Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Magma

Index Magma

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.

41 suhted: Agregaatolek, Aine (füüsika), Alumiinium, Boweni skeem, Gaas, Hapnik, Ioon, Kaltsium, Kivim, Konvektsioon, Kristalliseerumine, Kristallstruktuur, Laava, Maa, Maakoor, Magma (täpsustus), Magmakamber, Mineraal, Moone (geoloogia), Naatrium, Ookeani keskahelik, Osaline sulamine, Räni, Ränidioksiid, Rõhk, Süsihappegaas, Solidus, Subduktsioon, Sulamine, Sulamistemperatuur, Tahkis, Tardkivim, Temperatuur, Tihedus, Vahevöö, Vedelik, Veeaur, Vesi, Vesinik, Vulkaanipurse, 1825.

Agregaatolek

Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.

Uus!!: Magma ja Agregaatolek · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Magma ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Alumiinium

Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.

Uus!!: Magma ja Alumiinium · Näe rohkem »

Boweni skeem

Boweni skeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda.

Uus!!: Magma ja Boweni skeem · Näe rohkem »

Gaas

Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.

Uus!!: Magma ja Gaas · Näe rohkem »

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Uus!!: Magma ja Hapnik · Näe rohkem »

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Uus!!: Magma ja Ioon · Näe rohkem »

Kaltsium

Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.

Uus!!: Magma ja Kaltsium · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Magma ja Kivim · Näe rohkem »

Konvektsioon

Konvektiivne õhuringlus küttekeha kohal Konvektsioon (ingl convection) on soojuse levimine koos liikuva vedeliku või gaasiga, harilikult õhuga.

Uus!!: Magma ja Konvektsioon · Näe rohkem »

Kristalliseerumine

Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.

Uus!!: Magma ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Uus!!: Magma ja Kristallstruktuur · Näe rohkem »

Laava

Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.

Uus!!: Magma ja Laava · Näe rohkem »

Maa

Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.

Uus!!: Magma ja Maa · Näe rohkem »

Maakoor

Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.

Uus!!: Magma ja Maakoor · Näe rohkem »

Magma (täpsustus)

Magma võib olla.

Uus!!: Magma ja Magma (täpsustus) · Näe rohkem »

Magmakamber

Vulkaani ehitus. Magmakamber on joonisel tähistatud numbriga 11 Magmakamber on litosfääri ülaosas paiknev reservuaar, mis toidab vulkaani magmaga.

Uus!!: Magma ja Magmakamber · Näe rohkem »

Mineraal

Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.

Uus!!: Magma ja Mineraal · Näe rohkem »

Moone (geoloogia)

Moone ehk metamorfism on kivimite ümberkristalliseerumine (moondumine) kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimusis.

Uus!!: Magma ja Moone (geoloogia) · Näe rohkem »

Naatrium

Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.

Uus!!: Magma ja Naatrium · Näe rohkem »

Ookeani keskahelik

kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.

Uus!!: Magma ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »

Osaline sulamine

Osaline sulamine ehk osaline ülessulamine on magmaline protsess, kus kivim hakkab sulama sulamisvahemiku alumises otsas, moodustades magma, mille keemiline koostis erineb lähtekivimi koostisest.

Uus!!: Magma ja Osaline sulamine · Näe rohkem »

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Uus!!: Magma ja Räni · Näe rohkem »

Ränidioksiid

Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.

Uus!!: Magma ja Ränidioksiid · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.

Uus!!: Magma ja Rõhk · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Magma ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Solidus

Solidus oli Rooma keisririigi hilisema perioodi kuldmünt.

Uus!!: Magma ja Solidus · Näe rohkem »

Subduktsioon

Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.

Uus!!: Magma ja Subduktsioon · Näe rohkem »

Sulamine

Sulamine on aine faasi muutumise protsess, kus tahke aine muutub temperatuuri tõstmisel vedelikuks.

Uus!!: Magma ja Sulamine · Näe rohkem »

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Uus!!: Magma ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »

Tahkis

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.

Uus!!: Magma ja Tahkis · Näe rohkem »

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Uus!!: Magma ja Tardkivim · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Magma ja Temperatuur · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Magma ja Tihedus · Näe rohkem »

Vahevöö

Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.

Uus!!: Magma ja Vahevöö · Näe rohkem »

Vedelik

Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.

Uus!!: Magma ja Vedelik · Näe rohkem »

Veeaur

Nähtamatu veeaur koondub jahtudes nähtavateks piisakesteks Veeaur on vesi gaasilises olekus.

Uus!!: Magma ja Veeaur · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Magma ja Vesi · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Magma ja Vesinik · Näe rohkem »

Vulkaanipurse

Stromboli tegutsemas Vulkaanipurse on vulkaanilise materjali tungimine maapinnast kõrgemale läbi avause, mida nimetatakse vulkaaniks.

Uus!!: Magma ja Vulkaanipurse · Näe rohkem »

1825

1825.

Uus!!: Magma ja 1825 · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »