Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Magnus

Index Magnus

Saare-Lääne piiskopina Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

151 suhted: Adelheid, Aizpute, Albrecht von Hohenzollern, Andres Adamson, Anna, Audru mõis, Augsburgi usutunnistus, Balthasar Russow, Barnim IX, Christian I, Christian II, Christian III, Christoffer Valkendorf, Christoph von Münchhausen, Christoph von Mecklenburg, Daugava, Dünaburgi komtuur, De facto, Dietrich Behr, Dietrich von Fahrensbach, Dresden, Dundaga, Elisabeth, Erik XIV, Esimese öö õigus, Fahrensbach, Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser), Flensburg, Franz von Siegenhoven, Frederik I, Frederik II, Güstrow, Georg von Syburg zu Wischlingen, Gotthard Kettler, Grobiņa, Gustav I Vasa, Haapsalu, Haeska mõis, Härgmäe lahing, Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel), Heinrich Lüdinghausen-Wulff, Hermann II Wesel, Hiiumaa, Hohenzollernid, Ivan Julm, Johann, Johann Albrecht I, Johann Renner, Johann Robertus von Geldern, Johann V, ..., Johann von Uexküll (surnud 1583), Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Kaliningrad, Kasti mõis, Katoliku kirik Eestis, Käina, Kõpu, Kihelkonna kihelkond, Kiviloo piiskopilinnus, Klaipėda, Koadjuutor, Koadjuutorivaenus, Kolga mõis, Koluvere piiskopilinnus, Kopenhaagen, Kuldīga, Kuramaa hertsogiriik, Kuramaa piiskop, Kuressaare, Laiuse ordulinnus, Last, Läänemaa stiftifoogtide loend, Lümanda, Lihula, Liivi sõda, Liivimaa, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa kuningas, Liivimaa maapäev, Liivimaa ordu, Linnased, Lode, Maasilinn, Maasilinna foogtkond, Magnus (film), Magnus I, Märjamaa, Mihklipäev, Možaisk, Moritz von Wrangel, Moskva, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaar, Nunn, Ojamaa, Oldenburg, Padise klooster, Pajumõisa, Pärnu, Pärnu komtuur, Pärnu ordulinnus, Põhjamaade seitsmeaastane sõda, Põltsamaa, Piltene, Poola kuningas, Porkuni piiskopilinnus, Preisimaa, Preisimaa hertsog, Riia, Saarde, Saare-Lääne piiskop, Saaremaa, Saaremaa stiftifoogtide loend, Sauga mõis, Sõtke mõis, Staritsa, Stefan Batory, Suvistepüha, Svante Stensson Sture, Taani, Tallinn, Tallinna komtuur, Tallinna piiskop, Tartu, Tartu piiskop, Tartu piiskopkond, Tšernjahhovsk, Tiesenhausen, Titus Christiani, Toompea loss, Tori mõis, Uexküll, Ungern-Sternberg, Vana-Pärnu, Vana-Vigala, Vanalõve, Velise mõis, Ventspils, Verden, Vietinghoff, Vigala mõis, Viljandi, Vilnius, Wilhelm Fürstenberg, Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen), Wilhelm von Hohenzollern, Wrangell, Zygmunt II August, 1560. aasta Läänemaa ülestõus, 1570, 1577. Laienda indeks (101 rohkem) »

Adelheid

Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.

Uus!!: Magnus ja Adelheid · Näe rohkem »

Aizpute

Aizpute on linn Lätis Kurzemes, Aizpute piirkonna keskus.

Uus!!: Magnus ja Aizpute · Näe rohkem »

Albrecht von Hohenzollern

kõrgmeistrina Albrecht von Hohenzollern (ka Albrecht von Brandenburg-Ansbach; 16. mai 1490 Ansbach – 20. märts 1568 Tapiau) oli Saksa ordu kõrgmeister aastatel 1511–1525 ja seejärel Poola vasallina sekulariseeritud Preisimaa esimene hertsog Albrecht I nime all.

Uus!!: Magnus ja Albrecht von Hohenzollern · Näe rohkem »

Andres Adamson

Andres Adamson 3. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus toimunud Tallinna Raamatumessil Andres Adamson (sündinud 4. märtsil 1964 Kärdlas) on eesti ajaloolane, haridustegelane ja kirjastaja, alates 2009.

Uus!!: Magnus ja Andres Adamson · Näe rohkem »

Anna

Bütsantsi fresko Annast (8. sajand) Leonardo da Vinci. Maarja ja Jeesus koos Annaga (16. sajandi algus) Anna oli Jeesuse ema Maarja ema.

Uus!!: Magnus ja Anna · Näe rohkem »

Audru mõis

Audru mõis (Audern) on endine rüütlimõis, mille süda asub tänapäeval Audru alevikus Pärnu linnas Pärnumaal.

Uus!!: Magnus ja Audru mõis · Näe rohkem »

Augsburgi usutunnistus

Augsburgi usutunnistuse ettelugemine 1530. aasta Augsburgi riigipäeval. Augsburgi usutunnistus (ladina keeles Confessio Augustana; saksa keeles Augsburger Bekenntnis või Augsburger Konfession) on luterlike Saksa-Rooma riigiseisuste (6 riigivürsti ja 2 riigilinna) poolt 1530.

Uus!!: Magnus ja Augsburgi usutunnistus · Näe rohkem »

Balthasar Russow

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Uus!!: Magnus ja Balthasar Russow · Näe rohkem »

Barnim IX

Barnim IX von Pommern-Stettin Barnim IX (2. detsember 1501 – 2. november 1573) oli Pommeri hertsog 1523–1569.

Uus!!: Magnus ja Barnim IX · Näe rohkem »

Christian I

Christian I Christian I (1426 – 21. mai 1481) oli Taani kuningas alates 1448, Norra kuningas alates 1450 kuni surmani ja Rootsi kuningas 1457–1464.

Uus!!: Magnus ja Christian I · Näe rohkem »

Christian II

Christian II. Autor Michel Sittow Christian II ehk Kristian II (ka Kristian Türann) (1. juuli 1481 Nyborg – 25. jaanuar 1559 Kalundborg) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1513–1523 ning Rootsi kuningas 1520–1521.

Uus!!: Magnus ja Christian II · Näe rohkem »

Christian III

See lehekülg räägib Taani kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata: Christian III (täpsustus) ---- Christian III Christian III (eestipäraselt ka Kristian III; 12. august 1503 – 1. jaanuar 1559) oli Taani kuningas 1534–1559 ja Norra kuningas 1537–1559.

Uus!!: Magnus ja Christian III · Näe rohkem »

Christoffer Valkendorf

Christoffer Valkendorf Christoffer Henningsen Valkendorf (1. september 1525 Glorupi mõis, Fyn – 17. jaanuar 1601 Kopenhaagen) oli Taani aadlik ja riigitegelane.

Uus!!: Magnus ja Christoffer Valkendorf · Näe rohkem »

Christoph von Münchhausen

Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.

Uus!!: Magnus ja Christoph von Münchhausen · Näe rohkem »

Christoph von Mecklenburg

Christoph von Mecklenburgi ja tema abikaasa Elisabethi haud Schwerini toomkirikus. Christoph von Mecklenburg (30. juuli 1537 Augsburg – 4. märts 1592 Tempzini klooster) oli Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I vend, Riia peapiiskopi Wilhelmi koadjuutor ja Ratzeburgi piiskopkonna administraator.

Uus!!: Magnus ja Christoph von Mecklenburg · Näe rohkem »

Daugava

Daugava jõgi ehk Väina jõgi, ülemjooksul Lääne-Dvina (valgevene keeles Заходняя Дзвіна, Zachodniaja Dzvina, vene keeles Западная Двина) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Magnus ja Daugava · Näe rohkem »

Dünaburgi komtuur

Dünaburgi ehk Daugavpilsi komtuur (saksa keeles Komtur von Dünaburg) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Dünaburgi komtuurkonda.

Uus!!: Magnus ja Dünaburgi komtuur · Näe rohkem »

De facto

de facto (ld. tegelikult, faktiliselt).

Uus!!: Magnus ja De facto · Näe rohkem »

Dietrich Behr

Dietrich Behr (u.1505–1575) oli Verdeni piiskopkonnast pärit Taani riigitegelane.

Uus!!: Magnus ja Dietrich Behr · Näe rohkem »

Dietrich von Fahrensbach

Dietrich von Fahrensbach (? – pärast aastat 1576) oli Liivimaa ametnik.

Uus!!: Magnus ja Dietrich von Fahrensbach · Näe rohkem »

Dresden

Dresden (sorbi Drježdźany) on linn Saksamaal, Saksimaa liidumaa pealinn.

Uus!!: Magnus ja Dresden · Näe rohkem »

Dundaga

Dundaga (liivi Duoņig; eesti keeles mööndav ka Tooninga) on asula Lätis Kurzemes, Dundaga piirkonna halduskeskus.

