Kiiremini kui brauser!
37 suhted: Afiks, Afrikaat, Ahtushäälik, Alus (keeleteadus), Asesõna, Ülakoma, Belize, Campeche osariik, Diftong, Eessõna, Eesvokaalid, Hammashäälik, Häälikkiri, Inglise keel, Kaashäälik, Kääne, Kõrisulghäälik, Ladina tähestik, Lateraal, Mehhiko, Nimisõna, Ninahäälik, Omadussõna, Palataal, Poolvokaal, Prefiks, Quintana Roo osariik, Sõnajärg, Sihitis, Silp, Sulghäälik, Tagavokaalid, Täishäälik, Tegusõna, Toon (keeleteadus), Velaar, Yucatáni poolsaar.
Afiks
Afiks ehk liide on morfeem, mis ei esine iseseisva sõnana, vaid ainult sõna koostises, liitudes kas vahetult juurele või siis juurele, millele on juba liidetud afiks või afiksid.
Uus!!: Maaja keel ja Afiks · Näe rohkem »
Afrikaat
Afrikaat on keele süsteemis ühele foneemile vastav häälik, mis algab sulghäälikuna ning läheb sulu veniva, plahvatuseta avanemise kaudu samas või ligikaudu samas häälduskohas üle ahtushäälikuks.
Uus!!: Maaja keel ja Afrikaat · Näe rohkem »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Maaja keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Alus (keeleteadus)
Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat.
Uus!!: Maaja keel ja Alus (keeleteadus) · Näe rohkem »
Asesõna
Asesõna ehk pronoomen osutab olendeile, esemeile, nähtustele, nende tunnustele või hulgale, kuid ei nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad.
Uus!!: Maaja keel ja Asesõna · Näe rohkem »
Ülakoma
Ülakoma ehk apostroof on kirjavahemärk, mida kasutatakse mittehääldatava tähe märkimiseks sõna lõpus, näiteks Skype'i parool, Monet' maal (Monet hääldatakse), ning tsitaatsõnade käänamisel käändelõpu eraldamiseks.
Uus!!: Maaja keel ja Ülakoma · Näe rohkem »
Belize
Belize on riik Kesk-Ameerikas Kariibi mere ääres Yucatáni poolsaare kaguosas.
Uus!!: Maaja keel ja Belize · Näe rohkem »
Campeche osariik
Campeche osariik on osariik Mehhiko lõunaosas, Atlandi ookeani rannikul.
Uus!!: Maaja keel ja Campeche osariik · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Maaja keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eessõna
Eessõna ehk prepositsioon on kaassõna, mis asub seda laiendava noomenifraasi ees.
Uus!!: Maaja keel ja Eessõna · Näe rohkem »
Eesvokaalid
Eesvokaalid on vokaalid ehk täishäälikud, mida kasutatakse teatud keeltes; neid iseloomustab hääldamisel keeletipu asetamine suu eesossa hammaste lähedale kõva suulae poole, ilma et tekiks takistus või konsonant.
Uus!!: Maaja keel ja Eesvokaalid · Näe rohkem »
Hammashäälik
Hammashäälik ehk dentaal on konsonant, mis moodustatakse ülahammaste piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil.
Uus!!: Maaja keel ja Hammashäälik · Näe rohkem »
Häälikkiri
Häälikkiri ehk tähestikkiri ehk fonograafia ehk foneetiline kiri ehk alfabeetiline kirjaviis on kiri, milles tähed ja häälikud või foneemid on omavahel ligikaudses vastavuses.
Uus!!: Maaja keel ja Häälikkiri · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Maaja keel ja Inglise keel · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Maaja keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Maaja keel ja Kääne · Näe rohkem »
Kõrisulghäälik
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: ''kala'' – mitmus: ''kalaq''). Võru mitmuse tunnus ''q'' vastab eesti mitmuse tunnusele ''d'' ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane – ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: ''kalad - kalaq''. Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris.
Uus!!: Maaja keel ja Kõrisulghäälik · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Maaja keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Lateraal
Lateraal ehk külghäälik on konsonant, mille moodustamisel õhuvool väljub ühelt või mõlemalt poolt keelt.
Uus!!: Maaja keel ja Lateraal · Näe rohkem »
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Uus!!: Maaja keel ja Mehhiko · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Maaja keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Ninahäälik
Ninahäälikud ehk nasaalid on häälikud, mille tekitamisel on pehme suulagi madalal ja õhk väljub läbi nina.
Uus!!: Maaja keel ja Ninahäälik · Näe rohkem »
Omadussõna
Omadussõna ehk adjektiiv (ladina keeles nomen adiectivum) väljendab asjade, olendite või nähtuste omadusi ja seisundit, vastates algvormis küsimusele missugune? Omadussõnade sõnaliiki kuuluvad sõnad, mida kasutatakse nimisõna või nimisõnafraasi täiendina sellega tähistatud asja omaduse (või ka suhte) märkimiseks, samuti öeldistäitena niisuguse omaduse preditseerimiseks asjale, mida tähistab lause alus.
Uus!!: Maaja keel ja Omadussõna · Näe rohkem »
Palataal
Palataal ehk kõvasuulaehäälik on häälik, mille hääldamisel keel ligineb kõvale suulaele või puudutab seda.
Uus!!: Maaja keel ja Palataal · Näe rohkem »
Poolvokaal
Poolvokaal on vokaaliga sarnanevalt hõõrdumiskahinata hääldatav konsonant (näit. j, w sõnades majja, laua).
Uus!!: Maaja keel ja Poolvokaal · Näe rohkem »
Prefiks
Prefiksid ehk eesliited on morfeemid, mis lisatakse sõna algusse juure või tüve ette.
Uus!!: Maaja keel ja Prefiks · Näe rohkem »
Quintana Roo osariik
Quintana Roo osariik on osariik Mehhiko lõunaosas.
Uus!!: Maaja keel ja Quintana Roo osariik · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Maaja keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Sihitis
Sihitis ehk objekt ehk grammatiline objekt on lauseliige, mis väljendab seda, millele tegevus on suunatud või mis on tegevuse tulemuseks.
Uus!!: Maaja keel ja Sihitis · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Maaja keel ja Silp · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Maaja keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Tagavokaalid
Tagavokaalid on need täishäälikud, mille hääldamisel asetseb keel suus tagapool.
Uus!!: Maaja keel ja Tagavokaalid · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Maaja keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Maaja keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Toon (keeleteadus)
Toon on sama häälikukoosseisuga silpide kontrastil rajanev tunnus, mis toonikeeltes (näiteks hiina, vietnami, hausa) eristab sõnavorme.
Uus!!: Maaja keel ja Toon (keeleteadus) · Näe rohkem »
Velaar
Velaar ehk pehmesuulaehäälik on kaashäälik, mille hääldamisel puudutab keel pehmet suulage või liigub selle poole, näiteks, ja.
Uus!!: Maaja keel ja Velaar · Näe rohkem »
Yucatáni poolsaar
thumb Yucatáni poolsaar on Ameerikas paiknev poolsaar, mis eraldab Kariibi merd Mehhiko lahest.
Uus!!: Maaja keel ja Yucatáni poolsaar · Näe rohkem »
