Kiiremini kui brauser!
55 suhted: Agronoomia, Andmed, Atmosfäär, Üldmaateadus, Õhk, Bioloogia, Ehitusgeoloogia, Elu, Füüsika, Geofüüsika, Geograafia, Geokeemia, Geokronoloogia, Geoloogia, Geomorfoloogia, Geosfäär, Geotektoonika, Glatsioloogia, Hüdrogeoloogia, Hüdroloogia, Hüpotees, Ilm, Inimene, Jõgi, Keemia, Kivim, Klimatoloogia, Kuu, Laam, Loodusteadus, Maa, Maa süsteemi teadus, Maakoor, Maateaduste mõistete loendid, Maavara, Marss, Matemaatika, Meteoroloogia, Mineraloogia, Okeanograafia, Paleontoloogia, Petroloogia, Pilv, Pinnavorm, Planeet, Planetoloogia, Sedimentoloogia, Stratigraafia, Struktuurigeoloogia, Teadusharu, ..., Vahevöö, Veenus, Vesi, Vulkaan, Vulkaanipurse. Laienda indeks (5 rohkem) »
Agronoomia
Agronoomia on maamajanduse ja põllumajandusteaduse haru, ühtlasi rakendusteadus, mis käsitleb taimekasvatusliku tootmise põhialuseid.
Uus!!: Maateadus ja Agronoomia · Näe rohkem »
Andmed
Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.
Uus!!: Maateadus ja Andmed · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Maateadus ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Üldmaateadus
Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus.
Uus!!: Maateadus ja Üldmaateadus · Näe rohkem »
Õhk
Õhu allegooria. Jan van Kessel vanem (1661) Õhk on Maa atmosfääri moodustav gaaside segu.
Uus!!: Maateadus ja Õhk · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Maateadus ja Bioloogia · Näe rohkem »
Ehitusgeoloogia
Ehitusgeoloogia on rakendusgeoloogia haru, mis on tihedalt seotud ehitusega ja tähtis tsiviilehituses, kaevandamises ja naftatööstuses.
Uus!!: Maateadus ja Ehitusgeoloogia · Näe rohkem »
Elu
Elu (ladina vita, vanakreeka βίος) on ainevahetuslike rakulise ehitusega süsteemide aktiivsus.
Uus!!: Maateadus ja Elu · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Maateadus ja Füüsika · Näe rohkem »
Geofüüsika
Geofüüsika on füüsikaliste meetodite abil Maad uuriv teadusharu.
Uus!!: Maateadus ja Geofüüsika · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Maateadus ja Geograafia · Näe rohkem »
Geokeemia
Geokeemia on teadusharu, mis uurib keemiliste elementide ja nende isotoopide sisaldust ja jaotumust mineraalides, maakides, kivimites, mullas, vees ja atmosfääris ning nende ringlust looduses.
Uus!!: Maateadus ja Geokeemia · Näe rohkem »
Geokronoloogia
Geokronoloogia on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos aset leidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.
Uus!!: Maateadus ja Geokronoloogia · Näe rohkem »
Geoloogia
Geoloogia on teadus, mille uurimisobjekt on planeet Maa.
Uus!!: Maateadus ja Geoloogia · Näe rohkem »
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Uus!!: Maateadus ja Geomorfoloogia · Näe rohkem »
Geosfäär
"Geosfäär" on termin, millel on palju tähendusi.
Uus!!: Maateadus ja Geosfäär · Näe rohkem »
Geotektoonika
Geotektoonika on geoloogiline teadusharu, mis uurib Maa välisosa suuremõõtmelist ehitust, arengut ja teket.
Uus!!: Maateadus ja Geotektoonika · Näe rohkem »
Glatsioloogia
Svalbardil, mis võimaldab koguda teavet varasemate ilmastikuolude kohta. Glatsioloogia on teadus, mis uurib peamiselt liustikke.
Uus!!: Maateadus ja Glatsioloogia · Näe rohkem »
Hüdrogeoloogia
Hüdrogeoloogia on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu.
Uus!!: Maateadus ja Hüdrogeoloogia · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Maateadus ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Maateadus ja Hüpotees · Näe rohkem »
Ilm
Ilm on meteoroloogiliste elementide kogumõjul tekkinud atmosfääri seisund mingis paigas, mingis lühemas ajavahemikus (kuni mõni päev), koos elementide järgnevate muutustega.
Uus!!: Maateadus ja Ilm · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Maateadus ja Inimene · Näe rohkem »
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Uus!!: Maateadus ja Jõgi · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Maateadus ja Keemia · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Maateadus ja Kivim · Näe rohkem »
Klimatoloogia
Klimatoloogia ehk kliimateadus (ka ilmastikuteadus) on loodusgeograafia haru, mis tegeleb eri paikade kliima uurimisega.
Uus!!: Maateadus ja Klimatoloogia · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Maateadus ja Kuu · Näe rohkem »
Laam
Suuremad laamad ja nende nimed Laamad Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
Uus!!: Maateadus ja Laam · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Maateadus ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Maateadus ja Maa · Näe rohkem »
Maa süsteemi teadus
Maa süsteemi teadus on teadusharu, mis uurib Maad kompleksselt, spetsialiseerumata ühele konkreetsele geosfäärile.
Uus!!: Maateadus ja Maa süsteemi teadus · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Maateadus ja Maakoor · Näe rohkem »
Maateaduste mõistete loendid
Siin on loetletud maateaduslike mõistete loendeid.
Uus!!: Maateadus ja Maateaduste mõistete loendid · Näe rohkem »
Maavara
Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.
Uus!!: Maateadus ja Maavara · Näe rohkem »
Marss
Marss on neljas planeet Päikesest ja Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete, olles suurem ainult Merkuurist.
Uus!!: Maateadus ja Marss · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Maateadus ja Matemaatika · Näe rohkem »
Meteoroloogia
Ilmamõõtmise graafikud Tartu hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012 Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu, mis uurib atmosfääri ehitust, selles toimuvaid protsesse ennustamise ja mõjude eesmärgil.
Uus!!: Maateadus ja Meteoroloogia · Näe rohkem »
Mineraloogia
See artikkel annab lühiülevaate mineraloogiast; mineraloogiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Mineraloogia mõisteid. ---- Mineraloogia tegeleb mineraalide uurimisega Mineraloogia on teadusharu, mille uurimisobjektiks on mineraalid.
Uus!!: Maateadus ja Mineraloogia · Näe rohkem »
Okeanograafia
Okeanograafia ehk okeanoloogia on hüdroloogia haru.
Uus!!: Maateadus ja Okeanograafia · Näe rohkem »
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Uus!!: Maateadus ja Paleontoloogia · Näe rohkem »
Petroloogia
Petroloogia on teadusharu, mis uurib kivimeid.
Uus!!: Maateadus ja Petroloogia · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Maateadus ja Pilv · Näe rohkem »
Pinnavorm
Salta (Argentina) Pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest.
Uus!!: Maateadus ja Pinnavorm · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Maateadus ja Planeet · Näe rohkem »
Planetoloogia
Planetoloogia ehk astrogeoloogia ehk planetaargeoloogia on teadusharu, mis uurib planeete, komeete, asteroide ja teisi sarnaseid taevakehi.
Uus!!: Maateadus ja Planetoloogia · Näe rohkem »
Sedimentoloogia
Sedimentoloogia on teadusharu, mis käsitleb sedimentatsiooni.
Uus!!: Maateadus ja Sedimentoloogia · Näe rohkem »
Stratigraafia
See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.
Uus!!: Maateadus ja Stratigraafia · Näe rohkem »
Struktuurigeoloogia
Struktuurigeoloogia on teadusharu, mis tegeleb kivimite ja kivimkehade koosseisu, kuju, paigutuse, deformeerituse, mõõtmete jms ehk lühidalt geoloogiliste struktuuridega.
Uus!!: Maateadus ja Struktuurigeoloogia · Näe rohkem »
Teadusharu
Teadusharu ehk teadusvaldkond (inglise research field) on teaduse osa, mille uurimisobjekt ja rakendatavad uurimismeetodid on piiritletud, teadusala.
Uus!!: Maateadus ja Teadusharu · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Maateadus ja Vahevöö · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Maateadus ja Veenus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Maateadus ja Vesi · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Maateadus ja Vulkaan · Näe rohkem »
Vulkaanipurse
Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.
Uus!!: Maateadus ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Geoteadus, Geoteadused, Maateadused.
