Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Mõiste

Index Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

28 suhted: Abstraktne mõtlemine, Abstraktne objekt, Antiikfilosoofia, Aposterioorne mõiste, Asi, Filosoofia, Filosoofia ajalugu, Hermeneutika, Loogika, Loomulik liik, Mõtlemine, Omadus, Oskuskeel, Partikulaar, Reaalsus, Representatsioon, Suhe (filosoofia), Tavakeel, Termin, Terminoloogia, Tunnus, Uusaja filosoofia, Vabadus, Vaim (mens), Vaimuobjekt, Võime, 2005, 2006.

Abstraktne mõtlemine

Abstraktne mõtlemine on mõtlemine, mis opereerib abstraktsete mõistetega, abstraktsioonidega.

Uus!!: Mõiste ja Abstraktne mõtlemine · Näe rohkem »

Abstraktne objekt

Abstraktseteks objektideks ehk abstraktseteks entiteetideks ehk loogilisteks objektideks (Zalta 2016: 174) nimetatakse filosoofias arve, propositsioone jms entiteete.

Uus!!: Mõiste ja Abstraktne objekt · Näe rohkem »

Antiikfilosoofia

Antiikfilosoofiaks nimetatakse õhtumaist filosoofiat selle algusest kuni uusplatonismi lõpuni.

Uus!!: Mõiste ja Antiikfilosoofia · Näe rohkem »

Aposterioorne mõiste

Aposterioorne mõiste ehk empiiriline mõiste on mõiste, mida pole võimalik määratleda, viitamata meeltekogemusele (või üldisemalt kogemusele).

Uus!!: Mõiste ja Aposterioorne mõiste · Näe rohkem »

Asi

Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).

Uus!!: Mõiste ja Asi · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Uus!!: Mõiste ja Filosoofia · Näe rohkem »

Filosoofia ajalugu

Filosoofia ajalugu on filosoofia ajalugu uuriv filosoofia haru.

Uus!!: Mõiste ja Filosoofia ajalugu · Näe rohkem »

Hermeneutika

Hermeneutika (kreeka sõnast hermeneutikē.

Uus!!: Mõiste ja Hermeneutika · Näe rohkem »

Loogika

Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.

Uus!!: Mõiste ja Loogika · Näe rohkem »

Loomulik liik

Loomulik liik ehk loomulik rühm ehk looduslik liik (inglise keeles natural kind) on asjade kategooria, mille piirid on määratud asjade enestega, mitte inimeste ettekujutuste või arusaamadega asjadest.

Uus!!: Mõiste ja Loomulik liik · Näe rohkem »

Mõtlemine

Georg Friedrich Wilhelm Hegel lähtub sellest, et mõtlemine eristab inimest loomast.

Uus!!: Mõiste ja Mõtlemine · Näe rohkem »

Omadus

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.

Uus!!: Mõiste ja Omadus · Näe rohkem »

Oskuskeel

Oskuskeel on kirjakeele allkeel, mida kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel.

Uus!!: Mõiste ja Oskuskeel · Näe rohkem »

Partikulaar

Partikulaar ehk üksikobjekt ehk üksikese ehk üksik asi on metafüüsikas universaali konkretiseering.

Uus!!: Mõiste ja Partikulaar · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Mõiste ja Reaalsus · Näe rohkem »

Representatsioon

Representatsioon (inglise keeles representation, saksa keeles Repräsentation) on mitte kohaloleva või esiloleva tegemine kohal- või esilolevaks, niisugune esindussuhe või entiteet, mis teist entiteeti sel viisil esindab.

Uus!!: Mõiste ja Representatsioon · Näe rohkem »

Suhe (filosoofia)

Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kahte substantsi.

Uus!!: Mõiste ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »

Tavakeel

Tavakeel on keele kasutamise viis igapäevaelus.

Uus!!: Mõiste ja Tavakeel · Näe rohkem »

Termin

Termin (ladina sõnast terminus 'piir, raja') ehk oskussõna on mingil erialal kasutatav rangelt defineeritud sõna või väljend (oskussõna), mille tähendus võib tavakasutusest ka erineda.

Uus!!: Mõiste ja Termin · Näe rohkem »

Terminoloogia

Terminit terminoloogia on tarvitatud nelja mõiste tähistajana.

Uus!!: Mõiste ja Terminoloogia · Näe rohkem »

Tunnus

Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal), ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav omadus, mis eristab üht entiteeti või entiteetide klassi teisest.

Uus!!: Mõiste ja Tunnus · Näe rohkem »

Uusaja filosoofia

Uusaja filosoofiaks nimetatakse õhtumaa filosoofia perioodi, mis algab esimeste loodusteaduse printsiipide sõnastamisega vastanduvalt keskaja skolastilisele filosoofiale ning lõppeb tänapäeva filosoofiaga.

Uus!!: Mõiste ja Uusaja filosoofia · Näe rohkem »

Vabadus

Vabadus, ka priius, kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine.

Uus!!: Mõiste ja Vabadus · Näe rohkem »

Vaim (mens)

Vaim (ka meel; inglise keeles mind, ladina keeles mens) on vaimufilosoofias vaimunähtuste kogum.

Uus!!: Mõiste ja Vaim (mens) · Näe rohkem »

Vaimuobjekt

Vaimuobjekt (inglise keeles object of the mind) on entiteet, mis eksisteerib ainult ettekujutuses, kuid mida reaalsuses on võimalik kirjeldada ja modelleerida.

Uus!!: Mõiste ja Vaimuobjekt · Näe rohkem »

Võime

Võime on kõrge sobivus mõne kasuliku omaduse arendamiseks või arenenud omadus.

Uus!!: Mõiste ja Võime · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Mõiste ja 2005 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Mõiste ja 2006 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »