Kiiremini kui brauser!
15 suhted: Algebraline täiend, Arv, Edifikaator, Funktsioon (matemaatika), Gottfried Wilhelm Leibniz, Lineaaralgebra, Lineaarvõrrandisüsteem, Maatriks, Null, Parajasti siis, kui, Permutatsioon, Ruutmaatriks, Transponeeritud maatriks, Võrdus, 16. sajand.
Algebraline täiend
Miinori algebraline täiend ehk alamdeterminant on selle miinori täiendusmiinor, mis on varustatud märgiga.
Uus!!: Determinant ja Algebraline täiend · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Determinant ja Arv · Näe rohkem »
Edifikaator
Edifikaator (ladina sõnast aedificator 'ehitaja') ehk edifikaatortaim on mingi taimekoosluse dominant- ehk valitsev taim.
Uus!!: Determinant ja Edifikaator · Näe rohkem »
Funktsioon (matemaatika)
Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).
Uus!!: Determinant ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Determinant ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Lineaaralgebra
Lineaaralgebra on matemaatika osa, milles algebra meetoditega uuritakse eeskätt lõplikumõõtmelisi vektorruume.
Uus!!: Determinant ja Lineaaralgebra · Näe rohkem »
Lineaarvõrrandisüsteem
Lineaarvõrrandisüsteem on lineaaralgebras lineaarvõrrandite komplekt, näiteks Selle võrrandisüsteemi lahendamine seisneb muutujate x1, x2 ja x3 väärtuste selliste komplektide leidmises, mis rahuldavad kõiki kolme võrrandit korraga.
Uus!!: Determinant ja Lineaarvõrrandisüsteem · Näe rohkem »
Maatriks
''m × n'' maatriks: ''m'' rida on horisontaalsed ja ''n'' veergu on vertikaalsed. Maatriksi iga elementi tähistatakse sageli kahe alaindeksiga tähega. Näiteks ''a''2,1 tähistab teises reas ja esimeses veerus paiknevat elementi Maatriks on matemaatiline objekt, mida esitatakse ristkülikukujuline (ridadeks ja veergudeks jaotatava) tabelina, mis koosneb numbritest, sümbolitest või avaldistest, mis tähistavad arve (tavaliselt reaalarve või kompleksarve) või mingeid muid etteantud hulka kuuluvaid matemaatilisi objekte, näiteks polünoome, funktsioone, diferentsiaale, vektoreid.
Uus!!: Determinant ja Maatriks · Näe rohkem »
Null
Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.
Uus!!: Determinant ja Null · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Determinant ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Permutatsioon
Iga rida neist kuuest reast on erinev permutatsioon kolmest erinevast pallist. Permutatsioon on kombinatoorikas lõpliku hulga elementidest moodustatud jada, milles iga element esineb täpselt üks kord.
Uus!!: Determinant ja Permutatsioon · Näe rohkem »
Ruutmaatriks
Ruutmaatriks on maatriks, millel on võrdne arv ridu ja veerge.
Uus!!: Determinant ja Ruutmaatriks · Näe rohkem »
Transponeeritud maatriks
Lineaaralgebras nimetatakse maatriksi A transponeeritud maatriksiks AT (või Atr, tA või A&prime) maatriksit, mis saadakse A ridade ja veergude vahetamisel.
Uus!!: Determinant ja Transponeeritud maatriks · Näe rohkem »
Võrdus
Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.
Uus!!: Determinant ja Võrdus · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Determinant ja 16. sajand · Näe rohkem »
