Kiiremini kui brauser!
132 suhted: Aadria meri, Agnostitsism, Albaania, Alföld, Alpid, Anatoolia, Apenniini poolsaar, Armeenlased, Ateism, Austerlased, Austria, Austria-Ungari, Avaari khaaniriik, Õigeusk, Õigeusu kirik, Balkani poolsaar, Banaat, Basileios II, Bütsants, Belgrad, Bosnia ja Hertsegoviina, Bosnia keel, Bosnialased, Bug, Bulgaaria, Bulgaaria keel, Bulgaaria tsaaririik, Bulgaarid, Bulgaarlased, Daakia, Daaklased, Demetrios Thessalonikist, Dialektoloogia, Dnepr, Doonau, Drava, Edirne, Esimene Bulgaaria tsaaririik, Frangi riik, Frangid, Friuli, Germaanlased, Glagoolitsa, Goraanid, Herakleios I, Hertsog, Hilisantiikaeg, Horvaadi keel, Horvaadid, Horvaatia, ..., Hunnid, Ida-Traakia, Idaslaavlased, Illüürlased, Islam, Itaalia, Jirečeki joon, Jordanes, Jugoslaavia, Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Jugoslaavlased Serbias, Justinianus I, Karantaania, Katoliiklus, Katoliku kirik, Keldid, Kesk-Euroopa, Kirikuriik, Kirillitsa, Konstantinos VII, Kosovo, Kosovo lahing, Kosovo tunnustamine, Kreeka, Kreeklased, Kristlus, Langobardid, Lääneslaavlased, Lõuna-Euroopa, Lõunaslaavi keeled, Makedoonia (piirkond), Makedoonia keel, Makedoonlased, Max Vasmer, Möösia, Montenegro, Montenegro keel, Montenegrolased, Muslim, Muslimid (etniline rühm), Must meri, Niš, Nikephoros I, Nikopoli lahing, Normannid, Osmanite riik, Pannoonia, Püha maa, Põhja-Makedoonia, Peloponnesos, Perun, Peterburi, Pomakid, Punakasblond, Rooma, Roomlased, Rumeenia, Rumeenlased, Samo, Sarmaadid, Sassaniidide riik, Serbia, Serbia keel, Serbia tsaaririik, Serbia-horvaadi keel, Serblased, Sirmium, Slaavlased, Sloveeni keel, Sloveenia, Sloveenid, Türgi, Teema (haldusüksus), Teine Bulgaaria tsaaririik, Thessaloníki, Traakia, Traaklased, Tsaar, Ukraina, Ungari, Ungarlased, Veneetsia vabariik. Laienda indeks (82 rohkem) »
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Aadria meri · Näe rohkem »
Agnostitsism
Agnostitsism on seisukoht, mille järgi ei ole teatud metafüüsilist ja usulist laadi väidete tõesus või väärus teada ja selle teadmine ei ole vast isegi põhimõtteliselt võimalik.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Agnostitsism · Näe rohkem »
Albaania
Albaania, ametlikult Albaania Vabariik, on riik Lõuna-Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Albaania · Näe rohkem »
Alföld
Alföld Ungari riigi piirides Hortobágyi rahvuspargis Alföld (ungari Alföld, Nagyalföld, Nagy Alföld või Nagy-Magyar-Alföld, slovaki Veľká dunajská kotlina, rumeenia Câmpia Tisei või Câmpia de Vest, horvaadi Panonska nizina, serbia Panonska nizija, ukraina Тисо-Дунайська низовина) ehk geograafiliselt Kesk-Doonau tasandik või ajalookultuuriliselt Pannoonia tasandik on rohtlatega stepp, mis hõlmab Ungari lõuna- ja idapoolset territooriumi.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Alföld · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Alpid · Näe rohkem »
Anatoolia
Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Anatoolia · Näe rohkem »
Apenniini poolsaar
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Apenniini poolsaar on saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Apenniini poolsaar · Näe rohkem »
Armeenlased
1 000 + Armeenlased (armeenia keeles haj) on rahvas Armeenia mägismaal, Armeenia Vabariigi põlisasukad.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Armeenlased · Näe rohkem »
Ateism
Ateism (vanakreeka sõnast ἄθεος atheos, 'jumalata') on laias mõistes usu puudumine Jumala või jumalate olemasolusse.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Ateism · Näe rohkem »
Austerlased
Austerlaste diasporaa Austerlased on Austria põhirahvas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Austerlased · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Austria · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Avaari khaaniriik
Avaari khaaniriik oli nomaadidest turgi rahvaste konföderatsioon, mis rajati Pannoonia tasandiku piirkonnas aastal 567 avaaride poolt ja kestis aastani 804.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Avaari khaaniriik · Näe rohkem »
Õigeusk
liturgiline riietus, Venemaa Õigeusk on katoliikluse ja protestantismi kõrval üks kristluse kolmest põhivoolust.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Õigeusk · Näe rohkem »
Õigeusu kirik
Rumeenia õigeusu kiriku peakirik Õigeusu kristlaste protsentuaalne jaotus riigiti Õigeusu kirik (ka ortodoksne kirik; vananenud nimetus ka kreeka-katoliku kirik, mida tänapäeval kasutatakse hoopis teise kiriku kohta) ehk Püha Üleilmne Apostlik-Õigeusu Kirik on 1054.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Õigeusu kirik · Näe rohkem »
Balkani poolsaar
Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »
Banaat
Banaadi jagunemine Rumeenia, Serbia ja Ungari vahel Rumeenia Banaat Banaat (rumeenia Banat, Banatul, serbia Банат, ungari Bánság, Bánát) on piirkond Euroopas Serbia, Rumeenia ja Ungari piirialadel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Banaat · Näe rohkem »
Basileios II
Basileios II (958 – 15. detsember 1025), hüüdnimega Bulgaarlastetapja, oli Bütsantsi keiser vahemikus 10. jaanuar 976 – 15. detsember 1025.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Basileios II · Näe rohkem »
Bütsants
Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bütsants · Näe rohkem »
Belgrad
Belgrad on Serbia pealinn.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Belgrad · Näe rohkem »
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bosnia ja Hertsegoviina · Näe rohkem »
Bosnia keel
Bosnia keele leviala Bosnia keel (bosnia keeles bosanski jezik, босански језик, بۉسآنسقاى يهزاىق) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bosnia keel · Näe rohkem »
Bosnialased
Bosnialaste diasporaa Bosnialased (omanimetus bosnia keeles bošnjak, pl bošnjaci) on üldnimetus lõunaslaavi päritolu etnilisele rühmale, kes elab peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas, kuid pisemate rühmadena ka teistes Balkani riikides, peamiselt Serbias, Montenegros ja Horvaatias.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bosnialased · Näe rohkem »
Bug
Bug ehk Lääne-Bug (poola keeles Bug, ukraina keeles Західний Буг, valgevene keeles Заходні Буг) on jõgi Ukraina, Valgevene ja Poola aladel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bug · Näe rohkem »
Bulgaaria
Bulgaaria (ametlik nimi Bulgaaria Vabariik) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bulgaaria · Näe rohkem »
Bulgaaria keel
Bulgaaria keel (български език) on lõunaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bulgaaria keel · Näe rohkem »
Bulgaaria tsaaririik
Euroopa keskaegses ajaloos esines Bulgaaria staatus Bulgaaria tsaaririigina (bulgaaria: Българско царство), mis tegutses olulise piirkondliku võimuna (eriti Bütsantsi rivaalina Kagu-Euroopas), kahel erineval perioodil: 7.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Bulgaarid
Bulgaarid olid turgi hõimud.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bulgaarid · Näe rohkem »
Bulgaarlased
Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlaste diasporaa Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Bulgaarlased · Näe rohkem »
Daakia
Daakia (ladina keeles Dacia) oli vanaaja maa, mis Rooma keisririigi ajal piirnes Tisza jõega läänes, Doonau alamjooksuga lõunas, Dnestri (või Pruti) jõega idas ning Karpaatidega põhjas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Daakia · Näe rohkem »
Daaklased
traaklaste, Vana-Kreeka alad Balkanil Daaklased oli keldi mõjudega traakia rahvas, kes elas alates 5. sajandist eKr Mustast merest läänes.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Daaklased · Näe rohkem »
Demetrios Thessalonikist
12. sajandi mosaiik pühast Dimitrist, algne asupaik Kiievi Püha Miikaeli kloostris, praegu Tretjakovi galeriis Moskvas Püha Dimitri koos kiriku ehitajatest piiskopi ja linnavalitsejaga. 7.-8. sajand, mosaiik Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Kirst püha Dimitri säilmetega Thessaloníki Püha Demetriose kirikus Demetrios Thessaloníkist (kreeka keeles Δημήτριος της Θεσσαλονίκης, vene keeles Димитрий Солунский) ehk püha suurmärter Dimitri, ka Dimitri Mürrivoolaja (kreeka keeles Δημήτριος ο Μυροβλύτης, vene keeles Димитрий Мироточец), on kristlik pühak, keda loetakse suurmärtrite hulka.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Demetrios Thessalonikist · Näe rohkem »
Dialektoloogia
Dialektoloogia ehk murdeteadus on keeleteaduse haru, mis uurib murdeid.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Dialektoloogia · Näe rohkem »
Dnepr
Dnepr (vene keeles Днепр, valgevene keeles Дняпро, Dniapro, ukraina keeles Дніпро) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Dnepr · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Doonau · Näe rohkem »
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Drava · Näe rohkem »
Edirne
Edirne (varem Adrianoopol) on linn Ida-Traakias (Türgi Euroopa-osas), Kreeka ja Bulgaaria piiri lähedal.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Edirne · Näe rohkem »
Esimene Bulgaaria tsaaririik
Esimene Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Първo българско царство) on historiograafiline mõiste umbes 681.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Esimene Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Frangid · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Friuli · Näe rohkem »
Germaanlased
Germaanlased (ladina Germani) olid Lõuna-Skandinaaviat ning Reini ja Visla vahelist Kesk-Euroopa ala asustanud indoeuroopa hõimud.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Germaanlased · Näe rohkem »
Glagoolitsa
Meieisapalve glagoolitsas: ümar-, kandilises ja kursiivkirjaviisis Glagoolitsa kiri (ⰳⰾⰰⰳⱁⰾⰹⱌⰰ glagoolitsa) on vanim teadaolev slaavi tähestik.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Glagoolitsa · Näe rohkem »
Goraanid
Goraanide asustatud piirkond (roheline) Torlaki dialekti leviala Goraanid on slaavimoslemite rahvus, kes asustavad Gora piirkonda peamiselt Kosovos, vähem Albaanias ja Põhja-Makedoonias.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Goraanid · Näe rohkem »
Herakleios I
Herakleios I (ladina Flavius Heraclius Augustus; kreeka keeles Φλάβιος Ἡράκλειος (umbes 575 – 11. veebruar 641) oli Bütsantsi keiser (Ida-Rooma keiser) 5. oktoobrist 610 kuni surmani 11. veebruaril 641, esimene Herakleiose dünastia keisritest. Ta oli üks tähtsamaid ja silmapaistvamaid Bütsantsi valitsejaid. Teda võib pidada viimaseks hilisantiigi valitsejaks ning esimeseks keskmise Bütsantsi riigi keisriks. Tema rajatud Herakleiose dünastia kestis 711. aastani. Herakleios oli sunnitud sõdima algul Pärsiaga (Sassaniidide riigiga), hiljem araablastega. Tema valitsusaja üks olulisemaid pärandeid oli kreeka keele muutmine ladina keele asemel keisririigi ametlikuks keeleks.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Herakleios I · Näe rohkem »
Hertsog
Inglise hertsogi kroon heraldikas Hertsog on vürstist kõrgem ja suurhertsogist madalam valitseja- või aadlitiitel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Hertsog · Näe rohkem »
Hilisantiikaeg
Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Horvaadi keel · Näe rohkem »
Horvaadid
Horvaatide diasporaa Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Horvaadid · Näe rohkem »
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Horvaatia · Näe rohkem »
Hunnid
Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Hunnid · Näe rohkem »
Ida-Traakia
Ajalooline Traakia. Türgi piiridesse jääv Ida-Traakia sinisega Ida-Traakia või Anatoolia-Traakia (türgi keeles Doğu Trakya või lihtsalt Trakya; kreeka keeles Ανατολική Θράκη ehk Anatolikí Thráki; bulgaaria keeles Източна Тракия ehk Iztochna Trakiya), on Türgi osa Kagu-Euroopas, mis jääb Bosporuse väinast, Marmara merest ja Dardanellide väinast läände.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Ida-Traakia · Näe rohkem »
Idaslaavlased
Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Idaslaavlased · Näe rohkem »
Illüürlased
Illüürlased olid indoeuroopa hõimud, kes alates pronksiaja lõpust 2.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Illüürlased · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Islam · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Itaalia · Näe rohkem »
Jirečeki joon
Jirečeki joon Jirečeki joon on mõtteline lääne-idasuunaline joon, mis jagab Balkani poolsaare kaheks, eeldades, et kuni 4. sajandini domineeris põhjapoolsete rahvaste kultuuris ladina keel ja lõunapoolsete rahvaste omas kreeka keel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Jirečeki joon · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Jordanes · Näe rohkem »
Jugoslaavia
Jugoslaavia haldusala enne ja pärast Teist maailmasõda Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Jugoslaavia · Näe rohkem »
Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik
Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia liitriik, mis moodustati Teise maailmasõja lõpus 1945.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik · Näe rohkem »
Jugoslaavlased Serbias
Jugoslaavlased Serbias (serbia keeles: Југословени у Србији) on etniline kogukond Serbias, kes peab end jugoslaavlasteks ja kellel puudub muu etniline identiteet (erinevalt Serbias elavatest serblastest, horvaatidest, montenegrolastest, bosnialastest ja teistest rahvustest inimestest, kes peavad end samuti jugoslaavlasteks, kuid ei pea end jugoslaavlaste etnilise rühma osaks).
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Jugoslaavlased Serbias · Näe rohkem »
Justinianus I
Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; kreeka keeles: Ἰουστινιανός (Ioustinianós); umbes 482 – 14. november 565), tuntud kui Justinianus Suur, oli Ida-Rooma keiser 1. aprillist 527 – 14. novembrini 565, valitsedes seega 38 aastat, 7 kuud ja 13 päeva.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Justinianus I · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Karantaania · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Katoliku kirik
Katoliku kirik ehk roomakatoliku kirik (ladina Sancta Romana Ecclesia 'püha Rooma kirik') on maailma suurim kristlik kirik (üle 1,2 miljardi liikme).
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Katoliku kirik · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Keldid · Näe rohkem »
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »
Kirikuriik
Kirikuriik (ka Paavstiriik; itaalia keeles ainsuses Stato della Chiesa, Stato Pontificio, Stato Ecclesiastico, mitmuses Stati della Chiesa, Stati Pontifici; ladina keeles ainsuses Status Pontificius, samuti Dicio Pontificia) oli üks Itaalia ajaloo olulisemaid riike alates umbes 6. sajandist kuni poolsaare ühendamiseni Sardiinia kuningriigi poolt 1861.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kirikuriik · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Konstantinos VII
Konstantinos VII Porphyrogennetos (kreeka keeles Κωνσταντῖνος Ζ΄ Πορφυρογέννητος (Kōnstantinos Porphyrogennētos); 905 Konstantinoopol – 9. november 959 Konstantinoopol) oli neljas Makedoonia dünastiast Bütsantsi keiser aastatel 913–959.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Konstantinos VII · Näe rohkem »
Kosovo
Kosovo on osaliselt tunnustatud riik Euroopas Balkani poolsaare lääneosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kosovo · Näe rohkem »
Kosovo lahing
Kosovo lahing võib tähendada ühte järgmist.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kosovo lahing · Näe rohkem »
Kosovo tunnustamine
400px Kosovo tunnustamine kirjeldab iseseisva Kosovo Vabariigi tunnustamist rahvusvahelise üldsuse poolt.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kosovo tunnustamine · Näe rohkem »
Kreeka
Kreeka (uuskreeka keeles Ελλάδα Elláda, formaalselt Ελλάς Ellás, ajaloolise nimega Hellas) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ja ümberkaudsetel saartel Joonia mere ja Egeuse mere ääres, üks Vahemere maaid.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kreeka · Näe rohkem »
Kreeklased
+ 1.000 Kreeklased (kreeka keeles Έλληνες Ellenes), ajaloolise nimetusega hellenid, on kreeka keelt kõnelev rahvas Kreekas, Küprosel ja nende naaberaladel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kreeklased · Näe rohkem »
Kristlus
Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Kristlus · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Langobardid · Näe rohkem »
Lääneslaavlased
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »
Lõuna-Euroopa
Lõuna-Euroopa Lõuna-Euroopa on piirkond Euroopa lõunaosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Lõuna-Euroopa · Näe rohkem »
Lõunaslaavi keeled
Slaavi keeled Lõuna-slaavi murdekontiinum Lõunaslaavi keeled on indoeuroopa keelkonna alla slaavi keelte hulka kuuluv keelterühm, mille leviala asub Lõuna-Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Lõunaslaavi keeled · Näe rohkem »
Makedoonia (piirkond)
Gora ja Prohor Pčinjski (Serbia) Makedoonia (kreeka keeles Μακεδονία Makedonía; makedoonia ja serbia keeles Македонија Makedonija; bulgaaria keeles Македония Makedonija; türgi keeles Makedonya; albaania keeles Maqedoni/-a) on piirkond Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Makedoonia (piirkond) · Näe rohkem »
Makedoonia keel
Makedoonia keel on bulgaaria keelele lähedane lõunaslaavi keel.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Makedoonia keel · Näe rohkem »
Makedoonlased
Makedoonia tüdrukud rahvariietes Makedoonlased (endanimetus Македонци) on lõunaslaavi rahvas, Põhja-Makedoonia põhirahvastik.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Makedoonlased · Näe rohkem »
Max Vasmer
Max Vasmer (1910) Max Julius Friedrich Vasmer (27. veebruar 1886 (ukj) Peterburi – 30. november 1962 Lääne-Berliin) oli Venemaalt pärit saksa slavist.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Max Vasmer · Näe rohkem »
Möösia
Provintsid ''Moesia Inferior'' (paremal) ja ''Moesia Superior'' (vasakul) esile tõstetud ''Moesia Inferior'' (esile tõstetud) ''Moesia Superior'' (esile tõstetud) hilisantiikajal Olbia Möösia (ladina: Moesia, Mœsia, kreeka; Μοισία) oli antiikne piirkond ja hiljem Rooma provints, mis paiknes Balkanil Doonaust lõunas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Möösia · Näe rohkem »
Montenegro
Montenegro (montenegro keeles Crna Gora; eesti keeles eriti varasemal ajal on olnud kasutusel ka nimi "Tšernogooria") on väike mägine riik Balkani poolsaarel Aadria mere ääres.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Montenegro · Näe rohkem »
Montenegro keel
Montenegro keele leviala (helesinises serbia-horvaadi keel) Montenegro keel (montenegro keeles crnogorski jezik, црногорски језик) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Montenegro keel · Näe rohkem »
Montenegrolased
Montenegrolaste diasporaa Montenegrolased (ka tšernogoorlased, montenegro keeles Crnogorci / Црногорци) on lõunaslaavlased, kelle elupaik on Montenegros.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Montenegrolased · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Muslim · Näe rohkem »
Muslimid (etniline rühm)
Muslimid olid Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis ja on pärast Jugoslaavia lagunemist moodustunud uutes iseseisvates riikides lõunaslaavlaste hulka kuuluv etniline rühm.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Muslimid (etniline rühm) · Näe rohkem »
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Must meri · Näe rohkem »
Niš
Niš on linn Serbias, Nišava ringkonna keskus.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Niš · Näe rohkem »
Nikephoros I
Nikephoros I (kreeka keeles Νικηφόρος; 750 – 26. juuli 811) oli Bütsantsi keiser aastatel 802–811.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Nikephoros I · Näe rohkem »
Nikopoli lahing
Nikopoli lahing toimus 25.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Nikopoli lahing · Näe rohkem »
Normannid
Normannid on viikingite järeltulijad.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Normannid · Näe rohkem »
Osmanite riik
Osmanite riik (osmanitürgi keeles دولت عليه عثمانیه Devlet-i ‘Alīye-yi ‘Osmānīye, 1876. aastast ametlikult عثمانلى دولتى ‘Osmānlı Devleti, 'Osmanite Riik') oli paljurahvuseline riik, mis sai nime Osmanite dünastia järgi.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Osmanite riik · Näe rohkem »
Pannoonia
Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Pannoonia · Näe rohkem »
Püha maa
piibli järgi Püha maa (ka Püha Maa); heebrea keeles אֶרֶץ הַקוֹדֵשׁ Eretz HaQodesh, araabia keeles الأرض المقدسة Al-Arḍ Al-Muqaddasah) on Iisraeli nimi judaismis. Traditsiooniliselt nimetavad nii juudid kui ka mittejuudid seda piirkonda Palestiinaks. Muslimid ja kristlased nimetavad nõnda ka piirkonda Jordani jõe ja Vahemere vahel, mis hõlmab nii tänapäeva Iisraeli kui ka Palestiinat. See piirkond on osalt tähtis just Jeruusalemma religioosse tähenduse tõttu, kuna linn on püha nii judaismis, kristluses kui ka islamis. Püha maa tähtsus kristlastele oli üks ristisõdade ideoloogilisi aluseid, kuna Euroopa kristlased püüdsid vallutada maa seldžuki türklaste käest, kes olid selle omakorda saanud islamiusku araablastelt, kes vallutasid selle kristlikult Bütsantsi keisririigilt. Paljudesse püha maa paikadesse on juba sajandeid teinud palverännakuid eri usundite esindajad, sealhulgas juudid, kristlased ja muslimid. Kategooria:Iisrael Kategooria:Palestiina Kategooria:Pühapaigad Kategooria:Kristlus Kategooria:Islam Kategooria:Judaism Kategooria:Baha'i usk Kategooria:Aasia maad Kategooria:Lähis-Ida ajaloolised piirkonnad Kategooria:Lähis-Ida ajalugu.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Püha maa · Näe rohkem »
Põhja-Makedoonia
Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija) on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Põhja-Makedoonia · Näe rohkem »
Peloponnesos
Peloponnesose poolsaar satelliidilt nähtuna Peloponnesos (Πελοπόννησος; ´Pelopsi saar´; peamiselt keskajal ka Morea 'moorpuu') on poolsaar Kreekas poolsaar Joonia ja Egeuse mere vahel, mida ühendab mandriga Kórinthose maakitsus.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Peloponnesos · Näe rohkem »
Perun
Velest. Perun (vanavene keeles Перунъ) oli slaavi mütoloogias panteoni peajumal, äikese- ja kõuejumal.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Perun · Näe rohkem »
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Peterburi · Näe rohkem »
Pomakid
Pomakid on (bulgaaria keeles: Помаци (Pomatsi), türgi keeles Pomaklar) on termin, mida kasutatakse nende slaavi moslemite kohta, kes elavad Bulgaarias, Kirde-Kreekas ja Loode-Türgis.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Pomakid · Näe rohkem »
Punakasblond
Punakasblond ehk Veneetsia blond ehk maasikablond on juuksevärvus, mis on punase juuksevärvuse toonidest heledaim ja võrreldes blondide juustega kergelt punakas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Punakasblond · Näe rohkem »
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Rooma · Näe rohkem »
Roomlased
Roomlased on Rooma linna või riigi elanikud.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Roomlased · Näe rohkem »
Rumeenia
Rumeenia on riik Kagu-Euroopas Musta mere läänerannikul, lõunapiiriks on Doonau jõgi.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Rumeenia · Näe rohkem »
Rumeenlased
Rumeenlaste diasporaa Rumeenlased (endanimetus români) on Rumeenias elav romaani rahvas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Rumeenlased · Näe rohkem »
Samo
Samo asutas esimese teadaoleva slaavi hõimude poliitilise liidu, tuntud kui Samo riik (kuningriik või hõimuliit), mis ulatus Sileesiast tänapäeva Sloveeniani, valitsedes seda aastast 623 kuni oma surmani aastal 658.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Samo · Näe rohkem »
Sarmaadid
Sarmaadid (vanairaani keeles sarumatah 'vibukütt') olid iraani keelte hulka kuulunud keelt või keeli kõnelnud rändhõimud, kes liikusid Kesk-Aasiast Uurali mägede piirkonda umbes 5. sajandil eKr ning asustasid alasid Lõuna-Venemaal, Ukrainas ja Ida-Balkanil kuni nende kultuur hunnide vallutuste mõjul 4. sajandi paiku m.a.j. taandus või sulandus.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Sarmaadid · Näe rohkem »
Sassaniidide riik
Sassaniidide riik (pärsia Ērānshahr ja Ērān) oli viimane Iraani suurriik enne moslemite vallutusi.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Sassaniidide riik · Näe rohkem »
Serbia
Serbia faktiline territoorium Kosovo iseseisvumise järel Serbia Vabariik on merepiirita riik Euroopas Balkani poolsaare keskosas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Serbia · Näe rohkem »
Serbia keel
Serbia keel (srpski jezik, српски језик) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Serbia keel · Näe rohkem »
Serbia tsaaririik
Serbia tsaaririik (serbia keeles Српско Царство / Srpsko Carstvo) on historiograafiline mõiste riigile Balkani poolsaarel, mis tekkis keskaegsest Serbia kuningriigist.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Serbia tsaaririik · Näe rohkem »
Serbia-horvaadi keel
Serbohorvaadi keeleala (2005) Serbohorvaadi murded ehk ametlikult tunnustatud keeled (2006) Serbia-horvaadi keel (varem ka serbokroaadi keel ja serbohorvaadi keel; omanimetusega srpskohrvatski, hrvatskosrpski ehk bosansko-hrvatsko-srpski jezik; kirillitsas српскохрватски, хрватскосрпски ehk босанско-хрватско-српски језик) on lõunaslaavi keel või murderühm (diasüsteem).
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Serbia-horvaadi keel · Näe rohkem »
Serblased
Serblaste diasporaa Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Serblased · Näe rohkem »
Sirmium
Keisripalee varemed Sirmiumis Sirmium oli linn Pannoonias, Rooma keisririigi iidses provintsis.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Sirmium · Näe rohkem »
Slaavlased
Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Slaavlased · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Sloveenia · Näe rohkem »
Sloveenid
Sloveenide diasporaa Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Sloveenid · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Türgi · Näe rohkem »
Teema (haldusüksus)
Teemad Anatoolias aastal 950 Teema oli Bütsantsi haldusüksus.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Teema (haldusüksus) · Näe rohkem »
Teine Bulgaaria tsaaririik
Teine Bulgaaria tsaaririik (bulgaaria: Второ българско царство) oli keskaegne Bulgaaria riik aastatel 1185–1396 või kuni 1422.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Teine Bulgaaria tsaaririik · Näe rohkem »
Thessaloníki
Thessaloníki on Kreeka suuruselt teine linn, Kesk-Makedoonia piirkonna halduskeskus.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Thessaloníki · Näe rohkem »
Traakia
Traakia tänapäevased piirid Bulgaarias, Kreekas ja Türgis Traakia (bulgaaria keeles Тракия (Trakiya), kreeka keeles Θράκη (Thráki), türgi keeles Trakya) on ajalooline ja geograafiline piirkond Kagu-Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Traakia · Näe rohkem »
Traaklased
Traaklased olid indoeuroopa keelte hulka kuuluvat traakia keelt kõnelnud hõimud, kes asustasid Traakiat, ajaloolis-geograafilist piirkonda Balkani poolsaare kirdenurgas, praeguse Bulgaaria, Kirde-Kreeka, Ida-Serbia ning Türgi Euroopa-osa kohal.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Traaklased · Näe rohkem »
Tsaar
Tsaar (ladina sõnast caesar) on kuningale vastav valitsejatiitel, mida kasutati.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Tsaar · Näe rohkem »
Ukraina
Ukraina (ukraina keeles Україна Ukrajina) on riik Ida-Euroopas.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Ukraina · Näe rohkem »
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Ungari · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Ungarlased · Näe rohkem »
Veneetsia vabariik
Veneetsia vabariik (itaalia Serenissima Repubblica di Venezia) oli riik Aadria mere ääres aastatel 697–1797.
Uus!!: Lõunaslaavlased ja Veneetsia vabariik · Näe rohkem »
