83 suhted: Algkeel, Arheoloogia, Arheoloogiline kultuur, Balti keeled, Baltimaad, Daugava, Dnepr, Eelrooma rauaaeg, Eemil Nestor Setälä, Eesti, Eesti keel, EKr, Esiaeg, Fatjanovo kultuur, Germaani keeled, Germaanlased, Goodid, Gooti teooria, Harri Moora, Hauapanus, Häälik, Idaslaavi keeled, Ideoloogia, Ingeri, Jahindus, Kakskeelsus, Kalapüük, Kalevi Wiik, Kammkeraamika kultuur, Kindlustatud asula, Kuramaa, Laensõna, Läänemeresoome keeled, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Läti, Lätlased, Lõunaeesti keeled, Leedulased, Liivi keel, Meštšeralased, Meri, Merjalased, Mordva keeled, Moskva jõgi, Muromlased, Murre, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Liit, Oka, ..., Palünoloogia, Peipsi järv, Riho Grünthal, Rooma rauaaeg, Rootsi, Saami keeled, Slaavi keeled, Slaavlased, Soome, Soome keel, Soome laht, Soome-ugri keeled, Substraat (lingvistika), Sulev Vahtre, Tarandkalme, Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tšuudid, Tekstiilkeraamika, Usund, Uural, Uurali algkeel, Uurali keeled, Uurali keelepuu, Valter Lang, Vanem rauaaeg, Võrdlev keeleteadus, Veliki Novgorod, Vepsa keel, Vikerkaar (ajakiri), Virumaa, Volga, Weichseli jäätumine. Laienda indeks (33 rohkem) »
Algkeel
Algkeeleks nimetatakse võrdlev-ajaloolises keeleteaduses vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Algkeel · Näe rohkem »
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Arheoloogia · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Balti keeled
Balti keelte leviala(triibutus tähendab hääbumist) Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Balti keeled · Näe rohkem »
Baltimaad
Leedu Leedu Baltimaad ehk Balti riigid on mitteametlik geopoliitiline termin, mida kasutatakse tänapäeval koondnimetusena kolme iseseisva riigi: Eesti, Läti ja Leedu kohta.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Baltimaad · Näe rohkem »
Daugava
Daugava jõgi (eesti keeles varem ka Väina jõgi), ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина Zapadnaja Dvina) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Daugava · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Dnepr · Näe rohkem »
Eelrooma rauaaeg
Eelrooma rauaaeg on vanema rauaaja ja ühtlasi kogu rauaaja varaseim periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Eelrooma rauaaeg · Näe rohkem »
Eemil Nestor Setälä
Eemil Nestor Setälä aastal 1930 Eemil Nestor Setälä (27. veebruar 1864 Kokemäki – 8. veebruar 1935 Helsingi) oli soome keeleteadlane ja folklorist ning poliitik.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Eemil Nestor Setälä · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Eesti keel · Näe rohkem »
EKr
eKr (varem e. Kr.) ehk e.m.a (varem e. m. a.) on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning ajastusse enne selle ajaarvamise alguspunkti.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja EKr · Näe rohkem »
Esiaeg
Esiaeg ehk muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiajalooline aeg ehk eelajalooline aeg on inimkonna ajaloo periood alates kivist tööriistade kasutuselevõtust umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamise ja rakendamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Esiaeg · Näe rohkem »
Fatjanovo kultuur
Fatjanovo kultuur (vene keeles Фатьяновская культура, ka Fatjanovo–Balanovo kultuur) on hilisneoliitikumi ja eneoliitikumi arheoloogiline kultuur, mis sai nime 1875.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Fatjanovo kultuur · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Germaanlased · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Goodid · Näe rohkem »
Gooti teooria
Gooti teooria oli esimene teaduslik Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitlus, mille kohaselt elas 2.–4.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Gooti teooria · Näe rohkem »
Harri Moora
Harri Moora (1930) Harri Moora (sündinud Harry Mora, 2. märts 1900 Ehavere küla, Kuremaa vald – 2. mai 1968 Tallinn) oli eesti arheoloog, ajaloodoktor (1938) ja ENSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1957).
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Harri Moora · Näe rohkem »
Hauapanus
Hauapanus on surnule hauda kaasa pandav ese või esemete kogum.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Hauapanus · Näe rohkem »
Häälik
Häälik ehk foon on vähim kuuldeliselt eristatav suulise kõne üksus.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Häälik · Näe rohkem »
Idaslaavi keeled
russiini keel Idaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Ida-Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Idaslaavi keeled · Näe rohkem »
Ideoloogia
Ideoloogia on kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid, huvisi, eelistusi, väärtusi, hoiakuid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Ideoloogia · Näe rohkem »
Ingeri
Ingeri (kollane) Peterburis ja seda ümbritsevas Leningradi oblastis, mille halduskeskus Gattšina linn on tähistatud punase täpiga Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Ingeri · Näe rohkem »
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Jahindus · Näe rohkem »
Kakskeelsus
Kakskeelsus ehk bilingvism on nähtus, mille korral inimene omandab emakeelena kaks keelt ja on valmis vajaduse korral teisele keelele ümber lülituma.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Kakskeelsus · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Kalapüük · Näe rohkem »
Kalevi Wiik
Kalevi Wiik Kaino Kalevi Wiik (2. august 1932 Turu – 12. september 2015 Turu) oli Soome keeleteadlane, filosoofiadoktor aastast 1965, Turu ülikooli emeriitprofessor foneetika alal, Soome Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Kalevi Wiik · Näe rohkem »
Kammkeraamika kultuur
Kammkeraamika killud, u 4000–2000 eKr (Eesti Ajaloomuuseum) Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Kindlustatud asula
Kindlustatud asula oli Euroopa varase metalliaja asulatüüp, mis paiknes looduslikult kaitstud kohas (nt künkal) ja oli sageli tugevdatud kunstlike kindlustustega, eriti kui looduslik kaitse jäi nõrgaks.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Kindlustatud asula · Näe rohkem »
Kuramaa
Seloonia (läti k. Sēlija, leedu k. Aukšzemė), Vidzeme, Latgale Balti hõimude ajaloolised piirkonnad Leedus: Žemaitija ehk Samogitia, Aukštaitija, Väike-Leedu, Suvalkija ja Dzūkija Kuramaa on Läti ja oli Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond, mis hõlmab Kura poolsaare ning sellest lõuna ja ida poole jäävad Läti alad.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Kuramaa · Näe rohkem »
Laensõna
Laensõna on teisest keelest laenatud sõna, mis on eesti keeles kohanenud meie keele häälikulise struktuuriga.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Laensõna · Näe rohkem »
Läänemeresoome keeled
Läänemeresoome keeled Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Läänemeresoome keeled · Näe rohkem »
Läänemeresoomlased
Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Läänemeri · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Läti · Näe rohkem »
Lätlased
Lätlased (läti keeles latvieši) on läti keelt emakeelena kõnelev balti rahvas, Läti põhirahvus.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Lätlased · Näe rohkem »
Lõunaeesti keeled
Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »
Leedulased
Leedulased rahvariietes Leedulased (omanimetus lietuviai) on balti rahvas, kes elab Euroopas Läänemere kagukaldal ja moodustab Leedu põhirahvuse.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Leedulased · Näe rohkem »
Liivi keel
Liivi keel (līvõ kēļ, rāndakēļ) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel, ajalooliselt liivlaste emakeel.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Liivi keel · Näe rohkem »
Meštšeralased
Meštšeralased (vene keeles Мещёра) oli Venemaal Okaa jõe lähistel elanud uurali rahvas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Meštšeralased · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Meri · Näe rohkem »
Merjalased
Soome-ugri rahvaste paiknemine enne slaavi rahvaste sisserännet Merjalased (vene keeles меря; samuti Meryas või merä) oli merja keelt kõnelnud soome-ugri rahvas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Merjalased · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Moskva jõgi
Moskva jõgi on jõgi Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Moskva jõgi · Näe rohkem »
Muromlased
Ida-Euroopa rahvaste kaart 8.-9. sajandil (muromlased on märgitud kaardil helerohelisega) Muromlased, tuntud ka kui muromad, on volgasoomlaste hulka kuulunud hääbunud soome-ugri rahvas, kes elas Okaa alamjooksul praeguse Venemaa piires.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Muromlased · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Murre · Näe rohkem »
Nöörkeraamika kultuur
Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Oka
Oka (varasem kirjaviis: Okaa) on jõgi Euroopas Venemaal.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Oka · Näe rohkem »
Palünoloogia
Palünoloogia on teadusharu, mis tegeleb tolmuterade määramise ja uurimisega.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Palünoloogia · Näe rohkem »
Peipsi järv
Peipsi järv Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv, Чудское озеро) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi-Pihkva järve suurim osa.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Peipsi järv · Näe rohkem »
Riho Grünthal
Riho Grünthal aastal 2014 Riho Grünthal (Riho Manivald Villem Grünthal; sündinud 22. mail 1964 Helsingis) on soome fennougrist.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Riho Grünthal · Näe rohkem »
Rooma rauaaeg
Rooma rauaaeg on vanema rauaaja hilisem periood Põhja-Euroopas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Rooma rauaaeg · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Rootsi · Näe rohkem »
Saami keeled
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Saami keeled · Näe rohkem »
Slaavi keeled
Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Slaavi keeled · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Slaavlased · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Soome · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Soome keel · Näe rohkem »
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Soome laht · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Substraat (lingvistika)
Substraat (inglise substrate, substratum) on mõjuvõimsamas (inglise higher power) ja prestiižsemas keeles olevad sugemed, mis pärinevad põliskeelest "Why Don't the English Speak Welsh?" Hildegard Tristram, in The Britons in Anglo-Saxon England, N. J. Higham (ed.), The Boydell Press, pp.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Substraat (lingvistika) · Näe rohkem »
Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Sulev Vinkmann; 7. juuli 1926 Laiuse vald – 31. august 2007 Tartu) oli eesti ajaloolane.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Sulev Vahtre · Näe rohkem »
Tarandkalme
Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut tarandit – maapinnale kividest laotud müüriga ümbritsetud nelinurkset ala.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Tarandkalme · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli Kirjastus
Tartu Ülikooli Kirjastus (inglise keeles varem Tartu University Press, alates 2012. aastast University of Tartu Press) on Tartu Ülikooli juures tegutsev kirjastus.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Tartu Ülikooli Kirjastus · Näe rohkem »
Tšuudid
Tšuudid (vene keeles чудь, чюдь) on Vana-Vene leetopissides kasutatud etnonüüm, mida arvatakse 9.–10.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Tšuudid · Näe rohkem »
Tekstiilkeraamika
Tekstiilkeraamika on tekstiili jäljendiga keraamika, mis on levinud üle maailma.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Tekstiilkeraamika · Näe rohkem »
Usund
Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Usund · Näe rohkem »
Uural
Uurali mäestiku satelliidipilt Uurali mäestik paikneb Ida-Euroopa lauskmaa ja Lääne-Siberi lauskmaa vahel Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Uural · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Uurali keelepuu
600px Uurali keelepuu on sümboolne puukujuline skeem (keelepuu), mis kajastab uralistikas pikka aega valdavana püsinud seisukohta, et tänapäeval tuntud uurali keeled on kujunenud kunagisest uurali algkeelest lahknemise ja eristumise kaudu, kui keele kandjad rändasid algkeele aegsest uurali algkodust laiali üle Euraasia.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Uurali keelepuu · Näe rohkem »
Valter Lang
Valter Lang Valter Lang (sündinud 26. jaanuaril 1958 Kulunda asula, Novosibirski oblast, Vene NFSV) on eesti arheoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2010).
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Valter Lang · Näe rohkem »
Vanem rauaaeg
Vanem rauaaeg on rauaaja varaseim peaperiood.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Vanem rauaaeg · Näe rohkem »
Võrdlev keeleteadus
Võrdlev keeleteadus (ehk võrdlev lingvistika, komparatiivne keeleteadus, võrdlev-ajalooline keeleteadus või võrdlev filoloogia) on ajaloolise keeleteaduse haru, mis tegeleb eri keeli võrreldes nende ajaloolise seotuse leidmisega.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Võrdlev keeleteadus · Näe rohkem »
Veliki Novgorod
Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »
Vepsa keel
Vepsa keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi oblasti idaosas ning Vologda oblasti lääneosas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Vepsa keel · Näe rohkem »
Vikerkaar (ajakiri)
Kõik aastakäigud seisuga august 2013 Vikerkaar on 1986.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Vikerkaar (ajakiri) · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Virumaa · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Volga · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Läänemeresoome algkeel ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Algläänemeresoome keel, Läänemeresoome aluskeel.