Sisukord
178 suhted: Aasta, Aastaajad, Aatom, Absoluutne kõrgus, Al Gore, Albeedo, Alumiinium, Ameerika Ühendriigid, Amfiboliit, Apollo 17, Araabia Ühendemiraadid, Astenosfäär, Asteroid, Atmosfäär, Austraalia, Basaldikiht, Basalt, Berliin, Biosfäär, Džaul, Diameeter, Dubai, Ekvaator, Ellips, Elu, Energia, Energiabilanss, Erosioon, Esimene kosmiline kiirus, Fotosüntees, Gabro, Geoid, Geokronoloogiline skaala, Geotermaalenergia, Gneiss, Gramm, Graniit, Gravitatsioon, Gröönimaa, Hapnik, Hüdrosfäär, Hongkong, Impaktstruktuur, Inimene, Intrusioon, Isotoop, James Lovelock, Jää, Järv, Jõgi, ... Laienda indeks (128 rohkem) »
- Loodus
- Päikesesüsteemi planeedid
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Vaata Maa ja Aasta
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Vaata Maa ja Aastaajad
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Vaata Maa ja Aatom
Absoluutne kõrgus
Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.
Vaata Maa ja Absoluutne kõrgus
Al Gore
Albert Arnold Gore (sündinud 31. märtsil 1948) on USA poliitik, äritegelane ja keskkonnakaitsja.
Vaata Maa ja Al Gore
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Vaata Maa ja Albeedo
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Vaata Maa ja Alumiinium
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Maa ja Ameerika Ühendriigid
Amfiboliit
Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.
Vaata Maa ja Amfiboliit
Apollo 17
Apollo 17 oli NASA Apollo programmi üheteistkümnes mehitatud missioon, mis sooritas kuuenda ja viimase maandumise Kuule.
Vaata Maa ja Apollo 17
Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres.
Vaata Maa ja Araabia Ühendemiraadid
Astenosfäär
tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core'') Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.
Vaata Maa ja Astenosfäär
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Vaata Maa ja Asteroid
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Maa ja Atmosfäär
Austraalia
Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.
Vaata Maa ja Austraalia
Basaldikiht
Basaldikiht ehk sima ehk siima on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s.
Vaata Maa ja Basaldikiht
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Maa ja Basalt
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Maa ja Berliin
Biosfäär
Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.
Vaata Maa ja Biosfäär
Džaul
Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.
Vaata Maa ja Džaul
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Maa ja Diameeter
Dubai
Dubai (araabia keeles دبيّ) on Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) kuuluva Dubai emiraadi haldus-, kaubandus- ja rahanduskeskus, ühtlasi kõige suurem linn Pärsia lahe ääres.
Vaata Maa ja Dubai
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Vaata Maa ja Ekvaator
Ellips
pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.
Vaata Maa ja Ellips
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Vaata Maa ja Elu
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Maa ja Energia
Energiabilanss
Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.
Vaata Maa ja Energiabilanss
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Vaata Maa ja Erosioon
Esimene kosmiline kiirus
Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.
Vaata Maa ja Esimene kosmiline kiirus
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Maa ja Fotosüntees
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Vaata Maa ja Gabro
Geoid
Geoidi pind Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.
Vaata Maa ja Geoid
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Vaata Maa ja Geokronoloogiline skaala
Geotermaalenergia
Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos Filipiinidel Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia.
Vaata Maa ja Geotermaalenergia
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Vaata Maa ja Gneiss
Gramm
Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (tähis g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist: Algselt defineeriti gramm kui mass, mis on sajandikmeetri küljepikkusega kuubi moodustaval kogusel puhtal veel temperatuuril, millel jää sulab (hiljem 4 °C).
Vaata Maa ja Gramm
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Maa ja Graniit
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Vaata Maa ja Gravitatsioon
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Vaata Maa ja Gröönimaa
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Maa ja Hapnik
Hüdrosfäär
Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.
Vaata Maa ja Hüdrosfäär
Hongkong
Hongkong Hongkong (hiina keeles 香港; pinyin'is xiānggǎng; kantoni keeles heung gong 'lõhnav sadam'; ametlikult Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkond) on linn ja Hiina erihalduspiirkond Lõuna-Hiina mere ääres.
