Kiiremini kui brauser!
102 suhted: Allilm, Arheoloogia, Auseklis, Ūsiņš, Baltlased, Daina, Dievturība, Eesti keel, Eos (jumalanna), Etnograafia, Fallos, Haldjas, Harilik tamm, Hõim, Hinduism, Ilmapuu, Ilmarinen, Indoeurooplased, Janus, Jumalasünnitaja, Jupiter, Kalev (mütoloogia), Kaleva, Kastisüsteem, Kastor ja Polydeukes, Katekismus, Keeleteadus, Kirivöö, Koerakoonlased, Kohanimi, Kosjad, Kratt, Kristlus, Kroonika, Kultus, Kuramaa, Kurat, Kuu, Laima, Läti, Lätlased, Leedu rahvausund, Loomismüüdid, Marss, Matriarhaat, Māra, Mütoloogia, Merkuur, Moirad, Mordva, ..., Muhu mänd, Muinasusund, Narratiiv, Nastik, Neoliitikum, New Age, Nomaadid, Nornid, Ornament, Panteon, Parkad, Patriarhaat, Päike, Pärimus, Pööripäev, Püha Jüri, Põder, Põrgu, Perkūnas, Personifikatsioon, Perun, Planeet, Polüteism, Preester, Pronksiaeg, Proosa, Pulmad, Rahvakalender, Rahvaluule, Ränne, Ristija Johannes, Saatus, Salme (tegelaskuju), Saturn, Saule, Sümbol, Sünkretism, Soome keel, Stereotüüp, Substraat, Taevas, Tähtkuju, Tootem, Totemism, Tuul, Uurali keeled, Valgus, Vanapagan, Veenus, Vihm, 19. sajand, 20. sajand. Laienda indeks (52 rohkem) »
Allilm
Allilm (allmaailm, alumine maailm) on mütoloogiline arhetüüp, mis on seotud maailma kujutamisega mitmekihilisena (sageli kolmekihilisena: allilm, siinne maailm ehk pealmaailm ja ülailm).
Uus!!: Läti rahvausund ja Allilm · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Läti rahvausund ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Auseklis
Miķelis Krogzemis Auseklis (kodanikunimi Miķelis Krogzemis; 18. september 1850 Aloja vald, Läti – 6. veebruar 1879 Peterburi, Venemaa) oli läti luuletaja ja noorlätlaste liikumise aktiivne liige.
Uus!!: Läti rahvausund ja Auseklis · Näe rohkem »
Ūsiņš
Ūsiņš on läti rahvausundi hobustejumal ning valguse- ja kevadejumal.
Uus!!: Läti rahvausund ja Ūsiņš · Näe rohkem »
Baltlased
Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.
Uus!!: Läti rahvausund ja Baltlased · Näe rohkem »
Daina
Daina on leedu või läti rahvalaul.
Uus!!: Läti rahvausund ja Daina · Näe rohkem »
Dievturība
Dievturība on Lätis 1920.
Uus!!: Läti rahvausund ja Dievturība · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Läti rahvausund ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eos (jumalanna)
punasefiguurilisel anumal Eos (Ἠώς) on vanakreeka mütoloogias koidujumalanna.
Uus!!: Läti rahvausund ja Eos (jumalanna) · Näe rohkem »
Etnograafia
Etnograafia on humanitaar- ja sotsiaalteaduslik termin, millel on tulenevalt erinevast ajaloolisest kasutusest eri teadustraditsioonides (Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika) kaks sisu poolest selgelt eristuvat tähendust: rahvateadus (teadusdistsipliin) ja kultuurikirjeldus (metodoloogia).
Uus!!: Läti rahvausund ja Etnograafia · Näe rohkem »
Fallos
Tiibadega fallos (5. sajand eKr, Ateena) Fallos (vanakreeka φαλλός) on mehe erigeerunud suguti kujutise kohta kasutatav sõna.
Uus!!: Läti rahvausund ja Fallos · Näe rohkem »
Haldjas
Haldjas Haldjas (murdes ka haldijas, aljas, algjasVäike murdesõnastik vaadatud 15.05.2020) on looduses, elamus või mujal valitsev kujuteldav üleloomulik olend, (kaitse)vaim.
Uus!!: Läti rahvausund ja Haldjas · Näe rohkem »
Harilik tamm
Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Läti rahvausund ja Harilik tamm · Näe rohkem »
Hõim
Hõim on rahvast väiksem etniline üksus, mille liikmeid ühendavad keel, kultuur ja päritolu.
Uus!!: Läti rahvausund ja Hõim · Näe rohkem »
Hinduism
Õhtune aarti Haridwari linnas Har-Ki-Pairi Ghatil Hinduismi sümbol Pranava "Om" Havani tseremoonia Gangese kaldal Rishikeshis Hinduism on veedadega seotud India õpetuste ja religioonide üldnimetus.
Uus!!: Läti rahvausund ja Hinduism · Näe rohkem »
Ilmapuu
Ilmapuu ehk maailmapuu ehk elupuu on müütiline puu.
Uus!!: Läti rahvausund ja Ilmapuu · Näe rohkem »
Ilmarinen
Ilmarineni kuju Helsingis Akseli Gallen-Kallela õlimaal "Sampo tagumine" (1893) Sepp Ilmarinen on Soome mütoloogias imesepp, taeva looja ja meeshing.
Uus!!: Läti rahvausund ja Ilmarinen · Näe rohkem »
Indoeurooplased
Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.
Uus!!: Läti rahvausund ja Indoeurooplased · Näe rohkem »
Janus
Januse büst Vatikanis Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal.
Uus!!: Läti rahvausund ja Janus · Näe rohkem »
Jumalasünnitaja
Frankfurdi meister. Madonna lapsega Iseri-äärse Moosburgi katedraali St. Kastuluse romaani stiilis lääneportaalil Jumalasünnitaja (kreeka keeles Θεοτόκος Theotókos, ladina keeles Dei Genitrix) ehk jumalaema (ladina keeles Mater Dei) on Jeesuse Kristuse ema Maarja autiitel, mis sisaldab kristlikku usuveendumust, et Jumala pojana austatav Jeesus Naatsaretist oli ühtaegu tõeline Jumal ja tõeline inimene.
Uus!!: Läti rahvausund ja Jumalasünnitaja · Näe rohkem »
Jupiter
Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet.
Uus!!: Läti rahvausund ja Jupiter · Näe rohkem »
Kalev (mütoloogia)
"Kalev kotka seljas". Oskar Kallise maal Kalev on tegelane eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg".
Uus!!: Läti rahvausund ja Kalev (mütoloogia) · Näe rohkem »
Kaleva
Kaleva on poolmüütiline maa, läänemeresoomlaste asuala.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kaleva · Näe rohkem »
Kastisüsteem
Ingliskeelne joonis India kastisüsteemi kohta Kastisüsteem on Lõuna-Aasias, eelkõige Indias levinud ühiskonnakorraldus, mis põhineb kogu ühiskonna jagamisel kastidesse - religioosselt põhjendatud ja tagatud pärilikesse endogaamsetesse rühmadesse, mille liikmete ühiskondlik positsioon ja lubatavad elukutsed on jäigalt fikseeritud, mis on omavahel ranges hierarhias ning jagunevad omakorda arvukateks alamkastideks, mille piires toimib tavaliselt piiratud omavalitsus.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kastisüsteem · Näe rohkem »
Kastor ja Polydeukes
Leukippose tütarde röövimine Kastor ja Polydeukes (ladina keeles Castor ja Pollux) olid Sparta kuninga Tyndareose ja Leda pojad.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kastor ja Polydeukes · Näe rohkem »
Katekismus
Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul.
Uus!!: Läti rahvausund ja Katekismus · Näe rohkem »
Keeleteadus
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus ja filoloogia üks põhiharusid, mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja analüüsiga.
Uus!!: Läti rahvausund ja Keeleteadus · Näe rohkem »
Kirivöö
Sangaste kihelkonna muster. Kirivöö ehk korjatud kirjaga vöö on enamasti valgele linasele põhjale korjatud värvilise villase kirjaga naistevöö.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kirivöö · Näe rohkem »
Koerakoonlased
Koerakoonlased (ka: koerakoonud, lõunaeesti murretes peninuki (mitmuses), Setumaal pininõnarahvas) olid Liivimaal algselt opritšnina maakeelseks hüüdnimeks, mis tuli sellest, et opritšnikud kandsid sadulal koerapea ja luua kujutist kui embleemi, mis sümboliseeris opritšnikute ülesannet välja nuuskida ja minema pühkida Ivan IV vaenlased.
Uus!!: Läti rahvausund ja Koerakoonlased · Näe rohkem »
Kohanimi
Kohanimi ehk toponüüm on geograafilise objekti (asula, soo, mere, jõe vm) nimi.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kohanimi · Näe rohkem »
Kosjad
Kosjad olid nõusoleku saamine abieluks neiult ja neiu vanemailt.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kosjad · Näe rohkem »
Kratt
Kratt (ka pisuhänd, puuk, tulihänd) on eesti folklooris nõiduslik olend, kes tule- või sädemejoana ringi lennates mitmesugust vara (vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kratt · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kristlus · Näe rohkem »
Kroonika
Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kroonika · Näe rohkem »
Kultus
Kultus on üleloomuliku olendi või niisuguse reaalse objekti kummardamine ja austamine, millele omistatakse religioosne või maagiline vägi; mida või keda teenitakse.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kultus · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kuramaa · Näe rohkem »
Kurat
Kuradi kujutis Strasbourgi katedraali vitraažaknal Prantsusmaal Kurat on kristluses ning ka teistes aabrahamlikes religioonides Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kurat · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Läti rahvausund ja Kuu · Näe rohkem »
Laima
Laima (ka Laime) on balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Uus!!: Läti rahvausund ja Laima · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Läti rahvausund ja Läti · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Läti rahvausund ja Lätlased · Näe rohkem »
Leedu rahvausund
Leedu rahvausundi all mõistetakse enamasti leedu hõimudel enne ristiusustamist valitsenud usundit ja mütoloogiat, mille jäljed elasid edasi ka kaua pärast maa ametlikku ristiusustamist.
Uus!!: Läti rahvausund ja Leedu rahvausund · Näe rohkem »
Loomismüüdid
Loomismüüdid ehk tekkemüüdid on pärimuslikud lood objektide ja nähtuste tekkimise kohta.
Uus!!: Läti rahvausund ja Loomismüüdid · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Läti rahvausund ja Marss · Näe rohkem »
Matriarhaat
Matriarhaat ühiskonnavorm, millele on iseloomulikud sugulusjärgus ja pärimiskord emaliinis, mille uskumused põhinevad esiemal või emajumalannal ning mille hierarhias mängivad naised keskset rolli.
Uus!!: Läti rahvausund ja Matriarhaat · Näe rohkem »
Māra
Māra võib olla.
Uus!!: Läti rahvausund ja Māra · Näe rohkem »
Mütoloogia
Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum.
Uus!!: Läti rahvausund ja Mütoloogia · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Läti rahvausund ja Merkuur · Näe rohkem »
Moirad
Moirad: Klotho, Lachesis, Atropos Moirad (kreeka keeles 'osa', 'saatus') olid vanakreeka mütoloogias saatusejumalannad, Zeusi ja õiglusejumalanna Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena.
Uus!!: Läti rahvausund ja Moirad · Näe rohkem »
Mordva
Mordva Vabariik on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Läti rahvausund ja Mordva · Näe rohkem »
Muhu mänd
Muhu valla vapil Vaas dekooriga "Muhu mänd" Muhu mänd ehk kaheksakand on pügalristi erikuju.
Uus!!: Läti rahvausund ja Muhu mänd · Näe rohkem »
Muinasusund
Muinasusund (ka: muistne usund, muinasusk) on muinasajal valitsenud uskumuste kogum, muinasaja usund.
Uus!!: Läti rahvausund ja Muinasusund · Näe rohkem »
Narratiiv
Narratiiv (.
Uus!!: Läti rahvausund ja Narratiiv · Näe rohkem »
Nastik
Nastik ehk harilik nastik (Natrix natrix, lühend NATNAT) on nastiklaste sugukonda nastiku perekonda kuuluv madu.
Uus!!: Läti rahvausund ja Nastik · Näe rohkem »
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Uus!!: Läti rahvausund ja Neoliitikum · Näe rohkem »
New Age
New Age (inglise keeles 'uus ajastu') on koondnimetus mitmesugustele vaimsetele või religioossetele uskumustele ja maailmavaadetele, praktikatele ja elulaadidele ning liikumistele ja organisatsioonidele, mis on läänemaailmas tuntud alates 1970.
Uus!!: Läti rahvausund ja New Age · Näe rohkem »
Nomaadid
Saami perekond aastal 1900 Nomaadid (ainsuses nomaad; kreeka keeles (ainsuses) νομάς, nomas, (mitmuses) νομάδες, nomades) on inimesed, inimrühmad või rahvad (rändrahvad), kes rändavad pidevalt ühest elupaigast teise.
Uus!!: Läti rahvausund ja Nomaadid · Näe rohkem »
Nornid
Nornid (vanapõhja keeles nornir) olid skandinaavia mütoloogias saatusejumalannad.
Uus!!: Läti rahvausund ja Nornid · Näe rohkem »
Ornament
Lilly Walther. Ornamendid. 1889. Tartu Kunstimuuseum Ornament (ka muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud või valmistamise tehnoloogia käigus kujunenud kaunistus rõivastel, ehitistel (arhitektuursel ornamendil pole reeglina kandvat funktsiooni), tarbeesemetel ja mujal.
Uus!!: Läti rahvausund ja Ornament · Näe rohkem »
Panteon
Panteon (kreeka keeles παν 'kõik' + θεός 'jumal') tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus.
Uus!!: Läti rahvausund ja Panteon · Näe rohkem »
Parkad
Giovanni Antonio Bazzi õlimaal parkadest Parkad olid vanarooma mütoloogias saatusejumalannad, keda harilikult kujutati vanade naistena.
Uus!!: Läti rahvausund ja Parkad · Näe rohkem »
Patriarhaat
Patriarhaat (kreeka keeles πατριαρχία, sõnadest πατήρ patér 'isa' ja αρχή arché 'valitsema'), ka androkraatia, on valitsemisvorm, kus valitsejad on peamiselt mehed, tavaliselt vanemad mehed (gerontokraatia).
Uus!!: Läti rahvausund ja Patriarhaat · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Läti rahvausund ja Päike · Näe rohkem »
Pärimus
Pärimus ehk suuline pärimus on lugude, teadmiste, oskuste, kommete ja muude kultuurinähtuste omandamine, hoidmine ja edasiandmine suuliselt, ilma kirjasüsteemita.
Uus!!: Läti rahvausund ja Pärimus · Näe rohkem »
Pööripäev
Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoktsium.
Uus!!: Läti rahvausund ja Pööripäev · Näe rohkem »
Püha Jüri
Raffael "Püha Jüri võitlus lohega" (õli, 1505–1506, Rahvusgalerii, Washington) Püha Jüri (Georgios; ka Georgius ja Georgi Võidukandja; hukati 303) oli Kapadookiast pärit ohvitser ja kristlik märter.
Uus!!: Läti rahvausund ja Püha Jüri · Näe rohkem »
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Uus!!: Läti rahvausund ja Põder · Näe rohkem »
Põrgu
Kunstnik William-Adolphe Bouguereau nägemus põrgust ("Dante ja Vergilius") Põrgu on usundeis igavene kannatusseisund või ka paik, kus hukkamõistetud hinged viibivad pärast surma.
Uus!!: Läti rahvausund ja Põrgu · Näe rohkem »
Perkūnas
Legendide kohaselt on Perkūnast selle Stelmužė külas asuva tamme juures kummardatud juba 1500 aastat Perkūnas (ka Diviriks, Dundulis, Bruzgulis, Dievaitis, Grumutis, Dundutis, Dūdų senis, Tarškulis, Tarškutis, Blizgulis) on leedu mütoloogias äikese, vihma ja viljakuse jumalus, ka sõjajumal, taevane õigluse kaitsja ja kurjade vaimude hävitaja.
Uus!!: Läti rahvausund ja Perkūnas · Näe rohkem »
Personifikatsioon
Personifikatsioon (lad persona 'isik' + facere 'tegema'), isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
Uus!!: Läti rahvausund ja Personifikatsioon · Näe rohkem »
Perun
Velest. Perun (vanavene keeles Перунъ) oli slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal.
Uus!!: Läti rahvausund ja Perun · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Läti rahvausund ja Planeet · Näe rohkem »
Polüteism
Polüteism (.
Uus!!: Läti rahvausund ja Polüteism · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Läti rahvausund ja Preester · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Läti rahvausund ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Proosa
Proosa (ladina keeles prōsa) on levinuim keelekasutamise vorm.
Uus!!: Läti rahvausund ja Proosa · Näe rohkem »
Pulmad
Pulmad ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale (sh siirderiitusi).
Uus!!: Läti rahvausund ja Pulmad · Näe rohkem »
Rahvakalender
Rahvakalender on mingi rahva pärimuslik ajaarvamissüsteem, mille juurde kuuluvad ka uskumused, kombed, rahvalaulud jms.
Uus!!: Läti rahvausund ja Rahvakalender · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Läti rahvausund ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Ränne
Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.
Uus!!: Läti rahvausund ja Ränne · Näe rohkem »
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Uus!!: Läti rahvausund ja Ristija Johannes · Näe rohkem »
Saatus
Beatrice Offor, "Saatus" (1894) Saatus viitab üleüldiselt mingile teatud hulgale sündmustele, mida usutakse, et need on ettemääratud.
Uus!!: Läti rahvausund ja Saatus · Näe rohkem »
Salme (tegelaskuju)
Salme ehk Tähemõrsja on samanimelise eesti eepilise rahvalaulu peategelane.
Uus!!: Läti rahvausund ja Salme (tegelaskuju) · Näe rohkem »
Saturn
Saturn on kuues planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi suuruselt teine planeet.
Uus!!: Läti rahvausund ja Saturn · Näe rohkem »
Saule
Saule on küla (mazciems) Põhja-Lätis Valka piirkonna Valka vallas.
Uus!!: Läti rahvausund ja Saule · Näe rohkem »
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Uus!!: Läti rahvausund ja Sümbol · Näe rohkem »
Sünkretism
Sünkretism (kreeka keeles synkretismos 'ühinemine') on erinevate usundite, õpetuste või muude maailmavaadete segunemine.
Uus!!: Läti rahvausund ja Sünkretism · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Läti rahvausund ja Soome keel · Näe rohkem »
Stereotüüp
Stereotüüp (kreeka keeles στερεός stereós 'kõva, vastupidav' ja τύπος týpos 'jäljend, jälg') on psühholoogia mõistes kinnistunud seoste kogum, mis väljendub isiku hoiakutes, harjumustes ja käitumises.
Uus!!: Läti rahvausund ja Stereotüüp · Näe rohkem »
Substraat
Substraat on mitme nähtuse ühine alus; aluseks olev aine, aineline alus.
Uus!!: Läti rahvausund ja Substraat · Näe rohkem »
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Uus!!: Läti rahvausund ja Taevas · Näe rohkem »
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Uus!!: Läti rahvausund ja Tähtkuju · Näe rohkem »
Tootem
Tootem on algeliste usundite juures austatav loom (tootemloom), harvem taim või eseKulmar, T., 2006.
Uus!!: Läti rahvausund ja Tootem · Näe rohkem »
Totemism
Totemism on usk üleloomulikku seosesse, mis arvatakse eksisteerivat teatud rühma inimeste ja teatud rühma materiaalsete objektide (enamasti loomade) vahel.
Uus!!: Läti rahvausund ja Totemism · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Läti rahvausund ja Tuul · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Läti rahvausund ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Läti rahvausund ja Valgus · Näe rohkem »
Vanapagan
Kristjan Raua joonistus "Kalevipoeg ja Vanapagan". Tartu Kunstimuuseum Vanapagan (ka kurivaim, sarvik, vanatühi, vanakuri) on eesti rahvapärimuses tegelane, kelles on kokku sulanud kristliku kuradi, rumala kurivaimu ja hiiu jooned.
Uus!!: Läti rahvausund ja Vanapagan · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Läti rahvausund ja Veenus · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Läti rahvausund ja Vihm · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Läti rahvausund ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Läti rahvausund ja 20. sajand · Näe rohkem »