Uus!!: Magnus ja Dundaga · Näe rohkem »

Elisabeth

Elisabeth on naisenimi.

Uus!!: Magnus ja Elisabeth · Näe rohkem »

Erik XIV

Erik XIV Domenicus ver Wildti maalil Erik XIV (13. detsember 1533 Stockholm – 26. veebruar 1577 Örbyhus) oli Rootsi kuningas 1560–1568.

Uus!!: Magnus ja Erik XIV · Näe rohkem »

Esimese öö õigus

''Pravo gospodina''. Vassili Polenovi maal 1874. aastast. Moskva, Tretjakovi galerii. Esimese öö õigus (ladina keeles ius primae noctis) tähendab feodaalisanda õigust veeta oma pärisorja abiellumise korral pulmaöö (esimene öö) pärisorja pruudiga.

Uus!!: Magnus ja Esimese öö õigus · Näe rohkem »

Fahrensbach

Fahrensbachide vapp Fahrensbach (Varresbeck, Varensbach, Farensbach, Францбеков) oli Reinimaalt pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Magnus ja Fahrensbach · Näe rohkem »

Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)

Ferdinand I (10. märts 1503 – 27. juuli 1564) oli Saksa-Rooma keiser 1556–1564, Austria ertshertsog 1521–1564, Saksa kuningas 1531–1564 ning Böömi ja Ungari kuningas 1526–1564.

Uus!!: Magnus ja Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »

Flensburg

Flensburg (taani Flensborg, friisi Flansborj) on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal Lõuna-Schleswigis.

Uus!!: Magnus ja Flensburg · Näe rohkem »

Franz von Siegenhoven

Franz von Siegenhoven, teise nimega Anstel (ka Segenhaven-Anstell) oli Liivi ordu liige ja Tallinna komtuur aastatel 1553–1558.

Uus!!: Magnus ja Franz von Siegenhoven · Näe rohkem »

Frederik I

Frederik I Frederik I (7. oktoober 1471 Haderslevhus – 10. aprill 1533 Gottorp) oli Taani ja Norra kuningas aastatel 1523–1533.

Uus!!: Magnus ja Frederik I · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas 1559–1588.

Uus!!: Magnus ja Frederik II · Näe rohkem »

Güstrow

Güstrow on linn Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal, Rostocki kreisi keskus.

Uus!!: Magnus ja Güstrow · Näe rohkem »

Georg von Syburg zu Wischlingen

Georg von Syburg zu Wischlingen (ka Sieburg zu Wisslingen, Sieberg zu Wyschlingen jne) oli Dünaburgi komtuur Liivi sõja alguses ning Liivi ordu mitmekordne saadik Saksa-Rooma riigis aastatel 1554–1561.

Uus!!: Magnus ja Georg von Syburg zu Wischlingen · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler, umbes 1565. aastal (19. sajandi repro) Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Magnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Grobiņa

Grobiņa on linn (aastast 1695) Läti edelaosas, Grobiņa piirkonna keskus.

Uus!!: Magnus ja Grobiņa · Näe rohkem »

Gustav I Vasa

Gustav I Eriksson Vasa Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (arvatavasti 12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.

Uus!!: Magnus ja Gustav I Vasa · Näe rohkem »

Haapsalu

Haapsalu (Läänemaa murrakutes varem ka Oablu või Aablu) on linn Eestis Läänemere ääres Haapsalu lahe lõunakaldal, Lääne maakonna halduskeskus.

Uus!!: Magnus ja Haapsalu · Näe rohkem »

Haeska mõis

Haeska mõis (saksa keeles Hasik) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas, praeguse Haapsalu linna territooriumil Läänemaal.

Uus!!: Magnus ja Haeska mõis · Näe rohkem »

Härgmäe lahing

Härgmäe lahing ehk Oomuli lahing oli lahing Vene-Liivi sõjas, mis peeti 2. augustil 1560 Õhne jõe keskjooksu alal Liivi ordu ja Moskva tsaaririigi vägede vahel.

Uus!!: Magnus ja Härgmäe lahing · Näe rohkem »

Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)

Heinrich I (14. juuni 1463 – 23. juuni 1514, Leer), kutsutud Vanemaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst aastast 1491 kuni oma surmani.

