Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Magevesi

Index Magevesi

Magevesi on vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5.

26 suhted: Antarktis, Gröönimaa, Happesademed, Hüpotooniline lahus, Jäämägi, Järv, Jõgi, Kliima, Liustik, Lumi, Maa, Maailmameri, Mageveekalad, Mandrijää, Merejää, Mineraalvesi, Põhjavesi, Promill, Riimvesi, Sademed, Soo, Soolsus, Udu, Veeringe, Vesi, Vihm.

Antarktis

Antarktis on Maa lõunapoolust ümbritsev manner.

Uus!!: Magevesi ja Antarktis · Näe rohkem »

Gröönimaa

Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala, mis hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist (Kanadast) kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel.

Uus!!: Magevesi ja Gröönimaa · Näe rohkem »

Happesademed

Happevihmade tõttu hukkunud kuused Tšehhis Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam.

Uus!!: Magevesi ja Happesademed · Näe rohkem »

Hüpotooniline lahus

Hüpotooniline lahus ehk hüpoosmootne lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust.

Uus!!: Magevesi ja Hüpotooniline lahus · Näe rohkem »

Jäämägi

Jäämägi Baffini saare lähedal Jäämäe veepealne ja veealune osa Jäämägi on mere pinnal triiviv liustiku küljest lahti murdunud suur jäätükk.

Uus!!: Magevesi ja Jäämägi · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Magevesi ja Järv · Näe rohkem »

Jõgi

Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.

Uus!!: Magevesi ja Jõgi · Näe rohkem »

Kliima

Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.

Uus!!: Magevesi ja Kliima · Näe rohkem »

Liustik

Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Uus!!: Magevesi ja Liustik · Näe rohkem »

Lumi

Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.

Uus!!: Magevesi ja Lumi · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Magevesi ja Maa · Näe rohkem »

Maailmameri

Põhja- ja Lõuna-Jäämeri; kaks viimast arvatakse mõnikord esimese kolme osadeks. Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.

Uus!!: Magevesi ja Maailmameri · Näe rohkem »

Mageveekalad

Kogu Euroopas levinud mageveekala linask Mageveekalad on kalad, kes üldjuhul kogu oma elu veedavad magedas vees (jõgedes ja järvedes).

Uus!!: Magevesi ja Mageveekalad · Näe rohkem »

Mandrijää

Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.

Uus!!: Magevesi ja Mandrijää · Näe rohkem »

Merejää

Merejää Merejää on merevee külmumisel moodustuv jää.

Uus!!: Magevesi ja Merejää · Näe rohkem »

Mineraalvesi

Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse.

Uus!!: Magevesi ja Mineraalvesi · Näe rohkem »

Põhjavesi

Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.

Uus!!: Magevesi ja Põhjavesi · Näe rohkem »

Promill

Promill on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta; see on üks tuhandik tervikust.

Uus!!: Magevesi ja Promill · Näe rohkem »

Riimvesi

Riimvesi ehk soolakas vesi on vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰ (mõningail andmeil 0,5...30&permil).

Uus!!: Magevesi ja Riimvesi · Näe rohkem »

Sademed

Kliimadiagrammil kujutatakse sademete hulka tulpadega. Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi.

Uus!!: Magevesi ja Sademed · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal. Talvine Kakerdaja raba. Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Rõuge vallas. Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Magevesi ja Soo · Näe rohkem »

Soolsus

Soolsus ehk saliinsus (ka soolasisaldus; magevee kontekstis mineraalsus) on vees lahustunud soolade hulk.

Uus!!: Magevesi ja Soolsus · Näe rohkem »

Udu

Hommikune Narva jõgi Udu on vahetult aluspinna kohal heljuvate veepiiskade, harvemini jääkristallide või mõlema kogum, mis vähendab nähtavuse alla 1 km.

Uus!!: Magevesi ja Udu · Näe rohkem »

Veeringe

Veeringe skeem Veeringe ehk vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all.

Uus!!: Magevesi ja Veeringe · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Magevesi ja Vesi · Näe rohkem »

Vihm

Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm on vedel sadu, vastandina mittevedelatele sademetele nagu lumi, rahe ja lobjakas.

Uus!!: Magevesi ja Vihm · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Mage vesi.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »