Kiiremini kui brauser!
89 suhted: Aare Mäemets, Aerjalalised, Ahven, Allikas, Antsla jõgi, Autohtoonsus, Eesti entsüklopeedia, Endel Varep, Esimene maailmasõda, Fütoplankton, Habesääsklased, Harilik hink, Harilik pilliroog, Haug, Hõbekoger, Helle Simm, Hoovus, Ikkesvetikad, Järv, Järvkaisel, Jõeforell, Jõevähk, Jõgari järv, Kaelus-penikeel, Kalamaim, Kalaparasiidid, Kanada vesikatk, Kardhein, Karpkala, Karula kõrgustik, Kõrkja-roolind, Keriloomad, Kiisk, Klaasiksääsklased, Koger, Koha, Konnaosi, Koole, Laht, Latikas, Läik-penikeel, Limused, Linask, Litoraal, Majala (Võru), Makrofüüdid, Mäekülä, Mudamaim, Ondatra, Otepää kõrgustik, ..., Peipsi siig, Peled, Plankton, Rahvaluule, Ränivetikad, Rohevetikad, Rootsi, Säinas, Särg, Sõmerpalu sovhoos, Soo-alss, Surusääsklased, Takson, Tähk-vesikuusk, Teine maailmasõda, Tsüanobakterid, Tuttpütt, Uhtjärv, Ujuleht, Ujuv penikeel, Ummuksisolek, Urvaste ürgorg, Vaabina, Vaabina mõis, Valgus (kirjastus), Väheharjasussid, Väike Emajõgi, Väike nokik, Võhandu jõgi, Võru vald, Võrumaa, Vesi-kirburohi, Vesikirbulised, Vesikupp, Vesilestad, Vesiroos, Vingerjas, Zoobentos, Zooplankton. Laienda indeks (39 rohkem) »
Aare Mäemets
Aare Mäemets (18. jaanuar 1929 Tallinn – 24. november 2002) oli eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf.
Uus!!: Lõõdla järv ja Aare Mäemets · Näe rohkem »
Aerjalalised
Aerjalalised ehk kopepoodid (Copepoda) on lülijalgsete hõimkonda kuuluva aerjalgsete klassi alamklass (võidakse vaadelda ka seltsina aerjalgsete alamklassis).
Uus!!: Lõõdla järv ja Aerjalalised · Näe rohkem »
Ahven
Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Ahven · Näe rohkem »
Allikas
Simuna Katkuallikas Droonivideo Aegviidu siniallikatest Sopa allikas Esna allikajärv Inimtekkeline Purskav allikas Joogivee võtmiseks kohandatud allikas Horvaatia mägedes Allikas ehk läte on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale või veekogu põhja.
Uus!!: Lõõdla järv ja Allikas · Näe rohkem »
Antsla jõgi
Antsla jõgi on jõgi Lõuna-Eestis.
Uus!!: Lõõdla järv ja Antsla jõgi · Näe rohkem »
Autohtoonsus
Autohtoonsus ehk autogeensus on millegi moodustatus samas paigas, kus ta esineb.
Uus!!: Lõõdla järv ja Autohtoonsus · Näe rohkem »
Eesti entsüklopeedia
"Eesti entsüklopeedia" on eestikeelne üldentsüklopeedia, mis ilmus aastatel 1985–1989 pealkirjaga "Eesti nõukogude entsüklopeedia" (lühend ENE) ja alates 5.
Uus!!: Lõõdla järv ja Eesti entsüklopeedia · Näe rohkem »
Endel Varep
Endel Varep (3. september 1915 Staraja Russa – 13. aprill 1988) oli eesti geograaf, maastikuteadlane ja kartograafia ajaloolane.
Uus!!: Lõõdla järv ja Endel Varep · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Lõõdla järv ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Lõõdla järv ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Habesääsklased
Habesääsklased (Ceratopogonidae) on putukate sugukond, mis kuulub sääseliste alamseltsi.
Uus!!: Lõõdla järv ja Habesääsklased · Näe rohkem »
Harilik hink
Harilik hink (Cobitis taenia) on hinklaste sugukonda hinkude perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Harilik hink · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Lõõdla järv ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Haug
Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Haug · Näe rohkem »
Hõbekoger
Video hõbekogrest Kõrvemaal 2022. aasta oktoobris Hõbekoger (Carassius gibelio; sünonüüm (Carassius auratus gibelio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Hõbekoger kasvab harilikult 15–40 cm pikkuseks ja kuni 2 kg raskuseks. Keha on külgedelt lamenenud. Värvus varieerub suuresti keskkonnast tingituna ja on enamasti hõbehall kuni rohekashall. Suu on otseseisune ja poised puuduvad. Hõbekogre looduslik leviala on asub Kaug-Idas: Hiinas, Koreas ja Jaapani saartel. Sealt on teda kunstlikult levitatud eri piirkondadesse, kaasa arvatud Euroopa ja Austraalia. Eestis suhteliselt laialt levinud. Hõbekoger on soojalembene kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid ja järvi. Esineb ka riimveelises rannikumeres. Talub hästi hapnikuvaeseid tingimusi. Iseärasusena on hõbekoger võimeline paljunema ka ilma isaste hõbekokredeta, kasutades selleks teisi karpkalaliste liiki kuuluvaid isaseid. Nii viljastatud marjast arenevad välja emased hõbekogred, nii-öelda kloonid. Seetõttu koosneb osades veekogudes hõbekokrede populatsioon peamiselt emastest. Hõbekokre aetakse mõnikord segi tavalise ehk kuldkogrega.
Uus!!: Lõõdla järv ja Hõbekoger · Näe rohkem »
Helle Simm
Helle Simm (neiuna Helle Luberg; 23. jaanuar 1920 Tallinn – 7. oktoober 1991 Tallinn) oli eesti hüdrobioloog ja hüdrokeemik, bioloogiadoktor (1972; professor 1976), Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1977).
Uus!!: Lõõdla järv ja Helle Simm · Näe rohkem »
Hoovus
Hoovused maailmameres Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Uus!!: Lõõdla järv ja Hoovus · Näe rohkem »
Ikkesvetikad
Ikkesvetikad (Zygnematophyceae) on klass rohevetikaid.
Uus!!: Lõõdla järv ja Ikkesvetikad · Näe rohkem »
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Uus!!: Lõõdla järv ja Järv · Näe rohkem »
Järvkaisel
Järvkaisel ehk järvekõrkjas (Schoenoplectus lacustris, sünonüüm Scirpus lacustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv veetaim.
Uus!!: Lõõdla järv ja Järvkaisel · Näe rohkem »
Jõeforell
Jõeforell (rahvapäraselt: hõrnas; Salmo trutta morpha fario) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Jõeforell · Näe rohkem »
Jõevähk
Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk (Astacus astacus) on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne.
Uus!!: Lõõdla järv ja Jõevähk · Näe rohkem »
Jõgari järv
Jõgari järv (ka Kalatiik nr. 4) on järv Võru maakonnas Antsla vallas Antsu külas.
Uus!!: Lõõdla järv ja Jõgari järv · Näe rohkem »
Kaelus-penikeel
Kaelus-penikeel (Potamogeton perfoliatus) on taimeliik penikeeleliste sugukonnas penikeele perekonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Kaelus-penikeel · Näe rohkem »
Kalamaim
Kalamaim (ka maim) on kalade vastsele järgnev noorjärk.
Uus!!: Lõõdla järv ja Kalamaim · Näe rohkem »
Kalaparasiidid
''Anilocra gigantea'' parasiit lõpustel Kalaparasiidid ehk kalanugilised on kalade kehas, kehapinnal, lõpustel või silmades elavad üherakulised või hulkraksed parasiidid, kes toituvad kala kudedest.
Uus!!: Lõõdla järv ja Kalaparasiidid · Näe rohkem »
Kanada vesikatk
Kanada vesikatk (Elodea canadensis, sünonüüm Anacharis canadensis) on kilbukaliste sugukonda vesikatku perekonda kuuluv mitmeaastane veesisene taim (elodeiid); invasiivne võõrliik.
Uus!!: Lõõdla järv ja Kanada vesikatk · Näe rohkem »
Kardhein
Kardhein (Ceratophyllum) on taimeperekond kardheinaliste sugukonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Kardhein · Näe rohkem »
Karpkala
Karpkala (Cyprinus carpio) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Karpkala · Näe rohkem »
Karula kõrgustik
Karula maastik Karula kõrgustik on kuhjekõrgustik, mis asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonnas.
Uus!!: Lõõdla järv ja Karula kõrgustik · Näe rohkem »
Kõrkja-roolind
pisi Kõrkja-roolind (Acrocephalus schoenobaenus) on põõsalindlaste sugukonda roolinnu perekonda kuuluv lind.
Uus!!: Lõõdla järv ja Kõrkja-roolind · Näe rohkem »
Keriloomad
Keriloomad ehk rotatoorid (Rotifera ehk Rotatoria) on kosmopoliitne alamate loomade hõimkond, kuhu kuuluvad mikroskoopilised pseudotsöloomiga loomad.
Uus!!: Lõõdla järv ja Keriloomad · Näe rohkem »
Kiisk
Kiisa levila Kiisk (Acerina cernua või Gymnocephalus cernuus) on ahvenlaste sugukonda kiisa perekonda kuuluv väike röövkala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Kiisk · Näe rohkem »
Klaasiksääsklased
Klaasiksääsklased (Chaoboridae) on sääseliste alamseltsi kuuluv sugukond täismoondelisi putukaid.
Uus!!: Lõõdla järv ja Klaasiksääsklased · Näe rohkem »
Koger
Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste sugukonda kogre perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Koger · Näe rohkem »
Koha
Koha (Sander lucioperca) on ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Koha · Näe rohkem »
Konnaosi
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Konnaosi · Näe rohkem »
Koole
Põhja-Iirimaal asunud koole Koole (omastav: koolme) ehk koolmekoht on ülepääsuks sobiv madal koht jões.
Uus!!: Lõõdla järv ja Koole · Näe rohkem »
Laht
Donostia linna kaardilt on näha vähemalt kaks maismaasse ulatuvat lahte Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa.
Uus!!: Lõõdla järv ja Laht · Näe rohkem »
Latikas
Latikas (Abramis brama) on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Latikas · Näe rohkem »
Läik-penikeel
Läik-penikeel (Potamogeton lucens) on taimeliik penikeeleliste sugukonnas penikeele perekonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Läik-penikeel · Näe rohkem »
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Uus!!: Lõõdla järv ja Limused · Näe rohkem »
Linask
Linask (Tinca tinca L.) on mageveekala, kes kuulub kiiruimsete (Actinopterygii) klassi, karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi ja karpkalaste (Cyprinidae) sugukonda.
Uus!!: Lõõdla järv ja Linask · Näe rohkem »
Litoraal
Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.
Uus!!: Lõõdla järv ja Litoraal · Näe rohkem »
Majala (Võru)
Majala on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Lõõdla järv ja Majala (Võru) · Näe rohkem »
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Uus!!: Lõõdla järv ja Makrofüüdid · Näe rohkem »
Mäekülä
Mäekülä (aastani 1997 Mäe-Järvere) on küla Võru maakonnas Võru vallas.
Uus!!: Lõõdla järv ja Mäekülä · Näe rohkem »
Mudamaim
Mudamaim (Leucaspius delineatus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Mudamaim · Näe rohkem »
Ondatra
Ondatra (mitteametlikult ka piisamrott) (Ondatra zibethicus) on poolvee-eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Ondatra · Näe rohkem »
Otepää kõrgustik
Kaarnajärv Maastik Lutike lähedal Tee Tamsa ja Etsaste vahel Harimäe tornist Maastik Saverna ja Valgjärve vahel Pühajärv Otepää kõrgustik on kõrgustik Lõuna-Eestis. Asub Otepää linna ning Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.
Uus!!: Lõõdla järv ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »
Peipsi siig
Peipsi siig ehk ihes (Coregonus lavaretus maraenoides) on lõhelaste sugukonda kuuluva merisiia alamliik.
Uus!!: Lõõdla järv ja Peipsi siig · Näe rohkem »
Peled
Peled (Coregonus peled) on lõhelaste sugukonda kuuluv mageveekala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Peled · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Lõõdla järv ja Plankton · Näe rohkem »
Rahvaluule
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta.
Uus!!: Lõõdla järv ja Rahvaluule · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Lõõdla järv ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Lõõdla järv ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Lõõdla järv ja Rootsi · Näe rohkem »
Säinas
Säinas (Leuciscus idus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Säinas · Näe rohkem »
Särg
Särg (Rutilus rutilus) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Särg · Näe rohkem »
Sõmerpalu sovhoos
Sõmerpalu sovhoos oli sovhoos Võru rajoonis Sõmerpalu külanõukogus.
Uus!!: Lõõdla järv ja Sõmerpalu sovhoos · Näe rohkem »
Soo-alss
Soo-alss (Eleocharis palustris) on lõikheinaliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Uus!!: Lõõdla järv ja Soo-alss · Näe rohkem »
Surusääsklased
Surusääsklased ehk hironomiidid (Chironomidae) on suur sugukond sääselisi, keda praeguseks on teada üle 3500 liigi.
Uus!!: Lõõdla järv ja Surusääsklased · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Lõõdla järv ja Takson · Näe rohkem »
Tähk-vesikuusk
Tähk-vesikuusk (ka tähkjas vesikuusk ja päine vesikuusk; Myriophyllum spicatum) on veesisene taim, kes kasvab seisvas või aeglasevoolulises vees.
Uus!!: Lõõdla järv ja Tähk-vesikuusk · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Lõõdla järv ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Lõõdla järv ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tuttpütt
Munad Tuttpütt (Podiceps cristatus) on umbes varesesuurune lind pütlaste sugukonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Tuttpütt · Näe rohkem »
Uhtjärv
Uhtjärv ehk Uhtijärv on järv Võru maakonnas Antsla vallas, Otepää kõrgustiku kaguserval Urvaste ürgorus.
Uus!!: Lõõdla järv ja Uhtjärv · Näe rohkem »
Ujuleht
Ujulehed on veepinnal ujuvad lehed vee- ja sootaimedel.
Uus!!: Lõõdla järv ja Ujuleht · Näe rohkem »
Ujuv penikeel
Ujuv penikeel (Potamogeton natans) on taimeliik penikeeleliste sugukonna penikeele perekonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Ujuv penikeel · Näe rohkem »
Ummuksisolek
Ummuksisolek ehk ummuksisse jäämine on veekogu seisund, kus vees lahustunud hapniku puudus põhjustab veeorganismide (eelkõige hapnikurikkamat vett vajavate kalaliikide) surma.
Uus!!: Lõõdla järv ja Ummuksisolek · Näe rohkem »
Urvaste ürgorg
Antsla–Kanepi tee Urvaste ürgorus. Taamal Urvaste kirik. Urvaste ürgorg (ka Urvaste-Lõõdla ürgorg) on ürgorg Lõuna-Eestis.
Uus!!: Lõõdla järv ja Urvaste ürgorg · Näe rohkem »
Vaabina
Vaabina on küla Võru maakonnas Antsla vallas.
Uus!!: Lõõdla järv ja Vaabina · Näe rohkem »
Vaabina mõis
Vaabina mõis (saksa keeles Uelzen) oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Uus!!: Lõõdla järv ja Vaabina mõis · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Lõõdla järv ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Väheharjasussid
Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) on rõngusside hõimkonda kuuluv alamklass.
Uus!!: Lõõdla järv ja Väheharjasussid · Näe rohkem »
Väike Emajõgi
Väike Emajõgi (võru keeles Väikene Imäjõgi) on jõgi Eestis.
Uus!!: Lõõdla järv ja Väike Emajõgi · Näe rohkem »
Väike nokik
Väike nokik (Bosmina longirostris) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väike vähike.
Uus!!: Lõõdla järv ja Väike nokik · Näe rohkem »
Võhandu jõgi
Võhandu jõgi on pikim täies ulatuses Eesti territooriumil asuv jõgi.
Uus!!: Lõõdla järv ja Võhandu jõgi · Näe rohkem »
Võru vald
Võru vald on omavalitsusüksus Eestis Võru maakonnas.
Uus!!: Lõõdla järv ja Võru vald · Näe rohkem »
Võrumaa
Võrumaa (saksa keeles Kreis Werro; võru keeles Võromaa) oli ajalooline maakond Eestis.
Uus!!: Lõõdla järv ja Võrumaa · Näe rohkem »
Vesi-kirburohi
Vesi-kirburohi ehk vesi-kirbutatar (Polygonum amphibium või Persicaria amphibia) on veekogude kaldal või madalas vees kasvav taim.
Uus!!: Lõõdla järv ja Vesi-kirburohi · Näe rohkem »
Vesikirbulised
Vesikirbulised ehk kladotseerid (Diplostraca/Cladocera) on selts väikeseid vähke lõpusjalgsete klassist.
Uus!!: Lõõdla järv ja Vesikirbulised · Näe rohkem »
Vesikupp
Vesikupp (Nuphar) on vesiroosilaadsete seltsi vesiroosiliste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Lõõdla järv ja Vesikupp · Näe rohkem »
Vesilestad
Vesilestad (Hydrachnidia) on väga liigirikas väikeste ämblikulaadsete rühm, keda on jaotatud üle 50 sugukonda.
Uus!!: Lõõdla järv ja Vesilestad · Näe rohkem »
Vesiroos
Valge vesiroos Vesiroos (Nymphaea) on kosmopoliitne taimede perekond vesiroosiliste sugukonnast.
Uus!!: Lõõdla järv ja Vesiroos · Näe rohkem »
Vingerjas
Vingerjas (Misgurnus fossilis) on karpkalaliste seltsi hinklaste sugukonda kuuluv kala.
Uus!!: Lõõdla järv ja Vingerjas · Näe rohkem »
Zoobentos
Zoobentos ehk põhjaloomastik on mingi veekogu bentaali asustavad loomorganismid.
Uus!!: Lõõdla järv ja Zoobentos · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Lõõdla järv ja Zooplankton · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Haavajärv, Leedla järv, Leedva järv, Luhaotsa järv, Lõõdva järv.
