Kiiremini kui brauser!
205 suhted: Aatom, Aatommass, Aatomnumber, Adenosiintrifosfaat, Aedpetersell, Aeduba, Alumiinium, Aluseline kivim, Aluseline oksiid, Amfiboolid, Anood, Aprikoos, Asbest, Ateroskleroos, Autotööstus, Berüllium, Biotiit, Boratsiit, Broom, Diagenees, Divesinik, Dolomiidid, Dolomiit, Elavhõbe, Elektrolüüs, Elektronkonfiguratsioon, Ensüüm, Evaporiidid, Fosfaadid, Fosforhape, Glaukoniit, Granaadid, Grignardi reaktsioon, Hafnium, Halogeenid, Hambad, Hape, Hapnik, Happeline kivim, Harilik paprika, Heitgaas, Hergi Karik, Humphry Davy, India pähkel, Ioon, Iooniline side, Isotoop, Jood, Joseph Black, Kaalium, ..., Kainiit, Kalamari, Kaltsineerimine, Kaltsium, Kaltsiumhüdroksiid, Kaltsiumkarbonaat, Kapsas, Karbonaadid, Karbonaatsed mineraalid, Katioon, Katlakivi, Katood, Köögivili, Köömned, Külmkuivatamine, Kõvadus, Keemiline aktiivsus, Keemiline analüüs, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemistemperatuur, Kivimit moodustavad mineraalid, Klaas, Kloor, Kloriit, Klorofüll, Kordieriit, Korrosioon, Kovalentne side, Kuiv jää, Laev, Lahas, Lahustuvus, Lakkimine, Lämmastik, Leelis, Leelismuldmetallid, Lennuk, Liha, Lihas, Lihtaine, Liitium, Linaseemned, Luukude, Maakoor, Magneesiumisulamid, Magneesiumkarbonaat, Magneesiumkloriid, Magneesiumsulfaat, Magnetiit, Magu, Malm, Mandlid, Mangaan, Masinatööstus, Massiarv, Merevesi, Metallid, Metallide elektrokeemiline pingerida, Michael Faraday, Mikroelemendid, Mineraal, Molekul, Moskva, Murulauk, Naatrium, Naatriumkarbonaat, Nanomeeter, Närviimpulss, Nekroos, Neoon, Nikkel, Normaaltingimused, Nukleiinhapped, Oksüdatsiooniaste, Oksiidid, Oksiidsed mineraalid, Oliviin, Orgaaniline süntees, Organism, Parapähkel, Pürokseenid, Peensool, Piim, Plastsus, Plii, Prantsusmaa, Puuvili, Rakett, Rasvad, Ravim, Räni, Redutseerija, Ribosoom, Robert Wilhelm Bunsen, Savimineraalid, Süütepomm, Südame rütmihäired, Süsinik, Seedekulgla, Seesamiseemned, Sepioliit, Serpentiin (mineraal), Sideaine, Silikaatsed mineraalid, Sojauba, Soolad, Soolajärv, Stabiilne isotoop, Sulam, Sulamistemperatuur, Taimed, Talk, Teras, Tessaalia, Tihedus, Tiigel, Tina, Titaan, Tomatid, Toorium, Tselluloosi- ja paberitööstus, Tsement, Tsink, Tsirkoonium, Ultraaluseline kivim, Uraan, Vahevöö, Valgud, Valgusüntees, Vana-Kreeka, Vask, Väävel, Vääveldioksiid, Vääveltrioksiid, Väetis, Välklamp, Värv, Veri, Vesinikfluoriidhape, Vihmavesi, Vilgud, Virsik, Volt, Volta sammas, Vuuk, 1755, 1808, 1828, 1833, 1852, 1857, 1987, 1988. Laienda indeks (155 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Magneesium ja Aatom · Näe rohkem »
Aatommass
Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).
Uus!!: Magneesium ja Aatommass · Näe rohkem »
Aatomnumber
Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv ehk tuumalaeng (Z) on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas.
Uus!!: Magneesium ja Aatomnumber · Näe rohkem »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Magneesium ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Aedpetersell
Aedpetersell (Petroselinum crispum) on sarikaliste sugukonna peterselli perekonda kuuluv aromaatne kaheaastane rohttaim.
Uus!!: Magneesium ja Aedpetersell · Näe rohkem »
Aeduba
Harilik aeduba Aeduba (Phaseolus) on liblikõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Uus!!: Magneesium ja Aeduba · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Magneesium ja Alumiinium · Näe rohkem »
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Uus!!: Magneesium ja Aluseline kivim · Näe rohkem »
Aluseline oksiid
Aluseline oksiid on oksiid, mis reageerib hapetega, moodustades soola ja vee.
Uus!!: Magneesium ja Aluseline oksiid · Näe rohkem »
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Uus!!: Magneesium ja Amfiboolid · Näe rohkem »
Anood
Tsinkanoodi elektronide liikummise ja elektrivoolu suuna illustratsioon Anood (kreeka k anodos tee ülespoole) on elektriseadme elektrood, millele liiguvad katoodilt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid.
Uus!!: Magneesium ja Anood · Näe rohkem »
Aprikoos
Aprikoosid on aprikoosipuu viljad Terve ja läbilõigatud aprikoos Aprikoos on aprikoosipuu vili.
Uus!!: Magneesium ja Aprikoos · Näe rohkem »
Asbest
Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.
Uus!!: Magneesium ja Asbest · Näe rohkem »
Ateroskleroos
Ateroskleroosiks ehk arterite putrumuskõvastu(mu)seks ehk arterilubjastuseks (ladina keeles atherosclerosis) on osadel inimestel ja teistel selgroogsetel loomadel esineda võiv krooniline, kuni aastakümneid asümptomaatiliselt arenev, südame- ja veresoonkonna põletikuline haiguslik seisund.
Uus!!: Magneesium ja Ateroskleroos · Näe rohkem »
Autotööstus
Autotööstus (inglise keeles automotive industry) on autosid ja muid maismaal (välja arvatud rööbastel) liikuvaid mootorsõidukeid tootev tööstusharu.
Uus!!: Magneesium ja Autotööstus · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Magneesium ja Berüllium · Näe rohkem »
Biotiit
Kirjeldus ei ole.
Uus!!: Magneesium ja Biotiit · Näe rohkem »
Boratsiit
Boratsiit on peamiselt magneesiumboraadist ja kloriidist koosnev mineraal.
Uus!!: Magneesium ja Boratsiit · Näe rohkem »
Broom
Broom on keemiline element järjenumbriga 35.
Uus!!: Magneesium ja Broom · Näe rohkem »
Diagenees
Diagenees on kõikide setteid ja settekivimeid mõjutavate füüsikaliste ja keemiliste protsesside (v.a murenemine ja moone) kogum.
Uus!!: Magneesium ja Diagenees · Näe rohkem »
Divesinik
Divesinik Divesinik ehk molekulaarne vesinik ehk vesinik on lihtaine, mille molekul koosneb kahest vesinikuaatomist.
Uus!!: Magneesium ja Divesinik · Näe rohkem »
Dolomiidid
Dolomiidid (varasem nimi Dolomiidi-Alpid; itaalia Dolomiti ehk Alpi Dolomitiche) on mäestikuala Kirde-Itaalias Alpide lõunaosa lubjakivivööndis.
Uus!!: Magneesium ja Dolomiidid · Näe rohkem »
Dolomiit
See artikkel on mineraalist; kivimi kohta vaata artiklit Dolokivi. ---- Dolomiit on karbonaatne kivimit moodustav mineraal.
Uus!!: Magneesium ja Dolomiit · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Magneesium ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektrolüüs
Elektrolüüsiaparaat Elektrolüüs on keemias ja tööstuses levinud meetod, kus muidu mitteiseenesliku reaktsiooni toimuma panemiseks kasutatakse alalisvoolu.
Uus!!: Magneesium ja Elektrolüüs · Näe rohkem »
Elektronkonfiguratsioon
Elektronkonfiguratsioon on aatomifüüsikas ja kvantkeemias käsitletav elektronide paiknemine aatomis, molekulis või mõnes muus füüsikalises struktuuris.
Uus!!: Magneesium ja Elektronkonfiguratsioon · Näe rohkem »
Ensüüm
ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.
Uus!!: Magneesium ja Ensüüm · Näe rohkem »
Evaporiidid
Surnumere läänerannikult. Evaporiidid on settekivimid, mis moodustusid väga soolasest veest välja kristalliseerunud mineraalidest (sooladest).
Uus!!: Magneesium ja Evaporiidid · Näe rohkem »
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Uus!!: Magneesium ja Fosfaadid · Näe rohkem »
Fosforhape
Fosforhape ehk ortofosforhape on värvuseta kristalne aine, mille keemiline valem on H3PO4.
Uus!!: Magneesium ja Fosforhape · Näe rohkem »
Glaukoniit
Glaukoniit on hüdrovilkude rühma mineraal, mida leidub liiva- ja lubjakivides.
Uus!!: Magneesium ja Glaukoniit · Näe rohkem »
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Uus!!: Magneesium ja Granaadid · Näe rohkem »
Grignardi reaktsioon
galerii) Grignardi reaktsioon on metallorgaaniline keemiline reaktsioon, mis koosneb kahest etapist: Grignardi reaktiivi valmistamisest ja selle reaktsioonist sobiva orgaanilise või anorgaanilise substraadiga (tavaliselt substraadina kasutatakse aldehüüde või ketoone).
Uus!!: Magneesium ja Grignardi reaktsioon · Näe rohkem »
Hafnium
Hafnium on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 72 sümboliga Hf.
Uus!!: Magneesium ja Hafnium · Näe rohkem »
Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Uus!!: Magneesium ja Halogeenid · Näe rohkem »
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Magneesium ja Hambad · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Magneesium ja Hape · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Magneesium ja Hapnik · Näe rohkem »
Happeline kivim
Happeline kivim (inglise acid(ic) rock) on tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) ränidioksiidist.
Uus!!: Magneesium ja Happeline kivim · Näe rohkem »
Harilik paprika
Harilik paprika ehk punapipar ehk kaunpipar (Capsicum annuum; ka türgi pipar, hispaania pipar) on maavitsaliste sugukonna paprika perekonda kuuluv rohttaim.
Uus!!: Magneesium ja Harilik paprika · Näe rohkem »
Heitgaas
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist.
Uus!!: Magneesium ja Heitgaas · Näe rohkem »
Hergi Karik
Hergi Karik (20. oktoober 1929 – 11. oktoober 2012) oli eesti keemik.
Uus!!: Magneesium ja Hergi Karik · Näe rohkem »
Humphry Davy
Henry Howard. Humphry Davy. 1803. Sir Humphry Davy (17. detsember 1778 Penzance (Inglismaa) – 29. mai 1829 Genf) oli inglise keemik.
Uus!!: Magneesium ja Humphry Davy · Näe rohkem »
India pähkel
Akažuud (lääneanakardi viljad) India pähklid India pähkel ehk nakar ehk kašupähkel on lääneanakardi ehk india nakrapuu seeme.
Uus!!: Magneesium ja India pähkel · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Magneesium ja Ioon · Näe rohkem »
Iooniline side
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena.
Uus!!: Magneesium ja Iooniline side · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Magneesium ja Isotoop · Näe rohkem »
Jood
Jood Jood on keemiline element järjenumbriga 53.
Uus!!: Magneesium ja Jood · Näe rohkem »
Joseph Black
Joseph Black. William Ramsey metsotinto (1896) Henry Raeburni tehtud portree järgi. Joseph Black (16. aprill 1728 Bordeaux – 6. detsember 1799 Edinburgh) oli šoti keemik, füüsik ja arst, keda peetakse üheks tänapäevase keemia rajajaks.
Uus!!: Magneesium ja Joseph Black · Näe rohkem »
Kaalium
Kaaliumist kuulid parafiiniõlis. Suurima kuuli läbimõõt on 0,5 cm Kaalium reageerib veega Kaaliumi reaktsioon veega Kaalium on keemiline element järjenumbriga 19.
Uus!!: Magneesium ja Kaalium · Näe rohkem »
Kainiit
pisi Kainiit (MgSO4·KCl·3H2O) on mineraal, mis sisaldab kaaliumkloriidi ja magneesiumsulfaati.
Uus!!: Magneesium ja Kainiit · Näe rohkem »
Kalamari
Eri lootestaadiumeis lõhe mari Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas.
Uus!!: Magneesium ja Kalamari · Näe rohkem »
Kaltsineerimine
Kaltsineerimine on tahke aine (enamasti mingi maavara) lagundamine kuumutamise teel.
Uus!!: Magneesium ja Kaltsineerimine · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Magneesium ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kaltsiumhüdroksiid
Kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiid ehk kustutatud lubi (keemilise valemiga Ca(OH)2) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja hüdroksiidioonidest (OH–).
Uus!!: Magneesium ja Kaltsiumhüdroksiid · Näe rohkem »
Kaltsiumkarbonaat
Kaltsiumkarbonaat (keemilise valemiga CaCO3) on keemiline aine, mis koosneb kaltsiumi katioonist (Ca2+) ja karbonaatioonist (CO32–).
Uus!!: Magneesium ja Kaltsiumkarbonaat · Näe rohkem »
Kapsas
Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.
Uus!!: Magneesium ja Kapsas · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Magneesium ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Karbonaatsed mineraalid
Karbonaatsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad karbonaatiooni (CO32–) ning metallikatiooni.
Uus!!: Magneesium ja Karbonaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Uus!!: Magneesium ja Katioon · Näe rohkem »
Katlakivi
Katlakivi on karbonaatidest (põhiliselt kaltsiumkarbonaadist ja magneesiumkarbonaadist) koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel) katelde, keedunõude, torude vms sisepinnale.
Uus!!: Magneesium ja Katlakivi · Näe rohkem »
Katood
Katood (kreeka k kathodos tee allapoole) on elektriseadme elektrood, millelt väljuvad negatiivse elektrilaengu kandjad ‒ elektronid või anioonid ‒ ja liiguvad seadme sees vastaselektroodile ‒ anoodile.
Uus!!: Magneesium ja Katood · Näe rohkem »
Köögivili
Köögivili Köögiviljaturg Frankfurdis Koduaias oma perele köögivilja kasvatamine Köögivili on toiduainena kasutatavad kultuurtaimed ja nende osad, välja arvatud puuvili, teravili, pähklid, maitseürdid ja vürtsid.