Vaata Maa ja Hongkong
Impaktstruktuur
Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.
Vaata Maa ja Impaktstruktuur
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Maa ja Inimene
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Vaata Maa ja Intrusioon
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Vaata Maa ja Isotoop
James Lovelock
pisi James Ephraim Lovelock (26. juuli 1919 Letchworth Garden City, Hertfordshire – 26. juuli 2022 Abbotsbury, Dorset) oli inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor.
Vaata Maa ja James Lovelock
Jää
Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.
Vaata Maa ja Jää
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Maa ja Järv
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Maa ja Jõgi
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Vaata Maa ja Kaalium
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Vaata Maa ja Kaltsium
Kartul
Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.
Vaata Maa ja Kartul
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Vaata Maa ja Keemiline element
Kera
right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.
Vaata Maa ja Kera
Kilogramm
Kilogramm (tähis kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühik massi mõõtmiseks ja ühtlasi üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Vaata Maa ja Kilogramm
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Vaata Maa ja Kilp (geoloogia)
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Vaata Maa ja Kinnistäht
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Maa ja Kivim
Kivistis
Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.
Vaata Maa ja Kivistis
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Vaata Maa ja Kosmos
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Vaata Maa ja Kosmoseaparaat
Kosmoselaev
Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.
Vaata Maa ja Kosmoselaev
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Maa ja Kristallstruktuur
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Vaata Maa ja Kuu
Kuu faasid
Pilt:Mond_legende.jpg A – Maa, B – Kuu, C – Kuu tiirlemissuund, D – Kuu orbiit ümber Maa, E – Päikesekiired.
Vaata Maa ja Kuu faasid
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Vaata Maa ja Laam
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Vaata Maa ja Laamtektoonika
Lamav kiht
Lamav kiht on kiht, mis on sellel lasuva kihi all.
Vaata Maa ja Lamav kiht
Lasuv kiht
Lasuv kiht on kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal.
Vaata Maa ja Lasuv kiht
Lõvi (tähtkuju)
pisi Väikese Lõvi tähtkuju 19. sajandi alguse taevakaardil Lõvi (ladina Leo) on põhjataeva tähtkuju.
Vaata Maa ja Lõvi (tähtkuju)
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Maa ja Liik (bioloogia)
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Vaata Maa ja Linnutee
Litosfäär
Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.
Vaata Maa ja Litosfäär
London
London on Suurbritannia ja Inglismaa pealinn, Suurbritannia saare suurim linn ning Rahvaste Ühenduse keskus.
Vaata Maa ja London
Looded
Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.
Vaata Maa ja Looded
Lumikate
Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.
Vaata Maa ja Lumikate
Maa (täpsustus)
*Maa ehk maakera on päikesesüsteemi Päikesest kauguselt kolmas planeet.
Vaata Maa ja Maa (täpsustus)
Maa magnetväli
Maa magnetväli on planeeti Maa ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.
Vaata Maa ja Maa magnetväli
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Vaata Maa ja Maa tüüpi planeedid
Maa tuum
Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.
Vaata Maa ja Maa tuum
Maa väidetavad kuud
Kunstniku nägemus kahe kuuga Maast Inimesed on pikalt teoretiseerinud teiste Maa kuude – kõikide võimalike Maa looduslike kaaslaste peale Kuu – olemasolu üle.
Vaata Maa ja Maa väidetavad kuud
Maa-lähedane orbiit
Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.
Vaata Maa ja Maa-lähedane orbiit
Maailmameri
Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.
Vaata Maa ja Maailmameri
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Maa ja Maakoor
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Maa ja Magneesium
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Vaata Maa ja Magnetväli
Maismaa
Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.
Vaata Maa ja Maismaa
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Vaata Maa ja Mandriline maakoor
Manner
Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.
Vaata Maa ja Manner
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Maa ja Mass
Massiprotsent
Massiprotsent on suurus, mis näitab mingi komponendi (aineosa) massi protsendimäära aine kogumassis (näiteks lahuses või sulamis).
Vaata Maa ja Massiprotsent
Mõistusega olend
Mõistusega olend ehk mõistuslik olend (ka intelligents; ladina keeles ens intelligens) on olend, kellel on aru või mõistus.
Vaata Maa ja Mõistusega olend
Meridiaan
Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.
Vaata Maa ja Meridiaan
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Vaata Maa ja Metabolism
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Maa ja Metallid
Meteoor
Frederic Edwin Church, "1860. aasta meteoor" (1860) Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.
Vaata Maa ja Meteoor
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Vaata Maa ja Meteoriit
Migmatiit
Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.
Vaata Maa ja Migmatiit
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Vaata Maa ja Miljard
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Maa ja Mineraal
Minut
Minut on aja mõõtühik ja SI põhiühikuga sekund seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Vaata Maa ja Minut
Mohorovičići eralduspind
Maailmakaart, mis näitab Mohorovičići eralduspinna sügavust Mohorovičići eralduspind ehk Mohorovičići piirpind ehk Moho ehk Moho piir ehk Moho piirkiht ehk maakoore ja vahevöö piir on pind, mis eraldab Maa vahevööd maakoorest.
Vaata Maa ja Mohorovičići eralduspind
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Vaata Maa ja Moondekivim
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Vaata Maa ja Naatrium
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Vaata Maa ja NASA
New York
Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.
Vaata Maa ja New York
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Maa ja Nikkel
Normaal
Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.
Vaata Maa ja Normaal
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Maa ja Ookean
Ookeaniline maakoor
legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Vaata Maa ja Ookeaniline maakoor
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Vaata Maa ja Orbiidi ekstsentrilisus
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Vaata Maa ja Orbiit
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Maa ja Organism
Orogeenne vöönd
Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.
Vaata Maa ja Orogeenne vöönd
Osoonikiht
Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Vaata Maa ja Osoonikiht
P-lained
P-Lainete mudel P-lained ehk primaarlained ehk pikilained on seismiliste lainete liik ja üks kehalainete liikidest.
Vaata Maa ja P-lained
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Vaata Maa ja Paokiirus
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Vaata Maa ja Paskal
Päev
Maal 2. aprillil kell 13:00 UTC Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.
Vaata Maa ja Päev
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Maa ja Päike
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Vaata Maa ja Päikesesüsteem
Pöörlemine
Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Vaata Maa ja Pöörlemine
Põhjanael
Põhjanaela (ka ''Stella Polaris ja Polaris Borealis'') leidmine tähistaevas Tähtede näiv liikumine ümber Põhjanaela taeva põhjapooluse vahetus läheduses Põhjanael (harvem nimetatud ka Põhjatäheks) on Väikese Karu tähtkuju (Eesti tähistaevas Väikese Vankri) heledaim täht.
Vaata Maa ja Põhjanael
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Vaata Maa ja Pealiskord
Pindala
Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.
Vaata Maa ja Pindala
Planeedi kaaslane
Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
Vaata Maa ja Planeedi kaaslane
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Vaata Maa ja Planeet
Polaartelg
Polaartelg on teleskoobi parallaktilise ehk ekvatoriaalse monteeringu Maa pöörlemisteljega paralleelne maailmapoolusesse suunatud telg.
Vaata Maa ja Polaartelg
Poolestusaeg
Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.
Vaata Maa ja Poolestusaeg
Poolus
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.
Vaata Maa ja Poolus
Pretsessioon
Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.
Vaata Maa ja Pretsessioon
Raadius
Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.
Vaata Maa ja Raadius
Radioaktiivne isotoop
Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.
Vaata Maa ja Radioaktiivne isotoop
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Maa ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Maa ja Räni
Riftivöönd
Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.
Vaata Maa ja Riftivöönd
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Maa ja Ruumala
S-laine
S-laine (nimi tuleneb ingl.k. secondary) ehk seismiline nihkelaine on seismiline laine, mille levikul toimub aineosakeste siire risti laine levisuunale.
Vaata Maa ja S-laine
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Maa ja Saar
Sajandid
Sajandid Praegu on 21. sajand.
Vaata Maa ja Sajandid
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Maa ja Saksamaa
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Maa ja Süsihappegaas
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Vaata Maa ja Süsinik
Seismilised lained
Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.
Vaata Maa ja Seismilised lained
Sekund
Sekundise taktiga pendelkell Sekund (tähis s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.
Vaata Maa ja Sekund
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Maa ja Sete
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Maa ja Settekivim
SI
pole kohustuslik SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960.
Vaata Maa ja SI
Sidrun
Sidrun Sidrunid Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.
Vaata Maa ja Sidrun
Sinine marmorkuul
Maa nähtuna Apollo 17 pardalt Sinine marmorkuul on kuulus Maast tehtud foto, mille pildistas 7. detsembril 1972 teekonnal Kuule 29 000 km kaugusel asunud kosmoselaeva Apollo 17 meeskond.
Vaata Maa ja Sinine marmorkuul
Sisetuum
Maa siseehitus. Sisetuum on märgitud numbriga 6 Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.
Vaata Maa ja Sisetuum
Soolsus
Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.
Vaata Maa ja Soolsus
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Vaata Maa ja Suurbritannia
Sydney
Kulgevideo Sydney sadamast 2021. aasta märtsis Sydney (varem eesti keeles ka Sidney) on linn Austraalias, Uus-Lõuna-Walesi osariigi pealinn.
Vaata Maa ja Sydney
Taevaekvaator
Taevaekvaator on oranž suurringjoon. Märka, et taevaekvaator on ekliptika (kollane suurringjoon) tasandi suhtes kaldus 23°26’ Taevaekvaator on taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega.
Vaata Maa ja Taevaekvaator
Taevakeha
Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha.
Vaata Maa ja Taevakeha
Taevas
Taevas päikeseloojangul. Näha on pilved ja kuusirp Taevas on Maalt vaadeldav ja Maa pinnast kõrgemal asuv maailmaruumi osa, mis sisaldab atmosfääri, kosmose ning nendes leiduvad objektid ja nähtused.
Vaata Maa ja Taevas
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Maa ja Taimed
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Maa ja Tardkivim
Tähesüsteem
Tähesüsteem on tähtede kooslus, mille puhul koosluse liikmete paigutuse määrab vahetult tähtede vastastikune gravitatsioon.
Vaata Maa ja Tähesüsteem
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Vaata Maa ja Tehiskaaslane
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Vaata Maa ja Temperatuur
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Maa ja Tihedus
Tiirlemine
raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.
Vaata Maa ja Tiirlemine
Tiirlemisperiood
Tiirlemisperiood on ringliikumise (tiirlemise) periood ehk ajavahemik, mille jooksul üks keha läbib ümber teise keha tiireldes ühe täisringi ehk jõuab tiirlemiskeskme koordinaadistikus uuesti samasse kohta.
Vaata Maa ja Tiirlemisperiood
Tomat
Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast.
Vaata Maa ja Tomat
Tonn
Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.
Vaata Maa ja Tonn
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Vaata Maa ja Tsüanobakterid
Tund
Tund on aja mõõtühik ja SI-süsteemi põhiühiku sekundiga seotud mittedetsimaalne kordühik (kuuekümnendsüsteemis).
Vaata Maa ja Tund
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Vaata Maa ja Ultraviolettkiirgus
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Vaata Maa ja Universum
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Vaata Maa ja Vahevöö
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Vaata Maa ja Väävel
Välistuum
Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5 Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist.
Vaata Maa ja Välistuum
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Vaata Maa ja Vedelik
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Vaata Maa ja Vesi
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Maa ja 20. sajand
Vaata ka
Loodus
- Ökoloogiline tasakaal
- Üleloomulikkus
- Energia
- Loodus
- Looduslikud ühendid
- Looduspõhised lahendused
- Maa
- Mustrid looduses
- Naturalism (filosoofia)
- Ruum
Päikesesüsteemi planeedid
Tuntud ka kui Helesinine planeet, Maa (planeet), Maa siseehitus, Maakera, Planeet Maa.