Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Lõunaeesti keeled

Index Lõunaeesti keeled

Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.

48 suhted: Agenda Parva, Alūksne rajoon, Eesti entsüklopeedia, Eesti keel, Eesti kirjakeel, Helen Plado, Keel, Keelepoliitika, Kirjakeel, Kraasna murrak, Krasnogorodsk, Kultuuriministeerium, Läänemeresoome algkeel, Läti, Lõunaeesti kirjakeel, Leivu keel, Leivud, Ludza, Lutsi keel, Meieisapalve, Mulgi keel, Mulgi Kultuuri Instituut, Murderühm, Murrak, Murre, Põhjaeesti kirjakeel, Peamurre, Petseri rajoon, Pihkva oblast, Piibel, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon, Regionaalkeel, Seto Instituut, Setomaa, Setu keel, Sulev Iva, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, Tartu keel, Ugandi, Uus testament, Võru Instituut, Võru keel, Võru kirjakeel, Võru kirjandus, Wastne Testament, 1686, 19. sajand.

Agenda Parva

"Agenda Parva" on aastal 1622 Braunsbergis (praegu Poola linn Braniewo) trükitud raamat, mis on esimene lõunaeestimurdelist teksti sisaldav säilinud teoshttps://web.archive.org/web/20160304210414/http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Tekstid/Info/AgendaParva.htm (vaadatud 29.01.2013).

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Agenda Parva · Näe rohkem »

Alūksne rajoon

Alūksne rajoon oli 1.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Alūksne rajoon · Näe rohkem »

Eesti entsüklopeedia

"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti kirjakeel

Eesti kirjakeel on allkeel, mida kasutatakse kogu eesti keele alal; sellises tähenduses vastanduvad talle kohamurded.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Eesti kirjakeel · Näe rohkem »

Helen Plado

Helen Plado (sündinud Helen Koks; sündinud 6. juulil 1981 Võrus) on eesti keeleteadlane.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Helen Plado · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või mõtlemise vahend, milles kasutatakse sümboleid ja teisi märke ning nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Keel · Näe rohkem »

Keelepoliitika

Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Keelepoliitika · Näe rohkem »

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kirjakeel · Näe rohkem »

Kraasna murrak

Kraasna murraku kõnelejad moodustasid keelesaare Kraasna murrak on lõunaeesti murderühma kuulunud murrak, mida minevikus räägiti (Kraasna maarahvas) Pihkva oblastis Krasnogorodskoje (varem eestikeelne nimi: Kraasna) ümbruskonnas.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kraasna murrak · Näe rohkem »

Krasnogorodsk

Krasnogorodsk (eesti keeles varem Kraasna) on alev Venemaal Pihkva oblastis, Krasnogorodski rajooni keskus.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Krasnogorodsk · Näe rohkem »

Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium on Eesti ministeerium, mille valitsemisalas on riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetöö korraldamine ja kunstide edendamine, riigi meedia- ja audiovisuaalpoliitika, lõimumiskava rakendamise koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Kultuuriministeerium · Näe rohkem »

Läänemeresoome algkeel

Läänemeresoome algkeel on kõigi läänemeresoome keelte ühine eellaskeel, üks Uurali algkeelest pärinevatest keeltest.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Läänemeresoome algkeel · Näe rohkem »

Läti

Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Läti · Näe rohkem »

Lõunaeesti kirjakeel

Lõunaeesti kirjakeel ehk Tartu keel on peamiselt tartu keelel ja võru keele põhjapoolseil murdeil põhinev kirjakeel, mida kasutati 17.-19.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lõunaeesti kirjakeel · Näe rohkem »

Leivu keel

Leivu keel (ka leivu murre, leivu murrak) on lõunaeestiline keelekuju, mida kõneles leivude rahvarühm Kirde-Lätis Koivaliina, Lejasciemsi ja Alūksne vahel.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Leivu keel · Näe rohkem »

Leivud

Leivud ehk Leivu maarahvas ehk "Koiva maarahvas" on eestlaste hääbunud rahvakild Lätis Koiva (läti Gauja) piirkonnas Eesti piiri äärsel alal, kes on tänapäevaks lätistunud.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Leivud · Näe rohkem »

Ludza

Ludza ordulinnuse varemed Ludza (ka Lutsi, saksa keeles Ludsen, poola keeles Lucyn) on linn Lätis Latgales, Ludza piirkonna keskus.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Ludza · Näe rohkem »

Lutsi keel

Lutsi murrakute kõnelejad moodustasid keelesaare Lutsi keel on rühm lõunaeesti murderühma kuulunud murrakuid, mida minevikus räägiti Kagu-Lätis praeguse Ludza rajoon piirkonnas.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Lutsi keel · Näe rohkem »

Meieisapalve

Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Meieisapalve · Näe rohkem »

Mulgi keel

Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Mulgi keel · Näe rohkem »

Mulgi Kultuuri Instituut

Mulgi Kultuuri Instituut on mulgi kultuuri arendav instituut.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Mulgi Kultuuri Instituut · Näe rohkem »

Murderühm

Murderühm ühendab hääliku ja grammatilise põhistruktuuri poolest sarnaseid murdeid.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Murderühm · Näe rohkem »

Murrak

Murrak on murde paikkondliku eripäraga alajaotus.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Murrak · Näe rohkem »

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Murre · Näe rohkem »

Põhjaeesti kirjakeel

Põhjaeesti kirjakeel ehk Tallinna keel on ajalooline eesti kirjakeele variant, mida kasutati 17.–19.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Põhjaeesti kirjakeel · Näe rohkem »

Peamurre

Peamurre on mingi keeleala (nt Eesti) murderühmi koondav üksus.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Peamurre · Näe rohkem »

Petseri rajoon

Petseri rajoon on haldusüksus Pihkva oblastis Venemaal.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Petseri rajoon · Näe rohkem »

Pihkva oblast

Pihkva oblast on oblast Venemaa loodeosas.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Pihkva oblast · Näe rohkem »

Piibel

Ladinakeelse piiblitõlke Vulgata esmatrükk valmis aastatel 1452–1454 Mainzis ja see on tuntud kui Gutenbergi piibel Piibel (kirjutatakse nii suure kui ka väikese algustähega; ka pühakiri) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb vanast ja uuest testamendist.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Piibel · Näe rohkem »

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon

See artikkel on standardiorganisatsioonist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge iso. ---- Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon ehk ISO on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kõikide valdkondade standardimisega, v.a elektrotehnika ja telekommunikatsioon.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon · Näe rohkem »

Regionaalkeel

Regionaalkeel ehk piirkondlik keel on mitmeti mõistetav.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Regionaalkeel · Näe rohkem »

Seto Instituut

Sihtasutus Seto Instituut tegeleb Setumaa ja setu kultuuri alase teadustöö koordineerimise ja edendamisega ning selle tulemuste avalikustamisega.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Seto Instituut · Näe rohkem »

Setomaa

Setomaa lipp Setomaa ehk Setumaa (setu ja võru keeles Setomaa) on setode asuala Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Setomaa · Näe rohkem »

Setu keel

Lõunaeesti keeleala. Setu keel on märgitud helepunasega Setu keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel Setu keel (setu ja võru keeles seto kiil´) on Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Setu keel · Näe rohkem »

Sulev Iva

Sulev Iva 2022. aastal Sulev Iva 2006. aastal Sulev Iva (võru keeles Jüvä Sullõv; sündinud 3. oktoobril 1969 Võrus) on võru keeleteadlane ja kirjanik.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Sulev Iva · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus

Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus on interdistsiplinaalne üksus Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisus.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus · Näe rohkem »

Tartu keel

Tartu keel (tartu kiil või tarto kiil) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Tartu keel · Näe rohkem »

Ugandi

Ugandi (ka Ugala, Oandi, Uandi, Uhandi, Ugamaa; ladinakeelses Henriku Liivimaa kroonikas Ugaunia, Ugania, Ungania, Ungaunia, mõnedes kroonikavariantides ka Ug(g)annia, Ungannia; selle elanikud ugalased Ugaunenses, Ugaunienses, Ugannenses, mõnedes kroonikavariantides ka Ugganenses, Ungannenses; saksa keeles Ugaunien, Hugenhusen, Uggenhusen) oli muinasmaakond Kagu-Eestis, keskustega Otepääl ja Tartus, hõlmates hilisema tartu- ja võib-olla ka võrumurdelise ala.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Ugandi · Näe rohkem »

Uus testament

Uus testament (ka Uus Testament, lühend UT; kreeka keeles Καινή Διαθήκη, eesti keeles ka uus leping) on piibli teine osa.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Uus testament · Näe rohkem »

Võru Instituut

Võru Instituudi sissepääs Võru Instituut (võru keeles Võro Instituut) on riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Võru Instituut · Näe rohkem »

Võru keel

Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Võru keel · Näe rohkem »

Võru kirjakeel

võrukeelne aabits (1998). Võru-eesti sõnaraamat (2002) on esimene väljaanne, kus võru kirjakeele vorm (nii standardkirjaviis kui sõnamuutmine), põhimõtted ja sõnavara täpsemalt paika on pandud. Võru kirjakeel on peamiselt Kagu-Eestis pruugitava regionaalkeele, võru keele kirjalik, standardiseeritud vorm.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Võru kirjakeel · Näe rohkem »

Võru kirjandus

Võru kirjandus (ka: võro kirjandus; võru keeles: võro kirändüs) on Eesti lõunaosas (ajaloolisel Võrumaal) võru keelt kõnelenud ja kõnelevate inimeste kirjandus ja rahvaluule.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Võru kirjandus · Näe rohkem »

Wastne Testament

Wastne Testament (Vastne Testament) on Uus Testament Tartu ehk lõunaeesti kirjakeeles.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja Wastne Testament · Näe rohkem »

1686

1686.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja 1686 · Näe rohkem »

19. sajand

Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Lõunaeesti keeled ja 19. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Lõuna-eesti keel, Lõunaeesti dialekt, Lõunaeesti keel, Lõunaeesti murded, Lõunaeesti murderühm, Lõunaeesti murre, Lõunaeesti peamurre, Ugandi keel.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »