Sisukord
31 suhted: Apsiid, Arp Schnitger, Barokk, Bernt Notke, Donaator, Gooti kunst, Heinrich Lõvi, Kabel, Kaitsepühak, Kodakirik, Kooriruum, Koorivõre, Läänemeri, Maarja, Nikolaus, Palmipuudepüha, Piilar, Raad, Reformatsioon, Ristija Johannes, Romaani kunst, Saksa keel, Tellis, Tiibaltar, Toomkapiitel, Transept, Triumfirist, Võlv, Viil (arhitektuur), 1247, 1942.
Apsiid
Hallikalt varjundatud on apsiidi asukoht basilikaalse kiriku põhiplaanil Apsiid (kreeka keeles hapsis 'võlv, ümarus' ning ladina keeles apsis 'võlv, kaar') on poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. Kirikuarhitektuuris on apsiidid tavapäraselt pikihoone kesklöövi idapoolses osas, kuid neid ehitati olenevalt arhitektuuristiilist ka külglöövide ning põikhoonete juurde.
Vaata Lübecki toomkirik ja Apsiid
Arp Schnitger
Arp Schnitger (ristitud 9. juulil 1648 Golzwardenis (tänapäeva Brakes); maetud 28. juulil 1719 Hasselwerderis (tänapäeva Hamburgis Neuenfeldes)) oli saksa oreliehitaja.
Vaata Lübecki toomkirik ja Arp Schnitger
Barokk
Barokk on 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele omane stiil.
Vaata Lübecki toomkirik ja Barokk
Bernt Notke
Tallinna Püha Vaimu kiriku altar (1483) Bernt Notke "Püha Gregoriuse missa", millel paavsti mitrat hoidvat põlvitavat preestrit, kes vaatab pildist välja, on peetud Notke autoportreeks Notke teos "Püha Jüri ja lohe" Stockholmi vanalinnas (1435 Lassan – talv 1508/1509 Lübeck) oli saksa maalikunstnik ja skulptor.
Vaata Lübecki toomkirik ja Bernt Notke
Donaator
Donaator (ladina keeles donator sõnast donare 'annetama') oli keskajal ja varauusajal kunstiteose tellija ja finantseerija.
Vaata Lübecki toomkirik ja Donaator
Gooti kunst
Salisbury katedraali võlvid Pariisi Jumalaema kiriku roosaken Gooti kunst ehk gootika, ka gooti stiil on kunstistiil keskaja Lääne-Euroopas.
Vaata Lübecki toomkirik ja Gooti kunst
Heinrich Lõvi
Heinrich Lõvi (saksa keeles Heinrich der Löwe; 1129 – 6. august 1195) oli Welfi dünastiast pärit saksa ülik, Baieri (vastavalt Heinrich III (1154–1195) ja Saksimaa hertsog Heinrich XII (1142–1195) nime all).
Vaata Lübecki toomkirik ja Heinrich Lõvi
Kabel
Sixtuse kabel Vatikanis on maailma tuntumaid kabeleid Jõelähtme vallas on vanim terviklikul kujul säilinud keskaegne kivikabel Eestis Palermo ''Cappella Palatina'' sisevaade Cappella dei magi, Palazzo Medici-Riccardi Firenzes Versailles's Kabel (keskaja ladina keeles capella, hilisladina sõnast cappa 'mantel') on kirikutaoline sakraalehitis.
Vaata Lübecki toomkirik ja Kabel
Kaitsepühak
Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus Domenico Ghirlandaio maalil 1480. aastast Kaitsepühak ehk patroon on katoliku ja õigeusu kirikus pühak, keda peetakse konkreetse kiriku, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks.
Vaata Lübecki toomkirik ja Kaitsepühak
Kodakirik
Kodakiriku sisevaade Kodakirik on mitmelööviline kirikutüüp, kus löövid erinevalt basiilikast on pikihoones võrdse kõrgusega ja kaetud ühise katusega.
Vaata Lübecki toomkirik ja Kodakirik
Kooriruum
Koori asukoht kiriku põhiplaanil Koor (kreeka choros) ehk kooriruum on sakraalarhitektuuris kiriku idaosas olev ruum, kus asub peaaltar.
Vaata Lübecki toomkirik ja Kooriruum
Koorivõre
Koorivõre ehk koorivahevõre (ladina keeles cancelli) on kiriku koori pikihoonest eraldav ažuurne või avadega konstruktsioon.
Vaata Lübecki toomkirik ja Koorivõre
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Lübecki toomkirik ja Läänemeri
Maarja
Raffael. Sixtuse madonna. 1512–1513 Maarja (ka neitsi Maarja, vanakreeka keeles Μαριάμ Mariám, lühemalt Μαρία María; heebrea keeles מרים Maryām; aramea keeles ܡܪܝܡ Mariam) on kristluse rajaja Jeesuse ema, kelle abikaasa oli puusepp Joosep ja kelle tegevuse peamine allikas on Uus Testament.
Vaata Lübecki toomkirik ja Maarja
Nikolaus
Õigeusu ikoon, u 1300 Piero di Cosimo "Püha Nikolaus", 1480–1490 Püha Nikolaus (ka Nikolaus Myrast, püha Nikolai ja Nikolai Imetegija; 270–343) oli Ida-Rooma keisririigi Väike-Aasia poolsaare lõunaküljel asunud Lüükia provintsi Myra linna peapiiskop, kristlik pühak.
Vaata Lübecki toomkirik ja Nikolaus
Palmipuudepüha
Palmipuudepüha on kristlikus traditsioonis liikuv püha, mis langeb pühapäevale nädal enne esimest ülestõusmispüha.
Vaata Lübecki toomkirik ja Palmipuudepüha
Piilar
Piilar (ladina pila, saksa Pfeiler) on mõiste, mida kasutatakse väljaspool klassikalist antiiki enamasti kandilise ristlõikega tugiposti kohta, mis kannab laekonstruktsiooni, kaart või võlvi.
Vaata Lübecki toomkirik ja Piilar
Raad
raekoda Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan.
Vaata Lübecki toomkirik ja Raad
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Vaata Lübecki toomkirik ja Reformatsioon
Ristija Johannes
Jeesuse ristimine (Pietro Perugino, u 1481 ja 1483 vahel) Ristija Johannes (Tizian, 1542) Ristija Johannes (idakirikus ka Johannes Eelkäija, vanakreeka: Ἰωάννης ὁ βαπτίζων) oli Vana Testamendi viimane ja Uue Testamendi esimene prohvet.
Vaata Lübecki toomkirik ja Ristija Johannes
Romaani kunst
Cluny kloostrikirik Romaani kiriku raidportaal. Pons, Charente-Maritime valgmiku aknad Romaani ristvõlv (servjoonvõlv) Romaani kunst, ka romaanika või romaani stiil on kunstistiil, mis oli keskajal levinud üle kogu Lääne-Euroopa ja seega esimene suuremat piirkonda hõlmav kunstistiil pärast Vana-Rooma kunsti.
Vaata Lübecki toomkirik ja Romaani kunst
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Lübecki toomkirik ja Saksa keel
Tellis
Telliskivisein Tellis ehk telliskivi on ehitusel kasutatav väike üldiselt risttahukakujuline ehituskivi.
Vaata Lübecki toomkirik ja Tellis
Tiibaltar
Tiibaltar Saksamaa kirikus Tiibaltar ehk kappaltar on gooti altar, millel on kinnitatud korpuse küljes liikuvad osad (tiivad).
Vaata Lübecki toomkirik ja Tiibaltar
Toomkapiitel
Toomkapiitel on vaimulike nõukogu toomkiriku juures.
Vaata Lübecki toomkirik ja Toomkapiitel
Transept
Transepti asukoht kiriku põhiplaanil Transept (ladina keele sõnadest trans 'üle-', 'läbi-' ja saeptum 'tara') ehk põikhoone ehk risthoone, ka ristlööv on kiriku basilikaalset pikihoonet risti läbiv ruumiosa, mis muudab kiriku põhiplaani ristikujuliseks.
Vaata Lübecki toomkirik ja Transept
Triumfirist
Triumfirist (ladina keeles crux triumphalis) ehk võidukaarerist on monumentaalne krutsifiks, mis keskaegse kiriku sisustuses asetses kõrgel kohal võidukaares, toetudes enamasti võidukaare külgedesse kinnitatud risttalale.
Vaata Lübecki toomkirik ja Triumfirist
Võlv
Silindervõlvi osad: (1) lukukivi; (2) kiilukivi; (3) selg; (4) võlvikand; (5) palend; (6) võlvi kõrgus; (7) sambavahe Võlv on kaarekujulise ristlõikega ruumiline kandetarind.
Vaata Lübecki toomkirik ja Võlv
Viil (arhitektuur)
Viilud on värvitud kollaseks Viil ehk viiluväli on ehitise katuse (enamasti viilkatuse) otsas olev seinapind.
Vaata Lübecki toomkirik ja Viil (arhitektuur)
1247
1247.
Vaata Lübecki toomkirik ja 1247
1942
1942.
Vaata Lübecki toomkirik ja 1942
Tuntud ka kui Lüübeki toomkirik.