15 suhted: Aatom, Aine (füüsika), Hapnik, Kaltsiit, Kaltsium, Karplik murre, Keemiline side, Kovalentne side, Kristallstruktuur, Kvarts, Mineraal, Süsinik, Tahk, Tasand, Vilgud.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Lõhenevus ja Aatom · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Lõhenevus ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Lõhenevus ja Hapnik · Näe rohkem »
Kaltsiit
Islandi paole on omane tugev kaksikmurdumine Kaltsiidikristall. Hästi on näha kaltsiidile iseloomulik romboeedriline lõhenevus Kaltsiit on kaltsiumkarbonaadist koosnev kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Lõhenevus ja Kaltsiit · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Lõhenevus ja Kaltsium · Näe rohkem »
Karplik murre
Tüüpiline musta värvi ja karpliku murdega obsidiaan Karplik murre ehk karpjas murre on amorfsetele tahkistele ja puuduva või halva lõhenevusega mineraalidele omane viis mehaanilisel purunemisel jaguneda siledate kõverjooneliste ja läikivate pindadega fragmentideks.
Uus!!: Lõhenevus ja Karplik murre · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Lõhenevus ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Lõhenevus ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Uus!!: Lõhenevus ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Lõhenevus ja Kvarts · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Lõhenevus ja Mineraal · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Lõhenevus ja Süsinik · Näe rohkem »
Tahk
Kuubi tahud Tahk on tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinna.
Uus!!: Lõhenevus ja Tahk · Näe rohkem »
Tasand
pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.
Uus!!: Lõhenevus ja Tasand · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Lõhenevus ja Vilgud · Näe rohkem »