Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Maakoor

Index Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

78 suhted: Alumiinium, Amfiboolid, Astenosfäär, Üleminekuline maakoor, Baarium, Elavhõbe, Fluor, Fosfor, Hapnik, Hõbe, Jood, Kaalium, Kainosoikum, Kaltsium, Kaltsiumkarbonaat, Kiirus, Kilp (geoloogia), Kivim, Kloor, Kuld, Kvarts, Laam, Laamtektoonika, Leelispäevakivi, Litosfäär, Maa, Maa tuum, Maakoor, Magneesium, Mandriline maakoor, Mandrite triiv, Mangaan, Massiprotsent, Mesosoikum, Mineraal, Mohorovičići eralduspind, Mosaiik, Naatrium, Ofioliit, Oksiidid, Ookeani keskahelik, Ookeanibassein, Ookeaniline maakoor, Ookeaniline platoo, Ookeaniline saar, Orogeenne vöönd, Paleosoikum, Pürokseenid, Pikilaine, Plaatina, ..., Plagioklass, Platvorm (geoloogia), Plii, Rauamaak, Raud, Raudoksiidid, Räni, Saarkaar, Savimineraalid, Süsinik, Süvik, Seismilised lained, Seleen, Silikaatsed mineraalid, Soojusvoog, Strontsium, Tahkis, Tektoonilised liikumised, Teooria, Tina, Titaan, Tsirkoonium, Vahevöö, Vanaadium, Väävel, Vesinik, Vilgud, Volfram. Laienda indeks (28 rohkem) »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Maakoor ja Alumiinium · Näe rohkem »

Amfiboolid

ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Maakoor ja Amfiboolid · Näe rohkem »

Astenosfäär

tuum (''core''), '''astenosfäär''' (''asthenosphere''), välimine tuum (''outer core''), sisetuum (''inner core''). Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev viskoossne, mehaaniliselt nõrk ja plastiliselt käituv kiht.

Uus!!: Maakoor ja Astenosfäär · Näe rohkem »

Üleminekuline maakoor

Üleminekuline maakoor on maakooretüüp, mis on omadustelt ookeanilise ja mandrilise maakooretüübi vahepealne.

Uus!!: Maakoor ja Üleminekuline maakoor · Näe rohkem »

Baarium

Baarium on keemiline element järjenumbriga 56, leelismuldmetall.

Uus!!: Maakoor ja Baarium · Näe rohkem »

Elavhõbe

Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80, üks kuuest elemendist (tseesiumi, frantsiumi, galliumi ja mittemetall broomi kõrval), mis on normaaltingimuste lähedastel temperatuuridel vedel.

Uus!!: Maakoor ja Elavhõbe · Näe rohkem »

Fluor

Fluor on keemiline element järjenumbriga 9.

Uus!!: Maakoor ja Fluor · Näe rohkem »

Fosfor

Fosfor on keemiline element, mille sümbol on P ja aatomnumber 15.

Uus!!: Maakoor ja Fosfor · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Maakoor ja Hapnik · Näe rohkem »

Hõbe

Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47.

Uus!!: Maakoor ja Hõbe · Näe rohkem »

Jood

Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.

Uus!!: Maakoor ja Jood · Näe rohkem »

Kaalium

Kaaliumi reaktsioon veega. Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.

Uus!!: Maakoor ja Kaalium · Näe rohkem »

Kainosoikum

Kainosoikum ehk uusaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).

Uus!!: Maakoor ja Kainosoikum · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Maakoor ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kaltsiumkarbonaat

Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).

Uus!!: Maakoor ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.

Uus!!: Maakoor ja Kiirus · Näe rohkem »

Kilp (geoloogia)

Kilpe on kaardil kujutatud oranžina. Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.

Uus!!: Maakoor ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »

Kivim

Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Maakoor ja Kivim · Näe rohkem »

Kloor

Kloor gaasilisel kujul klaastorus. Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.

Uus!!: Maakoor ja Kloor · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kulla kristallid. Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Maakoor ja Kuld · Näe rohkem »

Kvarts

Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest. Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.

Uus!!: Maakoor ja Kvarts · Näe rohkem »

Laam

Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Uus!!: Maakoor ja Laam · Näe rohkem »

Laamtektoonika

Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika Kagu-Aasias Laamad Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest.

Uus!!: Maakoor ja Laamtektoonika · Näe rohkem »

Leelispäevakivi

Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.

Uus!!: Maakoor ja Leelispäevakivi · Näe rohkem »

Litosfäär

Litosfääri laamad Litosfäär (kreeka keeles λίθος 'kivi' + σφαῖρα 'kera') on Maa väline tahke kivimkest.

Uus!!: Maakoor ja Litosfäär · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Maakoor ja Maa · Näe rohkem »

Maa tuum

Maa siseehitus Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa.

Uus!!: Maakoor ja Maa tuum · Näe rohkem »

Maakoor

Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Maakoor ja Maakoor · Näe rohkem »

Magneesium

Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.

Uus!!: Maakoor ja Magneesium · Näe rohkem »

Mandriline maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.

Uus!!: Maakoor ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »

Mandrite triiv

Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes.

Uus!!: Maakoor ja Mandrite triiv · Näe rohkem »

Mangaan

Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.

Uus!!: Maakoor ja Mangaan · Näe rohkem »

Massiprotsent

Massiprotsent ehk protsendiline sisaldus (tähis P või C%) on 100 massiosas lahuses lahustunud aine mass (%-des) või 100 massiosas segus sisalduva aine mass (%-des).

Uus!!: Maakoor ja Massiprotsent · Näe rohkem »

Mesosoikum

Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).

Uus!!: Maakoor ja Mesosoikum · Näe rohkem »

Mineraal

Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Maakoor ja Mineraal · Näe rohkem »

Mohorovičići eralduspind

Maailmakaart, mis näitab Mohorovičići eralduspinna sügavust Mohorovičići eralduspind ehk Mohorovičići piirpind ehk Moho ehk Moho piir ehk Moho piirkiht ehk maakoore ja vahevöö piir on pind, mis eraldab Maa vahevööd maakoorest.

Uus!!: Maakoor ja Mohorovičići eralduspind · Näe rohkem »

Mosaiik

Mosaiik 6. sajandist Ravennas Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest.

Uus!!: Maakoor ja Mosaiik · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Maakoor ja Naatrium · Näe rohkem »

Ofioliit

Ofioliit ehk ofioliitne kompleks on tektooniliselt transporditud aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment.

Uus!!: Maakoor ja Ofioliit · Näe rohkem »

Oksiidid

Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.

Uus!!: Maakoor ja Oksiidid · Näe rohkem »

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega. Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Uus!!: Maakoor ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »

Ookeanibassein

Ookeanibassein ehk ookeaninõgu on maailmamerega kaetud suur nõgu Maa pinnal, mille põhjaks on ookeaniline maakoor.

Uus!!: Maakoor ja Ookeanibassein · Näe rohkem »

Ookeaniline maakoor

legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.

Uus!!: Maakoor ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »

Ookeaniline platoo

Ookeaniline platoo on ulatuslik ümbritsevast abüssaalsest tasandikust kõrgem ala ookeani põhjas.

Uus!!: Maakoor ja Ookeaniline platoo · Näe rohkem »

Ookeaniline saar

Ookeaniline saar on peamiselt basaldist ja teistest vulkaanilistest kivimitest või biogeenseist kivimeist koosnev ookeanis asuv saar.

Uus!!: Maakoor ja Ookeaniline saar · Näe rohkem »

Orogeenne vöönd

Orogeenne vöönd ehk orogeen on kokkusurvepingete väljas tekkinud ulatuslik piklik kurrutatud ja deformeeritud geoloogiline struktuur.

Uus!!: Maakoor ja Orogeenne vöönd · Näe rohkem »

Paleosoikum

Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).

Uus!!: Maakoor ja Paleosoikum · Näe rohkem »

Pürokseenid

basaltporfüriidis. Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Uus!!: Maakoor ja Pürokseenid · Näe rohkem »

Pikilaine

Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis.

Uus!!: Maakoor ja Pikilaine · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Uus!!: Maakoor ja Plaatina · Näe rohkem »

Plagioklass

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Maakoor ja Plagioklass · Näe rohkem »

Platvorm (geoloogia)

Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.

Uus!!: Maakoor ja Platvorm (geoloogia) · Näe rohkem »

Plii

plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup. Plii (vananenud termin: seatina; sümbol Pb) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Uus!!: Maakoor ja Plii · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Maakoor ja Rauamaak · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Maakoor ja Raud · Näe rohkem »

Raudoksiidid

Raudoksiidid ehk raua oksiidid on raua ja hapniku ühendid.

Uus!!: Maakoor ja Raudoksiidid · Näe rohkem »

Räni

räni Räni on keemiline element, mille sümbol on Si ja aatomnumber 14.

Uus!!: Maakoor ja Räni · Näe rohkem »

Saarkaar

Saarkaar ehk kaarsaarestik on vulkaaniline kaar, mis tekib ühe ookeanilise litosfääri ploki (laama) sukeldumisel (subdutseerumisel) teise ookeanilise litosfääriga laama alla.

Uus!!: Maakoor ja Saarkaar · Näe rohkem »

Savimineraalid

Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete. Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.

Uus!!: Maakoor ja Savimineraalid · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru. Süsinik (keemiline tähis C) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Maakoor ja Süsinik · Näe rohkem »

Süvik

Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla. Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.

Uus!!: Maakoor ja Süvik · Näe rohkem »

Seismilised lained

Keha- ja pinnalained Seismiline laine on igas suunas eemale leviv deformatsioonienergia kandja, mis tekib energia kiirel vabanemisel.

Uus!!: Maakoor ja Seismilised lained · Näe rohkem »

Seleen

Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall.

Uus!!: Maakoor ja Seleen · Näe rohkem »

Silikaatsed mineraalid

Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).

Uus!!: Maakoor ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »

Soojusvoog

Soojusvoog (vanemas kirjanduses ka soojusvoolu tihedus) on soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku kohta.

Uus!!: Maakoor ja Soojusvoog · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195±10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Maakoor ja Strontsium · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Maakoor ja Tahkis · Näe rohkem »

Tektoonilised liikumised

Tektoonilised liikumised on endogeensed protsessid, mis väljenduvad maakoore vertikaal- või horisontaalsuunalistes liikumistes.

Uus!!: Maakoor ja Tektoonilised liikumised · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Maakoor ja Teooria · Näe rohkem »

Tina

Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.

Uus!!: Maakoor ja Tina · Näe rohkem »

Titaan

Kristalliline titaan Titaan on element järjenumbriga 22.

Uus!!: Maakoor ja Titaan · Näe rohkem »

Tsirkoonium

Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumbertsirkoonium, Zr, 40 rühm, periood, IV B, 5.

Uus!!: Maakoor ja Tsirkoonium · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Uus!!: Maakoor ja Vahevöö · Näe rohkem »

Vanaadium

Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.

Uus!!: Maakoor ja Vanaadium · Näe rohkem »

Väävel

Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.

Uus!!: Maakoor ja Väävel · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Maakoor ja Vesinik · Näe rohkem »

Vilgud

Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk. Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.

Uus!!: Maakoor ja Vilgud · Näe rohkem »

Volfram

Volframitükid Volfram on keemiline element järjekorranumbriga 74.

Uus!!: Maakoor ja Volfram · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

A-kiht.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »