Kiiremini kui brauser!
96 suhted: Alfred Reier, Alumiinium, Aluskord, Amfiboolid, Amorfne aine, Andesiit, Anortosiit, Basalt, Basaniit, Biotiit, Datsiit, Dioriit, Duniit, Fennoskandia kilp, Gaas, Graniit, Hapnik, Hawaii saar, Island, Itaalia, Kaalium, Kaaliumpäevakivi, Kalle Kirsimäe, Kaltsium, Köislaava, Keemia, Keemiline ühend, Keemiline element, Keskmine kivim, Kildaline tekstuur, Kilp (geoloogia), Kivim, Kivimi struktuur, Kivimi tekstuur, Kivimite loend, Kristalliseerumine, Kvarts, Laava, Laavavool, Leelismetallid, Leukokraatne kivim, Maakoor, Maapõu, Magma, Magneesium, Mandrijää, Mandriline maakoor, Mineraal, Moondekivim, Muskoviit, ..., Naatrium, New Jersey osariik, New York, Oliviin, Ookeani keskahelik, Ookeaniline maakoor, Ookeanipõhi, Paljandumine, Pürokseenid, Pealiskord, Peitkristalne struktuur, Pimss, Pinnakate, Plagioklass, Purskekivim, Rabakivi, Raud, Rändkivi, Rändrahn, Räni, Ränidioksiid, Rüoliit, Süeniit, Süsihappegaas, Süvakivim, Setend, Settekivim, Silikaatsed mineraalid, Soome, Subduktsioon, Tallinn, Tardkivimite klassifikatsioon, Tartu, Trahhüandesiit, Trahhüüt, Värvus, Vedelik, Vesi, Vesiniksulfiid, Viskoossus, Volli Kalm, Vulkaanilõõr, 1964, 1982, 1999, 2001. Laienda indeks (46 rohkem) »
Alfred Reier
Alfred Herman Reier (20. märts 1921 Tallinn – 30. november 1998 Tallinn) oli Eesti mineraloog.
Uus!!: Tardkivim ja Alfred Reier · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Tardkivim ja Alumiinium · Näe rohkem »
Aluskord
Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Aluskord (inglise basement) on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha.
Uus!!: Tardkivim ja Aluskord · Näe rohkem »
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Tardkivim ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Amorfne aine
Amorfne aine on niisugune tahkise esinemisvorm, mis on täiesti isotroopne, s.t füüsikalised omadused ei sõltu suunast selle aine sees.
Uus!!: Tardkivim ja Amorfne aine · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Andesiit · Näe rohkem »
Anortosiit
Kuul leiduv anortosiit Apollo 15 maandumispaigalt Anortosiit on faneriitne süvakivim, mis koosneb peamiselt plagioklassist.
Uus!!: Tardkivim ja Anortosiit · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Basalt · Näe rohkem »
Basaniit
Basaniit on aluseline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Basaniit · Näe rohkem »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Tardkivim ja Biotiit · Näe rohkem »
Datsiit
Datsiit on ränirikas vulkaaniline kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Datsiit · Näe rohkem »
Dioriit
mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.
Uus!!: Tardkivim ja Dioriit · Näe rohkem »
Duniit
Duniit Duniit on ultraaluseline peamiselt oliviini sisaldav süvakivim.
Uus!!: Tardkivim ja Duniit · Näe rohkem »
Fennoskandia kilp
Fennoskandia kilp Fennoskandia kilp ehk Balti kilp on kilp Põhja-Euroopas.
Uus!!: Tardkivim ja Fennoskandia kilp · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Tardkivim ja Gaas · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Tardkivim ja Graniit · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Tardkivim ja Hapnik · Näe rohkem »
Hawaii saar
Hawaii (varasem eestikeelne nimi Havai; ingl ja havai Hawaiʻi, inglise kõnekeeles Big Island) on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus.
Uus!!: Tardkivim ja Hawaii saar · Näe rohkem »
Island
Islandi kaart Lääne-Islandi maastik Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele Stuðlagili kanjonis Islandil Sólheimajökulli liustiku sulamine Islandil. Esimene salvestus Islandi hümnist Lofsöngur, esitab Pjetur A. Jónsson (1929. aasta) Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.
Uus!!: Tardkivim ja Island · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Tardkivim ja Itaalia · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Tardkivim ja Kaalium · Näe rohkem »
Kaaliumpäevakivi
Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Tardkivim ja Kaaliumpäevakivi · Näe rohkem »
Kalle Kirsimäe
Kalle Kirsimäe 2012. aastal Kalle Kirsimäe (sündinud 5. aprillil 1967 Tartus) on eesti geoloog, Tartu Ülikooli professor ja Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (valitud 2018).
Uus!!: Tardkivim ja Kalle Kirsimäe · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Tardkivim ja Kaltsium · Näe rohkem »
Köislaava
Hawaiil Köislaava (inglise ropy pahoehoe) on pahoehoe, mida iseloomustab tugevasti kurrutatud laavavoolu pind.
Uus!!: Tardkivim ja Köislaava · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Tardkivim ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Tardkivim ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Tardkivim ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keskmine kivim
Keskmine kivim (inglise intermediate rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...63% (massiprotsent).
Uus!!: Tardkivim ja Keskmine kivim · Näe rohkem »
Kildaline tekstuur
kloriitkilda astmelises või plaatjas väljanägemises Kildaline tekstuur ehk kildalisus (inglise slaty cleavage) on madala astme moondekivimeile omane suunatud tekstuur.
Uus!!: Tardkivim ja Kildaline tekstuur · Näe rohkem »
Kilp (geoloogia)
Kilpe on kaardil kujutatud oranžina Paljanduv Fennoskandia kilp Laadoga põhjakaldal Kilp on ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid.
Uus!!: Tardkivim ja Kilp (geoloogia) · Näe rohkem »
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Uus!!: Tardkivim ja Kivim · Näe rohkem »
Kivimi struktuur
Kivimi struktuur (inglise texture) on kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum.
Uus!!: Tardkivim ja Kivimi struktuur · Näe rohkem »
Kivimi tekstuur
Kivimi tekstuuri moodustavad peamiselt kivimi makroskoopilist ehitust iseloomustavad tunnused.
Uus!!: Tardkivim ja Kivimi tekstuur · Näe rohkem »
Kivimite loend
Siin on loetletud kivimeid.
Uus!!: Tardkivim ja Kivimite loend · Näe rohkem »
Kristalliseerumine
Hõbekristallide kasv vase pinnal hõbenitraadi lahusest. Maxim Bilovitskiy video Kristalliseerumine on sulamis, vedelas või gaasilises agregaatolekus oleva aine või ainete segu üleminek korrastatud sisestruktuuriga olekusse.
Uus!!: Tardkivim ja Kristalliseerumine · Näe rohkem »
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Tardkivim ja Kvarts · Näe rohkem »
Laava
Basaltne laavafontään Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud.
Uus!!: Tardkivim ja Laava · Näe rohkem »
Laavavool
Pahoehoe Kilauea vulkaanil Hawaii saarel Laavavool on vulkaanist väljunud maapinda mööda voolav laava või sel viisil moodustunud kivimkeha.
Uus!!: Tardkivim ja Laavavool · Näe rohkem »
Leelismetallid
Leelismetallid on perioodilisussüsteemi IA rühma kuuluvad metallilised elemendid.
Uus!!: Tardkivim ja Leelismetallid · Näe rohkem »
Leukokraatne kivim
Leukokraatne kivim on kristalne kivim (enamasti tardkivim), mille koostisest moodustavad värvilised mineraalid kuni 35%.
Uus!!: Tardkivim ja Leukokraatne kivim · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Tardkivim ja Maakoor · Näe rohkem »
Maapõu
Maapõu on maakoore ülaosa, mis paikneb mullakihi all või selle puudumisel maapinna ja veekogude põhja all, mis on kättesaadav geoloogiliseks uurimiseks ja inimtegevuseks.
Uus!!: Tardkivim ja Maapõu · Näe rohkem »
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Uus!!: Tardkivim ja Magma · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Tardkivim ja Magneesium · Näe rohkem »
Mandrijää
Mandrijää ehk jääkilp on suure paksuse ning enam kui 50 000 km² pindalaga liustik, mis võib reeglina laieneda kõigis suundades.
Uus!!: Tardkivim ja Mandrijää · Näe rohkem »
Mandriline maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite (koos mandrilavaga) alune maakooretüüp.
Uus!!: Tardkivim ja Mandriline maakoor · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Tardkivim ja Mineraal · Näe rohkem »
Moondekivim
kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Moondekivim · Näe rohkem »
Muskoviit
Muskoviit ehk kaaliumvilk on vilkude hulka kuuluv mineraal.
Uus!!: Tardkivim ja Muskoviit · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Tardkivim ja Naatrium · Näe rohkem »
New Jersey osariik
New Jersey on Ameerika Ühendriikide osariik 1787.
Uus!!: Tardkivim ja New Jersey osariik · Näe rohkem »
New York
Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.
Uus!!: Tardkivim ja New York · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Tardkivim ja Oliviin · Näe rohkem »
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Uus!!: Tardkivim ja Ookeani keskahelik · Näe rohkem »
Ookeaniline maakoor
legend, mis selgitab, kui vanadele kivimitele mingi värvus vastab. Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp.
Uus!!: Tardkivim ja Ookeaniline maakoor · Näe rohkem »
Ookeanipõhi
Ookeanipõhja profill NASA animatsioon näitab veest tühjendatud ookeanipõhja Ookeanipõhi on ookeani veealune pinnas, maailmamere veega kaetud laamade osa.
Uus!!: Tardkivim ja Ookeanipõhi · Näe rohkem »
Paljandumine
Paljandumine on aluspõhjakivimite avanemine maapinnal.
Uus!!: Tardkivim ja Paljandumine · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Tardkivim ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Pealiskord
Eesti aluspõhja ladestute avamusalad Pealiskorra paiknemist aluskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral.
Uus!!: Tardkivim ja Pealiskord · Näe rohkem »
Peitkristalne struktuur
Savi koosneb silmale nähtamatuist mineraaliteradest Peitkristalne struktuur ehk afaniitne struktuur (inglise keeles aphanitic texture) on kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.
Uus!!: Tardkivim ja Peitkristalne struktuur · Näe rohkem »
Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Pimss · Näe rohkem »
Pinnakate
Pinnakatte paiknemist pealiskorra, aluskorra ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem Pinnakate ehk kvaternaarisetted on pudedaist setendeist koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
Uus!!: Tardkivim ja Pinnakate · Näe rohkem »
Plagioklass
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Tardkivim ja Plagioklass · Näe rohkem »
Purskekivim
Purskekivim (inglise extrusive rock) on vulkaanist väljapaisatud materjalist koosnev kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Purskekivim · Näe rohkem »
Rabakivi
Rabakivi sisaldab tihti ortoklassi ovoide, mis on ümbritsetud plagioklassist äärisega (rabakivistruktuur). Rabakivi ehk rabakivigraniit on A-tüüpi graniit, mida iseloomustab rabakivistruktuuri esinemine (vähemalt suuremates batoliitides).
Uus!!: Tardkivim ja Rabakivi · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Tardkivim ja Raud · Näe rohkem »
Rändkivi
Ehalkivi, suurim maa peal asuv rändkivi Baltikumis Rändkivi (inglise erratic) on liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi.
Uus!!: Tardkivim ja Rändkivi · Näe rohkem »
Rändrahn
migmatiidist Rändrahn on rahn (ümbermõõt üle 3 mPirrus (2009), lk 15.), mis on liustiku poolt aluspõhjast lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud.
Uus!!: Tardkivim ja Rändrahn · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Tardkivim ja Räni · Näe rohkem »
Ränidioksiid
Kvartsist küvett Pulberjas ränidioksiid Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mis ei esine molekulaarsel kujul, vaid tahkisena, kus ühe räni aatomi kohta on kaks hapniku aatomit.
Uus!!: Tardkivim ja Ränidioksiid · Näe rohkem »
Rüoliit
vesikulaarne pind Kvartsi ja kaaliumpäevakivi fenokristallidega porfüürilise struktuuriga rüoliit ehk kvartsporfüür Rüoliit (vanakreeka keeles ῥύαξ 'vool' + λίθος 'kivi') on tardkivim, happelise (ränirikka) koostisega purskekivim.
Uus!!: Tardkivim ja Rüoliit · Näe rohkem »
Süeniit
Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.
Uus!!: Tardkivim ja Süeniit · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Tardkivim ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Uus!!: Tardkivim ja Süvakivim · Näe rohkem »
Setend
Setend on ühisnimetus nii settetele kui ka settekivimitele.
Uus!!: Tardkivim ja Setend · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Tardkivim ja Settekivim · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Tardkivim ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Soome
Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.
Uus!!: Tardkivim ja Soome · Näe rohkem »
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Uus!!: Tardkivim ja Subduktsioon · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Tardkivim ja Tallinn · Näe rohkem »
Tardkivimite klassifikatsioon
Tardkivimite klassifikatsioon on tardkivimite süstemaatiline gruppidesse jaotamine neile iseloomulike tunnuste või omaduste alusel.
Uus!!: Tardkivim ja Tardkivimite klassifikatsioon · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Tardkivim ja Tartu · Näe rohkem »
Trahhüandesiit
Trahhüandesiit on vulkaaniline kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Trahhüandesiit · Näe rohkem »
Trahhüüt
Trahhüüt TAS-diagramm Trahhüüt on QAPF-diagrammil keskel vasakul Trahhüüt on afaniitne kuni porfüüriline vulkaaniline kivim.
Uus!!: Tardkivim ja Trahhüüt · Näe rohkem »
Värvus
Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.
Uus!!: Tardkivim ja Värvus · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Tardkivim ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Tardkivim ja Vesi · Näe rohkem »
Vesiniksulfiid
Vesiniksulfiidi molekuli ehitus Vesiniksulfiid ehk divesiniksulfiid (vananenud termin: väävelvesinik; keemiline valem H2S) on mädamuna lõhnaga värvuseta ja mürgine gaas.
Uus!!: Tardkivim ja Vesiniksulfiid · Näe rohkem »
Viskoossus
Vasakul voolab väikese viskoossusega aine (vesi) ja paremal suure viskoossusega aine (mesi) Vedelikukihtide nihkumine alumise paigalseisava ja ülemise liikuva plaadi vahel Pigi viskoossus on umbes 100 miljardit korda suurem kui veel, nii et sellise tilga moodustumiseks kulub aastaid Viskoossus (ladina keeles viscosus 'kleepuv') on vooliste (vedelike ja gaaside) molekulide sisehõõrdumisest tingitud voolamise võime/omadus.
Uus!!: Tardkivim ja Viskoossus · Näe rohkem »
Volli Kalm
Volli Kalm 2015. aastal Tartu Ülikooli nõukogu aruteluseminaril. Paremal Kersti KaljulaidVolli Kalm 2017. aastal Tartu ülikooli aulas pärast rektoriks tagasivalimist kõnet pidamas Tartu ülikooli aula enne Volli Kalmu ärasaatmistseremooniat Volli Kalm (10. veebruar 1953 Aluste, Vändra rajoon – 23. detsember 2017 Kääriku) oli eesti geoloog, 1.
Uus!!: Tardkivim ja Volli Kalm · Näe rohkem »
Vulkaanilõõr
thumb Vulkaanilõõr on vertikaalne või peaaegu vertikaalne lõõr vulkaani sees, mis ühendab magmakollet maapinnasega, kus lõpeb kraatriga.
Uus!!: Tardkivim ja Vulkaanilõõr · Näe rohkem »
1964
1964.
Uus!!: Tardkivim ja 1964 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Tardkivim ja 1982 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Tardkivim ja 1999 · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Tardkivim ja 2001 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Magmakivim, Magmakivimid, Magmatiidid, Magmatiit, Tardkivimid.