Uus!!: Magnus ja Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel) · Näe rohkem »

Heinrich Lüdinghausen-Wulff

Heinrich Lüdinghausen-Wulff (ka Lüdingshausen-Wulff või Lüdingshausen, genannt Wulf; enne 1510 – 1574) oli Vana-Liivimaa aadlik, enne Liivi sõda Maasilinna foogt ning hiljem Taani valduste nominaalne valitseja Lääne-Eestis.

Uus!!: Magnus ja Heinrich Lüdinghausen-Wulff · Näe rohkem »

Hermann II Wesel

Hermann Weseli piiskoplik vapp on vasakpoolne Hermann II (surnud 15. juunil 1563) oli viimane Tartu piiskop 1552–1558.

Uus!!: Magnus ja Hermann II Wesel · Näe rohkem »

Hiiumaa

Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.

Uus!!: Magnus ja Hiiumaa · Näe rohkem »

Hohenzollernid

Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II, 1890-ndatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.

Uus!!: Magnus ja Hohenzollernid · Näe rohkem »

Ivan Julm

Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi)); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani. Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Moskva tsaaririigi (Moskoovia) valitsejaid enne 20. sajandit.

Uus!!: Magnus ja Ivan Julm · Näe rohkem »

Johann

Johann on mehenimi, mille kandjate hulgas on.

Uus!!: Magnus ja Johann · Näe rohkem »

Johann Albrecht I

Johann Albrecht I Johann Albrecht I (ka Hans Albrecht; 23. detsember 1525 Güstrow – 12. veebruar 1576 Schwerin) oli Mecklenburgi hertsog aastatel 1547–1576.

Uus!!: Magnus ja Johann Albrecht I · Näe rohkem »

Johann Renner

Johann Renner (ka Johannes Renner; umbes 1525 Vestfaal, Tecklenburg – 1583 Bremen) oli saksa kroonik.

Uus!!: Magnus ja Johann Renner · Näe rohkem »

Johann Robertus von Geldern

Johann(es) Robert(us) von Geldern (umbes 1515 – 29. mai 1572 Tallinn) oli Tallinna vaimulik.

Uus!!: Magnus ja Johann Robertus von Geldern · Näe rohkem »

Johann V

Johann V nime kandvad valitsejad.

Uus!!: Magnus ja Johann V · Näe rohkem »

Johann von Uexküll (surnud 1583)

Johann von Uexküll (surnud 1583) oli Liivimaa aadlik Taani teenistuses.

Uus!!: Magnus ja Johann von Uexküll (surnud 1583) · Näe rohkem »

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Uus!!: Magnus ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Kaliningrad

Moskva prospekt Kaliningrad (vene Калининград, leedu Karaliaučius, poola Królewiec) on Venemaa sadamalinn Läänemere lõunakaldal, Kaliningradi oblasti keskus.

Uus!!: Magnus ja Kaliningrad · Näe rohkem »

Kasti mõis

Kasti mõisa kaart aastast 1888. Redigeerinud Tiit Tilk. Kasti mõis (saksa keeles Kasty) oli rüütlimõis Püha kihelkonnas, mis praeguse haldusjaotuse järgi kuulub Saaremaal Kaarma valla Kasti küla piiridesse.

Uus!!: Magnus ja Kasti mõis · Näe rohkem »

Katoliku kirik Eestis

Lundi peapiiskopkonna Tallinna piiskopkonna diötsees (heleroheline). Sinakasrohelisega on tähistatud alati ordule kuulunud Järvamaa. Halliga on tähistatud piiskoppide poolt otseselt valitsetavad alad. Liivi ordu alad on tähistatud valgega. Roomakatoliku kirik Eestis (ametlik nimetus Rooma-Katoliku Kiriku Apostellik Administratuur Eestis) on roomakatoliku kiriku Eesti alal tegutsev haru.

Uus!!: Magnus ja Katoliku kirik Eestis · Näe rohkem »

Käina

Käina on alevik Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas.

Uus!!: Magnus ja Käina · Näe rohkem »

Kõpu

Kõpu on alevik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Uus!!: Magnus ja Kõpu · Näe rohkem »

Kihelkonna kihelkond

Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Kielkond) oli kirikukihelkond Saaremaal ja Liivimaa kubermangus Kuressaare kreisis.

Uus!!: Magnus ja Kihelkonna kihelkond · Näe rohkem »

Kiviloo piiskopilinnus

Linnuse asendiplaan 19. sajandist. Autor: Carl Faehlmann Linnuse vaade idast 19. sajandil. Autor: Carl Faehlmann Kiviloo piiskopilinnus (Fegefeur, Fegwevr) asub Harjumaal, Raasiku vallas Jõelähtme jõe ääres.

Uus!!: Magnus ja Kiviloo piiskopilinnus · Näe rohkem »

Klaipėda

Ajalooline joonistus Memelist Klaipėda (saksa keeles Memel) on Leedu suuruselt kolmas linn, mis moodustab iseseisva omavalitsusüksuse.

Uus!!: Magnus ja Klaipėda · Näe rohkem »

Koadjuutor

Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor.

Uus!!: Magnus ja Koadjuutor · Näe rohkem »

Koadjuutorivaenus

Koadjuutorivaenus (ka: koadjuutoritüli, koadjuutorisõda) oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 1556–1557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel.

Uus!!: Magnus ja Koadjuutorivaenus · Näe rohkem »

Kolga mõis

Kolga mõis Kolga mõis (saksa Kolk, Kolck) oli rüütlimõis Kuusalu kihelkonnas Harjumaal.

Uus!!: Magnus ja Kolga mõis · Näe rohkem »

Koluvere piiskopilinnus

Koluvere linnus ja vallikraav Koluvere linnuse sild üle Liivi jõe Koluvere piiskopilinnus (saksa keeles Lode, Schloß Lode; soome keeles on kasutatud ka Lukkolinna) on Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu maantee ääres asuv endine Saare-Lääne piiskopilinnus.

Uus!!: Magnus ja Koluvere piiskopilinnus · Näe rohkem »

Kopenhaagen

Kopenhaagen on Taani pealinn Taani suurimal Sjællandi saarel, Fyni saare ja Rootsi (Skåne) vahel.

Uus!!: Magnus ja Kopenhaagen · Näe rohkem »

Kuldīga

Kuldīga (Jesusburg, saksa Goldingen) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Uus!!: Magnus ja Kuldīga · Näe rohkem »

Kuramaa hertsogiriik

Kuramaa hertsogiriik ehk Kuramaa ja Zemgale Hertsogiriik (ladina Ducatus Curlandiae et Semigalliae) oli riik praeguse Läti alal Daugavast lõunas, mis hõlmas Kuramaa ja Zemgale piirkondi.

Uus!!: Magnus ja Kuramaa hertsogiriik · Näe rohkem »

Kuramaa piiskop

Kuramaa piiskop oli Kuramaa piiskopkonna vaimulik ja ilmalik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Magnus ja Kuramaa piiskop · Näe rohkem »

Kuressaare

Kuressaare (vanasti ka Kuresaare) on linn Saaremaa lõunarannikul, Saare maakonna halduskeskus.

Uus!!: Magnus ja Kuressaare · Näe rohkem »

Laiuse ordulinnus

Vaade linnusevaremeile Jõgeva–Mustvee maantee suunast Laiuse ordulinnus (saksa keeles Schloß Lais) oli Liivi ordu rajatud linnus praeguse Laiusevälja küla (varasema Mõisaküla küla) territooriumil.

Uus!!: Magnus ja Laiuse ordulinnus · Näe rohkem »

Last

Last ehk laadung ehk veos ehk koorem on sõidukile (näiteks autole, laevale, kanderaketile vms) laaditud (lastitud) objekt, mis on tõste- või transpordivahendiga teisaldatav.

Uus!!: Magnus ja Last · Näe rohkem »

Läänemaa stiftifoogtide loend

Läänemaa stiftifoogtide loend on Saare-Lääne piiskopkonna tähtsaimate ilmalike võimukandjate - Läänemaa stiftifoogtide loetelu.

Uus!!: Magnus ja Läänemaa stiftifoogtide loend · Näe rohkem »

Lümanda

Lümanda (1977. aastani Aleviku küla) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Magnus ja Lümanda · Näe rohkem »

Lihula

Lihula peatänava algus Lihula (saksa keeles Leal) on vallasisene linn Pärnu maakonnas, Lääneranna valla keskus.

Uus!!: Magnus ja Lihula · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Magnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa

Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.

Uus!!: Magnus ja Liivimaa · Näe rohkem »

Liivimaa konföderatsioon

Liivimaa konföderatsioon on Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood 1435-1561.

Uus!!: Magnus ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »

Liivimaa kuningas

Liivimaa kuningas oli tiitel, mille Moskva tsaar Ivan IV 1570.

Uus!!: Magnus ja Liivimaa kuningas · Näe rohkem »

Liivimaa maapäev

Liivimaa maapäev (saksa keeles Livländische Landtag, inglise keeles Livonian Diet) oli Vana-Liivimaa maaisandate (Riia peapiiskopi, Liivi ordu, Tartu piiskopi, Saare-Lääne piiskopi, Kuramaa piiskopi ning formaalselt ka Tallinna piiskopi) ja nende seisuste (linnade ja vasallide) nõupidamine, mis oli ühtlasi Liivimaa kõrgeim seadusandlik ja kohtulik võim.

Uus!!: Magnus ja Liivimaa maapäev · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu), eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Magnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Linnased

Odralinnased Linnased (Saaremaal ka maged) on idandatud teravili, mida kasutatakse peamiselt õlle, kalja ning mitmete pagaritoodete, aga ka piirituse või pärmi valmistamisel.

Uus!!: Magnus ja Linnased · Näe rohkem »

Lode

Lodede väike vapp Lode on Vana-Liivimaa põline (Uradel) vasallisuguvõsa.

Uus!!: Magnus ja Lode · Näe rohkem »

Maasilinn

Maasilinna varemed Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.

Uus!!: Magnus ja Maasilinn · Näe rohkem »

Maasilinna foogtkond

Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.

Uus!!: Magnus ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »

Magnus (film)

"Magnus" on Eesti 2007.

Uus!!: Magnus ja Magnus (film) · Näe rohkem »

Magnus I

Magnus I ja Magnuse nimelisi valitsejaid on olnud mitu.

Uus!!: Magnus ja Magnus I · Näe rohkem »

Märjamaa

Märjamaa on alev Rapla maakonnas, Märjamaa valla keskus.

Uus!!: Magnus ja Märjamaa · Näe rohkem »

Mihklipäev

Mihklipäev on peaingel Miikaeli nimepäev, mida tähistatakse 29. septembril.

Uus!!: Magnus ja Mihklipäev · Näe rohkem »

Možaisk

Možaisk on linn Venemaal Moskva oblastis, Možaiski rajooni keskus.

Uus!!: Magnus ja Možaisk · Näe rohkem »

Moritz von Wrangel

Moritz von Wrangel (ka Mauritius von Wrangel; mõnikord kasutati tema nime ka ilma aadliseisusele viitava von-ita) oli Tallinna piiskop (täpsemalt elekt ehk valitud piiskop) aastatel 1558–1560.

Uus!!: Magnus ja Moritz von Wrangel · Näe rohkem »

Moskva

Moskva vaatamisväärsusi Moskva on Venemaa pealinn.

Uus!!: Magnus ja Moskva · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Magnus ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaar

Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.

Uus!!: Magnus ja Moskva tsaar · Näe rohkem »

Nunn

Nunn on vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige.

Uus!!: Magnus ja Nunn · Näe rohkem »

Ojamaa

Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Magnus ja Ojamaa · Näe rohkem »

Oldenburg

Oldenburg on linn Saksamaal Alam-Saksimaal Hunte jõe ääres.

Uus!!: Magnus ja Oldenburg · Näe rohkem »

Padise klooster

Padise kloostri varemed. Padise klooster oli tsistertslaste klooster Padisel, mille 14. sajandil rajasid Dünamündest pärit mungad.

Uus!!: Magnus ja Padise klooster · Näe rohkem »

Pajumõisa

Pajumõisa on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Magnus ja Pajumõisa · Näe rohkem »

Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Uus!!: Magnus ja Pärnu · Näe rohkem »

Pärnu komtuur

Pärnu komtuur (saksa keeles Komthur von Pernau) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Pärnu komtuurkonda.

Uus!!: Magnus ja Pärnu komtuur · Näe rohkem »

Pärnu ordulinnus

Punane torn (vangitorn). Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.

Uus!!: Magnus ja Pärnu ordulinnus · Näe rohkem »

Põhjamaade seitsmeaastane sõda

Põhjamaade seitsmeaastane sõda (rootsi Nordiska sjuårskriget, taani Den Nordiske Syvårskrig, poola I wojna północna (Esimene Põhjasõda)) oli 1563–1570 toimunud sõda.

Uus!!: Magnus ja Põhjamaade seitsmeaastane sõda · Näe rohkem »

Põltsamaa

Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa jõe ääres.

Uus!!: Magnus ja Põltsamaa · Näe rohkem »

Piltene

Piltene (saksa Pilten, Wensau) on linn Lätis Kurzemes Ventspilsi piirkonnas.

Uus!!: Magnus ja Piltene · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Magnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Porkuni piiskopilinnus

Porkuni linnuse rekonstruktsioon Porkuni piiskopilinnus (sks Schloß Borkholm) oli Tallinna piiskopile kuulunud linnus Virumaal.

Uus!!: Magnus ja Porkuni piiskopilinnus · Näe rohkem »

Preisimaa

Preisimaa (preisi Prūsa, ladina Borussia, Prussia, Prutenia, saksa Preußen, poola Prusy, leedu Prūsija) on ajalooline piirkond Euroopas, mis praegu on jagatud Poola, Venemaa Kaliningradi oblasti ja Leedu vahel.

Uus!!: Magnus ja Preisimaa · Näe rohkem »

Preisimaa hertsog

Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Magnus ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn.

Uus!!: Magnus ja Riia · Näe rohkem »

Saarde

Saarde on küla Saarde vallas Pärnu maakonnas.

Uus!!: Magnus ja Saarde · Näe rohkem »

Saare-Lääne piiskop

Saare-Lääne piiskop (keskajal tegelikult Saaremaa piiskop, ladina episcopus Osiliensis) oli Saare-Lääne piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja 13.–16. sajandil.

Uus!!: Magnus ja Saare-Lääne piiskop · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa (varem ka Kure-Saar; liivi Sāme mā, läti Sāmsala, rootsi Ösel, saksa Oesel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres.

Uus!!: Magnus ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saaremaa stiftifoogtide loend

Saaremaa stiftifoogtide loend on Saare-Lääne piiskopkonna Saaremaa tähtsaimate ilmalike võimukandjate - stiftifoogtide loend.

Uus!!: Magnus ja Saaremaa stiftifoogtide loend · Näe rohkem »

Sauga mõis

Sauga mõis (saksa keeles Sauck) oli linnamõis Pärnu kihelkonnas Pärnumaal Sauga jõe alamjooksul.

Uus!!: Magnus ja Sauga mõis · Näe rohkem »

Sõtke mõis

Sõtke mõis (ka Sõtküla mõis; saksa keeles Sötküll) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).

Uus!!: Magnus ja Sõtke mõis · Näe rohkem »

Staritsa

Staritsa 1912. aastal Staritsa on linn Venemaal Tveri oblastis, Staritsa rajooni keskus.

Uus!!: Magnus ja Staritsa · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Magnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Suvistepüha

Suvistepüha (koos ümbritsevate päevadega suvisted) on eesti rahvakalendri ja maausu püha.

Uus!!: Magnus ja Suvistepüha · Näe rohkem »

Svante Stensson Sture

Svante Sture Krahv Svante Stensson Sture (1. mai 1517 Stockholmi kuningaloss — 24. mai 1567 Uppsala loss) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Uus!!: Magnus ja Svante Stensson Sture · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Magnus ja Taani · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Magnus ja Tallinn · Näe rohkem »

Tallinna komtuur

Tallinna komtuur (saksa keeles Komtur von Reval) oli Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu käsknik (komtuur), kes valitses Tallinna komtuurkonda.

Uus!!: Magnus ja Tallinna komtuur · Näe rohkem »

Tallinna piiskop

Tallinna toomkirik Tallinna piiskop oli katoliikliku Tallinna piiskopkonna pea 13.–16. sajandil.

Uus!!: Magnus ja Tallinna piiskop · Näe rohkem »

Tartu

raekojale. Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus.

Uus!!: Magnus ja Tartu · Näe rohkem »

Tartu piiskop

Tartu piiskop (ladina keeles Episcopus Tarbatensis) oli Tartu piiskopkonna ilmalik ja vaimulik valitseja aastatel 1224–1558.

Uus!!: Magnus ja Tartu piiskop · Näe rohkem »

Tartu piiskopkond

Vana-Liivimaa valitsejate vappe aastast 1556. Tartu piiskopkonna vapp (nelitatud piiskop Hermann Weseli perekonnavapiga) on vasakpoolne Tartu piiskopkond (Ecclesia seu Dioecesis Tarbatensis) oli Rooma-katoliku kiriku Riia peapiiskopkonna piiskopkond Kagu-Eestis.

Uus!!: Magnus ja Tartu piiskopkond · Näe rohkem »

Tšernjahhovsk

Tšernjahhovsk on linn Venemaa Kaliningradi oblastis, Tšernjahhovski rajooni keskus.

Uus!!: Magnus ja Tšernjahhovsk · Näe rohkem »

Tiesenhausen

Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esmakordselt 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.

Uus!!: Magnus ja Tiesenhausen · Näe rohkem »

Titus Christiani

Titus Christiani (18. september 1853 Valga – 3. detsember 1919 Tartu) oli baltisakslasest Eesti ajaloolane ja arhivaar.

Uus!!: Magnus ja Titus Christiani · Näe rohkem »

Toompea loss

Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament.

Uus!!: Magnus ja Toompea loss · Näe rohkem »

Tori mõis

Tori mõis (saksa keeles Torgel) oli riigimõis Tori kihelkonnas Pärnumaal (vaadatud 25.01.2016).

Uus!!: Magnus ja Tori mõis · Näe rohkem »

Uexküll

Uexküll (ka Üxküll) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Magnus ja Uexküll · Näe rohkem »

Ungern-Sternberg

Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Magnus ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »

Vana-Pärnu

Vana-Pärnu (ladina (Antiqua) Perona, saksa Alt-Pernau) oli Eesti keskaegne linn Saare-Lääne piiskopkonnas Pärnu jõe suudme läänekaldal.

Uus!!: Magnus ja Vana-Pärnu · Näe rohkem »

Vana-Vigala

Vana-Vigala mõis 2015. aastal Vana-Vigala on Raplamaa küla Märjamaa valla põhjaosas Jädivere-Silla maantee ääres ning Vigala jõe mõlemal kaldal.

Uus!!: Magnus ja Vana-Vigala · Näe rohkem »

Vanalõve

Vanalõve (ka Vana-Lõve) on küla Saare maakonnas Saaremaa vallas.

Uus!!: Magnus ja Vanalõve · Näe rohkem »

Velise mõis

Velise mõis (saksa keeles Schloß Felx) oli rüütlimõis Vigala kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 27.01.2016).

Uus!!: Magnus ja Velise mõis · Näe rohkem »

Ventspils

Venstpilsi turuplats Ventspils (saksa Windau, eesti Vindavi, liivi Vǟnta) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõe suudmes.

Uus!!: Magnus ja Ventspils · Näe rohkem »

Verden

Verden on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Alleri jõe ääres.

Uus!!: Magnus ja Verden · Näe rohkem »

Vietinghoff

Vietinghoff (läti: Fītinghofs, vene: Фитингхоф; kirjanduses ka Viettinghoff) on Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.

Uus!!: Magnus ja Vietinghoff · Näe rohkem »

Vigala mõis

Vigala mõisa all võidakse mõelda järgmist.

Uus!!: Magnus ja Vigala mõis · Näe rohkem »

Viljandi

Viljandi (ajalooliselt saksa keeles Fellin, poola keeles Felin, läti keeles Vīlande) on linn Lõuna-Eestis.

Uus!!: Magnus ja Viljandi · Näe rohkem »

Vilnius

Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.

Uus!!: Magnus ja Vilnius · Näe rohkem »

Wilhelm Fürstenberg

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500, Neheim, Vestfaal – 1568 Jaroslavl, Moskva tsaaririik) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.

Uus!!: Magnus ja Wilhelm Fürstenberg · Näe rohkem »

Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)

Wilhelm (u. 1425 – 7. juuli 1503), kutsutud Nooremaks, oli Braunschweig-Lüneburgi hertsog.

Uus!!: Magnus ja Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen) · Näe rohkem »

Wilhelm von Hohenzollern

Riia viimane peapiiskop Wilhelm Wilhelm von Hohenzollern (ka Wilhelm von Brandenburg või Wilhelm von Brandenburg-Ansbach, tuntud ka kui markkrahv Wilhelm (Markgraf Wilhelm); 29. juuni 1498 Ansbach, Ansbachi markkrahvkond – 4. veebruar 1563 Riia, Liivimaa) oli viimane keskaegne Riia peapiiskop aastatel 1539–1563.

Uus!!: Magnus ja Wilhelm von Hohenzollern · Näe rohkem »

Wrangell

Wrangellide vana suguvõsavapp. Wrangell või Wrangel on baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Magnus ja Wrangell · Näe rohkem »

Zygmunt II August

Zygmunt II August Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.

Uus!!: Magnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »

1560. aasta Läänemaa ülestõus

1560.

Uus!!: Magnus ja 1560. aasta Läänemaa ülestõus · Näe rohkem »

1570

1570.

Uus!!: Magnus ja 1570 · Näe rohkem »

1577

1577.

Uus!!: Magnus ja 1577 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Hertsog Magnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »