Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Mõisad Tartu linnas

Index Mõisad Tartu linnas

Mõisad Tartu linnas on loetelu mõisatest, mille hooned asuvad või on asunud Tartu linna piirides.

66 suhted: Annelinn, Annemõisa tänav, Biomeedikum, Eesti Maaülikool, Eesti Rahva Muuseum, Eha tänav (Tartu), Emajõe ürgorg, Forseliuse park, Forseliuse seminar, Hektar, Itaalia, Jaama mõis, Jaamamõisa, Karjamõis, Karlova, Karlova mõis, Keskaeg, Lauamõis, Lõuna-Eesti, Maarjamõisa mõis, Mõisasüda, Nõlvaku tänav, Piiskopi mõis, Poola kuningas, Puiestee, Puiestee tänav, Raadi mõis, Raadi-Kruusamäe, Ravila, Riia tänav, Rootsi, Rootsi aeg, Ropka, Ropka mõis, Ropka tee, Suur kaar, Tamme mõis (Nõo), Tammelinn, Tartu, Tartu Ülikool, Tartu Maarja Kool, Tartu raad, Tähe tänav, Tähtvere, Tähtvere mõis, Vasula mõis, 1584, 16. sajand, 1601, 1625, ..., 1630, 1684, 17. sajand, 1733, 1793, 18. sajand, 1847, 19. sajand, 1911, 1919, 1923, 1944, 1992, 20. sajand, 2006, 2011. Laienda indeks (16 rohkem) »

Annelinn

Annelinna hooned Annelinn on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe vasakul kaldal.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Annelinn · Näe rohkem »

Annemõisa tänav

Annemõisa tänav on tänav Tartus, Annelinnas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Annemõisa tänav · Näe rohkem »

Biomeedikum

Biomeedikum (ka Biomedicum) on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Biomeedikum · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Eesti Rahva Muuseum

Eesti Rahva Muuseumis on tallel hulgaliselt materjale Eesti ajaloo ja kultuuri kohta. Friedrich Siegmund Sterni etnograafiline litograafia 19. sajandist. Eesti Rahva Muuseum on Eesti kultuuri ja Eesti ajaloo ning soome-ugri rahvaste muuseum Tartus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Eesti Rahva Muuseum · Näe rohkem »

Eha tänav (Tartu)

Eha tänav (Tartu linnavolikogu otsus 14. maist 1936, varasemad nimed Eliisabeti tänav, Elisabethstraße) on tänav Tartus Karlova linnajaos, mille pikkus on 660 m. Tänav algab Võru tänavalt, ristub Kesk, Tähe ja Salme tänavaga ning lõpeb teispool Salmet väikese tupikuga.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Eha tänav (Tartu) · Näe rohkem »

Emajõe ürgorg

Emajõe ürgorg on ürgorg, milles voolab Suur-Emajõgi.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Emajõe ürgorg · Näe rohkem »

Forseliuse park

Forseliuse park on park Tartus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Forseliuse park · Näe rohkem »

Forseliuse seminar

Forseliuse seminar rajati Bengt Gottfried Forseliuse poolt aastal 1684.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Forseliuse seminar · Näe rohkem »

Hektar

Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Hektar · Näe rohkem »

Itaalia

Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Itaalia · Näe rohkem »

Jaama mõis

Jaama mõis (saksa keeles Jama) oli linnamõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Jaama mõis · Näe rohkem »

Jaamamõisa

Jaamamõisa on Tartu linnaosa Tartu kirdeosas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Jaamamõisa · Näe rohkem »

Karjamõis

Puhtu karjamõis rajati 1857. aastal. Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Karjamõis · Näe rohkem »

Karlova

Tartu Loomemajanduse Keskus, Kalevi 13. Karlova on Tartu linnaosa, mis asub Emajõe paremal kaldal kesklinna ja Ropka linnaosa vahel.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Karlova · Näe rohkem »

Karlova mõis

Karlova mõisa härrastemaja 2010. aasta märtsis Osa mõisa peahoonest on nüüdseks restaureeritud Karlova mõis (saksa keeles Karlowa) oli mõis Tartus, nüüdses Karlova linnaosas, üks esimesi uusgooti stiilis mõisaid Eestis.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Karlova mõis · Näe rohkem »

Keskaeg

Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Keskaeg · Näe rohkem »

Lauamõis

Lauamõis (ka elatismõis) (saksa keeles Tafelgut) oli mõis, mille sissetulekud läksid teatud isikute (valitseja, komandant, piiskop) või institutsioonide (klooster, toomkapiitel, rüütelkond) ülalpidamiseks.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Lauamõis · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast põhjas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Maarjamõisa mõis

Maarjamõisa mõis (ka Maarjamõis; saksa keeles Marienhof) oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Maarjamõisa mõis · Näe rohkem »

Mõisasüda

Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttp://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Mõisasüda · Näe rohkem »

Nõlvaku tänav

Nõlvaku tänav on tänav Tartus Annelinna ja Ihaste linnaosade servas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Nõlvaku tänav · Näe rohkem »

Piiskopi mõis

Piiskopi mõis (saksa keeles Bischofshof) oli riigimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Piiskopi mõis · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Puiestee

Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Puiestee · Näe rohkem »

Puiestee tänav

Puiestee tänav Puiestee tänav Puiestee tänav (saksa keeles Alleestraße) on tänav Tartus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Puiestee tänav · Näe rohkem »

Raadi mõis

Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Raadi mõis · Näe rohkem »

Raadi-Kruusamäe

Raadi-Kruusamäe on Tartu linnaosa ja paikneb Tartu kirdeosas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Raadi-Kruusamäe · Näe rohkem »

Ravila

Ravila on alevik Harju maakonna Kose vallas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ravila · Näe rohkem »

Riia tänav

Võidu silla juures Riia tänav on tänav Tartus, üks linna peatänavaid.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Riia tänav · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi aeg

Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Rootsi aeg · Näe rohkem »

Ropka

Ropka on linnaosa Tartu lõunaosas, Emajõe paremkaldal.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ropka · Näe rohkem »

Ropka mõis

Ropka mõisa peahoone Ropka mõis (varem Karlevere) (saksa keeles Ropkoy, varem Karlefer ja Taubenhof) oli rüütlimõis Tartumaal Tartu-Maarja kihelkonnas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ropka mõis · Näe rohkem »

Ropka tee

Ropka tee on tänav Tartus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Ropka tee · Näe rohkem »

Suur kaar

Suur-kaar Tamme gümnaasiumi juures Suur kaar on tänav Tartus Tammelinnas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Suur kaar · Näe rohkem »

Tamme mõis (Nõo)

Tamme mõisa peahoone Tamme mõis oli Tähtvere mõisa karjamõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tamme mõis (Nõo) · Näe rohkem »

Tammelinn

Tammelinna linnaosa asub Tartu edelaosas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tammelinn · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Tartu Maarja Kool

Tartu Maarja Kool on munitsipaalkool Tartus, kus õpivad mõõduka, raske ja sügava vaimse alaarenguga õpilased.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu Maarja Kool · Näe rohkem »

Tartu raad

Tartu raad oli Tartu linna kohtu- ja valitsusorgan keskajast (olemasolu esimest korda mainitud 1262) kuni 1889.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tartu raad · Näe rohkem »

Tähe tänav

Tähe 20 Tähe 95 Tähe tänav on 4,1 km pikkune tänav Tartus.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tähe tänav · Näe rohkem »

Tähtvere

Tähtvere on Tartu linnaosa, mis paikneb Tapa–Tartu raudtee ja Emajõe vahelisel maa-alal Tartu loodeosas.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tähtvere · Näe rohkem »

Tähtvere mõis

Mõisa uus peahoone Tähtvere mõis (saksa keeles Techelfer) oli rüütlimõis Nõo kihelkonnas Tartumaal.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Tähtvere mõis · Näe rohkem »

Vasula mõis

Vasula mõis (saksa keeles Wassula) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja Vasula mõis · Näe rohkem »

1584

1584.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1584 · Näe rohkem »

16. sajand

16.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 16. sajand · Näe rohkem »

1601

1601.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1601 · Näe rohkem »

1625

1625.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1625 · Näe rohkem »

1630

1630.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1630 · Näe rohkem »

1684

1684.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1684 · Näe rohkem »

17. sajand

17.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 17. sajand · Näe rohkem »

1733

1733.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1733 · Näe rohkem »

1793

1793.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1793 · Näe rohkem »

18. sajand

18.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 18. sajand · Näe rohkem »

1847

1847.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1847 · Näe rohkem »

19. sajand

USA kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Musée du Louvre galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 19. sajand · Näe rohkem »

1911

1911.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1911 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1919 · Näe rohkem »

1923

1923.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1923 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1944 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 1992 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 20. sajand · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 2006 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Mõisad Tartu linnas ja 2011 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »