Kiiremini kui brauser!
93 suhted: Adrianoopoli lahing (378), Akvitaania, Alarich I, Arcadius, Areios, Arianism, Aristokraatia, Askees, Astuuria kuningriik, Balkani poolsaar, Barcelona, Baskid, Bütsants, Cassiodorus, Chlodovech I, Covadonga lahing, Daakia, Doonau, El Escorial, Ermanarich, Frangid, Früügia, Gallia, Gallia Aquitania, Gallia Narbonensis, Germaanlased, Goodid, Gooti keel, Hilisantiikaeg, Hiliskeskaeg, Hispaania, Hispaania mark, Hispania Baetica, Honorius, Hunnid, Hunnide impeerium, Idagoodid, Jordanes, Judaism, Justinianus I, Karl Suur, Karolingid, Katoliiklus, Kõmri keel, Keskaeg, Ketserlus, Koodeks, Kristlus, Lääne-Rooma keisririik, Läänegootide kuningriik, ..., Leóni provints, Leo I (paavst), Maurid, Maximianus, Märter, Milano, Must meri, Narbonne, Näljahäda, Nikaia usutunnistus, Ortodoksia, Püha Tool, Pürenee poolsaar, Püreneed, Põhja-Aafrika, Pealinn, Pelayo, Perekonnaõigus, Piibel, Portugal, Ravenna, Rekkeswinth, Rekonkista, Ristimine, Rooma riik, Sabat, Sanskriti keel, Septimaania, Siinai poolsaar, Sinod, Stilicho, Sueebid, Suur rahvasterändamine, Theodahad, Theoderich Suur, Theodosius I, Toledo, Toulouse, Trier, Valens, Vana-Rooma keisrite loend, Vanakreeka keel, Vandaalid. Laienda indeks (43 rohkem) »
Adrianoopoli lahing (378)
Adrianoopoli lahing peeti 378.
Uus!!: Läänegoodid ja Adrianoopoli lahing (378) · Näe rohkem »
Akvitaania
Akvitaania oli piirkond (1. järgu haldusüksus) Prantsusmaa edelaosas Biskaia lahe kaldal.
Uus!!: Läänegoodid ja Akvitaania · Näe rohkem »
Alarich I
Alarichi mälestustahvel Walhallas, Regensburg Alarich I (ladina keeles Alaricus; umbes 370 – 410) oli läänegootide kuningas 395–410.
Uus!!: Läänegoodid ja Alarich I · Näe rohkem »
Arcadius
Arcadius (Imperator Caesar Divi Theodosi Filius Flavius Arcadius Augustus; kreeka keeles: Ἀρκάδιος, Arkadios; umbes 377 – 1. mai 408 Konstantinoopol) oli Ida-Rooma keiser 16. jaanuarist 383 kuni 1. maini 408.
Uus!!: Läänegoodid ja Arcadius · Näe rohkem »
Areios
Areios (ladinapäraselt Arius; 250/256–336) oli kristlik presbüter Aleksandriast.
Uus!!: Läänegoodid ja Areios · Näe rohkem »
Arianism
Arianism ehk ariaanlus oli 4.–7. sajandil levinud kristlik õpetus, mis on saanud nimetuse Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Uus!!: Läänegoodid ja Arianism · Näe rohkem »
Aristokraatia
Aristokraatia ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele; vastandub monarhiale ja demokraatiale.
Uus!!: Läänegoodid ja Aristokraatia · Näe rohkem »
Askees
Askees (vanakreeka keeles ἄσκησις áskēsis, 'harjutus, treening') ehk asketism on usuliste ja vaimsete eesmärkide, mõnikord ka üleloomulike võimete saavutamisega seotud eluviis.
Uus!!: Läänegoodid ja Askees · Näe rohkem »
Astuuria kuningriik
Astuuria kuningriik (ladina Regnum Asturorum) oli esimene kristlik riik, mille vastupanu osutavad kristlased pärast islamiusuliste vallutust Pürenee poolsaarel (711–719) rajasid.
Uus!!: Läänegoodid ja Astuuria kuningriik · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Läänegoodid ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult Hispaania teine linn.
Uus!!: Läänegoodid ja Barcelona · Näe rohkem »
Baskid
Baskid (baski keeles Euskaldunak) on rahvas Hispaania ja Prantsusmaa piiril Baskimaal.
Uus!!: Läänegoodid ja Baskid · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Läänegoodid ja Bütsants · Näe rohkem »
Cassiodorus
Flavius Magnus Aurelius Cassiodorus Senator (u 485 – u 585), tavaliselt Cassiodorus, oli hilisantiigi riigimees ja kirjanik, kes töötas ametnikuna idagootide kuninga Theoderich Suure administratsioonis.
Uus!!: Läänegoodid ja Cassiodorus · Näe rohkem »
Chlodovech I
Chlodovech I kunstniku François-Louis Dejuinne (1786–1844) kujutluses Chlodovech, ka Clovis (u 466 – 27. november 511) oli saali frankide kuningas.
Uus!!: Läänegoodid ja Chlodovech I · Näe rohkem »
Covadonga lahing
Covadonga lahing oli esimene kristlaste poolt Pürenee poolsaarel võidetud lahing pärast moslemitest mauride Hispaania invasiooni aastal 711.
Uus!!: Läänegoodid ja Covadonga lahing · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: Läänegoodid ja Daakia · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Läänegoodid ja Doonau · Näe rohkem »
El Escorial
El Escorial (ka lihtsalt Escorial), on renessansiaegne paleehoone Hispaanias San Lorenzo de El Escoriali linnas.
Uus!!: Läänegoodid ja El Escorial · Näe rohkem »
Ermanarich
Ermanarich (gooti keeles Airmanreiks; surnud 376) oli idagootide (greuthungite) esimene teadaolev kuningas poolmüütilisest Amaalide dünastiast.
Uus!!: Läänegoodid ja Ermanarich · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Läänegoodid ja Frangid · Näe rohkem »
Früügia
Früügia oli vanaaja maakond ja kuningriik Väike-Aasia loodeosas.
Uus!!: Läänegoodid ja Früügia · Näe rohkem »
Gallia
Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.
Uus!!: Läänegoodid ja Gallia · Näe rohkem »
Gallia Aquitania
Gallia Aquitania provints Rooma keisririigis, u aastal 125 pKr Rooma keisririik Hadrianuse ajal (valitses 117-38 pKr), Edela-Gallias keiserlik provints '''Gallia Aquitania''' (Akvitaania Prantsusmaal) Gallia Aquitania, ka Akvitaania või Akvitaania Gallia, oli Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Läänegoodid ja Gallia Aquitania · Näe rohkem »
Gallia Narbonensis
Gallia Narbonensise provints Rooma keisririigis, umbes aastal 117 pKr Rooma provintsid Gallias 58. aasta paiku eKr Gallia Narbonensis ("Narbonne'i Gallia", peamise asula järgi) oli Rooma provints tänapäeva Languedocis ja Provence'is Lõuna-Prantsusmaal.
Uus!!: Läänegoodid ja Gallia Narbonensis · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Läänegoodid ja Germaanlased · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Läänegoodid ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti keel
Gooti keel (*𐌲𐌿𐍄𐌹𐍃𐌺𐍉 𐍂𐌰𐌶𐌳𐌰 *gutisko razda, ruunikirjas ᚷᚢᛏᛁᛊᚲᚨ ᚱᚨᛉᛞᚨ, *gutisk(o) razda) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid.
Uus!!: Läänegoodid ja Gooti keel · Näe rohkem »
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Uus!!: Läänegoodid ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »
Hiliskeskaeg
Hiliskeskaeg on ajaloolaste poolt kasutatav termin Euroopa ajaloo 14. ja 15. sajandi (umbes 1300–1500) eristamiseks.
Uus!!: Läänegoodid ja Hiliskeskaeg · Näe rohkem »
Hispaania
Rästiknastik vees Hispaanias Hispaania (hispaania keeles España, ametliku nimega Hispaania Kuningriik (Reino de España)) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel.
Uus!!: Läänegoodid ja Hispaania · Näe rohkem »
Hispaania mark
Hispaania mark (hispaania Marca Hispánica, katalaani Marca Hispànica, aragoni ja oksitaani Marca Hispanica, baski Hispaniako Marka, prantsuse Marche Hispanique), tuntud ka kui Barcelona mark, oli puhvertsoon Septimaania provintsi taga, loodud aastal 795 Karl Suure poolt kui kaitsebarjäär Al-Ándalusi Omajaadide ja frankide kuningriigi vahel.
Uus!!: Läänegoodid ja Hispaania mark · Näe rohkem »
Hispania Baetica
''Hispania Baetica'' provintsi asukoht Ibeeria poolsaarel Hispania Baetica, sageli lühendatult Baetica, oli üks kolmest Rooma provintsist Hispanias (Ibeeria poolsaarel).
Uus!!: Läänegoodid ja Hispania Baetica · Näe rohkem »
Honorius
Honorius (Imperator Caesar Divi Theodosii Flavius Honorius Augustus, 384 –423) oli Lääne-Rooma keiser 395 – 423.
Uus!!: Läänegoodid ja Honorius · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Läänegoodid ja Hunnid · Näe rohkem »
Hunnide impeerium
Hunnide impeerium oli hunnide hõimuliidu juhi Attila poolt aastatel 434–453 loodud riik.
Uus!!: Läänegoodid ja Hunnide impeerium · Näe rohkem »
Idagoodid
Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.
Uus!!: Läänegoodid ja Idagoodid · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Läänegoodid ja Jordanes · Näe rohkem »
Judaism
Taaveti täht Judaism (kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) ehk juutlus (ka juudi usk, juudiusk) on peamiselt juudi rahva usund.
Uus!!: Läänegoodid ja Judaism · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Läänegoodid ja Justinianus I · Näe rohkem »
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Uus!!: Läänegoodid ja Karl Suur · Näe rohkem »
Karolingid
Karolingid (ladina Karolingi, Carolingi, saksa Karolinger, prantsuse Carolingiens, itaalia Carolingi) on frangi valitsejasugu, mis valitses Karolingide dünastia ehk Frankide dünastiana Frangi riiki ja hiljem ka selle osasid.
Uus!!: Läänegoodid ja Karolingid · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Läänegoodid ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Kõmri keel
Kõmri keele rääkijate osakaal Walesis Kõmri keel (varem uelsi keel; kõmri keeles Cymraeg, artikliga y Gymraeg) on keldi keelerühma briti alarühma kuluv keel.
Uus!!: Läänegoodid ja Kõmri keel · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Läänegoodid ja Keskaeg · Näe rohkem »
Ketserlus
Ketserlus ehk hereesia (kreeka keeles αἵρεσις hairesis, 'valik, valitud asi', hilisem tähendus 'erakond, koolkond, uskkond') on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine.
Uus!!: Läänegoodid ja Ketserlus · Näe rohkem »
Koodeks
Koodeks (lad caudex, ingl codex) on vanaaegne köidetud käsikiri, enamasti piiblist, ajaloolistest annaalidest, vana aja kirjandusest või muistsest mütoloogiast.
Uus!!: Läänegoodid ja Koodeks · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Läänegoodid ja Kristlus · Näe rohkem »
Lääne-Rooma keisririik
Lääne-Rooma keisririik oli Rooma impeeriumi jagunemise järel selle läänepoolses osas eksisteerinud riik.
Uus!!: Läänegoodid ja Lääne-Rooma keisririik · Näe rohkem »
Läänegootide kuningriik
Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.
Uus!!: Läänegoodid ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »
Leóni provints
Leóni provints on provints Hispaanias Castilla-Leóni autonoomse piirkonna loodeosas.
Uus!!: Läänegoodid ja Leóni provints · Näe rohkem »
Leo I (paavst)
Leo I (ka Leo Suur) oli paavst 440–461.
Uus!!: Läänegoodid ja Leo I (paavst) · Näe rohkem »
Maurid
Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.
Uus!!: Läänegoodid ja Maurid · Näe rohkem »
Maximianus
Maximianus (Imperator Caesar Marcus Aurelius Valerius Maximianus Augustus; sünninimi teadmata; 21. juuli 250 – juuli 310) oli 1. aprillist 286 kuni 1. maini 305 (astus tagasi) koos Diocletianusega Vana-Rooma keiser.
Uus!!: Läänegoodid ja Maximianus · Näe rohkem »
Märter
Albrecht Dürer, "Märtrite hukkamine", 1508, Viin, Kunsthistorisches Museum Sebastia nelikümmend märtrit kannatamas, Kristus ja märtreile saadetud kroonid nende kohal. 19. sajandi lõpu ikoon Märter (kreeka keeles μάρτυς mártys 'tunnistaja' sõnatüvest μάρτυρ- mártyr-), arhailisema nimetusega veretunnistaja, on oma usu või veendumuste pärast kannatanud ja hukatud inimene.
Uus!!: Läänegoodid ja Märter · Näe rohkem »
Milano
Milano (itaalia keeles Milano, Milano murdes Milán, Milan) on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Milano provintsi halduskeskus.
Uus!!: Läänegoodid ja Milano · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Läänegoodid ja Must meri · Näe rohkem »
Narbonne
Narbonne on linn Prantsusmaal Oksitaania piirkonnas.
Uus!!: Läänegoodid ja Narbonne · Näe rohkem »
Näljahäda
Näljahäda ehk näljaaeg on ajajärk, mille jooksul nälg ja sellest tulenevad haigused tekitavad harilikust palju suurema suremuse.
Uus!!: Läänegoodid ja Näljahäda · Näe rohkem »
Nikaia usutunnistus
Nikaia usutunnistus on Nikaia I kirikukogul 325.
Uus!!: Läänegoodid ja Nikaia usutunnistus · Näe rohkem »
Ortodoksia
Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale.
Uus!!: Läänegoodid ja Ortodoksia · Näe rohkem »
Püha Tool
Püha Tool Püha Tool ehk Püha Aujärg (ladina keeles Sancta Sedes (ka Apostellik Tool, Apostellik Aujärg) on kas paavst üksi või koos Rooma kuuria asutustega, mille kaudu katoliku kirikut juhitakse. Kuigi Püha Tooli nimetatakse ka Vatikaniks, on ta erinev Vatikani Linnriigist, mis on riik oma territooriumi, kodanikkonna ja riigivõimuga. Siiski on paavst Vatikani Linnriigi riigipea ning Püha Tool esindab seda riiki riikidevahelises suhtluses.
Uus!!: Läänegoodid ja Püha Tool · Näe rohkem »
Pürenee poolsaar
Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.
Uus!!: Läänegoodid ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »
Püreneed
Püreneede topograafiline kaart Püreneed on mäestik Euroopas (täiendina on pärisnimi ainsuses: Pürenee mäestik).
Uus!!: Läänegoodid ja Püreneed · Näe rohkem »
Põhja-Aafrika
Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.
Uus!!: Läänegoodid ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Läänegoodid ja Pealinn · Näe rohkem »
Pelayo
Pelayo (algupärane ladina nimi Pelagius; umbes 685 – 737 Cangas de Onís) oli Astuuria kuningriigi asutaja (astuurlaste vürst), kes valitses seda aastast 718 kuni surmani aastal 737.
Uus!!: Läänegoodid ja Pelayo · Näe rohkem »
Perekonnaõigus
Perekonnaõigus on perekondlikke suhteid reguleerivate eraõiguslike õigusnormide kogu.
Uus!!: Läänegoodid ja Perekonnaõigus · Näe rohkem »
Piibel
Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.
Uus!!: Läänegoodid ja Piibel · Näe rohkem »
Portugal
Portugal (ametlikult Portugali Vabariik) on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas.
Uus!!: Läänegoodid ja Portugal · Näe rohkem »
Ravenna
Ravenna on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Ravenna provintsi halduskeskus.
Uus!!: Läänegoodid ja Ravenna · Näe rohkem »
Rekkeswinth
Rekkeswinth (suri 1. septembril 672) oli läänegootide kuningas aastail 649–672.
Uus!!: Läänegoodid ja Rekkeswinth · Näe rohkem »
Rekonkista
"Rekonkista lahing" Cantigas de Santa Maria maal Rekonkista (hispaania reconquista 'tagasivallutus') oli Pürenee poolsaare kristlike põlisasukate võitlus araablastest ja berberitest (mauridest) võõrvallutajate maalt väljatõrjumiseks 8.–15.
Uus!!: Läänegoodid ja Rekonkista · Näe rohkem »
Ristimine
Ristimine on kristlik sakrament, mis patu mahapesemise läbi ühendab inimese Kristuse kirikuga: "Püha ristimine on kogu kristliku elu alus, avatud värav eluks Vaimus (vitae spiritualis ianua) ja teiste sakramentide juurde.
Uus!!: Läänegoodid ja Ristimine · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Läänegoodid ja Rooma riik · Näe rohkem »
Sabat
Sabat on iganädalane juudi puhkepäev, tööst hoidumise ja hingetõmbamise päev.
Uus!!: Läänegoodid ja Sabat · Näe rohkem »
Sanskriti keel
Sõna ''sanskrit'' devanaagari kirjas ja ladina transliteratsioonis Sanskriti keel ehk sanskrit (lühemalt: saṃskṛtam; sõna-sõnalt 'kokku pandu', 'koostatu'; pikemalt: saṃskṛtā vāk) kuulub india vanade keelte hulka, milles on kirjutatud hinduismi, budismi ja džainismi ajaloolised tekstid.
Uus!!: Läänegoodid ja Sanskriti keel · Näe rohkem »
Septimaania
Septimaania aastal 537 Septimaania (prantsuse Septimanie; oksitaani Septimània; katalaani Septimània) oli Rooma provintsi Gallia Narbonensise läänepiirkond, mis läks läänegootide kontrolli alla aastal 462, kui Septimaania loovutati nende kuningale Theoderich II-le.
Uus!!: Läänegoodid ja Septimaania · Näe rohkem »
Siinai poolsaar
Siinai poolsaar kosmosest nähtuna Siinai poolsaar (araabia سيناء (Sīnā’), heebrea סיני (Sinay)) on kolmnurgakujuline poolsaar Vahemere ja Punase mere vahel.
Uus!!: Läänegoodid ja Siinai poolsaar · Näe rohkem »
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Uus!!: Läänegoodid ja Sinod · Näe rohkem »
Stilicho
Stilicho (paremal) oma naise Serena ja poja Eucheriusega, u. 395. aasta. Monza katedraal. Flavius Stilicho (Stilico) (u. 359–408) oli Vana-Rooma armee väejuht (magister militum), kellest sai mõjukas Lääne-Rooma keisririik sõjaväelane.
Uus!!: Läänegoodid ja Stilicho · Näe rohkem »
Sueebid
Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.
Uus!!: Läänegoodid ja Sueebid · Näe rohkem »
Suur rahvasterändamine
II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.
Uus!!: Läänegoodid ja Suur rahvasterändamine · Näe rohkem »
Theodahad
Theodahad (suri detsembris 536) oli Theoderich Suure õepoeg ja aastail 534–536 idagootide kuningas.
Uus!!: Läänegoodid ja Theodahad · Näe rohkem »
Theoderich Suur
Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.
Uus!!: Läänegoodid ja Theoderich Suur · Näe rohkem »
Theodosius I
Theodosius I, keisrinimi Dominus Noster Flavius Theodosius Augustus (Flavius Theodosius I Suur; arvatavasti 11. jaanuar 347 Cauca (Hispaania) – 17. jaanuar 395 Mediolanum (praegu Milano)) oli Vana-Rooma keiser alates 19. jaanuarist 379 kuni surmani 395.
Uus!!: Läänegoodid ja Theodosius I · Näe rohkem »
Toledo
Toledo on linn Hispaanias, Castilla–La Mancha piirkonna pealinn ja Toledo provintsi keskus.
Uus!!: Läänegoodid ja Toledo · Näe rohkem »
Toulouse
Toulouse on linn Prantsusmaal, Oksitaania piirkonna ja Haute-Garonne'i departemangu keskus.
Uus!!: Läänegoodid ja Toulouse · Näe rohkem »
Trier
Porta Nigra Trier on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Moseli kaldal.
Uus!!: Läänegoodid ja Trier · Näe rohkem »
Valens
Valens (täisnimi Flavius Julius Valens Augustus; 328 Cibalae – 9. august 378 Adrianoopol) oli Ida-Rooma keiser aastatel 364–378.
Uus!!: Läänegoodid ja Valens · Näe rohkem »
Vana-Rooma keisrite loend
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Läänegoodid ja Vana-Rooma keisrite loend · Näe rohkem »
Vanakreeka keel
Vanakreeka keele maksimaalne leviala Vanakreeka keel (vanakreeka keeles ἡ Ἑλληνικὴ (γλῶττα) hē Hellēnikē (glōtta) 'kreeka keel') on keel, mida kasutati Vana-Kreekas ja tollasel kreeka kultuuri mõjualal, kreeka keele vanim, antiikaegne keeleaste.
Uus!!: Läänegoodid ja Vanakreeka keel · Näe rohkem »
Vandaalid
Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.
Uus!!: Läänegoodid ja Vandaalid · Näe rohkem »
