Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Maastik

Index Maastik

Maastik Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule.

59 suhted: Alutaguse madalik, Balti klint, Biotoop, Eesti maastikuüksuste loend, Eesti maastikuline liigestus, Euroopa maastiku konventsioon, Haanja kõrgustik, Hannes Palang, Hargla nõgu, Harju lavamaa, Hiidrahn, Inimgeograafia, Johannes Gabriel Granö, Karula kõrgustik, Kõrgustik, Kõrvemaa, Kesk-Eesti lavamaa, Keskkond, Keskkonnakaitse, Kohamuistend, Kultuur, Kultuurmaastik, Kuppelmaastik, Lahemaa, Lavamaa, Loodusgeograafia, Maastikuarhitektuur, Maastikuteadus, Madalik, Majandus, Meeled, Mullastik, Nõgu, Objektiivsus, Ontika paekallas, Org, Otepää kõrgustik, Palumaa, Põhja-Eesti pank, Põhja-Eesti rannikumadalik, Piirkond, Pinnavorm, Rahvusmaastik, Rändrahn, Reljeef, Riik, Ruumiline planeerimine, Sakala kõrgustik, Soomaa, Sotsiaalsus, ..., Subjektiivsus, Suur Munamägi, Taimestik, Tartu Ülikool, Ugandi lavamaa, Valga nõgu, Veestik, Viru lavamaa, Vooremaa. Laienda indeks (9 rohkem) »

Alutaguse madalik

Alutaguse madalik on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 3345 km2Arold, I. (2005).

Uus!!: Maastik ja Alutaguse madalik · Näe rohkem »

Balti klint

Balti klint Pakri poolsaarel Osmussaare pank Balti klint (ka Balti-Laadoga astang) on järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri – Fennoskandia kilbi ja Ida-Euroopa platvormi vahelisele piirile.

Uus!!: Maastik ja Balti klint · Näe rohkem »

Biotoop

Biotoop (. Üldiselt võttes võib biotoop tähendada ala, kus elavad organismid. Biotoop on põhimõtteliselt sünonüümne mõistega "habitaat". Vahe on vaid selles, et habitaadiga seostatakse peamiselt mingi asustusala liike ja populatsioone, biotoobiga aga biotsönoosi. Üheks Eesti biotoobiks võib lugeda näiteks lehtpuumetsa. Maailma suurimad biotoobid on ookeanid ja mered.

Uus!!: Maastik ja Biotoop · Näe rohkem »

Eesti maastikuüksuste loend

Siin on loetletud Eesti maastikuüksusi.

Uus!!: Maastik ja Eesti maastikuüksuste loend · Näe rohkem »

Eesti maastikuline liigestus

Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel.

Uus!!: Maastik ja Eesti maastikuline liigestus · Näe rohkem »

Euroopa maastiku konventsioon

Euroopa maastiku konventsioon (inglise keeles European Landscape Convention) on üleeuroopaline kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta kõiki maastikke ja edendada koostööd maastike hindamisel ja väärtustamisel.

Uus!!: Maastik ja Euroopa maastiku konventsioon · Näe rohkem »

Haanja kõrgustik

Suure Munamäe vaatetornist. Haanja kõrgustik on maastikurajoon Kagu-Eestis.

Uus!!: Maastik ja Haanja kõrgustik · Näe rohkem »

Hannes Palang

Hannes Palang Mihhail Lotmanile pühendatud sümpoosionil 3. septembril 2012 thumb Hannes Palang (sündinud 14. novembril 1968) on eesti geograaf.

Uus!!: Maastik ja Hannes Palang · Näe rohkem »

Hargla nõgu

Hargla nõgu on Kagu-Eestis asuv kirde–edela-sihiline maastikupiirkondArold, I. (2005).

Uus!!: Maastik ja Hargla nõgu · Näe rohkem »

Harju lavamaa

Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga.

Uus!!: Maastik ja Harju lavamaa · Näe rohkem »

Hiidrahn

Ehalkivi on Eesti suurim hiidrahn Hiidrahn on rändrahn ümbermõõduga 25 või enam meetrit või ühe läbiva mõõtmega, mis on 10 või rohkem meetrit.

Uus!!: Maastik ja Hiidrahn · Näe rohkem »

Inimgeograafia

A-hepatiidi levik maailmas. MeditsiinigeograafiaInimgeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul, regionaalsel ja ülemaailmsel tasandil ruumis ja ajas.

Uus!!: Maastik ja Inimgeograafia · Näe rohkem »

Johannes Gabriel Granö

Johannes Gabriel Granö (14. märts 1882 Lapua – 23. veebruar 1956 Helsingi) oli soome geograaf.

Uus!!: Maastik ja Johannes Gabriel Granö · Näe rohkem »

Karula kõrgustik

Karula maastik Karula kõrgustik on kõrgustik ja maastikurajoon Lõuna-Eestis.

Uus!!: Maastik ja Karula kõrgustik · Näe rohkem »

Kõrgustik

Kõrgustik on positiivne pinnavorm absoluutse kõrgusega 200-500 meetrit, ümbrustest kõrgem lauskmaa osa.

Uus!!: Maastik ja Kõrgustik · Näe rohkem »

Kõrvemaa

Metsatee Põhja-Kõrvemaal. Kõrvemaa (ka Vahe-Eesti madalik, ka Kõrvemaa tasandik) on Eesti maastikurajoon.

Uus!!: Maastik ja Kõrvemaa · Näe rohkem »

Kesk-Eesti lavamaa

Kesk-Eesti lavamaa (ka: Kesk-Eesti lavatasandik) on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 1488 km2Arold, I. (2005).

Uus!!: Maastik ja Kesk-Eesti lavamaa · Näe rohkem »

Keskkond

Keskkond ehk miljöö (inglise keeles environment, saksa keeles Umgebung, Umwelt) on asjade, tingimuste ja suhete süsteem.

Uus!!: Maastik ja Keskkond · Näe rohkem »

Keskkonnakaitse

Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks.

Uus!!: Maastik ja Keskkonnakaitse · Näe rohkem »

Kohamuistend

Kohamuistend on muistend, mis jutustab mõnest konkreetsest loodusobjektist (järvest, mäest, jõest, puust, kivist) või suuremast ehitisest, nagu näiteks kirikust või kloostrist.

Uus!!: Maastik ja Kohamuistend · Näe rohkem »

Kultuur

Üldlaulupeo traditsioon on üks Eesti kultuuri tuntumaid sümboleid. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus ja selle tulemus.

Uus!!: Maastik ja Kultuur · Näe rohkem »

Kultuurmaastik

Kultuurmaastik ehk kultuurmaistu (ka antropogeenne maastik või inimkujundatud maastik) on maastik, kus inimtegevus on loodust tugevalt muutnud või mõjutanud.

Uus!!: Maastik ja Kultuurmaastik · Näe rohkem »

Kuppelmaastik

Kuppelmaastik Karula rahvuspargis Kuppelmaastik on maastiku tüüp, kus moreenkünkad vahelduvad nõgudega.

Uus!!: Maastik ja Kuppelmaastik · Näe rohkem »

Lahemaa

Lahemaa on Põhja-Eesti rannikumadaliku osa, mis jääb Kuusalu ja Kunda vahele.

Uus!!: Maastik ja Lahemaa · Näe rohkem »

Lavamaa

Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.

Uus!!: Maastik ja Lavamaa · Näe rohkem »

Loodusgeograafia

Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.

Uus!!: Maastik ja Loodusgeograafia · Näe rohkem »

Maastikuarhitektuur

Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.

Uus!!: Maastik ja Maastikuarhitektuur · Näe rohkem »

Maastikuteadus

Maastikuteadus on ühtaegu inimgeograafia ja loodusgeograafia haru, mis käsitleb maastikke kui looduskomplekse (maastikusfääri koostisosi), uurib nende ehitust, teket, arenemist, paiknemise seaduspärasusi, liigitust ja muutumist inimtegevuse tagajärjel.

Uus!!: Maastik ja Maastikuteadus · Näe rohkem »

Madalik

Madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m.

Uus!!: Maastik ja Madalik · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Maastik ja Majandus · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Uus!!: Maastik ja Meeled · Näe rohkem »

Mullastik

Mullastik ehk muldkate on mingile territooriumile iseloomulike muldade kogu.

Uus!!: Maastik ja Mullastik · Näe rohkem »

Nõgu

Nõgu on looduslik negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Maastik ja Nõgu · Näe rohkem »

Objektiivsus

Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.

Uus!!: Maastik ja Objektiivsus · Näe rohkem »

Ontika paekallas

Ontika pankrannik aerofotol. Ontika paekallas (ka Ontika pank, Ontika pankrannik, Saka-Ontika-Toila pank) on Põhja-Eesti pankranniku võimsaim osa – umbes 20 km pikkune katkematu paekivijärsak mererannikul Sakast Toilani.

Uus!!: Maastik ja Ontika paekallas · Näe rohkem »

Org

Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.

Uus!!: Maastik ja Org · Näe rohkem »

Otepää kõrgustik

Maastik Lutike lähedal. Otepää kõrgustik asub Lõuna-Eestis Otepää linna, Valga, Põlva, Tartu ja Võru maakondade aladel.

Uus!!: Maastik ja Otepää kõrgustik · Näe rohkem »

Palumaa

Palumaa on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 827 km2Arold, I. (2005).

Uus!!: Maastik ja Palumaa · Näe rohkem »

Põhja-Eesti pank

Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimeist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Põhja-Eesti pank ehk Põhja-Eesti paekallas ehk Põhja-Eesti klint on Balti klindi osa Eesti põhjarannikul.

Uus!!: Maastik ja Põhja-Eesti pank · Näe rohkem »

Põhja-Eesti rannikumadalik

Põhja-Eesti rannikumadalik ehk Soome lahe rannikumadalik on Eesti maastikurajoon, mis ääristab Soome lahte.

Uus!!: Maastik ja Põhja-Eesti rannikumadalik · Näe rohkem »

Piirkond

Piirkond ehk regioon on geograafia mõiste, mida kasutatakse geograafia eri harudes teatud maa-ala kirjeldamiseks looduslike või ajaloolis-kultuuriliste tunnuste alusel.

Uus!!: Maastik ja Piirkond · Näe rohkem »

Pinnavorm

Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.

Uus!!: Maastik ja Pinnavorm · Näe rohkem »

Rahvusmaastik

Rahvusmaastik on mingi piirkonna väärtuslik maastik, mis on vastavalt tunnustatud.

Uus!!: Maastik ja Rahvusmaastik · Näe rohkem »

Rändrahn

migmatiidist. Rändrahn on rahn (läbimõõt üle 512 mm), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.

Uus!!: Maastik ja Rändrahn · Näe rohkem »

Reljeef

Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust. Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.

Uus!!: Maastik ja Reljeef · Näe rohkem »

Riik

Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).

Uus!!: Maastik ja Riik · Näe rohkem »

Ruumiline planeerimine

Makett Ruumiline planeerimine planeerimisseaduse tähenduses on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

Uus!!: Maastik ja Ruumiline planeerimine · Näe rohkem »

Sakala kõrgustik

Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku põhjaosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis Viljandi ja Valga maakonnas, edelanõlv osaliselt Pärnu maakonnas.

Uus!!: Maastik ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »

Soomaa

Suvine Soomaa rahvuspark. Suurvesi Soomaal. Soomaa on maastikurajoon Edela-Eestis, mis koos Kõrvemaa maastikurajooniga moodustavad Vahe-Eesti maastikuvaldkonna.

Uus!!: Maastik ja Soomaa · Näe rohkem »

Sotsiaalsus

Sotsiaalsus ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda.

Uus!!: Maastik ja Sotsiaalsus · Näe rohkem »

Subjektiivsus

Subjektiivsus on mõiste, mida negatiivse hinnanguna kasutatakse avalduste või tegevuste kohta, mis teostatakse juhusliku isiku (subjekti) poolt, kes ei hooli üldisest arvamusest ja tegutsemise aktsepteeritud kriteeriumitest.

Uus!!: Maastik ja Subjektiivsus · Näe rohkem »

Suur Munamägi

Suur Munamägi on Eesti ja Baltimaade kõrgeim mägi.

Uus!!: Maastik ja Suur Munamägi · Näe rohkem »

Taimestik

Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.

Uus!!: Maastik ja Taimestik · Näe rohkem »

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool.

Uus!!: Maastik ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »

Ugandi lavamaa

Ugandi lavamaa ehk Kagu-Eesti lavamaa on Eesti maastikurajoon.

Uus!!: Maastik ja Ugandi lavamaa · Näe rohkem »

Valga nõgu

Valga nõgu on Eesti maastikurajoon, mille pindala on 764 km2Arold, I. (2005).

Uus!!: Maastik ja Valga nõgu · Näe rohkem »

Veestik

Veestik (ka vetevõrk) on mingil kindlal territooriumil asuvad veekogud (ojad, jõed, järved jt).

Uus!!: Maastik ja Veestik · Näe rohkem »

Viru lavamaa

Viru lavamaa (varasemas eesti keeles kasutatud ka nime Kirde-Eesti lavamaa) on maastikurajoon, mis asub Soome lahe rannikumadaliku ja Alutaguse madaliku vahel ning kulgeb alates Narva jõest kitsa ribana, kuni Loobu jõeni.

Uus!!: Maastik ja Viru lavamaa · Näe rohkem »

Vooremaa

Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon.

Uus!!: Maastik ja Vooremaa · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »