Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Maa

Index Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

172 suhted: Aasta, Aastaajad, Aatom, Absoluutne kõrgus, Al Gore, Albeedo, Alumiinium, Amfiboliit, Apollo 17, Astenosfäär, Asteroid, Atmosfäär, Austraalia, Basaldikiht, Basalt, BBC News Online, Biosfäär, Džaul, Diameeter, Ekvaator, Ellips, Elu, Energia, Energiabilanss, Erosioon, Esimene kosmiline kiirus, Fotosüntees, Gabro, Geoid, Geokronoloogiline skaala, Geotermaalenergia, Gneiss, Gramm, Graniit, Gravitatsioon, Gröönimaa, Hapnik, Hüdrosfäär, Herkules (tähtkuju), Impaktstruktuur, Inimene, Intrusioon, Isotoop, James Lovelock, Jää, Järv, Jõgi, Kaalium, Kaltsium, Kartul, ..., Keemiline element, Kera, Kilogramm, Kilp (geoloogia), Kinnistäht, Kivim, Kivistis, Kosmos, Kosmoseaparaat, Kosmoselaev, Kristallstruktuur, Kuu, Kuu faasid, Laam, Laamtektoonika, Lamav kiht, Lasuv kiht, Lõvi (tähtkuju), Liik (bioloogia), Linnutee, Litosfäär, Looded, Lumikate, Maa (täpsustus), Maa magnetväli, Maa tüüpi planeedid, Maa tuum, Maa väidetavad kuud, Maa-lähedane orbiit, Maailmameri, Maakoor, Magneesium, Magnetväli, Maismaa, Mandriline maakoor, Manner, Mass, Massiprotsent, Mõistusega olend, Meridiaan, Metabolism, Metallid, Meteoor, Meteoriit, Migmatiit, Miljard, Mineraal, Minut, Mohorovičići eralduspind, Moondekivim, Naatrium, NASA, Nikkel, Normaal, Ookean, Ookeaniline maakoor, Orbiidi ekstsentrilisus, Orbiit, Organism, Orogeenne vöönd, Osoonikiht, P-lained, Paokiirus, Paskal, Päev, Päike, Päikesesüsteem, Pöörlemine, Pöörlemistelg, Pealiskord, Pindala, Planeedi kaaslane, Planeet, Polaartelg, Poolestusaeg, Poolus, Pretsessioon, Raadius, Radioaktiivne isotoop, Raud, Räni, Riftivöönd, Ruumala, S-laine, Saar, Sajandid, Süsihappegaas, Süsinik, Seismilised lained, Sekund, Sete, Settekivim, SI, Sidrun, Sinine marmorkuul, Sisetuum, Soolsus, Taevaekvaator, Taevakeha, Taimed, Tardkivim, Tähesüsteem, Tehiskaaslane, Temperatuur, Tihedus, Tiirlemine, Tomat, Tonn, Tsüanobakterid, Tund, Ultraviolettkiirgus, Universum, Vahevöö, Väävel, Välistuum, Vedelik, Vesi, 1972, 1992, 1998, 20. sajand, 7. detsember. Laienda indeks (122 rohkem) »

Aasta

Aasta (lühend a; Lõuna-Eesti murretes ajastaig) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb ümber Päikese tiireldes.

Uus!!: Maa ja Aasta · Näe rohkem »

Aastaajad

Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal.

Uus!!: Maa ja Aastaajad · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Maa ja Aatom · Näe rohkem »

Absoluutne kõrgus

Absoluutne kõrgus ehk üldkõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus kindlaksmääratud keskmisest merepinnast.

Uus!!: Maa ja Absoluutne kõrgus · Näe rohkem »

Al Gore

Albert Arnold Gore, Jr. (sündinud 31. märtsil 1948) on USA poliitik, äritegelane ja keskkonnakaitsja.

Uus!!: Maa ja Al Gore · Näe rohkem »

Albeedo

300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.

Uus!!: Maa ja Albeedo · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Maa ja Alumiinium · Näe rohkem »

Amfiboliit

Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.

Uus!!: Maa ja Amfiboliit · Näe rohkem »

Apollo 17

Apollo 17 oli NASA Apollo programmi üheteistkümnes mehitatud missioon, mis sooritas kuuenda ja viimase maandumise Kuule.

Uus!!: Maa ja Apollo 17 · Näe rohkem »

Astenosfäär

tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core''). Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.

Uus!!: Maa ja Astenosfäär · Näe rohkem »

Asteroid

Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Uus!!: Maa ja Asteroid · Näe rohkem »

Atmosfäär

Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastik ja hapnik.

Uus!!: Maa ja Atmosfäär · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel.

Uus!!: Maa ja Austraalia · Näe rohkem »

Basaldikiht

Basaldikiht ehk sima ehk siima on maakoore osa, kus seismiliste lainete levikukiirus on umbes 6,5...7 km/s.

Uus!!: Maa ja Basaldikiht · Näe rohkem »

Basalt

Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.

Uus!!: Maa ja Basalt · Näe rohkem »

BBC News Online

BBC News Online on BBC allosakonna BBC Newsi veebisait, mille ülesandeks on uudiste kogumine ja esitamine.

Uus!!: Maa ja BBC News Online · Näe rohkem »

Biosfäär

Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht.

Uus!!: Maa ja Biosfäär · Näe rohkem »

Džaul

Džaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis.

Uus!!: Maa ja Džaul · Näe rohkem »

Diameeter

Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone punkti ja läbib ringi keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.

Uus!!: Maa ja Diameeter · Näe rohkem »

Ekvaator

Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.

Uus!!: Maa ja Ekvaator · Näe rohkem »

Ellips

pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.

Uus!!: Maa ja Ellips · Näe rohkem »

Elu

Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.

Uus!!: Maa ja Elu · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Maa ja Energia · Näe rohkem »

Energiabilanss

Energiabilanss on süsteemi energiavoogude summa.

Uus!!: Maa ja Energiabilanss · Näe rohkem »

Erosioon

Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis. Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.

Uus!!: Maa ja Erosioon · Näe rohkem »

Esimene kosmiline kiirus

Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.

Uus!!: Maa ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »

Fotosüntees

Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.

Uus!!: Maa ja Fotosüntees · Näe rohkem »

Gabro

Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm. Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.

Uus!!: Maa ja Gabro · Näe rohkem »

Geoid

Geoid on Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.

Uus!!: Maa ja Geoid · Näe rohkem »

Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.

Uus!!: Maa ja Geokronoloogiline skaala · Näe rohkem »

Geotermaalenergia

Palinpinoni geotermaalelektrijaam Sitio Nasulos Filipiinidel Geotermaalenergia ehk geotermiline energia ehk maapõueenergia on Maa siseenergia.

Uus!!: Maa ja Geotermaalenergia · Näe rohkem »

Gneiss

Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.

Uus!!: Maa ja Gneiss · Näe rohkem »

Gramm

Pastapliiatsi kork kaalub umbes 1 gramm Gramm (lühend g) on meetermõõdustiku massiühik, mis moodustab tuhandiku kilogrammist.

Uus!!: Maa ja Gramm · Näe rohkem »

Graniit

Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Maa ja Graniit · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Maa ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Maa ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Maa ja Hapnik · Näe rohkem »

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär.

Uus!!: Maa ja Hüdrosfäär · Näe rohkem »

Herkules (tähtkuju)

Herkulese tähtkuju kaart. Ajalooline Herkulese tähekaart. Herkules (ladina Hercules (omastav Herculis), lühend Her) on põhjataevas asuv tähtkuju.

Uus!!: Maa ja Herkules (tähtkuju) · Näe rohkem »

Impaktstruktuur

Üks kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas. Impaktstruktuur on reeglina ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur, mis tekkis kahe taevakeha kokkupõrkel suurema tahke pinnaga taevakeha pinnale.

Uus!!: Maa ja Impaktstruktuur · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Maa ja Inimene · Näe rohkem »

Intrusioon

Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).

Uus!!: Maa ja Intrusioon · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Maa ja Isotoop · Näe rohkem »

James Lovelock

thumb James Ephraim Lovelock (sündinud 26. juulil 1919 Letchworth Garden City's Hertfordshire'is Inglismaal) on inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja populaarteaduslike raamatute autor.

Uus!!: Maa ja James Lovelock · Näe rohkem »

Jää

Jää rannal Jökulsárlóni lähedal, Islandil Jäätunud detailid jäävaba Tallinna lahe kaldal Jää on vesi tahkes agregaatolekus.

Uus!!: Maa ja Jää · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Maa ja Järv · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Maa ja Jõgi · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Maa ja Kaalium · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Maa ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kartul

Mitmest sordist kartulimugulad Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul.

Uus!!: Maa ja Kartul · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Maa ja Keemiline element · Näe rohkem »

Kera

right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.

Uus!!: Maa ja Kera · Näe rohkem »

Kilogramm

Kilogramm (lühend kg) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI-süsteemi) mõõtühik massi mõõtmiseks ning see on võrdne rahvusvahelise kilogrammietaloni massiga.

Uus!!: Maa ja Kilogramm · Näe rohkem »

Kilp (geoloogia)

Kilpe on kaardil kujutatud oranžina. Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.

Uus!!: Maa ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »

Kinnistäht

Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.

Uus!!: Maa ja Kinnistäht · Näe rohkem »

Kivim

Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Maa ja Kivim · Näe rohkem »

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis. Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Uus!!: Maa ja Kivistis · Näe rohkem »

Kosmos

Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.

Uus!!: Maa ja Kosmos · Näe rohkem »

Kosmoseaparaat

Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.

Uus!!: Maa ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »

Kosmoselaev

Kosmoselaev on ühekordseks kasutamiseks ehitatud ning manööverdamist ja põkkamist võimaldav, enamasti mehitatud kosmoseaparaat.

Uus!!: Maa ja Kosmoselaev · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Maa ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Kuu

Kuu on Maa looduslik kaaslane.

Uus!!: Maa ja Kuu · Näe rohkem »

Kuu faasid

Pilt:Mond_legende.jpg A: Maa B: Kuu C: Kuu tiirlemissuund D: Kuu orbiit ümber Maa E: PäikesekiiredJoonistel olevate objektide suuruste ja kauguste suhted ei vasta tegelikkusele.

Uus!!: Maa ja Kuu faasid · Näe rohkem »

Laam

Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Uus!!: Maa ja Laam · Näe rohkem »

Laamtektoonika

Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika Kagu-Aasias Laamad Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.

Uus!!: Maa ja Laamtektoonika · Näe rohkem »

Lamav kiht

Lamav kiht on kiht, mis on sellel lasuva kihi all.

Uus!!: Maa ja Lamav kiht · Näe rohkem »

Lasuv kiht

Lasuv kiht on kiht, mis on tema all oleva lamava kihi peal.

Uus!!: Maa ja Lasuv kiht · Näe rohkem »

Lõvi (tähtkuju)

pisi Väikese Lõvi tähtkuju 19. sajandi alguse taevakaardil Lõvi (ladina Leo) on ekliptikal asuv tähtkuju.

Uus!!: Maa ja Lõvi (tähtkuju) · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Maa ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Linnutee

Kunstniku kujutus Linnuteest Linnutee ehk Galaktika on galaktika, millesse kuulub Päike.

Uus!!: Maa ja Linnutee · Näe rohkem »

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Uus!!: Maa ja Litosfäär · Näe rohkem »

Looded

Looded on taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille põhjustavad teiste taevakehade gravitatsioonilise külgetõmbe koosmõjud.

Uus!!: Maa ja Looded · Näe rohkem »

Lumikate

Lumikate Achensee järvel Tiroolis Lumikate Ida-Virumaal 2015. aasta algul Lumikate on lumekiht maapinnal, mis tekib lumesaju ja lumetormide tagajärjel.

Uus!!: Maa ja Lumikate · Näe rohkem »

Maa (täpsustus)

*Maa ehk maakera on päikesesüsteemi Päikesest kauguselt kolmas planeet.

