti ajalugu ja Võnnu ordulinnus · Näe rohkem »

Võnnu vojevoodkond

Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.

Uus!!: Läti ajalugu ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »

Võru kreis

Võru kreis (saksa keeles Der Werrosche Kreis; vene keeles Верроский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.

Uus!!: Läti ajalugu ja Võru kreis · Näe rohkem »

Veebruarirevolutsioon

Veebruarirevolutsioon oli esimene 1917. aasta revolutsioonidest Venemaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Veebruarirevolutsioon · Näe rohkem »

Velikaja jõgi

Velikaja jõgi (ka: Pihkva Emajõgi) on jõgi Venemaal; suurim Peipsi järve suubuv jõgi.

Uus!!: Läti ajalugu ja Velikaja jõgi · Näe rohkem »

Vene Õigeusu Kirik

Vene Õigeusu Kirik (vene keeles Русская православная церковь; lühend VÕK, РПЦ) ehk Moskva Patriarhaat on õigeusu kirik, mis allub Moskva ja kogu Venemaa patriarhile.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vene Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Vene Suurvürstiriik

Велике князівство РуськеVene Suurvürstiriik 110px70px LippVapp 300px RiigikeelVanavene keelVanavalgevene keel PealinnKiiev, Polotsk Riigipeasuurvürst Švitrigaila Iseseisvus1432–1435 Vene Suurvürstiriik (vanavene keeles Велике князівство Руське, vanavalgevene keeles Wialikaje Kniastwa Ruskaje) oli 1432 Leedu suurvürstiriigist lahku löönud osa, mida valitses Leedu suurvürst Švitrigaila ning mille Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi väed 1435 tagasi vallutasid.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vene Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Vene-Poola sõda

Vene-Poola sõda võib tähendada erinevaid Poola (Poola kuningriik-Leedu suurvürstiriik/Rzeczpospolita, Poola Vabariik)- Venemaa (Kiievi-Vene/Moskva vürstiriik/Moskva suurvürstiriik/Venemaa keisririik-NSV Liit) vahel toimunud sõdu.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vene-Poola sõda · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Läti ajalugu ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririigi haldusjaotus

Venemaa keisririik 1914. aastal Venemaa Keisririigi haldusjaotus on artikkel Venemaa Keisririigi administratiiv- ehk territoriaalsete halduspiirkondade kohta.

Uus!!: Läti ajalugu ja Venemaa Keisririigi haldusjaotus · Näe rohkem »

Venta jõgi

Venta Lietuvos žemėlapyje Venta Venta (liivi keeles Vǟnta joug) on jõgi Leedus ja Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Venta jõgi · Näe rohkem »

Ventspils

Ventspils (saksa keeles Windau, eesti keeles Vindavi, liivi keeles Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ventspils · Näe rohkem »

Ventspilsi kreis

Ventspilsi kreis (saksa keeles Hauptmannschaft Windau, Kreis Wendau, läti keeles Ventspils apriņķis) oli Kuramaa kubermangu kuulunud haldusüksus Venemaa keisririigis Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Ventspilsi kreis · Näe rohkem »

Vidzeme

Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vidzeme · Näe rohkem »

Viikingiaeg

Viikingiaja linnad Skandinaavias Viikingiaeg on Euroopa ajaloo periood 8.–11. sajandini (Eesti ajaloos umbkaudu aastatel 800–1050Marek Strandberg Sirp, 14.03.2013 (intervjuu arheoloog Andres Tvauriga; vaadatud 15. märtsil 2013)).

Uus!!: Läti ajalugu ja Viikingiaeg · Näe rohkem »

Viktor Abakumov

Viktor Semjonovitš Abakumov (Виктор Семёнович Абакумов; 24. aprill 1908 – 19. detsember 1954 Leningrad) oli Nõukogude Liidu riigitegelane ja riikliku julgeolekuasutuste ametnik.

Uus!!: Läti ajalugu ja Viktor Abakumov · Näe rohkem »

Viljandi kreis

Viljandi kreis (saksa keeles Der Fellinsche Kreis, vene keeles Феллинский уезд) oli Riia asehaldurkonna ja Liivimaa kubermangu haldusüksus Lõuna-Eestis Viljandimaal aastatel 1783–1796 ja 1888–1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja Viljandi kreis · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vilnius · Näe rohkem »

Vilniuse veresaun

Leedulane Leedu lipuga Nõukogude tanki T-80 ees 13. jaanuaril 1991 Ristid rünnaku ohvrite memoriaalil Vilniuse teletorni juures (2008) Vilniuse veresaun toimus 11.–13. jaanuaril 1991, mil Leedu iseseisvuse toetajad kaitsesid Vilniuse teletorni ning neid ründasid NSV Liidu sõjaväeüksuste, sealhulgas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee eriüksuse Alfa sõdurid.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vilniuse veresaun · Näe rohkem »

Vindavi komtuurkond

Vana-Liivimaa aastal 1534. Vindavi komtuurkond on nr 22 Vindavi komtuurkond oli Liivi ordu valitsusüksus (komtuurkond) Kuramaal.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vindavi komtuurkond · Näe rohkem »

Vissevalde

Vissevalde ehk Vissewalde ehk Visvaldis ehk Vsevolod (ajaloolistes allikates Wiscewalde, Vissewalde, Wyssewaldus, Wissewaldus, Wissewalde, Wiscewolodus) oli Jersika vürstiriigi viimane vürst 13. sajandi alguses.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vissevalde · Näe rohkem »

Vitebski kubermang

Vitebski kubermang (vene keeles Витебская губерния, valgevene keeles Віцебская губерня, läti keeles Vitebskas guberņa) oli Venemaa Keisririigi ja Vene SFNV kubermangude hulka kuulunud haldusüksus aastatel 1802–1924.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vitebski kubermang · Näe rohkem »

Vjatško

Mälestusmärk Vjatškole ja Meelisele Vjatško (Henriku Liivimaa kroonikas ka Vetseke, Wetseke, Vesceka, Viesceka; vene Вячеслав Борисович (isanimi ei ole kindel); suri 1224) oli 13. sajandi alguse Koknese vürst.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vjatško · Näe rohkem »

Vojevoodkond

Poola vojevoodkonnad Vojevoodkond (poola keeles województwo) on haldusüksus Poolas ning oli ajalooline haldusüksus Rzeczpospolitas.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vojevoodkond · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Läti ajalugu ja Volga · Näe rohkem »

Volmari kreis

Volmari kreis ehk Volmari maakond (saksa keeles Wolmarsche Kreis, läti keeles Valmieras apriņķis, vene keeles Вольмарский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Riia-Volmari kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).

Uus!!: Läti ajalugu ja Volmari kreis · Näe rohkem »

Vsevolod Merkulov

Vsevolod Merkulov (vene keeles Всеволод Николаевич Меркулов; 6. november 1895 Zaqatala – 23. detsember 1953 Moskva) oli NSV Liidu partei- ja riigitegelane, luuraja.

Uus!!: Läti ajalugu ja Vsevolod Merkulov · Näe rohkem »

Wilhelm II

Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.

Uus!!: Läti ajalugu ja Wilhelm II · Näe rohkem »

Wolmar Anton von Schlippenbach

Schlippenbachide Pornuse liini vapp Wolmar Anton von Schlippenbach (23. veebruar 1653 – detsember 1739) oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberneri asetäitja 1705–1707, kindralleitnant (1708).

Uus!!: Läti ajalugu ja Wolmar Anton von Schlippenbach · Näe rohkem »

Zemgale

Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.

Uus!!: Läti ajalugu ja Zemgale · Näe rohkem »

Zygmunt I

Zygmunt I Vana Zygmunt I Vana (1. jaanuar 1467 – 1. aprill 1548) oli Leedu suurvürstiriigi suurvürst 1506–1544 ja Poola kuningriigi kuningas alates 1506.

Uus!!: Läti ajalugu ja Zygmunt I · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Läti ajalugu ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1. aprill

1.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1. aprill · Näe rohkem »

1. august

1.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1. august · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1. juuli · Näe rohkem »

1. veebruar

1.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1. veebruar · Näe rohkem »

10. august

10.

Uus!!: Läti ajalugu ja 10. august · Näe rohkem »

10. jaanuar

10.

Uus!!: Läti ajalugu ja 10. jaanuar · Näe rohkem »

11. august

11.

Uus!!: Läti ajalugu ja 11. august · Näe rohkem »

11. sajand

11.

Uus!!: Läti ajalugu ja 11. sajand · Näe rohkem »

11. veebruar

11.

Uus!!: Läti ajalugu ja 11. veebruar · Näe rohkem »

12. juuni

12.

Uus!!: Läti ajalugu ja 12. juuni · Näe rohkem »

12. mai

12.

Uus!!: Läti ajalugu ja 12. mai · Näe rohkem »

12. sajand

12.

Uus!!: Läti ajalugu ja 12. sajand · Näe rohkem »

12. veebruar

12.

Uus!!: Läti ajalugu ja 12. veebruar · Näe rohkem »

1201

1201.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1201 · Näe rohkem »

1202

1202.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1202 · Näe rohkem »

1204

1204.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1204 · Näe rohkem »

1206

1206.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1206 · Näe rohkem »

1207

1207.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1207 · Näe rohkem »

1208

1208.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1208 · Näe rohkem »

1225

1225.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1225 · Näe rohkem »

1245

1245.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1245 · Näe rohkem »

1251

1251.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1251 · Näe rohkem »

1253

1253.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1253 · Näe rohkem »

1255

1255.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1255 · Näe rohkem »

1277

1277.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1277 · Näe rohkem »

1296

1296.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1296 · Näe rohkem »

13. detsember

13.

Uus!!: Läti ajalugu ja 13. detsember · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Läti ajalugu ja 13. sajand · Näe rohkem »

1323

1323.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1323 · Näe rohkem »

1356

1356.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1356 · Näe rohkem »

1378

1378.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1378 · Näe rohkem »

14. juuli

14.

Uus!!: Läti ajalugu ja 14. juuli · Näe rohkem »

14. mai

14.

Uus!!: Läti ajalugu ja 14. mai · Näe rohkem »

14. september

14.

Uus!!: Läti ajalugu ja 14. september · Näe rohkem »

15. august

15.

Uus!!: Läti ajalugu ja 15. august · Näe rohkem »

15. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 1.)

15.

Uus!!: Läti ajalugu ja 15. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 1.) · Näe rohkem »

15. sajand

15.

Uus!!: Läti ajalugu ja 15. sajand · Näe rohkem »

15. september

15.

Uus!!: Läti ajalugu ja 15. september · Näe rohkem »

1526

1526.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1526 · Näe rohkem »

1530

1530.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1530 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1556 · Näe rohkem »

1557

1557.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1557 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1561 · Näe rohkem »

1569

1569.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1569 · Näe rohkem »

1573

1573.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1573 · Näe rohkem »

1575

1575.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1575 · Näe rohkem »

1578

1578.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1578 · Näe rohkem »

1582

1582.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1582 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1583 · Näe rohkem »

16. juuni

16.

Uus!!: Läti ajalugu ja 16. juuni · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1611 · Näe rohkem »

1617

1617.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1617 · Näe rohkem »

1621

1621.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1621 · Näe rohkem »

1629

1629.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1629 · Näe rohkem »

1660

1660.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1660 · Näe rohkem »

1667

1667.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1667 · Näe rohkem »

1694

1694.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1694 · Näe rohkem »

17. juuli

17.

Uus!!: Läti ajalugu ja 17. juuli · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Läti ajalugu ja 17. sajand · Näe rohkem »

1701

1701.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1701 · Näe rohkem »

1703

1703.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1703 · Näe rohkem »

1704

1704.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1704 · Näe rohkem »

1705

1705.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1705 · Näe rohkem »

1772

1772.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1772 · Näe rohkem »

1783

1783.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1783 · Näe rohkem »

1795

1795.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1795 · Näe rohkem »

1796

1796.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1796 · Näe rohkem »

18. armee (Wehrmacht)

18.

Uus!!: Läti ajalugu ja 18. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »

18. mai

18.

Uus!!: Läti ajalugu ja 18. mai · Näe rohkem »

18. november

18.

Uus!!: Läti ajalugu ja 18. november · Näe rohkem »

1812. aasta Prantsuse-Vene sõda

Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda · Näe rohkem »

1836

1836.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1836 · Näe rohkem »

1840. aastad

1840.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1840. aastad · Näe rohkem »

1841

1841.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1841 · Näe rohkem »

1850

1850.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1850 · Näe rohkem »

1867

1867.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1867 · Näe rohkem »

1876

1876.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1876 · Näe rohkem »

1880. aastad

pisi 1880.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1880. aastad · Näe rohkem »

1888

1888.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1888 · Näe rohkem »

1889

1889.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1889 · Näe rohkem »

19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2.)

19.

Uus!!: Läti ajalugu ja 19. Relvagrenaderide SS-diviis (läti 2.) · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1915 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1918 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1939 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Läti ajalugu ja 1941 · Näe rohkem »

2. oktoober

2.

Uus!!: Läti ajalugu ja 2. oktoober · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Läti ajalugu ja 20. august · Näe rohkem »

21. august

21.

Uus!!: Läti ajalugu ja 21. august · Näe rohkem »

21. juuli

21.

Uus!!: Läti ajalugu ja 21. juuli · Näe rohkem »

22. juuni

22.

Uus!!: Läti ajalugu ja 22. juuni · Näe rohkem »

22. oktoober

22.

Uus!!: Läti ajalugu ja 22. oktoober · Näe rohkem »

23. august

23.

Uus!!: Läti ajalugu ja 23. august · Näe rohkem »

23. juuli

23.

Uus!!: Läti ajalugu ja 23. juuli · Näe rohkem »

24. detsember

24.

Uus!!: Läti ajalugu ja 24. detsember · Näe rohkem »

25. veebruar

25.

Uus!!: Läti ajalugu ja 25. veebruar · Näe rohkem »

26. juuni

26.

Uus!!: Läti ajalugu ja 26. juuni · Näe rohkem »

28. august

28.

Uus!!: Läti ajalugu ja 28. august · Näe rohkem »

28. jaanuar

28.

Uus!!: Läti ajalugu ja 28. jaanuar · Näe rohkem »

29. august

29.

Uus!!: Läti ajalugu ja 29. august · Näe rohkem »

3. september

3.

Uus!!: Läti ajalugu ja 3. september · Näe rohkem »

30. august

30.

Uus!!: Läti ajalugu ja 30. august · Näe rohkem »

30. detsember

30.

Uus!!: Läti ajalugu ja 30. detsember · Näe rohkem »

31. juuli

31.

Uus!!: Läti ajalugu ja 31. juuli · Näe rohkem »

4. Soomusarmee

Saksa 4.

Uus!!: Läti ajalugu ja 4. Soomusarmee · Näe rohkem »

5. august

5.

Uus!!: Läti ajalugu ja 5. august · Näe rohkem »

5. juuli

5.

Uus!!: Läti ajalugu ja 5. juuli · Näe rohkem »

5. märts

5.

Uus!!: Läti ajalugu ja 5. märts · Näe rohkem »

5. oktoober

5.

Uus!!: Läti ajalugu ja 5. oktoober · Näe rohkem »

6. jaanuar

6.

Uus!!: Läti ajalugu ja 6. jaanuar · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Läti ajalugu ja 6. sajand · Näe rohkem »

7. mai

7.

Uus!!: Läti ajalugu ja 7. mai · Näe rohkem »

8. armee (Nõukogude Liit)

8.

Uus!!: Läti ajalugu ja 8. armee (Nõukogude Liit) · Näe rohkem »

9. juuli

9.

Uus!!: Läti ajalugu ja 9. juuli · Näe rohkem »

9. sajand

9.

Uus!!: Läti ajalugu ja 9. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Läti Vabariik (1918–1940).

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva