Kiiremini kui brauser!
10 suhted: Eesti mõisate loend, Karjamõis, Kirikumõis, Kloostrimõis, Linnamõis, Maapäev (rüütelkond), Mõis, Poolmõis, Rüütlimõis, Riigimõis.
Eesti mõisate loend
Siin on loetletud Eestis asunud mõisaid.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Eesti mõisate loend · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Kloostrimõis
Kloostrimõis oli mõis, mis kuulus kloostrile.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Kloostrimõis · Näe rohkem »
Linnamõis
Linnamõis (saksa keeles Stadtgut) oli linnale kuuluv mõis.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Linnamõis · Näe rohkem »
Maapäev (rüütelkond)
Maapäev oli Läänemere kubermangude rüütlimõisavaldajate (Asehalduskorra sisseseadmisest, 1783. aastast ka lihtsalt mõisaomanike) kokkutulek, rüütelkonna piirkondlik kõrgeim organ, mis lahendas aadli seisuslikke ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, valmistas ette talurahvaseadusi jne.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Maapäev (rüütelkond) · Näe rohkem »
Mõis
Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda) Moskva lähedal Venemaal Ropša (soome Ropsunhovi) mõisa härrastemaja Ingerimaal, mis kuulus Venemaa keisriperekonnale (Lomonossovi rajoon, Venemaa) Mõisa peahoone Łyntupys Valgevenemaal Mõis oli suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Mõis · Näe rohkem »
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Poolmõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Kõrvalmõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