Uus!!: Magneesium ja Köögivili · Näe rohkem »
Köömned
Köömned on hariliku köömne (Carum carvi) viljad, mida tarvitatakse droogiAin Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 171,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010, sööda ja maitseainena, samuti parfümeerias.
Uus!!: Magneesium ja Köömned · Näe rohkem »
Külmkuivatamine
Külmkuivatatud jäätis Külmkuivatamine, tuntud ka kui lüofiliseerimine, on jää või muude külmutatud lahustite materjalist eemaldamine sublimatsiooni teel ja seotud veemolekulide eemaldamine desorptsiooni teel.
Uus!!: Magneesium ja Külmkuivatamine · Näe rohkem »
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Uus!!: Magneesium ja Kõvadus · Näe rohkem »
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Uus!!: Magneesium ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »
Keemiline analüüs
Automaatne tiitrimisseade (firmalt Metrohm) Keemiline analüüs tähendab ainete koostise määramist.
Uus!!: Magneesium ja Keemiline analüüs · Näe rohkem »
Keemiline ühend
Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.
Uus!!: Magneesium ja Keemiline ühend · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Magneesium ja Keemiline element · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Magneesium ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemistemperatuur
Aururõhu diagramm: keemistemperatuuri (T, ºC) sõltuvus rõhust (p, atm): propaan, metüülkloriid, butaan, neopentaan, dietüüleeter, metüülatsetaat, fluorobenseen, 2-hepteen pisi Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema.
Uus!!: Magneesium ja Keemistemperatuur · Näe rohkem »
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Uus!!: Magneesium ja Kivimit moodustavad mineraalid · Näe rohkem »
Klaas
klaasitehases Aknaklaasid Ruhnu puukirikus Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja anorgaaniline materjal, millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Uus!!: Magneesium ja Klaas · Näe rohkem »
Kloor
Kloor gaasilisel kujul klaastorus Kloor on keemiline element järjenumbriga 17.
Uus!!: Magneesium ja Kloor · Näe rohkem »
Kloriit
Kloriit on rohelise värvusega silikaatne monokliinne savimineraal.
Uus!!: Magneesium ja Kloriit · Näe rohkem »
Klorofüll
Klorofüll annab taimede lehtedele rohelise värvuse Klorofüll (ka leheroheline) on taimedes, vetikates ja tsüanobakterites sisalduv pigment, mis annab neile rohelise värvuse.
Uus!!: Magneesium ja Klorofüll · Näe rohkem »
Kordieriit
Kordieriit ehk ioliit on magneesiumirikas mineraal, mis kuulub alumosilikaatide hulka, koostiselt Mg2Al4Si5O18.
Uus!!: Magneesium ja Kordieriit · Näe rohkem »
Korrosioon
Korrosioonil on palju vorme. Foto on tehtud Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis skaneeriva elektronmikroskoobi (FEI) Helios Nanolab 600 abil Korrodeerunud duralumiinium pärast lühiajalist leotamist soolases vees Korrosioon ehk korrodeerumine (inglise corrosion) on keemilise aine, kivimi, koe või materjali, enamasti metalli, osaline häving keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu.
Uus!!: Magneesium ja Korrosioon · Näe rohkem »
Kovalentne side
Kovalentne side ehk kovalentside ehk aatomside ehk atomaarne side ehk homöopolaarne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side.
Uus!!: Magneesium ja Kovalentne side · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Magneesium ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Laev
Maailma suurimate laevade võrdlus. Laev on veekogul liiklemiseks (sõitmiseks) valmistatud, piisavalt stabiilse ja hüdrodünaamilise kerega ning üldjuhul suurem veesõiduk.
Uus!!: Magneesium ja Laev · Näe rohkem »
Lahas
Lahas on nihestunud või murdunud või muul viisil vigastatud kehaosa(de) toestamiseks ja kaitseks kasutatav kipsist, plastist või muust materjalist valmistatud jäik või piiratud ulatuses painduv vahend.
Uus!!: Magneesium ja Lahas · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Magneesium ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Lakkimine
Lakitud puit Lakkimine on protsess, mille käigus soovitud pind kaetakse vedela vaiku sisaldava kattematerjaliga, mis kuivab kõvaks läbipaistvaks kileks.
Uus!!: Magneesium ja Lakkimine · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Magneesium ja Lämmastik · Näe rohkem »
Leelis
Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks.
Uus!!: Magneesium ja Leelis · Näe rohkem »
Leelismuldmetallid
Leelismuldmetallid on klassikalises mõistes metallid, mille oksiidid ("leelismullad") sarnaselt leelismetallide oksiididega annavad veega reageerides tugevaid aluseid (leeliseid) ning mille oksiidide sulamistemperatuur on sarnaselt muldmetallide oksiidide ("muldade") sulamistemperatuuriga kõrge.
Uus!!: Magneesium ja Leelismuldmetallid · Näe rohkem »
Lennuk
Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.
Uus!!: Magneesium ja Lennuk · Näe rohkem »
Liha
Liha on loomade lihas-, rasv- ja sidekude, mida tarvitatakse toiduks.
Uus!!: Magneesium ja Liha · Näe rohkem »
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Uus!!: Magneesium ja Lihas · Näe rohkem »
Lihtaine
Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.
Uus!!: Magneesium ja Lihtaine · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Magneesium ja Liitium · Näe rohkem »
Linaseemned
Linaseemned (ladina lini semen) on hariliku lina valminud seemned, mida kasutatakse nii töönduslikult kui ka kodumajapidamistes.
Uus!!: Magneesium ja Linaseemned · Näe rohkem »
Luukude
Luukude (lad. k. textus osseus) on sidekude, millest moodustuvad skeleti luud.
Uus!!: Magneesium ja Luukude · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Magneesium ja Maakoor · Näe rohkem »
Magneesiumisulamid
Pildil on Maxim Bilovitskiy jäädvustatud magneesiumi ja alumiiniumi sulam. Sellest valmistatakse näiteks pliiatsiteritajaid. Autor võttis ühe sellise teritaja ja kastis selle 25% väävelhappesse. Pärast viit minutit oli teritaja osaliselt lahustunud ja tema järele jääb pind, kus võib näha puhast magneesiumi ja alumiiniumi sulamit. Magneesiumisulamid on sulamid, mis sisaldavad umbes 90%–99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, tsinki ja mangaani.
Uus!!: Magneesium ja Magneesiumisulamid · Näe rohkem »
Magneesiumkarbonaat
Magneesiumkarbonaat (tähis MgCO3) on valge tahke aine.
Uus!!: Magneesium ja Magneesiumkarbonaat · Näe rohkem »
Magneesiumkloriid
220px 220px Magneesiumkloriid on keemiline aine valemiga MgCl2.
Uus!!: Magneesium ja Magneesiumkloriid · Näe rohkem »
Magneesiumsulfaat
pisi Magneesiumsulfaat ehk mõrusool ehk inglissool (MgSO4) on mõru maitse ja lahtistava toimega aine.
Uus!!: Magneesium ja Magneesiumsulfaat · Näe rohkem »
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Uus!!: Magneesium ja Magnetiit · Näe rohkem »
Magu
Magu (ladina keeles ventriculus, gaster) on paljudel loomadel seedeelundkonna elund.
Uus!!: Magneesium ja Magu · Näe rohkem »
Malm
Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku.
Uus!!: Magneesium ja Malm · Näe rohkem »
Mandlid
Mandlid Mandlid ehk tonsillid on suuõõne ja neelu ülaosas paiknevad immuunsüsteemi osad, mille funktsiooniks on võidelda mikroobidega.
Uus!!: Magneesium ja Mandlid · Näe rohkem »
Mangaan
Mangaan on keemiline element järjenumbriga 25.
Uus!!: Magneesium ja Mangaan · Näe rohkem »
Masinatööstus
Masinatööstus on masinaid tootev rasketööstuse haru.
Uus!!: Magneesium ja Masinatööstus · Näe rohkem »
Massiarv
Massiarv (tähis A) on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas.
Uus!!: Magneesium ja Massiarv · Näe rohkem »
Merevesi
Maailmamere soolsus promillides, andmed 2001. aasta atlasest "World Ocean Atlas" Soolade sisaldus merevees (paremal) ja meresoolade koostis (vasakul) Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli.
Uus!!: Magneesium ja Merevesi · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Magneesium ja Metallid · Näe rohkem »
Metallide elektrokeemiline pingerida
Metallide elektrokeemiline pingerida (ka metallide aktiivsuse rida, metallide pingerida) on metallide järjestus nende redokspaaride standardpotentsiaalide kasvavas järjekorras.
Uus!!: Magneesium ja Metallide elektrokeemiline pingerida · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Magneesium ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Mikroelemendid
Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses (võrrelduna makroelementidega).
Uus!!: Magneesium ja Mikroelemendid · Näe rohkem »
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Uus!!: Magneesium ja Mineraal · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Magneesium ja Molekul · Näe rohkem »
Moskva
Moskva (vene keeles Москва) on Venemaa pealinn.
Uus!!: Magneesium ja Moskva · Näe rohkem »
Murulauk
Murulaugu õisik Murulauk (Allium schoenoprasum) on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast.
Uus!!: Magneesium ja Murulauk · Näe rohkem »
Naatrium
Naatrium on keemiline element järjenumbriga 11, leelismetall.
Uus!!: Magneesium ja Naatrium · Näe rohkem »
Naatriumkarbonaat
Naatriumkarbonaat ehk sooda ehk kaltsineeritud sooda ehk pesusooda ehk kristalne sooda on keemiline aine valemiga Na2CO3.
Uus!!: Magneesium ja Naatriumkarbonaat · Näe rohkem »
Nanomeeter
Nanomeeter (tähis nm) on SI-süsteemi pikkusühik, mis võrdub miljardiku meetriga: 1 ongström (Å) on 0,1 nanomeetrit.
Uus!!: Magneesium ja Nanomeeter · Näe rohkem »
Närviimpulss
Närviimpulss on närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühest närvirakust (seejuures vahel ka ühest kehaosast) teise.
Uus!!: Magneesium ja Närviimpulss · Näe rohkem »
Nekroos
Nekroos ehk kärbus ehk koekärbus (ladina keeles necrosis) on enamiku eukarüootsete elusorganismide osa (elundi, koe või koeosa) rakkude kohalik programmeerimata surm erinevate kahjustavate tegurite toimel.
Uus!!: Magneesium ja Nekroos · Näe rohkem »
Neoon
Neoon (keemiline sümbol Ne) on keemiline element järjenumbriga 10.
Uus!!: Magneesium ja Neoon · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Magneesium ja Nikkel · Näe rohkem »
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Uus!!: Magneesium ja Normaaltingimused · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Magneesium ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Uus!!: Magneesium ja Oksüdatsiooniaste · Näe rohkem »
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Uus!!: Magneesium ja Oksiidid · Näe rohkem »
Oksiidsed mineraalid
Oksiidsed mineraalid on mineraalid, mis sisaldavad hapniku ja metallilise elemendi ioone.
Uus!!: Magneesium ja Oksiidsed mineraalid · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Magneesium ja Oliviin · Näe rohkem »
Orgaaniline süntees
Orgaaniline süntees on orgaanilise ühendi (produkti) saamiseks kasutatav orgaaniline reaktsioon või mitmete reaktsioonide jada koos vajalike keemiliste ja füüsikaliste protseduuride rakendamisega.
Uus!!: Magneesium ja Orgaaniline süntees · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Magneesium ja Organism · Näe rohkem »
Parapähkel
Kestast eemaldatud parapähklid Parapähkel ehk Brasiilia pähkel on parapähklipuu seeme.
Uus!!: Magneesium ja Parapähkel · Näe rohkem »
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Magneesium ja Pürokseenid · Näe rohkem »
Peensool
Peensool (ladina keeles intestinum tenue) on paljude selgroogsete loomade ja imetajate seedeelundkonda kuuluv elund.
Uus!!: Magneesium ja Peensool · Näe rohkem »
Piim
Piim klaasis Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed.
Uus!!: Magneesium ja Piim · Näe rohkem »
Plastsus
Plastsus ehk plastilisus (kreeka plastos 'voolitud') on keha võime muuta (purunemata) talle rakendatud välisjõu (nt väliskoormuse) mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat deformatsiooni (plastset deformatsiooni) pärast välisjõu mõju lakkamist.
Uus!!: Magneesium ja Plastsus · Näe rohkem »
Plii
Elektrolüütiliselt rafineeritud puhta (99,989%) tehislikult oksüdeeritud plii mügarad ja kõrgelt puhas (99,989%) 1 cm3 suurune pliikuup Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin: seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.
Uus!!: Magneesium ja Plii · Näe rohkem »
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Uus!!: Magneesium ja Prantsusmaa · Näe rohkem »
Puuvili
Puuvili on toiduks tarvitatav viljapuu vili.
Uus!!: Magneesium ja Puuvili · Näe rohkem »
Rakett
Kanderakett Sojuz-U Rakett (itaaliakeelsest sõnast rocchetto, 'kedervars') on tavaliselt silindrilise kujuga, vedel- või tahkekütusel töötav lennuseade, mille panevad reaktiivtõuke mõjul edasi liikuma kütuse süütamisel tekkivad ja läbi lennuseadme tagaosa düüsi väljuvad kuumad põlemisgaasid või ioonid.
Uus!!: Magneesium ja Rakett · Näe rohkem »
Rasvad
Rasvad on rasvhapete ja glütserooli ehk propaan-1,2,3-triooli triestrid ehk triglütseriidid.
Uus!!: Magneesium ja Rasvad · Näe rohkem »
Ravim
pisi Ravim ehk medikament (ladina medicamentum) on Maailma Terviseorganisatsiooni definitsiooni järgi iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks.
Uus!!: Magneesium ja Ravim · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Magneesium ja Räni · Näe rohkem »
Redutseerija
Redutseerija on keemias element, mis redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone ja O-a aste suureneb.
