Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Maavara

Index Maavara

Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.

33 suhted: Alvar Soesoo, Boksiit, Dolokivi, Eesti, Eesti maavarade komisjon, Fosforiit, Graptoliitargilliit, Kruus, Kukersiit, Kuld, Liiv, Loodusvarad, Lubjakivi, Maagaas, Maapõu, Maardla, Maavara (perekonnanimi), Majandus, Mineraalvesi, Molübdeen, Nafta, Plaatina, Rauamaak, Raud, Ravimuda, Ressursid, Savi, Sooraud, Strontsium, Turvas, Uraan, Vanaadium, 18. sajand.

Alvar Soesoo

Vasakult paremale: Priit Ennet, Alvar Soesoo ja Rein Einasto. Teaduskabaree nr 2 oktoobris 2011 Alvar Soesoo (sündinud 7. aprillil 1963) on eesti geoloog, filosoofiadoktor, professor, töötanud ka Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi direktorina.

Uus!!: Maavara ja Alvar Soesoo · Näe rohkem »

Boksiit

Boksiit Boksiit, Les Baux de Provence Boksiit on settekivim, mis koosneb peamiselt alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist.

Uus!!: Maavara ja Boksiit · Näe rohkem »

Dolokivi

porsumise tõttu on kivi ääred teist värvi Dolokivi lõikamine 1994. aastal Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim.

Uus!!: Maavara ja Dolokivi · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Maavara ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti maavarade komisjon

Maavarade komisjon on 1990.

Uus!!: Maavara ja Eesti maavarade komisjon · Näe rohkem »

Fosforiit

Fosforiit Ülgase fosforiidi kaevandusest Fosforiit on kivim, mis sisaldab suures koguses fosforit.

Uus!!: Maavara ja Fosforiit · Näe rohkem »

Graptoliitargilliit

Graptoliitargilliit, mille peal olevad põõsataolised moodustised on graptoliitide (''Rhabdinopora flabelliformis'') kolooniad. Pakri pank, graptoliitargilliit on pruunikas kiht rohelistest põõsastest allpool. Pakri panga ees mererannal (argilliit on hallikas, kollakad ja valged kivid on lubjakiviveerised). Graptoliitargilliit (rahvapäraselt ka konnatahvel, vananenud nimetusena ka diktüoneemaargilliit, diktüoneemakilt ehk diktüoneema) on tumepruun orgaanikarikas argilliit ehk kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim.

Uus!!: Maavara ja Graptoliitargilliit · Näe rohkem »

Kruus

Kruus ja veerised Partsi karjääris Hiiumaal Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on valdavalt 2–64 mm.

Uus!!: Maavara ja Kruus · Näe rohkem »

Kukersiit

Kukersiit Kukersiit Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.

Uus!!: Maavara ja Kukersiit · Näe rohkem »

Kuld

Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.

Uus!!: Maavara ja Kuld · Näe rohkem »

Liiv

basaldis leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv Molokailt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja foraminifeeride kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad Utah' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas (obsidiaan) Californiast (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv Idaho'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii Liiv on purdsete, mille terasuurus on 0,0625...2 mm (Wentworthi lõimiseskaala).

Uus!!: Maavara ja Liiv · Näe rohkem »

Loodusvarad

Loodusvarad ehk loodusressursid on looduskeskkonna osad, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab.

Uus!!: Maavara ja Loodusvarad · Näe rohkem »

Lubjakivi

Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.

Uus!!: Maavara ja Lubjakivi · Näe rohkem »

Maagaas

Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.

Uus!!: Maavara ja Maagaas · Näe rohkem »

Maapõu

Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.

Uus!!: Maavara ja Maapõu · Näe rohkem »

Maardla

Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.

Uus!!: Maavara ja Maardla · Näe rohkem »

Maavara (perekonnanimi)

Maavara on eesti perekonnanimi.

Uus!!: Maavara ja Maavara (perekonnanimi) · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Maavara ja Majandus · Näe rohkem »

Mineraalvesi

Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.

Uus!!: Maavara ja Mineraalvesi · Näe rohkem »

Molübdeen

Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42.

Uus!!: Maavara ja Molübdeen · Näe rohkem »

Nafta

Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Uus!!: Maavara ja Nafta · Näe rohkem »

Plaatina

Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.

Uus!!: Maavara ja Plaatina · Näe rohkem »

Rauamaak

Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda ning on piisavalt hõlpsalt ligipääsetav, et tema kaevandamine oleks majanduslikult tasuv.

Uus!!: Maavara ja Rauamaak · Näe rohkem »

Raud

Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Maavara ja Raud · Näe rohkem »

Ravimuda

See, mida ravimudaks peetakse, oleneb piirkondlikust kontekstist.

Uus!!: Maavara ja Ravimuda · Näe rohkem »

Ressursid

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Maavara ja Ressursid · Näe rohkem »

Savi

Kvaternaari savilasund Arumetsa savimaardlas Rõuge vallas Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Uus!!: Maavara ja Savi · Näe rohkem »

Sooraud

Sooraud Sooraud ehk soorauamaak on soisel alal rauarikkast põhjaveest humiinainete lagunemise ja nende kontsentratsiooni vähenemise tagajärjel nõrgkihina sadestunud raudhüdroksiidide harilikult mullataoline, terajas või muguljas kogum.

Uus!!: Maavara ja Sooraud · Näe rohkem »

Strontsium

Üldised omadused Piltpisi Nimi, sümbol, järjekorranumberstrontsium, Sr, 38 Kategoorialeelismuldmetall Grupp, periood, plokk 2, 5, s Aatommass87,62 g/mol Elektronkonfiguratsioon2, 8,18, 8, 2 pisi CAS-i registrinumber7440-24-6 Füüsikalised omadused Faastahke Tihedus2,64 g • cm−3 Sulamistemperatuur1050 K, 777 °C, 1431 °F Keemistemperatuur1655 K, 1382 °C, 2520 °C Molaarne soojusmahtuvus26,4 J • mol−1• K −1 Aatomi omadused Oksüdatsiooniastmed2, 1 (tugevalt aluseline oksiid) Elektronegatiivsus0,95 (Paulingi skaala) IonisatsioonienergiadI 549.5 kJ • mol−1 II 1064,2 kJ • mol−1 III 4138 kJ • mol−1 Aatomiraadius 215 pm Kovalentraadius195 ± 10 pm Van der Waalsi raadius249 pm Füüsikalised omadused Kristallstruktuur tahktsentreeritud kuubiline, heksagonaalne pilt: Cubic-face-centered.svg Strontsium on keemiline element, mille sümbol on Sr ja järjenumber 38.

Uus!!: Maavara ja Strontsium · Näe rohkem »

Turvas

Turbaraba Hiiumaal Turba kaevamine Šotimaal Turbaimur Eestis Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete.

Uus!!: Maavara ja Turvas · Näe rohkem »

Uraan

Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.

Uus!!: Maavara ja Uraan · Näe rohkem »

Vanaadium

Ülipuhas vanaadium (99,95%) Vanaadium on keemiline element järjekorranumbriga 23.

Uus!!: Maavara ja Vanaadium · Näe rohkem »

18. sajand

Euroopa poliitiline kaart 18. sajandi alguses 18.

Uus!!: Maavara ja 18. sajand · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Maapõuevara, Maarded, Maare, Maavarad.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »