Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Märgumine

Index Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

44 suhted: Adhesioon, Adsorptsioon, Üleslükkejõud, Elavhõbe, Energia, Energia miinimumi printsiip, Füüsikaline süsteem, Gaas, Hüdrofiilsus, Hüdrofoobsus, Hüsterees, Homogeensus ja heterogeensus, Jäikus, Jõud, Kapillaarsus, Keemiline side, Keha, Kera, Keraamika, Klaas, Kohesioon, Kolmnurk, Koosinus, Kovalentne side, Lüofiilsus, Lüofoobsus, Märgumine, Metallid, Metalliline side, Molekul, Philosophical Transactions of the Royal Society, Piirpind, Pindaktiivsed ained, Pindala, Pindpinevus, Pinnanähtused, Siinus, Tahkis, Termodünaamika, Tilk, Van der Waalsi jõud, Vedelik, Vesi, Vesinikside.

Adhesioon

Adhesioon on molekulaarjõududest (adhesioonijõududest) tulenev erinevatest materjalidest kehade pindade või erinevat tüüpi osakeste (molekulide või aatomite) üksteise külge kinnijäämine.

Uus!!: Märgumine ja Adhesioon · Näe rohkem »

Adsorptsioon

Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale.

Uus!!: Märgumine ja Adsorptsioon · Näe rohkem »

Üleslükkejõud

Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.

Uus!!: Märgumine ja Üleslükkejõud · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.

Uus!!: Märgumine ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Märgumine ja Energia · Näe rohkem »

Energia miinimumi printsiip

Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.

Uus!!: Märgumine ja Energia miinimumi printsiip · Näe rohkem »

Füüsikaline süsteem

Terminil "süsteem" on füüsikas tehniline tähendus.

Uus!!: Märgumine ja Füüsikaline süsteem · Näe rohkem »

Gaas

Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastasmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Märgumine ja Gaas · Näe rohkem »

Hüdrofiilsus

Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega.

Uus!!: Märgumine ja Hüdrofiilsus · Näe rohkem »

Hüdrofoobsus

Hüdrofoobsus on aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega.

Uus!!: Märgumine ja Hüdrofoobsus · Näe rohkem »

Hüsterees

Hüsterees (kreeka k hysteresis hilinemine) on süsteemi või keha omadus, mis aeglustab süsteemi muutumist või takistab selle ennistumist esialgsesse olekusse.

Uus!!: Märgumine ja Hüsterees · Näe rohkem »

Homogeensus ja heterogeensus

Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.

Uus!!: Märgumine ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »

Jäikus

Jäikus on keha võime koormuse all vastu panna kuju ja mõõtmete muutumisele ehk deformeerimisele.

Uus!!: Märgumine ja Jäikus · Näe rohkem »

Jõud

Jõud on kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju.

Uus!!: Märgumine ja Jõud · Näe rohkem »

Kapillaarsus

Vedelikusamba meniskite kujud eri vedelikes Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides.

Uus!!: Märgumine ja Kapillaarsus · Näe rohkem »

Keemiline side

Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.

Uus!!: Märgumine ja Keemiline side · Näe rohkem »

Keha

Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass.

Uus!!: Märgumine ja Keha · Näe rohkem »

Kera

right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.

Uus!!: Märgumine ja Kera · Näe rohkem »

Keraamika

Amforad Keraamika (vanakreeka sõnast keramos 'savi') on põletatud savist esemed.

Uus!!: Märgumine ja Keraamika · Näe rohkem »

Klaas

klaasitehases Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.

Uus!!: Märgumine ja Klaas · Näe rohkem »

Kohesioon

Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud. Adhesioonijõud (klaasi suhtes) on nõrgemad ja seetõttu ei valgu klaasnõus laiali Kohesioon ehk nidusus on molekulaarjõududest tingitud seos ühe ja sama aine molekulide vahel.

Uus!!: Märgumine ja Kohesioon · Näe rohkem »

Kolmnurk

Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.

Uus!!: Märgumine ja Kolmnurk · Näe rohkem »

Koosinus

Täisnurkne kolmnurk. Koosinus ehk koosinusfunktsioon (sümbol: cos) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.

Uus!!: Märgumine ja Koosinus · Näe rohkem »

Kovalentne side

Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.

Uus!!: Märgumine ja Kovalentne side · Näe rohkem »

Lüofiilsus

Lüofiilsus on aine (keha) ja vedeliku tugev vastastikmõju.

Uus!!: Märgumine ja Lüofiilsus · Näe rohkem »

Lüofoobsus

Lüofoobsus on nähtus, kus vedeliku ja aine (keha) vahel vastastikmõju puutub.

Uus!!: Märgumine ja Lüofoobsus · Näe rohkem »

Märgumine

Veetilgad puitu märgamas Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali.

Uus!!: Märgumine ja Märgumine · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Märgumine ja Metallid · Näe rohkem »

Metalliline side

Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.

Uus!!: Märgumine ja Metalliline side · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Märgumine ja Molekul · Näe rohkem »

Philosophical Transactions of the Royal Society

Philosophical Transactionsi esimese köite kaas (1665-1666) Philosophical Transactions of the Royal Society (Kuningliku Seltsi Filosoofilised Toimetised; Phil. Trans.) on teadusajakiri, mida annab välja Londoni Kuninglik Selts.

Uus!!: Märgumine ja Philosophical Transactions of the Royal Society · Näe rohkem »

Piirpind

Piirpind on erinevate keskkondade (faaside) kokkupuutepind.

Uus!!: Märgumine ja Piirpind · Näe rohkem »

Pindaktiivsed ained

Pindaktiivse aine molekulide paiknemine veepinnal Pindaktiivne aine (ka pindis; lühendatult PAA) on aine, millel on võime koguneda faaside piirpinnale ja vähendada selle pinnaenergiat. Pindaktiivsed ained on levinud sünteetilistes pesemisvahendites, taimekaitsevahendeis ja mujal.

Uus!!: Märgumine ja Pindaktiivsed ained · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Uus!!: Märgumine ja Pindala · Näe rohkem »

Pindpinevus

Liuskurlased püsivad veepinnal tänu pindpinevusele Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile.

Uus!!: Märgumine ja Pindpinevus · Näe rohkem »

Pinnanähtused

Pinnanähtused on füüsikas nähtused, mis esinevad erinevate faaside piirpinnal olevatel molekulidel.

Uus!!: Märgumine ja Pinnanähtused · Näe rohkem »

Siinus

400px Siinus ehk siinusfunktsioon (sümbol: sin) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.

Uus!!: Märgumine ja Siinus · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Märgumine ja Tahkis · Näe rohkem »

Termodünaamika

Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Uus!!: Märgumine ja Termodünaamika · Näe rohkem »

Tilk

Tilk (ka piisk) on väike kogus vedelikku, mis on kas täielikult või peaaegu ümbritsetud vabapinnaga.

Uus!!: Märgumine ja Tilk · Näe rohkem »

Van der Waalsi jõud

Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.

Uus!!: Märgumine ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Märgumine ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Märgumine ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinikside

Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.

Uus!!: Märgumine ja Vesinikside · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Märgamine.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »