82 suhted: Andesiit, Basalt, C-vitamiin, Dauuria lehis, Eesti, Eino-Endel Laas, Endel Laas, Erosioon, Euraasia, Euroopa, Geiser, Graniit, Harilik mänd, Heitlehisus, Hektar, Hiina, Hokkaidō, Honshū, Idand, Igikelts, Isasõis, Jaapan, Jänes, Juur, Kaug-Ida, Käbi, Kilt, Konglomeraat (geoloogia), Korea poolsaar, Korea seedermänd, Kunašir, Kuriilid, Lähtekivim (mullateadus), Liivakivi, Liivmullad, Lipariit, Luide, Luua arboreetum, Magadani oblast, Mänd (perekond), Männilised, Mongoolia, Mullahorisont, Mullastik, Närilised, Okas, Okaspuu-võrsevähk, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Orav, ..., Paljasseemnetaimed, Peajuur, Perekond (bioloogia), Peter Simon Pallas, Pruunkaru, Pung, Rüoliit, Sahha, Sahhalin, Sahhariidid, Seedrimänsak, Seeme, Siberi seedermänd, Sihhote-Alin, Soobel, Sookail, Sugukond (bioloogia), Taimed, Tallinna Botaanikaaed, Tartu Ülikooli botaanikaaed, Tärklis, Tüvi, Tundra, Ultraaluseline kivim, Valgud, Võrse, Vegetatiivne sigimine, Venemaa, Viieokkalised männid, 1807, 19. sajand, 20. sajand. Laienda indeks (32 rohkem) »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Andesiit · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Basalt · Näe rohkem »
C-vitamiin
C-vitamiin ehk L-askorbiinhape ehk L-askorbaat (ka vitamiin C) on bioaktiivne essentsiaalne biomikromolekul, tugev hape, ka vesilahustuv vitamiin ja antioksüdant, mis on mikrokogustes iga päev vajalik mitmete organismide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja C-vitamiin · Näe rohkem »
Dauuria lehis
Dauuria lehis (Larix gmelinii) on heitlehine okaspuuliik männiliste sugukonnast lehise perekonnast.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Dauuria lehis · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Eesti · Näe rohkem »
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Eino-Endel Laas · Näe rohkem »
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Endel Laas · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Erosioon · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Euraasia · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Euroopa · Näe rohkem »
Geiser
Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Geiser · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Graniit · Näe rohkem »
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Harilik mänd · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Hektar
Hektar (lühend ha; pikalt hektoaar) on mittesüsteemne pindalaühik, kuid on ametlikult SI-süsteemi ühikutega koos kasutamiseks aktsepteeritud.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Hektar · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Hiina · Näe rohkem »
Hokkaidō
pisi Hokkaidō (北海道) on Jaapani põhjaosas asuv saar, suuruselt teine saar riigis.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Hokkaidō · Näe rohkem »
Honshū
Honshū (本州) on Jaapani suurim saar, mis piirneb kagus Vaikse ookeaniga ja loodes Jaapani merega.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Honshū · Näe rohkem »
Idand
Hariliku hobukastani idand Idand ehk tõuse on idanev taim, mis toitub põhiliselt seemnes (või viljas) olevaist varuainetest.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Idand · Näe rohkem »
Igikelts
Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore ülemine osa.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Igikelts · Näe rohkem »
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Isasõis · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Jaapan · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Jänes · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Juur · Näe rohkem »
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Kaug-Ida · Näe rohkem »
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Käbi · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Kilt · Näe rohkem »
Konglomeraat (geoloogia)
Ameerika Ühendriikides Konglomeraadi ehk väga jämedateralise ümardunud klastidega purdkivimi läbilõige. Pildil kujutatu laius on 9 cm Konglomeraat on ümardunud kividest ning neid liitvast tsemendist koosnev settekivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Konglomeraat (geoloogia) · Näe rohkem »
Korea poolsaar
Korea poolsaare asend Korea poolsaar on poolsaar Aasia idaosas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Korea poolsaar · Näe rohkem »
Korea seedermänd
Korea seedermänd (Pinus koraiensis) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Korea seedermänd · Näe rohkem »
Kunašir
Kunaširi asukoht Lõuna-Kuriilides Kunaširi satelliidipilt Kunaširi rannajoon aastal 2010 Kunašir (vene keeles Кунашир, jaapani keeles 国後島 (Kunashiri-tō)) on Suur-Kuriilide Lõunarühma lõunapoolseim saar Venemaa idaosas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Kunašir · Näe rohkem »
Kuriilid
Kuriilide asendikaart Kuriilid (vene keeles Курильские острова, jaapani keeles 千島列島 (Chishima-rettō)) on Kamtšatka poolsaarest Jaapani saarteni (Hokkaidō saareni) ulatuv saarestik, mis eraldab kumera kaarena (loodesse jäävat) Ohhoota merd Vaiksest ookeanist.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Kuriilid · Näe rohkem »
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Lähtekivim (mullateadus) · Näe rohkem »
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Liivakivi · Näe rohkem »
Liivmullad
Liivmulla profiil Liivmullad (L0 primitiivne leedemuld, Maaamet, Lisa 3 Mullastiku kaardi legend.|vaadatud 01.12.2021) on mullad, mille füüsikalise savi sisaldus 0–10%.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Liivmullad · Näe rohkem »
Lipariit
poorne pind Lipariit on happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Lipariit · Näe rohkem »
Luide
Surmaoru Rahvuspargis Kelso luited Mojave kõrbes Luide on tuuletekkeline positiivne pinnavorm.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Luide · Näe rohkem »
Luua arboreetum
Luua arboreetum (juuni, 2007) Luua arboreetum on arboreetum Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Luua külas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Luua arboreetum · Näe rohkem »
Magadani oblast
Magadani oblast on 1.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Magadani oblast · Näe rohkem »
Mänd (perekond)
Eldari mänd Alois Kirnig. Männid kaljumaastikul Mänd (Pinus L.) on okaspuude perekond männiliste sugukonnast.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Mänd (perekond) · Näe rohkem »
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Männilised · Näe rohkem »
Mongoolia
Mongoolia on merepiirita riik Ida-Aasias.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Mongoolia · Näe rohkem »
Mullahorisont
Mullaprofiil mullahorisontidega Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Mullahorisont · Näe rohkem »
Mullastik
Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Mullastik · Näe rohkem »
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Närilised · Näe rohkem »
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Okas · Näe rohkem »
Okaspuu-võrsevähk
Okaspuu-võrsevähiks ehk okaspuu-krumenuloosiks ehk vihmavarjutõveks (ka skleroderrioos, inglise keeles Scleroderris canker) nimetatakse osadel okaspuudel elava virulentse parasiitseene Gremmeniella abietina põhjustatud haigust.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Okaspuu-võrsevähk · Näe rohkem »
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Okaspuulaadsed · Näe rohkem »
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Okaspuutaimed · Näe rohkem »
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Orav · Näe rohkem »
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »
Peajuur
Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Peajuur · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Peter Simon Pallas
Peter Simon Pallas Peter Simon Pallas (22. september 1741 Berliin – 8. september 1811 Berliin) oli saksa zooloog, botaanik ja geograaf.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Peter Simon Pallas · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Pung · Näe rohkem »
Rüoliit
vesikulaarne pind Kvartsi ja kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür Rüoliit (vanakreeka keeles ῥύαξ 'vool' + λίθος 'kivi') on tardkivim, happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Rüoliit · Näe rohkem »
Sahha
Sahha (jakuudi keeles Саха Сирэ, vene keeles Саха või Якутия, ametlikult Sahha (Jakuutia) Vabariik) on Ida-Siberis asuv Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv vabariik.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Sahha · Näe rohkem »
Sahhalin
Sahhalin (vene keeles Сахалин, jaapani keeles 樺太 (Karafuto), サガレン (Sagaren)) on Venemaale kuuluv saar Vaikses ookeanis.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Sahhalin · Näe rohkem »
Sahhariidid
Sahhariidid ehk glütsiidid (traditsioonilise, ent ebatäpse nimetusega süsivesikud ehk karbohüdraadid) on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Sahhariidid · Näe rohkem »
Seedrimänsak
Seedrimänsak (Nucifraga caryocatactes macrorhynchos) on mänsaku alamliik.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Seedrimänsak · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Seeme · Näe rohkem »
Siberi seedermänd
Siberi seedermänd (Pinus sibirica) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Siberi seedermänd · Näe rohkem »
Sihhote-Alin
Sihhote-Alini asukoht Sihhote-Alin sügisel Taiga Sihhote-Alinis Sihhote-Alin (vene keeles Сихотэ-Алинь) on mäestik Venemaa kaguosas Kaug-Idas Habarovski ja Primorje krai territooriumil.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Sihhote-Alin · Näe rohkem »
Soobel
Soobel (Martes zibellina) on kärplaste sugukonda nugise perekonda kuuluv kiskja.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Soobel · Näe rohkem »
Sookail
Sookail (Rhododendron tomentosum) on kanarbikuliste sugukonda rododendroni perekonda kuuluv kääbuspõõsas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Sookail · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Taimed · Näe rohkem »
Tallinna Botaanikaaed
Ave Maria Mõistlik Tallinna Botaanikaaed (lühend TBA) on botaanikaaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Tallinna Botaanikaaed · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Tartu Ülikooli botaanikaaed · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Tärklis · Näe rohkem »
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Tüvi · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Tundra · Näe rohkem »
Ultraaluseline kivim
Ultraaluseline kivim on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% (massiprotsent).
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Ultraaluseline kivim · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Valgud · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Võrse · Näe rohkem »
Vegetatiivne sigimine
Vegetatiivne sigimine on suguta sigimisviis, kus uus organism saab alguse ühest vanemorganismist, sageli tema (keha)osa(de)st.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Vegetatiivne sigimine · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Venemaa · Näe rohkem »
Viieokkalised männid
Viieokkalised männid on suur liikide rühm männi perekonnas.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja Viieokkalised männid · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja 1807 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja 19. sajand · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Kääbus-seedermänd ja 20. sajand · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Maadjas seedermänd, Pinus pumila.