Uus!!: Magneesium ja Redutseerija · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Magneesium ja Ribosoom · Näe rohkem »
Robert Wilhelm Bunsen
Robert Bunsen Robert Wilhelm Eberhard Bunsen (31. märts 1811 Göttingen, Hannoveri kuningriik – 16. august 1899 Heidelberg, Saksa keisririik) oli Saksa keemik.
Uus!!: Magneesium ja Robert Wilhelm Bunsen · Näe rohkem »
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Uus!!: Magneesium ja Savimineraalid · Näe rohkem »
Süütepomm
Süütepomm on pomm, mis on mõeldud tulekahju tekitamiseks.
Uus!!: Magneesium ja Süütepomm · Näe rohkem »
Südame rütmihäired
Südame rütmihäireteks nimetatakse haiguste rühma, mille ühiseks jooneks on südame elektrilise aktiivsuse kõrvalekalle normist.
Uus!!: Magneesium ja Südame rütmihäired · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Magneesium ja Süsinik · Näe rohkem »
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Uus!!: Magneesium ja Seedekulgla · Näe rohkem »
Seesamiseemned
Seesamiseemned Seesamiseemned on hariliku seesami (Sesamum indicum) tillukesed lamedad seemned.
Uus!!: Magneesium ja Seesamiseemned · Näe rohkem »
Sepioliit
Sepioliit, ka merevaht (tõlge saksakeelsest sõnast Meerschaum) on valge, helehall või helekollane pehme ja kerge savimineraal.
Uus!!: Magneesium ja Sepioliit · Näe rohkem »
Serpentiin (mineraal)
Serpentiin on magneesiumi ja rauda sisaldavatest sekundaarsetest silikaatsetest mineraalidest koosnev mineraalirühm.
Uus!!: Magneesium ja Serpentiin (mineraal) · Näe rohkem »
Sideaine
Sideaine on aine, mis liidab kaks või enam materjali kokku.
Uus!!: Magneesium ja Sideaine · Näe rohkem »
Silikaatsed mineraalid
Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).
Uus!!: Magneesium ja Silikaatsed mineraalid · Näe rohkem »
Sojauba
Eri värvuse, suuruse ja kujuga sojaoad Sojauba ehk põld-sojauba ehk karvane sojauba ehk kultuur-sojauba ehk soja (Glycine max, Glycine hispida või Glycine soja) on liblikõieliste sugukonda sojaoa perekonda kuuluv kultuurtaim.
Uus!!: Magneesium ja Sojauba · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Magneesium ja Soolad · Näe rohkem »
Soolajärv
Suur Soolajärv on läänepoolkera suurim soolajärv Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.
Uus!!: Magneesium ja Soolajärv · Näe rohkem »
Stabiilne isotoop
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Uus!!: Magneesium ja Stabiilne isotoop · Näe rohkem »
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Uus!!: Magneesium ja Sulam · Näe rohkem »
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Uus!!: Magneesium ja Sulamistemperatuur · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Magneesium ja Taimed · Näe rohkem »
Talk
Talk on üks silikaatsetest savimineraalidest.
Uus!!: Magneesium ja Talk · Näe rohkem »
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Uus!!: Magneesium ja Teras · Näe rohkem »
Tessaalia
Tessaalia kaart Vanaaja Tessaalia jaotus Tessaalia (vanakreeka keeles Θεσσαλία) on ajalooline piirkond Kreeka keskosas.
Uus!!: Magneesium ja Tessaalia · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Magneesium ja Tihedus · Näe rohkem »
Tiigel
Tiigel, mida kasutatakse Czochralski meetodil Tiigel on laborites kasutatav, enamasti tassikujuline tulekindel sulatusnõu, kus viiakse läbi katseid, mis vajavad väga kõrget temperatuuri.
Uus!!: Magneesium ja Tiigel · Näe rohkem »
Tina
Tina (varasem eestikeelne nimetus inglistina) on keemiline element järjekorranumbriga 50, metall.
Uus!!: Magneesium ja Tina · Näe rohkem »
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Uus!!: Magneesium ja Titaan · Näe rohkem »
Tomatid
Terve tomat ja pooleks lõigatud tomat Kirsstomatid Tomatid on toiduaine, mis kujutab endast hariliku tomati vilju (marju).
Uus!!: Magneesium ja Tomatid · Näe rohkem »
Toorium
Toorium on keemiline element järjenumbriga 90.
Uus!!: Magneesium ja Toorium · Näe rohkem »
Tselluloosi- ja paberitööstus
Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
Uus!!: Magneesium ja Tselluloosi- ja paberitööstus · Näe rohkem »
Tsement
Tsemendi segamine Kundas toodetud tsement Tsement (ka portlandtsement; saksa keeles Zement 2, alumiiniumoksiid Al2O3 ja raud(III)oksiid Fe2O3, mille molekulid on seotud lubjamolekulidega. Tsemendi kivistumisel toimub ühinemine veega ehk hüdratatsioon, mille käigus moodustuvad ühendid eelkõige ränioksiidiga. Kristalliseerumise tulemusena tekivad vees lahustumatud hüdrosilikaadid.
Uus!!: Magneesium ja Tsement · Näe rohkem »
Tsink
Tsink (sümbol: Zn) on keemiline element järjenumbriga 30, metall.
Uus!!: Magneesium ja Tsink · Näe rohkem »
Tsirkoonium
Üldised omadused Pilt Nimi, sümbol, järjekorranumber rühm, periood, IV B, 5.
Uus!!: Magneesium ja Tsirkoonium · Näe rohkem »
Ultraaluseline kivim
Ultraaluseline kivim on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus on alla 45% (massiprotsent).
Uus!!: Magneesium ja Ultraaluseline kivim · Näe rohkem »
Uraan
Uraan on keemiline element järjenumbriga 92.
Uus!!: Magneesium ja Uraan · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Magneesium ja Vahevöö · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Magneesium ja Valgud · Näe rohkem »
Valgusüntees
Valgusüntees ehk valgu biosüntees on valkude moodustamise protsess rakkudes, milles osalevad RNA-d ja ribosoomid.
Uus!!: Magneesium ja Valgusüntees · Näe rohkem »
Vana-Kreeka
Hellas ehk Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.
Uus!!: Magneesium ja Vana-Kreeka · Näe rohkem »
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Uus!!: Magneesium ja Vask · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Magneesium ja Väävel · Näe rohkem »
Vääveldioksiid
Vääveldioksiid (keemiline valem SO2) on ühest väävli ja kahest hapniku aatomist koosneva molekuliga oksiid.
Uus!!: Magneesium ja Vääveldioksiid · Näe rohkem »
Vääveltrioksiid
Vääveltrioksiid ehk väävel(VI)oksiid (keemiline valem SO3) on ühest väävli ja kolmest hapniku aatomist koosneva molekuliga väävli kõrgeim oksiid, aatomite vahel on kovalentne polaarne side.
Uus!!: Magneesium ja Vääveltrioksiid · Näe rohkem »
Väetis
orus 1942. aastal rajatud näidispõld, mille ühte poolt väetati ja teist mitte Väetis ehk väetusaine soodustab taime toitumist ja sellega kaasnevat kasvamist.
Uus!!: Magneesium ja Väetis · Näe rohkem »
Välklamp
Välklamp on lühikest tugevat valgussähvatust (valgusimpulssi) tekitav lamp või valgusti, mida kasutatakse pildistamisel lisavalguse saamiseks.
Uus!!: Magneesium ja Välklamp · Näe rohkem »
Värv
Värv on pigmenti ja sideainet sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna moodustab füüsikalise või keemilise protsessi tulemusel tahke kelme ning kaunistab pinda ja kaitseb seda kahjustavate tegurite eest.
Uus!!: Magneesium ja Värv · Näe rohkem »
Veri
Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.
Uus!!: Magneesium ja Veri · Näe rohkem »
Vesinikfluoriidhape
Vesinikfluoriidhappe molekul Vesinikfluoriidhape on gaasilise vesinikfluoriidi lahus.
Uus!!: Magneesium ja Vesinikfluoriidhape · Näe rohkem »
Vihmavesi
Vihmavesi on sademevee eriliik, mis jõuab maapinnale vihmana.
Uus!!: Magneesium ja Vihmavesi · Näe rohkem »
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Uus!!: Magneesium ja Vilgud · Näe rohkem »
Virsik
Virsikud on virsikupuu viljad Virsikud Lamevirsikud Virsik on virsikupuu (Prunus persica) vili.
Uus!!: Magneesium ja Virsik · Näe rohkem »
Volt
Volt (tähis V) on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) elektromotoorjõu, elektrilise potentsiaali ja pinge mõõtühik.
Uus!!: Magneesium ja Volt · Näe rohkem »
Volta sammas
Volta samba skemaatiline ehitus Volta sammasTempio Voltiano muuseumis Volta sammas on esimene tegelikult kasutatud keemiline elektrivooluallikas.
Uus!!: Magneesium ja Volta sammas · Näe rohkem »
Vuuk
Telliskivisein. Näha on mördiga täidetud vuugid Vuuk on vahe (vahekoht) ehitise osade (nt müürikivi, tellise, paneelide) vahelKunstileksikon.
Uus!!: Magneesium ja Vuuk · Näe rohkem »
1755
1755.
Uus!!: Magneesium ja 1755 · Näe rohkem »
1808
1808.
Uus!!: Magneesium ja 1808 · Näe rohkem »
1828
1828.
Uus!!: Magneesium ja 1828 · Näe rohkem »
1833
1833.
Uus!!: Magneesium ja 1833 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Magneesium ja 1852 · Näe rohkem »
1857
1857.
Uus!!: Magneesium ja 1857 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Magneesium ja 1987 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Magneesium ja 1988 · Näe rohkem »
