Kiiremini kui brauser!
46 suhted: Akantoodid, Alamhõimkond, Angerjas, Antikoagulant, Edward Drinker Cope, Ektotermia, Fülogeneetiline süstemaatika, Forell, Hermafrodiit, Hyperoartia, Imetajad, Jõesilm, Kahepaiksed, Kalad, Kambrium, Kõhrkalad, Keelikloomad, Kiiruimsed, Kilbitud, Klaad, Konodondid, Kopskalad, Liik (bioloogia), Linnud, Loomad, Luukalad, Magu, Mitokondriaalne DNA, Monofüleetiline rühm, Nahk, Parafüleetiline rühm, Põhja-Ameerika, Pihklased, Raipesööjad, Ribosomaalne RNA, Sagaruimsed, Sõõrsuud, Selgroogsed, Silmud, Sool (anatoomia), Soomused, Tetrapoodid, Uim, Vastne, Välisskelett, Viljastumine.
Akantoodid
Akantoodid (Acanthodii) on rühm väljasurnud kalu, enamasti paigutatakse nad kõhrkalade klassi, kuid omavad ka ühisjooni luukaladega ning käsitletakse sageli omaette klassina.
Uus!!: Lõuatud ja Akantoodid · Näe rohkem »
Alamhõimkond
Alamhõimkond (subphylum) on bioloogilises taksonoomias vahel kasutusel olev takson hõimkonna ja klassi (ka ülemklassi) vahel.
Uus!!: Lõuatud ja Alamhõimkond · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Lõuatud ja Angerjas · Näe rohkem »
Antikoagulant
Antikoagulantideks nimetatakse vere hüübimist takistavaid aineid.
Uus!!: Lõuatud ja Antikoagulant · Näe rohkem »
Edward Drinker Cope
Edward Drinker Cope Edward Drinker Cope (28. juuli 1840 Philadelphia, Pennsylvania – 12. aprill 1897 Philadelphia, Pennsylvania) oli ameerika paleontoloog, anatoom, herpetoloog ja ihtüoloog.
Uus!!: Lõuatud ja Edward Drinker Cope · Näe rohkem »
Ektotermia
Ektotermsed on loomad, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast.
Uus!!: Lõuatud ja Ektotermia · Näe rohkem »
Fülogeneetiline süstemaatika
Fülogeneetiline süstemaatika on suund bioloogilises taksonoomias, mis seab eesmärgiks koostada niisugune süsteem, mis võimalikult täpselt vastaks eluslooduse fülogeneesile ehk põlvnemisloole.
Uus!!: Lõuatud ja Fülogeneetiline süstemaatika · Näe rohkem »
Forell
Robert D. Wilkie, "Forell, püü ja tomatid" (kromolitograafia, 1877) Forellid on lõhelaste sugukonna Salmoninae alamsugukonda kuuluvad, enamjaolt üksnes mageveelised ja paiksed kalad.
Uus!!: Lõuatud ja Forell · Näe rohkem »
Hermafrodiit
Hermafrodiit on mõlemasooline olend.
Uus!!: Lõuatud ja Hermafrodiit · Näe rohkem »
Hyperoartia
Merisutt Hyperoartia on lõuatute rühm, kuhu kuuluvad silmulised ning fossiilsed perekonnad Jamoytius (Jamoytius kerwoodi), Endeiolepis ja Euphanerops, kes arvatakse tavaliselt hoopis kilbitute ehk anaspiidide (Anaspida) klassi.
Uus!!: Lõuatud ja Hyperoartia · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Lõuatud ja Imetajad · Näe rohkem »
Jõesilm
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.
Uus!!: Lõuatud ja Jõesilm · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Lõuatud ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Lõuatud ja Kalad · Näe rohkem »
Kambrium
Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Lõuatud ja Kambrium · Näe rohkem »
Kõhrkalad
Kõhrkalad (varem ka põiksuused, kondrihtüsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Chondrichthyes) on vee-eluliste keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Lõuatud ja Kõhrkalad · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Lõuatud ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Kiiruimsed
Kiiruimsed ehk aktinopterüügid (Actinopterygii) on luukalade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Lõuatud ja Kiiruimsed · Näe rohkem »
Kilbitud
Kilbitud ehk anaspiidid (Anaspida) on väljasurnud rühm (klass) selgroogseid.
Uus!!: Lõuatud ja Kilbitud · Näe rohkem »
Klaad
Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab viimast ühist eellast (liiki) ja kõiki selle eellase järeltulijaid.
Uus!!: Lõuatud ja Klaad · Näe rohkem »
Konodondid
Konodondid (Conodonta, ka Conodontophora) on väljasurnud klass selgroogseid.
Uus!!: Lõuatud ja Konodondid · Näe rohkem »
Kopskalad
Kopskalad ehk kopskalalaadsed (Dipnoi ehk Dipneustomorpha) on sagaruimsete kalade klassi alamklass.
Uus!!: Lõuatud ja Kopskalad · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Lõuatud ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Lõuatud ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Lõuatud ja Loomad · Näe rohkem »
Luukalad
Luukalad (Osteichthyes) on keelikloomade hõimkonna ülemklass, mis hõlmab sagaruimsete ja kiiruimsete klasse.
Uus!!: Lõuatud ja Luukalad · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Lõuatud ja Magu · Näe rohkem »
Mitokondriaalne DNA
Inimese mtDNA Elektronmikroskoopia muudab mtDNA nähtavaks diskreetsete kolletena. Joone pikkus: 200 nm. (A) Tsütoplasmaatiline osa pärast immuunkullaga töötlemist; kulla osakesed markeerivad mtDNA asukohta mitokondri membraani lähedal. (B) Vaade tsütoplasmast pärast CSK puhvriga ekstraheerimist ja anti-DNA märgistamist immuunkullaga; mtDNA (asukohta näitavad kullaosakesed) puhvris ei ekstraheeru. Iborra et al., 2004. Mitokondriaalne DNA (mtDNA) on mitokondrites asuv DNA (enamik eukarüootse raku DNAst paikneb rakutuumas).
Uus!!: Lõuatud ja Mitokondriaalne DNA · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Lõuatud ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Nahk
Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.
Uus!!: Lõuatud ja Nahk · Näe rohkem »
Parafüleetiline rühm
linde (''Aves'') Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma.
Uus!!: Lõuatud ja Parafüleetiline rühm · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Lõuatud ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Pihklased
Pihklased (Myxini) on meres elavate koljuste klass.
Uus!!: Lõuatud ja Pihklased · Näe rohkem »
Raipesööjad
Raipesööja ehk nekrofaag on lihatoiduline organism, kes toitub raipest, keda kiskja või tema liigikaaslased pole ise maha murdnud.
Uus!!: Lõuatud ja Raipesööjad · Näe rohkem »
Ribosomaalne RNA
''E. coli'' 70S ribosoomi struktuur. 50S alaühik on punane ja 30S alaühik sinine. Ribosomaalsed valgud on tähistatud roosa ja helesinise värviga Ribosomaalne RNA ehk rRNA on ribonukleiinhape, millel on mõningaid ensümaatilisi omadusi ja mis koos proteiinidega moodustab valgusünteesi läbiviivaid ribosoome.
Uus!!: Lõuatud ja Ribosomaalne RNA · Näe rohkem »
Sagaruimsed
Sagaruimsed (ka lihasuimsed; teaduslik ladinakeelne nimetus Sarcopterygii) on luukalade ülemklassi kuuluv ürgne kalade klass, mis hõlmab kopskalu ja vihtuimelisi (latimeeria).
Uus!!: Lõuatud ja Sagaruimsed · Näe rohkem »
Sõõrsuud
Sõõrsuud (Cyclostomata) ehk tsüklostoomid on polüfüleetiline rühm, mis sisaldab lõuatuid kalu – silmusid ja pihklasi.
Uus!!: Lõuatud ja Sõõrsuud · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Lõuatud ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Silmud
''Cephalaspis tenuicornis''. Joonistus. Merisutt (kuuluvus vaidlustatud) Silmud (Cephalaspidomorphi) on lõuatute rühm, mida enamasti käsitatakse selgroogsete või koljuste alamhõimkonna klassina, mille ainsad tänapäeval elavad esindajad on rühma Hyperoartia paigutatavad silmlased, kes on silmuliste ainus sugukond.
Uus!!: Lõuatud ja Silmud · Näe rohkem »
Sool (anatoomia)
Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.
Uus!!: Lõuatud ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Lõuatud ja Soomused · Näe rohkem »
Tetrapoodid
Tetrapoodid (Tetrapoda) on selgroogsete ülemklass, kuhu kuuluvad nelja jäsemega loomad.
Uus!!: Lõuatud ja Tetrapoodid · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Lõuatud ja Uim · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Lõuatud ja Vastne · Näe rohkem »
Välisskelett
Tsikaadi välisskelett Välisskelett ehk eksoskelett on lülijalgsete, limuste jt.
Uus!!: Lõuatud ja Välisskelett · Näe rohkem »
Viljastumine
Viljastumine ehk fertilisatsioon ehk süngaamia on sugulise sigimise põhiprotsess, milles eriomased rakud (või rakutuumad) ühinevad sügoodiks.
Uus!!: Lõuatud ja Viljastumine · Näe rohkem »