Uus!!: Maa ja Maa (täpsustus) · Näe rohkem »

Maa magnetväli

Maa magnetväli on planeet Maad ümbritsev ligikaudu magnetdipooli ülesehitusega magnetväli, mis tuleneb planeedi seesmistest füüsikalistest protsessidest.

Uus!!: Maa ja Maa magnetväli · Näe rohkem »

Maa tüüpi planeedid

Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.

Uus!!: Maa ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Uus!!: Maa ja Maa tuum · Näe rohkem »

Maa väidetavad kuud

Kunstniku nägemus kahe kuuga Maast Inimesed on pikalt teoretiseerinud teiste Maa kuude – kõikide võimalike Maa looduslike kaaslaste peale Kuu – olemasolu üle.

Uus!!: Maa ja Maa väidetavad kuud · Näe rohkem »

Maa-lähedane orbiit

Maa-lähedane orbiit (inglise keeles low Earth Orbit (LEO)) on ümber Maa tiirleva keha orbiit, mille kõrgus on vahemikus 160 kilomeetrit perioodiga umbes 88 minutit, kuni 2000 kilomeetrit perioodiga umbes 127 minutit.

Uus!!: Maa ja Maa-lähedane orbiit · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Maa ja Maailmameri · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Maa ja Maakoor · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Maa ja Magneesium · Näe rohkem »

Magnetväli

Magnetväli on tihedalt seotud elektriväljaga ja need kaks välja moodustavad elektromagnetvälja.

Uus!!: Maa ja Magnetväli · Näe rohkem »

Maismaa

Maismaa ehk kontinentaal ehk terrestriaal on see osa Maa pinnast, mis ei ole kaetud veekogudega.

Uus!!: Maa ja Maismaa · Näe rohkem »

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Uus!!: Maa ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Manner

Manner ehk mander ehk kontinent on maailmamerest ümbritsetud suur maismaa osa.

Uus!!: Maa ja Manner · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Maa ja Mass · Näe rohkem »

Massiprotsent

Massiprotsent ehk protsendiline sisaldus (tähis P või C%) on 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass (%-des) või 100 massiosas segus sisalduva aine mass (%-des).

Uus!!: Maa ja Massiprotsent · Näe rohkem »

Mõistusega olend

Mõistusega olend ehk mõistuslik olend (ka intelligents; ladina keeles ens intelligens) on olend, kellel on aru või mõistus.

Uus!!: Maa ja Mõistusega olend · Näe rohkem »

Meridiaan

Paralleelid ja meridiaanid (nullmeridiaan on märgitud punase joonega) Meridiaan on kujutletav lühim joon maakera pinnal geograafiliste pooluste vahel.

Uus!!: Maa ja Meridiaan · Näe rohkem »

Metabolism

Metabolism ehk ainevahetus (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.

Uus!!: Maa ja Metabolism · Näe rohkem »

Metallid

Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.

Uus!!: Maa ja Metallid · Näe rohkem »

Meteoor

Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm.

Uus!!: Maa ja Meteoor · Näe rohkem »

Meteoriit

1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis. kondriitmeteoriit. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.

Uus!!: Maa ja Meteoriit · Näe rohkem »

Migmatiit

Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim.

Uus!!: Maa ja Migmatiit · Näe rohkem »

Miljard

Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.

Uus!!: Maa ja Miljard · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Maa ja Mineraal · Näe rohkem »

Minut

Minut (lühend min) on ajaühik.

Uus!!: Maa ja Minut · Näe rohkem »

Mohorovičići eralduspind

Maailmakaart, mis näitab Mohorovičići eralduspinna sügavust Mohorovičići eralduspind ehk Mohorovičići piirpind ehk Moho ehk Moho piir ehk Moho piirkiht ehk maakoore ja vahevöö piir on pind, mis eraldab Maa vahevööd maakoorest.

Uus!!: Maa ja Mohorovičići eralduspind · Näe rohkem »

Moondekivim

kõrge astme moondekivim. granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal). Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Uus!!: Maa ja Moondekivim · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Maa ja Naatrium · Näe rohkem »

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Uus!!: Maa ja NASA · Näe rohkem »

Nikkel

Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.

Uus!!: Maa ja Nikkel · Näe rohkem »

Normaal

Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.

Uus!!: Maa ja Normaal · Näe rohkem »

Ookean

Ookean on maailmamere suurem osa.

Uus!!: Maa ja Ookean · Näe rohkem »

Ookeaniline maakoor

legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.

Uus!!: Maa ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »

Orbiidi ekstsentrilisus

Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.

Uus!!: Maa ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Orbiit

Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.

Uus!!: Maa ja Orbiit · Näe rohkem »

Organism

Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.

Uus!!: Maa ja Organism · Näe rohkem »

Orogeenne vöönd

Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.

Uus!!: Maa ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »

Osoonikiht

Osoonikiht (ka osoonikilp, osooniekraan) on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.

Uus!!: Maa ja Osoonikiht · Näe rohkem »

P-lained

P-Lainete mudel P-Lained ehk primaarlained ehk pikilained on seismiliste lainete liik, üks kehalainete liigidest.

Uus!!: Maa ja P-lained · Näe rohkem »

Paokiirus

Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.

Uus!!: Maa ja Paokiirus · Näe rohkem »

Paskal

Paskal (tähis Pa) on SI-süsteemi rõhuühik.

Uus!!: Maa ja Paskal · Näe rohkem »

Päev

Päev on ajavahemik planeedi pinna kindlas punktis, mille jooksul päike (või planeedisüsteemi keskne täht) on horisondist kõrgemal.

Uus!!: Maa ja Päev · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Maa ja Päike · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Maa ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Uus!!: Maa ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Pöörlemistelg

Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.

Uus!!: Maa ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »

Pealiskord

Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.

Uus!!: Maa ja Pealiskord · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Uus!!: Maa ja Pindala · Näe rohkem »

Planeedi kaaslane

Tähtsamad päikesesüsteemi kuud Maa suurusega võrreldes Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.

Uus!!: Maa ja Planeedi kaaslane · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Maa ja Planeet · Näe rohkem »

Polaartelg

Polaartelg on Maa pooluseid läbiva sfääri läbimõõt.

Uus!!: Maa ja Polaartelg · Näe rohkem »

Poolestusaeg

Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Uus!!: Maa ja Poolestusaeg · Näe rohkem »

Poolus

Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis; kaardi keskpunkt on põhjapoolus, ringjoonekujuline serv on ekvaator. Eesti on märgitud punasega. Geograafiline poolus on kujuteldav punkt, kus Maa pöörlemistelg lõikub tema pinnaga.

Uus!!: Maa ja Poolus · Näe rohkem »

Pretsessioon

Güroskoobi pretsessioon Pretsessioon (ld sõnast praecedo 'edasi minema') on pöörleva objekti pöörlemistelje orientatsiooni muutumine.

Uus!!: Maa ja Pretsessioon · Näe rohkem »

Raadius

Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c - ümbermõõt, sinisega d - läbimõõt ehk diameeter, punasega r - raadius ja M on keskpunkt või algus. Raadius (ladina keeles radius - kiir) on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.

Uus!!: Maa ja Raadius · Näe rohkem »

Radioaktiivne isotoop

Radioaktiivne isotoop on keemilise elemendi isotoop, mille aatomite tuumad võivad radioaktiivse lagunemise teel muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja selle käigus tekitada radioaktiivset kiirgust.

Uus!!: Maa ja Radioaktiivne isotoop · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Maa ja Raud · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Maa ja Räni · Näe rohkem »

Riftivöönd

Riftivöönd Kilaueal Riftivöönd on vöönd, mida mööda toimub riftistumine.

Uus!!: Maa ja Riftivöönd · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Maa ja Ruumala · Näe rohkem »

S-laine

S-laine (ingl.k. secondary) ehk ristilaine on seismiline laine, mille levikul toimub kehaosakeste nihe risti laine levikusuunale.

Uus!!: Maa ja S-laine · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Maa ja Saar · Näe rohkem »

Sajandid

Sajandid Praegu on 21. sajand.

Uus!!: Maa ja Sajandid · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Maa ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Maa ja Süsinik · Näe rohkem »

Seismilised lained

Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.

Uus!!: Maa ja Seismilised lained · Näe rohkem »

Sekund

Sekund (lühend s) on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks.

Uus!!: Maa ja Sekund · Näe rohkem »

Sete

liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen. Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.

Uus!!: Maa ja Sete · Näe rohkem »

Settekivim

Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete väljasadestumise ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.

Uus!!: Maa ja Settekivim · Näe rohkem »

SI

SI (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ehk SI-süsteem (varem eesti keeles rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.

Uus!!: Maa ja SI · Näe rohkem »

Sidrun

Sidrunid Sidrun on hariliku sidrunipuu vili.

Uus!!: Maa ja Sidrun · Näe rohkem »

Sinine marmorkuul

Sinine marmorkuul on kuulus Maast tehtud foto, mis pildistati 7. detsembril 1972 45 000 km kaugusel asunud kosmoselaeva Apollo 17 pardalt.

Uus!!: Maa ja Sinine marmorkuul · Näe rohkem »

Sisetuum

Maa siseehitus. Sisetuum on märgitud numbriga 6 Sisetuum on Maa tuuma keskosa, tuuma kõige kuumem osa.

Uus!!: Maa ja Sisetuum · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Maa ja Soolsus · Näe rohkem »

Taevaekvaator

Taevaekvaator on oranž suurringjoon. Märka, et taevaekvaator on ekliptika (kollane suurringjoon) tasandi suhtes kaldus 23°26’ Taevaekvaator on taevasfääri suurringjoon, mille tasand on risti maailmateljega.

Uus!!: Maa ja Taevaekvaator · Näe rohkem »

Taevakeha

Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks.

Uus!!: Maa ja Taevakeha · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Maa ja Taimed · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm. Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Maa ja Tardkivim · Näe rohkem »

Tähesüsteem

Tähesüsteem on tähtede kooslus, mille puhul koosluse liikmete paigutuse määrab vahetult tähtede vastastikune gravitatsioon.

Uus!!: Maa ja Tähesüsteem · Näe rohkem »

Tehiskaaslane

Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).

Uus!!: Maa ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Maa ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Maa ja Tihedus · Näe rohkem »

Tiirlemine

raskuskeskme Tiirlemine on keha ligilähedaselt perioodiline kulgliikumine ümber teise keha.

Uus!!: Maa ja Tiirlemine · Näe rohkem »

Tomat

Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat; Solanum lycopersicum, sünonüümid: Lycopersicon esculentum ja Lycopersicon lycopersicum) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast.

Uus!!: Maa ja Tomat · Näe rohkem »

Tonn

Tonn (vananorra keeles tonna 'veinivaat') on nüüdisajal meetermõõdustiku massiühik, see võrdub 1000 kilogrammiga.

Uus!!: Maa ja Tonn · Näe rohkem »

Tsüanobakterid

Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.

Uus!!: Maa ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »

Tund

Tund on ajaühik, mis võrdub 60 minuti või 3600 sekundiga.

Uus!!: Maa ja Tund · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega), kuid suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Maa ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Maa ja Universum · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Uus!!: Maa ja Vahevöö · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Maa ja Väävel · Näe rohkem »

Välistuum

Maa siseehitus. Välistuum on märgitud numbriga 5 Välistuum on Maa tuuma välimine osa, umbes 2266 km paksune vedel kiht, mis koosneb rauast ja niklist.

Uus!!: Maa ja Välistuum · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Maa ja Vedelik · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Maa ja Vesi · Näe rohkem »

1972

1972.

Uus!!: Maa ja 1972 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Maa ja 1992 · Näe rohkem »

1998

1998.

Uus!!: Maa ja 1998 · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Maa ja 20. sajand · Näe rohkem »

7. detsember

7.

Uus!!: Maa ja 7. detsember · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Helesinine planeet, Maa (planeet), Maa siseehitus, Maakera, Planeet Maa.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »