Side

665 suhted: Aažio, Aažioteooria, Aare, Ažiotaaž, Abimajand, Abitootmine, Adraraha, Agraar-tööstuskompleks, Agraarühiskond, Agraarsektor, Aheldatud väärtused referentsaasta järgi, Ahelindeks, Ainetu toode, Ajategurimajandus, Akreditiiv, Aktsia, Aktsiabörs, Aktsiakapital, Aktsiaorder, Aktsiate esmane avalik pakkumine, Aktsiis, Aktsionär, Alampalk, Allhange, Alltöövõtja, Alternatiivraha, Ametkondlikkus, Ammendumine, Amortisatsioon, Annuiteet, Annuiteetlaen, AOL-tehnika, Apostill, Arbitraaž, Arengumaade võlakriis, Arvelduskonto, Arvelduspäev, Astmeline tulumaks, ATTAC, Austria koolkond, Autarkia, Autoriseerimine, Avalik haldus, Avalik hüvis, Avalik sektor, Avaliku sektori ökonoomika, Avatud majandus, Ükssarvik (ettevõte), Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid, Ärilt ärile otseturundus, ..., Baasaasta, Bartertehing, Basel I, Basel II, Börs, Börsil kaubeldav fond, Bilansikirje, Bilansiväline kirje, Bilanss, Binoommudel, Bretton Woodsi institutsioonid, Bretton Woodsi konverents, BRIC, Briifimine, Brutopalk, Chicago koolkond (majandusteadus), Datoveksel, Deebetkaart, Deebetmakse, Defitsiit, Deflatsioon, Deindustrialiseerumine, Dematerialiseerimine, Demograafilis-majanduslik paradoks, Devalveerimine, Dirigism, Disinflatsioon, Diskonteerimine, Diskontomäär, Diskrimineerimine tööturul, Distributism, Dividend, Doonor (majandus), Dotatsioon, Dow Jones, Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid, Duaalne majandus, Dumping, E-arve, E-majandus, E-raha, Eelarve, Eelarveaasta, Eelkommunikatsioon, Eesti eksport, Eesti energeetika, Eesti finantsaruandluse standard, Eesti maksusüsteem, Eesti pangandus, Eesti rahapoliitika, Eetiline investeering, Ehitusettevõte, Ehitushinnaindeks, Ekspluateerimine, Eksport, Eksportkultuur, Eksportvili, Elatusmajandus, Elatustase, Elektrooniline maksevahend, Eluasemelaen, Emaettevõte, Emiteerimistulu, Energiabörs, Energiakriis, Eraettevõte, Erakaup, Eraldis, Erasektor, Erastamine, Ergutusmaks, Esimene Maailm, Esindaja, Esindamisprobleem, Ettevõte, Ettevõtja, Ettevõtlus, Ettevõtluskeskkond, Ettevõtluspoliitika, Ettevõtlusvorm, Ettevõtte ühiskondlik vastutus, Euribor, Euroopa Majanduspiirkond, Evolutsiooniline majandusteooria, Evolutsiooniline mänguteooria, Faktooring, Füüsilisest isikust ettevõtja, Füsiokraadid, Finantsanalüüs, Finantsinspektsioon (üldmõiste), Finantsinstrument, Finantsjuhtimine, Finantskapital, Finantskriis, Finantspüramiid, Finantsplaneerimine, Finantsrisk, Finantsspekulatsioon, Finantsteenused, Finantsturg, Finantsvara, Finantsvõimendus, Fiskaalpoliitika, Fordism, Forvard, Frantsiis, Futuur, Garantii, Geograafiline tööjaotus, Georgism, Gini koefitsient, Globaalne ümberorienteerumine, Globaalne kapitalism, Globaalsed ühisvarad, Hüperinflatsioon, Hüpoteek, Hüpoteeklaen, Heaoluökonoomika, Heckscheri-Ohlini teoreem, Herfindahli-Hirschmani indeks, Hind, Hinna ja kasumi suhe, Hinnadiskriminatsioon, Hinnakujundus, Hinnastamine, Hinnavõrdlus, Hoiu-laenuühistu, Hoius, Hoiustamine, Hollandi tõbi, Horisontaalne integratsioon, Hotellimajandus, IBAN, Idufirma, Impordikvoot, Industrialiseerimine, Inflatsioon, Inimkapital, Inimressurss, Inkassonõue, Institutsionaalne majandusteadus, Intress, Intressimäär, Investeerimisfond, Investeerimiskonto, Investeering, Investeeringute tootlus, Investor, ISO 9362, Jaekett, Jaepangandus, Jagamismajandus, Järelmaks, Järelturg, Jätkusuutlik ettevõtlus, Jätkusuutlik majandus, Jevonsi paradoks, Jooksevkonto, Juhtimine, Juriidiline isik, Kaal 0%, Kahekordse kirjendamise põhimõte, Kaitsetööstus, Kalatööstus, Kapital, Kapitalism, Kapitaliturg, Kasum, Kasumiaruanne, Kaubabörs, Kaubakäive, Kaubakäive (sadamas), Kaubandus, Kaubanduspoliitika, Kaup, Kauplus, Kavandatud vananemine, Käendaja, Käendusleping, Käibekapital, Käibevara, Käitumisökonoomika, Käive, Käsipant, Käsitööline, Käsumajandus, Külapood, Kõrvalfirma, Keskkonnajuhtimine, Keskkonnajuhtimissüsteem, Keskkonnamajandus, Keskkonnamaks, Keskpank, Kindlustus, Kindlustusasutus, Kinnine tootmistsükkel, Kinnisasi, Kinnisvaramajandus, Kinnisvaraturg, Kirjendamine, Klassikaline majandusteadus, Kliiring, Kogu omamiskulu, Kogutoodang, Koguvara käive, Kohustis, Kohustuslik kogumispension, Kohustuslik reserv, Kolmas Maailm, Kommertsiaalsus, Kommertspank, Kompanii, Kompensatoorne fiskaalpoliitika, Kondratjevi lained, Konsortsium, Konsumerism, Konto, Konto debiteerimine, Kontojääk, Kontsern, Koonddokument, Krediidi kulukuse määr, Krediidiasutus, Krediidirisk, Krediitkaart, Kullastandard, Kulu, Kulude plaanimine, Kulumine (majandus), Kulupõhine hinnastamine, Kvaliteedikulud, Kvaternaarne sektor, Kviitung, Kvoot, Laen, Laenu vahetamine looduskaitse vastu, Laissez-faire, Laostav kasv, Lapstööjõud, Latifundium, Läbipaistev pangakonto, Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja, Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja, Lühikeseks müümine, Lean Startup, Leppetrahv, Liberaliseerumine, Lihtintress, Liigkasuvõtmine, Liising, Liitintress, Likviidsus, Likviidsuse suhtarvud, Logelemine, Logistikasüsteem, Loodusvarade nappus, Loomemajandus, Loovettevõtlus, Maa-arvestus, Maabilanss, Maafond, Maahindamine, Maailmamajandus, Maamaks, Madalaim unikaalne hind, Magustatud jookide maks, Majandamine, Majandus, Majandusanalüüs, Majandusarvestus, Majandusüksus, Majanduse restruktureerimine, Majandusgeograafiline asend, Majandusharu, Majandushoob, Majandusindikaator, Majanduskasv, Majandusklaster, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Majanduskriis, Majanduslangus, Majandusliit, Majanduslik ebavõrdsus, Majanduslik ekstremism, Majanduslik heaolu, Majanduslik stiimul, Majandusmatemaatika, Majandusmudel, Majanduspoliitika, Majandussüsteem, Majandussektor, Majandusstruktuur, Majandussurutis, Majandusteadlane, Majandusteadus, Majandustehing, Majandusteooria, Majandustsükkel, Makroökonoomika, Makrokeskkond, Maksebilanss, Makseinstrument, Maksejõuetus, Maksepuhkus, Maksesüsteem, Maksevahend, Maksevõime kordaja, Maksevõime suhtarvud, Maksud, Maksumäär, Maksusüsteemid, Maksusoodustus, Maksustatav tulu, Maksutoime, Marginalism, Marksism, Mastaabisääst, Materjalikulu teenuseühiku kohta, Müntimisõigus, Meelelahutustööstus, Merkantilism, Mess, Mikroökonoomika, Mikroettevõtja, Mikrokeskkond, Mitteametlik majandus, Mitteelastne nõudlus, Mitteresident, Monetarism, Monopol, Moonutav stiimul, Motivatsiooniuuringud, Munitsipaalettevõte, Must neljapäev, Muutuvkulu, Naftariik, Naturaaltasu, Nõudlus, Nõudluse ohjamine, Nõudluskõver, Neokapitalism, Neoklassikaline koolkond, Netopalk, Netosissetulek, Nominaaltulusus, Nostrokonto, Offshore-piirkond, Olelusring, Oligopol, Omafinantseerimine, Omakapital, Omakapitali tootlus, Omamärgitoode, OPEC, Oportunistlik majandusteooria, Optsioon, Optsiooni kasutamishind, Osaühing, Osakapital, Osalusmajandus, Osanik, Ostujõud, Otseinvesteering, Otsekorraldus, Pakkumine ja nõudlus, Palgatööline, Palgavaene, Palk, Pangajooks, Pangakaart, Pangakonto, Pangandus, Pangasaladus, Pank, Paralleelimport, Pareto-efektiivne jaotus, Paternalism, Päevakauplemine, Päevaraamat, Päevaraamatukirjend, Pärimisõigus, Püramiidskeem, Püsikorraldus, Püsikulu, Põllumajandusühistu, Pearaamat, Pensionifond, Personalijuhtimine, Phillipsi kõver, Pigou maks, Piimandus, Piirkasulikkus, PIN, Plaanimajandus, Poliitiline ökonoomia, Postfordism, Postkapitalism, Prestoni kõver, Primaarne sektor, Proaktiivne, Progressiivne tulumaks, Projektipõhine organisatsioon, Protektsionism, Psühholoogiline hinnastamine, Puhasväärtus, Raamatupidamine, Raamatupidamise eest vastutav isik, Raamatupidamise kontoplaan, Raamatupidamise sise-eeskiri, Raamatupidamiskohustuslane, Raamatupidamiskonto, Raamatupidamisregister, Raamatupidamistalu, Raha, Raha keskmine laekumisperiood, Rahaühik, Rahaühikute loend, Rahandus, Rahapoliitika, Rahareform, Raharinglus, Rahatarkus, Rahaturg, Rahaturuinstrument, Rahavoog, Rahavoogude aruanne, Rahvamajandus, Rahvusvaheline kaubandus, Rahvusvaheline korporatsioon, Rahvusvaheline tööjaotus, Rasketööstus, Raskeveokimaks, Ratsionaalse valiku teooria, Rõivatööstus, Reaaltulu, Reaganoomika, Referentsaasta, Regressiivne tulumaks, Rekapitaliseerimine, Reklaam, Renditalu, Rent, Rentaablus, Reservvaluuta, Ressursid, Ressursimajandus, Ressursipõhine majandus, Revalveerimine, Riigi arengutase, Riigi rahandus, Riigiabi, Riigiaktsiaselts, Riigieelarve, Riigiettevõte, Riigihange, Riigikapitalism, Riigireiting, Riigistamine, Riskifond, Riskikapital, Roheline raamatupidamine, Roheline SKT, Rybczynski teoreem, Saastaja maksab, Saldo, Saneerimine, Segamajandus, Sekundaarne sektor, Sertifikaat, Side (majandus), Siirdemajandus, Sisemajanduse kogutoodang, SKT elaniku kohta, SMS-laen, Soovitusturundus, Sotsiaalkapital, Sotsiaalne dumping, Sotsiaalne ettevõtlus, Sotsialistlik võistlus, Sponsor, Spot-tehing, Stagnatsioon, Stohhastiline planeerimine, Subsideerimine, Subsiidium, Substantivism, Suhteline eelis, Suhteline vaesus, Suhtelise eelise teooria, Sularaha, Sularahalehm, Surnud kassi põrge, SWIFT, Tagatis, Tagatisrahasüsteem, Talumaa, Tarbija, Tarbijahinnaindeks, Tarbijakäitumine, Tarbijate ühistu, Tarbimine, Tarbimisühiskond, Tarbimisharjumused, Tarbimisharjumuste muutmine, Tarbimiskaal, Tarbimislaen, Tarbimisväärtus, Tarneahel, Tarnija, Tasuta ühistransport, Tasuta turundus, Tasuvusanalüüs, Tavategevus, Tähtajaline hoius, Täisühing, Töö, Tööaeg, Tööandja, Tööühistu, Tööhõive, Tööjõud, Tööpuudus, Tööstus, Tööstusettevõtete asukoha teooria, Töösulg, Töötasu, Töötlev tööstus, Tööturg, Töövõtja, Tööviljakus, Teadmusmajandus, Teenindus, Teenus, Tegevuspõhine kuluarvestus, Tehniline analüüs, Tehnoloogiline tööpuudus, Teller, Timmitud tootmine, Tingliku hindamise meetod, Toiduvõrgustik (majandus), Tolliliit, Tollimaks, Tontiin, Toode, Tooraine, Tootemaks, Tootja, Tootja subsideerimise ekvivalent, Tootmine, Toyota tootmissüsteem, Trahv, Transiitteenus, Transpordigeograafiline asend, Trükitööstus, Tulemuspõhine tasustamine, Tuletisinstrument, Tulumaks, Tundeväärtus, Turg, Turuhind, Turundus, Turundusplaan, Turunišš, Turupõhine hinnastamine, Turusegment, Turustus, Turutõrge, Turuväärtus, Unelmate ühiskond, Usaldusühing, Utilitarism, Uus kurss, Uuskeinsism, Uustööstusmaad, Vaba aeg, Vabakaubandus, Vabakaubanduspiirkond, Vaesusindeks, Vahetuskaubandus, Valdusühing, Vallasvara, Valuuta, Valuuta forvardleping, Valuutakurss, Valuutaturg, Varihind, Varimajandus, Varipangandus, Vastutustundlik tarbimine, Väärtpaber, Väärtus, Väärtusahel, Vähim arenenud riigid, Väikeettevõte, Välisinvesteering, Väliskaubandus, Väliskulu, Välismõju, Välisvõlg, Välkkauplemine, Võlakiri, Võlgnik, Võrkturundus, Veemajandus, Veksel, Veosekäive, Vermimine, Viies sektor, Viitenumber, Viivis, Volatiilsus, Volikiri, Volitus, Werneri plaan, 13. kuupalk. Laienda indeks (615 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aažio

Aažio (itaalia aggio) on vahe väärtpaberi tegeliku hinna (börsihind, kurss, turuväärtus) ning sellest madalama nominaalhinna (nimiväärtus, nominaalväärtus) vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aažio · Näe rohkem »

Aažioteooria

Aažioteooria ehk intressiteooria on Eugen von Böhm-Bawerki raamatus "Kapital und Kapitalzins" esitatud teooria, mis seletab intressi sellega, et praeguste hüviste väärtus ja hind on suuremad kui samasugustel hüvistel tulevikus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aažioteooria · Näe rohkem »

Aare

Aare on väärisasjade kogum, mille tarbimine või müümine on pikaks ajaks edasi lükatud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aare · Näe rohkem »

Ažiotaaž

Ažiotaaž ehk aažiospekulatsioon on finantsspekulatsioon, mis põhineb aažiol.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ažiotaaž · Näe rohkem »

Abimajand

Abimajand oli Nõukogude Venemaal ja Nõukogude Liidus käitise või asutuse juurde kuuluv põllumajandusettevõte, mis varustas selle töötajaid või hoolealuseid või kasvandikke põllumajandussaadustega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Abimajand · Näe rohkem »

Abitootmine

Abitootmine on ettevõtte tootmistegevuse osa, mis teenindab põhitootmist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Abitootmine · Näe rohkem »

Adraraha

Adraraha oli Eesti ala talupoegade rahamaks, mille suurus sõltus adramaades arvestatud talu suurusest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Adraraha · Näe rohkem »

Agraar-tööstuskompleks

Põllumajandus on agraartööstuskompleksi tähtsaim osa Agraartööstuskompleks (lühendina ATK) on omavahel tihedalt seotud majandusharude rühm, mille ülesandeks on põllumajandustooraine tootmine ja töötlemine ning selleks soodsate tingimuste loomine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Agraar-tööstuskompleks · Näe rohkem »

Agraarühiskond

Agraarühiskond (inglise keeles agrarian society või agricultural society) on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüük enda elatamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Agraarühiskond · Näe rohkem »

Agraarsektor

Agraarsektor ehk põllumajanduslik sektor on mingi riigi majanduse primaarse sektori osa, kuhu kuuluvad põllumajandusega tegelevad ettevõtted.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Agraarsektor · Näe rohkem »

Aheldatud väärtused referentsaasta järgi

Aheldatud väärtused referentsaasta järgi on referentsaasta järgi ahelindeksiga arvutatud väärtused (referentsaasta väärtus korrutatakse arvestusperioodi ahelindeksiga).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aheldatud väärtused referentsaasta järgi · Näe rohkem »

Ahelindeks

Ahelindeks on majandusarvestuses ja statistikas järjestikuste arvestusperioodide aheldamiseks loodud kumulatiivne indeks, mis näitab komponendi kasvu võrreldes referentsaastaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ahelindeks · Näe rohkem »

Ainetu toode

Ainetu toode ehk mitteaineline toode ehk mittemateriaalne toode ehk immateriaalne toode on ostu-müügi objekt majanduslikus käibes, mis ei ole ei aineline ese ega voog (nt elektrienergia), vaid esineb teatud laadi tegevusena või teabe edastamisena.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ainetu toode · Näe rohkem »

Ajategurimajandus

Ajategurimajanduses on niihästi maksud kui ka palgad proportsioonis tööajaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ajategurimajandus · Näe rohkem »

Akreditiiv

Akreditiiv on rahvusvahelises kaubanduses hästi tuntud ja levinud arveldusviis, kus pank võtab endale tagasivõtmatu kohustuse maksta kauba, teenuse või muu sarnase eest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Akreditiiv · Näe rohkem »

Aktsia

Venetsueela El Gallao kaevandusfirma aktsiasertifikaat 1887. aastast Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aktsia · Näe rohkem »

Aktsiabörs

Aktsiabörs ehk väärtpaberibörs ehk fondibörs või lihtsalt börs on institutsioon, mis viib kokku kauplejate (väärtpaberituru osaliste) ostu ja müügisoovid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiabörs · Näe rohkem »

Aktsiakapital

Aktsiakapital (inglise keeles share capital) aktsiaseltsile kuuluv aktsiatega kaetud kapital.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiakapital · Näe rohkem »

Aktsiaorder

Aktsiaorder on börsimaaklerile esitatud kliendi nõue osta või müüa orderil määratud kogus väärtpabereid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiaorder · Näe rohkem »

Aktsiate esmane avalik pakkumine

Aktsiate esmane avalik pakkumine (inglise keeles Initial Public Offering, lühendatult IPO) ehk aktsiate avalik esmaemissioon on ettevõtte aktsiate esmakordne avalik müük.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiate esmane avalik pakkumine · Näe rohkem »

Aktsiis

Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aktsiis · Näe rohkem »

Aktsionär

Aktsionär on füüsiline isik või juriidiline isik, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, seega võib aktsionärile viidata ka kui ettevõtte ehk aktsiaseltsi omanikule.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Aktsionär · Näe rohkem »

Alampalk

Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Alampalk · Näe rohkem »

Allhange

Allhange (inglise k. subcontract) on detailide või valmistoodangu valmistamine ning ka teenuse osutamine teisele ettevõttele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Allhange · Näe rohkem »

Alltöövõtja

Tööandja, töövõtja ja alltöövõtjate seoseid kirjeldav töövõtuahel Alltöövõtja on allhanke korras tellijale toodet valmistav või teenust osutav isik või ettevõte, mis on sõlminud lepingu peatöövõtjaga kõigi või mõnede kohustuste täitmiseks tellija ja peatöövõtja vahel sõlmitud lepingust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Alltöövõtja · Näe rohkem »

Alternatiivraha

Chiemgauer – Saksa kohalik raha Alternatiivraha võetakse kasutusele maksevahendina olukorras, kus ametlikult kehtiva raha kasutamine on raskendatud (likviiduskriis), see on kaotanud usaldusväärsuse (hüperinflatsioon) või seda kasutatakse võimu teostamise vahendina ja ebaõiglaste majandussuhete kinnistamiseks (nt võlaraha) ning inimesed on sellest aru saanud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Alternatiivraha · Näe rohkem »

Ametkondlikkus

Ametkondlikkus (ka korporatiivne konkurents, ametkonnaegoism, haruegoism) on juhtimise valdkonnas ilmnev negatiivne nähtus, mis väljendub oma ametkonna (või ministeeriumi, tootmis- või rahvamajandusharu) huvide järjekindlas esiplaanile seadmises isegi siis, kui see tekitab kogu rahvamajanduse ja paljude teiste tootmisharude arendamisele silmanähtavat kahju.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ametkondlikkus · Näe rohkem »

Ammendumine

Ammendumine on mingi ressursi (enamasti loodusressursi) lõpuni ärakasutatuks ehk väljakurnatuks muutumine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ammendumine · Näe rohkem »

Amortisatsioon

Amortisatsioon ehk amortiseerimine on põhivahendite (tootmishooned, seadmed, masinad) väärtuse järkjärguline kandmine nende abil valmistatud toodangu väärtusse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Amortisatsioon · Näe rohkem »

Annuiteet

Annuiteet (ingl annuity) on võrdsete intervallide järgi toimuvad võrdse suurusega maksed kindla tähtaja jooksul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Annuiteet · Näe rohkem »

Annuiteetlaen

Annuiteetlaen on laen, mille igakuine laenumakse on muutumatu suurusega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Annuiteetlaen · Näe rohkem »

AOL-tehnika

AOL-tehnika (inglise annual overlap) on teatav meetod sisemajanduse koguprodukti (SKP) arvutamisel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja AOL-tehnika · Näe rohkem »

Apostill

Apostill (vpr. apostiller, lad. postilla) on tunnistus, mis väljastatakse ametlikule dokumendile, mida soovitakse kasutada välisriigis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Apostill · Näe rohkem »

Arbitraaž

Arbitraaž on väärtpaberite või kauba samaaegne ostmine ja müümine eri turgudel eesmärgiga teenida riskivaba kasumit turuhindade erinevuselt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Arbitraaž · Näe rohkem »

Arengumaade võlakriis

Arengumaade võlakriis (inglise debt crisis) on väga suureks muutunud välisvõlg, mis tekkis arengumaades 1980.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Arengumaade võlakriis · Näe rohkem »

Arvelduskonto

Arvelduskonto ehk arveldusarve on isiku pangakonto, millel kajastatakse kõik arveldused (sissetulekud, väljaminekud, kohustused) käimasoleva kokkuleppelise arveldusperioodi kohta.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Arvelduskonto · Näe rohkem »

Arvelduspäev

Arvelduspäev on päev, mil maksja pank või maksetehingu täitmisega seotud maksevahendaja või saaja pank on maksetehingu tegemiseks vajalikuks arvelduseks avatud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Arvelduspäev · Näe rohkem »

Astmeline tulumaks

Astmeline tulumaks on sissetuleku maksustamine riigi poolt nii, et sissetuleku muutudes muutub ka maksumäära protsent ja üleminekukohti nimetatakse astmeks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Astmeline tulumaks · Näe rohkem »

ATTAC

ATTAC (Association pour la Taxation des Transactions pour l' Aide aux Citoyens 'Kodanike Abiks Tehingute Maksustamise Assotsiatsioon') on aktivistide organisatsioon, mis taotleb börsitehingutele maksu kehtestamist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja ATTAC · Näe rohkem »

Austria koolkond

Austria koolkond on majandusmõtte koolkond, mis eristub teistest järgmiste tunnuste poolest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Austria koolkond · Näe rohkem »

Autarkia

Autarkia (kr autarkeia 'enesega rahuldumine') on toimetulek omavahenditega, riikide rahuldumine oma ressurssidega ja sellega kaasnev sisse- ja väljaveo piiramine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Autarkia · Näe rohkem »

Autoriseerimine

Autoriseerimine ehk volitamine on protsess, mis annab (või keelab) õiguse ligi pääseda (võrgu)ressurssidele või ka teatud sooritamisõiguste või rolli määramine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Autoriseerimine · Näe rohkem »

Avalik haldus

Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Avalik haldus · Näe rohkem »

Avalik hüvis

Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve) (inglise public good) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Avalik hüvis · Näe rohkem »

Avalik sektor

Institutsionaalsest aspektist on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõtted.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Avalik sektor · Näe rohkem »

Avaliku sektori ökonoomika

Avaliku sektori ökonoomika (inglise keeles public economics) on majandusteaduse haru, mis uurib avaliku sektori kulude, maksustamise ja majandusagentide (kodumajapidamise, firmade ja valitsuse) vahelisi suhteid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Avaliku sektori ökonoomika · Näe rohkem »

Avatud majandus

Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Avatud majandus · Näe rohkem »

Ükssarvik (ettevõte)

Ükssarvik (inglise keeles unicorn) on kujundlik väljend erakapitalil põhineva idufirma kohta, mille väärtus on üle 1 miljardi USA dollari.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ükssarvik (ettevõte) · Näe rohkem »

Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid

Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid ehk GAAP-printsiibid (inglise keeles GAAP, Generally Accepted Accounting Principles) on raamatupidamisaruannete rahvusvaheliselt üldtunnustatud printsiibid, mis on valdavad USA raamatupidamispraktikas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Üldtunnustatud raamatupidamisprintsiibid · Näe rohkem »

Ärilt ärile otseturundus

Ärilt ärile otseturundus ehk B2B-turundus (lühend inglise keelest: business-to-business) on turundusliik, kus kauba või teenuse ost-müük korraldatakse kahe ettevõtte vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ärilt ärile otseturundus · Näe rohkem »

Baasaasta

Võrdlusaasta ehk baasaasta on andmekogumi arvestusaasta, mille andmetega võrreldakse järgneva(te) perioodi(de) andmeid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Baasaasta · Näe rohkem »

Bartertehing

Bartertehing (inglise keeles barter) on mõiste, mis iseloomustab kaupade ja teenuste otsevahetust tasaarvelduse kaudu ilma raha maksevahendina kasutamata.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Bartertehing · Näe rohkem »

Basel I

Basel I või Baseli kapitalikokkulepe on Baseli Pangajärelevalve Komitee (BCBS) välja töötatud rahvusvaheliste pangandusnormide kogum, milles on sätestatud finantsasutuste minimaalsed kapitalinõuded.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Basel I · Näe rohkem »

Basel II

Basel II on Baseli pangajärelevalve komitee loodud kapitali adekvaatsuse raamistik, mis on suunatud pankadele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Basel II · Näe rohkem »

Börs

Kursitabloo Hamburgi börsil Börs on organiseeritud turg väärtpaberitega (aktsiatega, võlakirjadega, derivatiivide jne) või teatud kaupadega (börsikaupadega), näiteks metallide ja teiste toorainetega, ning nende derivatiividega kauplemiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Börs · Näe rohkem »

Börsil kaubeldav fond

Börsil kaubeldav fond (ingl exchange-traded fund ehk ETF) sarnaneb investeerimisfondiga, olles väärtpaberite või mõne muu alusvara kogum.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Börsil kaubeldav fond · Näe rohkem »

Bilansikirje

Bilansikirje on majandusüksuste igapäevases jooksvas raamatupidamises kasutatav konto nimetus koos saldoga, kirjutatuna bilansi aktiva- või passivapoolele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Bilansikirje · Näe rohkem »

Bilansiväline kirje

Bilansiväline kirje on majandusüksuse (ka kreediasutused) igapäevases jooksvas raamatupidamises kasutatava bilansivälise konto nimetus koos saldoga, mis on kirjendatud bilanssi väljaspool selle kokkuvõttesummat.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Bilansiväline kirje · Näe rohkem »

Bilanss

Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Bilanss · Näe rohkem »

Binoommudel

Binoommudel (inglise keeles binomial options pricing model) on numbriline meetod optsioonide hindamiseks, mille esmakordselt avaldasid Cox, Ross ja Rubinstein aastal 1979.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Binoommudel · Näe rohkem »

Bretton Woodsi institutsioonid

Bretton Woodsi institutsioonid (inglise keeles Bretton Woods institutions) moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi ehk Bretton Woodsi süsteemi aastatel 1944–1971, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus seotud dollariga ja valuutakursid stabiilsena.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Bretton Woodsi institutsioonid · Näe rohkem »

Bretton Woodsi konverents

Bretton Woodsi konverents toimus 1.–23.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Bretton Woodsi konverents · Näe rohkem »

BRIC

Mitte segi ajada ühendusega BRICS. BRIC on majandusteaduse mõiste, millega tähistatakse kiiresti arenevate turgudega riike Brasiiliat, Venemaad, Indiat ja Hiinat (inglise keeles Brazil, Russia, India, China).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja BRIC · Näe rohkem »

Briifimine

Briifimine on agentuurile lähteülesande andmine. Briifimine ja kampaania planeerimine Briifis on vaja leida vastused järgmistele küsimustele: - Keda me üritame mõjutada? - Kuidas kavatseme neid mõjutada? - Millal kavatseme neid mõjutada? Briifingu eesmärk on korraldada: - õige sõnumi liikumine - õigetele inimestele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Briifimine · Näe rohkem »

Brutopalk

Brutopalk on töölepingus või õigusaktis kindlaks määratud töötasu, sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, mille hulka on arvutatud seaduse järgi kinnipidamisele kuuluvad maksud ja maksed.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Brutopalk · Näe rohkem »

Chicago koolkond (majandusteadus)

Chicago koolkond oli Chicago koolides moodustunud liberaalsete majandusteadlaste grupp, kes käisid välja teooria, et turg on parim alternatiiv mistahes muule ühiskonna organiseerimise moodusele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Chicago koolkond (majandusteadus) · Näe rohkem »

Datoveksel

Datoveksel ehk tähtajaveksel on veksel, mille maksetähtpäev sõltub mingi tähtaja möödumisest veksli väljakirjutamise päevast.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Datoveksel · Näe rohkem »

Deebetkaart

Deebetkaart on maksekaart, mida saab kasutada sularaha asemel, sooritades oste.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Deebetkaart · Näe rohkem »

Deebetmakse

Deebetmakse on rahanduses üks sularahata arveldamise instrumente.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Deebetmakse · Näe rohkem »

Defitsiit

Majanduses on defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Defitsiit · Näe rohkem »

Deflatsioon

Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Deflatsioon · Näe rohkem »

Deindustrialiseerumine

Deindustrialiseerumine (ka desindustrialiseerumine) on sotsiaal-majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Deindustrialiseerumine · Näe rohkem »

Dematerialiseerimine

Dematerialiseerimine on kaupade ja teenuste materjali- ja energiakulu vähendamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Dematerialiseerimine · Näe rohkem »

Demograafilis-majanduslik paradoks

Riikide sündimuse üldkordaja ja SKP graafik, 2009. Kujutatud on ainult riike, kus on üle 5 miljoni elaniku Demograafilis-majanduslik paradoks ehk demograafiline paradoks on riigisisene või riikidevaheline pöördvõrdeline seos varanduse ja sündimuse vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Demograafilis-majanduslik paradoks · Näe rohkem »

Devalveerimine

Devalveerimine ehk devalvatsioon on valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute suhtes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Devalveerimine · Näe rohkem »

Dirigism

Dirigism (prantsuskeelsest sõnast diriger, 'suunama') on majanduslik doktriin, mida iseloomustab tugev riigi suunav mõju turumajandusele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Dirigism · Näe rohkem »

Disinflatsioon

Disinflatsiooni ei tohi segi ajada deflatsiooniga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Disinflatsioon · Näe rohkem »

Diskonteerimine

Diskonteerimine on tulevikus tekkivate rahaliste tulude ja kulude nüüdisväärtuse hindamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Diskonteerimine · Näe rohkem »

Diskontomäär

Diskontomäär (inglise keeles discount rate) on keskpangast kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Diskontomäär · Näe rohkem »

Diskrimineerimine tööturul

Diskrimineerimine tähendab töö-ökonoomikas inimeste eristamist nende kvalifikatsiooni või võimete seisukohast ebaoluliste tunnuste alusel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Diskrimineerimine tööturul · Näe rohkem »

Distributism

Distributism on majandusteooria, mis soovib jagada tootmisvõimalused (kapital, tööjõud, loodusressursid) nii paljude inimeste vahel kui võimalik.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Distributism · Näe rohkem »

Dividend

Dividend on ettevõtte aktsionäridele makstav omanikutulu ühe aktsia kohta.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Dividend · Näe rohkem »

Doonor (majandus)

Arenguabi andva riigi või organisatsiooni üldtermin.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Doonor (majandus) · Näe rohkem »

Dotatsioon

Dotatsioon on nii rahaline annetus, riiklik toetussummade maksmine ettevõtete kulude ja/või kahjude katmiseks või ka juurdemakse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Dotatsioon · Näe rohkem »

Dow Jones

Dow Jonesi tööstuskeskmise indeksi väärtus aastatel 1896–CURRENTYEAR Dow Jones ehk Dow Jonesi indeks ehk Dow Jonesi tööstuskeskmine (inglise keeles ametlikult Dow Jones Industrial Average, lühendid DJIA, Dow 30, INDP) on maailma autoriteetseim börsiindeks, mille pakkus välja Charles Dow 1884.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Dow Jones · Näe rohkem »

Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid

Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid on 1999.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Dow Jonesi jätkusuutlikkuse indeksid · Näe rohkem »

Duaalne majandus

Duaalne majandus on majanduse jagunemine kaheks väga erineva arengutasemega sektoriks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Duaalne majandus · Näe rohkem »

Dumping

Dumping ehk hõlvemüük ehk hõivemüük (ka damping; inglise keeles dumping) on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinnaga, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Dumping · Näe rohkem »

E-arve

E-arve on XML-vormingus arve, mis liigub elektroonilises keskkonnas tarkvarasüsteemide vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja E-arve · Näe rohkem »

E-majandus

Elektrooniline majandus ehk e-majandus on majandustegevus, mis põhineb digitaalsetel tehnoloogiatel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja E-majandus · Näe rohkem »

E-raha

Raha erinevaid vorme ja nende emiteerijaid selgitav diagramm E-raha ehk elektrooniline-raha on sularaha (paberaha või münt)samaväärne digitaalne vaste ning see võib olla nii tarkvara- kui ka riistvarapõhine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja E-raha · Näe rohkem »

Eelarve

Eelarve on arvuliselt väljendatud rahaline plaan tulude (ehk sissetulekute laekumise - kust ja kui suures ulatuses raha laekub) ning kulude (ehk väljaminekute arvestuse - millele ja kui suures ulatuses kulutusi tehakse) suhte väljendamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eelarve · Näe rohkem »

Eelarveaasta

Eelarveaasta on ühe aasta pikkune ajavahemik, mille kohta koostatakse tulude ja kulude finantsplaan.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eelarveaasta · Näe rohkem »

Eelkommunikatsioon

Eelkommunikatsion on keskpanga kasutatav instrument rahapoliitika mõjususe suurendamiseks, et kujundada avalikkuse ootusi tulevaste sammude osas (sh. tulevased intressimäärad, avaturuoperatsioonide mahud ning ajastamine jms).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eelkommunikatsioon · Näe rohkem »

Eesti eksport

Eesti eksport on Eestis toodetud kaupade või toodete turustamine väljaspool Eestit.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eesti eksport · Näe rohkem »

Eesti energeetika

VKG Ojamaa kaevandus Eesti energeetika hõlmab energia (sh elektri- ja soojusenergia ning kütuse) tootmist ja tarbimist Eestis ning selle eksporti ja importi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eesti energeetika · Näe rohkem »

Eesti finantsaruandluse standard

Eesti finantsaruandluse standard (varem Eesti hea raamatupidamistava) on vastavalt kehtiva raamatupidamise seaduse § 17 lõike 1 kohaselt finantsarvestuse korraldamises ja finantsaruandluses kasutatavad arvestuspõhimõtted ning informatsiooni esitusviis, mis peavad olema kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetega ja ühega järgmisest kahest finantsaruandluse standardist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eesti finantsaruandluse standard · Näe rohkem »

Eesti maksusüsteem

Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eesti maksusüsteem · Näe rohkem »

Eesti pangandus

See artikkel räägib pangandusest Eestis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eesti pangandus · Näe rohkem »

Eesti rahapoliitika

Eesti rahapoliitika on 2011.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eesti rahapoliitika · Näe rohkem »

Eetiline investeering

Eetiline investeering (ka sotsiaalselt vastutustundlik investeering) on investeering, mis ei ole vastuolus keskkonna või inimarengu eetiliste põhimõtetega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eetiline investeering · Näe rohkem »

Ehitusettevõte

Ehitusettevõte on ehitusega tegelev ettevõte.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ehitusettevõte · Näe rohkem »

Ehitushinnaindeks

Ehitushinnaindeks on indeks, mis väljendab baas­aastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ehitushinnaindeks · Näe rohkem »

Ekspluateerimine

Ekspluateerimine on marksistlikus majandusteaduses ideoloogias tootmisvahendite omanikuna (ekspluataator) võõra tööjõu oma huvides ära kasutamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ekspluateerimine · Näe rohkem »

Eksport

Eksport on riigi omatoodangu ja välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu teise riiki.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eksport · Näe rohkem »

Eksportkultuur

Eksportkultuur on kultuurtaim, mida kasvatatakse selle saaduste ekspordiks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eksportkultuur · Näe rohkem »

Eksportvili

Eksportvili ehk müügivili ehk ekspordiks kasvatatavad põllumajandussaadused (inglise keeles cash crop) on sellised põllumajandussaadused, mida arengumaad kasvatavad eelkõige ekspordiks, mitte oma tarbeks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eksportvili · Näe rohkem »

Elatusmajandus

Elatusmajandus ehk naturaalmajandus (inglise keeles subsistence economy) on majandussüsteem, kus inimesed toodavad suurema osa vajalikest toodetest ja teenustest ise.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Elatusmajandus · Näe rohkem »

Elatustase

Elatustase (ka elustandard, elatusstandard) on riigi, rahva või mõne rahvastikurühma (kogukonna) vaimsete ja aineliste vajaduste rahuldamise üldine ja keskmine tase.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Elatustase · Näe rohkem »

Elektrooniline maksevahend

Elektrooniline maksevahend (inglise keeles electronic payment instrument) on maksevahend, mille omaja saab käsutada rahalisi õigusi elektroonilistes kanalites.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Elektrooniline maksevahend · Näe rohkem »

Eluasemelaen

Eluasemelaen ehk kodulaen on laen, mida võetakse eluaseme soetamiseks, ehitamiseks või olemasoleva eluaseme ümberkujundamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eluasemelaen · Näe rohkem »

Emaettevõte

Emaettevõte on ettevõte, millel on üks või enam tütarettevõtet.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Emaettevõte · Näe rohkem »

Emiteerimistulu

Emiteerimistulu on tulu, mille emitent ehk raha väljaandja (näiteks keskpank või riigikassa) teenib raha nimiväärtuse ja raha valmistamiseks kasutatud materjalide väärtuse vahena.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Emiteerimistulu · Näe rohkem »

Energiabörs

Energiabörs on süsteem energia ostmiseks ja müümiseks kasutades energia hinna kujundamiseks nõudlust ja pakkumist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Energiabörs · Näe rohkem »

Energiakriis

Energiakriis on olukord, kus energiakandjate pakkumine mingis piirkonnas või kogu maailmas jääb nende nõudlusele tunduvalt alla.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Energiakriis · Näe rohkem »

Eraettevõte

Eraettevõte on eraomandil põhinev ettevõte.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eraettevõte · Näe rohkem »

Erakaup

Erakaup on hüvis, mida ostetakse tarbimise eesmärgil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Erakaup · Näe rohkem »

Eraldis

Eraldis ehk assigneering on majanduses teatud normide või eeskirjade kohaselt mingil kindlal eesmärgil kasutamiseks eraldatav rahasumma.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Eraldis · Näe rohkem »

Erasektor

Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille moodustavad eraettevõtted ja turumajanduslikud suhted.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Erasektor · Näe rohkem »

Erastamine

Erastamine ehk privatiseerimine ehk denatsionaliseerimine on omandiõiguse muutmise protsess, mille käigus ettevõtte, agentuuri, avaliku teenistuse või vara omandiõigus viiakse avalikult sektorilt (kohalik omavalitsus või riik) üle erasektorile (ehk tulundussektor ehk ärisektor – eraettevõtted) või eraomandis olevale mittetulundusorganisatsioonile.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Erastamine · Näe rohkem »

Ergutusmaks

Ergutusmaks ehk stimuleeriv maks (inglise incentive tax või tax incentive) on maksumaksjate majandustoiminguid mõjutama mõeldud maks ehk tootjate ja tarbijate käitumise muutmiseks kehtestatud maks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ergutusmaks · Näe rohkem »

Esimene Maailm

Esimese Maailma riigid on märgitud sinise värviga Esimene Maailm (ka vähemusmaailm) on pärast II maailmasõda kasutusse tulnud mõiste, mille all mõeldakse rikkaid kapitalistlikke tööstusriike (enamik Euroopa riike, USA, Jaapan, Austraalia, Uus-Meremaa).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Esimene Maailm · Näe rohkem »

Esindaja

Esindaja on esindussuhtes olev isik kes esindab isikut või isikute rühma esindusõigust tõendava dokumendi, kas seaduse, volituse või akti alusel, tehingute tegemisel, huvide kaitsmisel, kohtus esindamisel jpm.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Esindaja · Näe rohkem »

Esindamisprobleem

Esindamisprobleemi (inglise keeles ''principal''-''agent'' ''problem'') kasutatakse politoloogias ja majandusteaduses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Esindamisprobleem · Näe rohkem »

Ettevõte

Ettevõte on õiguslikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga tegutsev majandusüksus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõte · Näe rohkem »

Ettevõtja

Ettevõtja on isik, kes tegutsedes ettevõtte vormis pakub oma nimel tasu eest püsivalt kaupu või teenuseid, kannab ettevõtte tegevusega seotud riske ning omandab ettevõttest saadavat ettevõtjatulu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtja · Näe rohkem »

Ettevõtlus

Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtlus · Näe rohkem »

Ettevõtluskeskkond

Ettevõtluskeskkonnaks on keskkond, kus tegutseb ettevõtja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtluskeskkond · Näe rohkem »

Ettevõtluspoliitika

Ettevõtluspoliitika (inglise keeles enterprise policy) on ühiskonnas soodsate majanduslike tingimuste loomine ettevõtlusega tegelemiseks ja ettevõtluse edendamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtluspoliitika · Näe rohkem »

Ettevõtlusvorm

Ettevõtlusvormid (company forms) - Ettevõtlusvorme kasutatakse, et ettevõtet teostada ja eristada.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtlusvorm · Näe rohkem »

Ettevõtte ühiskondlik vastutus

Ettevõtte ühiskondlik vastutus ehk vastutustundlik ettevõtlus on kontseptsioon ja juhtimisvahend, mille alusel ettevõtted integreerivad sotsiaalsed ja keskkonnaeesmärgid vabatahtlikult oma tegevusse ning suhetesse huvirühmadega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ettevõtte ühiskondlik vastutus · Näe rohkem »

Euribor

1 kuu euribor 1991–2011 Euribor ehk EURIBOR (inglise Euro Interbank Offered Rate, euro üleeuroopaline pankadevaheline intressimäär) on intressimäär, millega kõrge reitinguga pank on nõus laenama raha eurodes teisele kõrge reitinguga pangale ning mida arvutatakse iga päev pankadevaheliste hoiuste puhul tähtajaga kuni 12 kuud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Euribor · Näe rohkem »

Euroopa Majanduspiirkond

pisi Euroopa Majanduspiirkond (EMP) on 1994.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Euroopa Majanduspiirkond · Näe rohkem »

Evolutsiooniline majandusteooria

Evolutsiooniline majandusteooria (ka evolutsiooniline majandusteadus; inglise evolutionary economics) on osa peavoolu majandusest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Evolutsiooniline majandusteooria · Näe rohkem »

Evolutsiooniline mänguteooria

Evolutsiooniline mänguteooria on mänguteooria haru, mis käsitleb erinevate käitumisviiside "ellujäämist" konkurentsis ja tekkivaid tasakaalulisi lahendeid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Evolutsiooniline mänguteooria · Näe rohkem »

Faktooring

Faktooring on tehing, milles antakse ostjate tasumata müügiarved edasi finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Faktooring · Näe rohkem »

Füüsilisest isikust ettevõtja

Füüsilisest isikust ettevõtja (lühend FIE) on füüsiline isik, kes tegeleb majandustegevusega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Füüsilisest isikust ettevõtja · Näe rohkem »

Füsiokraadid

Füsiokraatide liikumisele aluse pannud teos Füsiokraadid, kes ise nimetasid endid ökonomistideks (économistes), olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes moodustasid majandusteadusliku koolkonna Prantsusmaal 16.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Füsiokraadid · Näe rohkem »

Finantsanalüüs

Finantsanalüüs (ka finantsaruannete analüüs või raamatupidamisanalüüs) on ettevõtte, allsektori või projekti elujõulisuse, stabiilsuse ja tasuvuse analüütiline hindamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsanalüüs · Näe rohkem »

Finantsinspektsioon (üldmõiste)

Finantsinspektsioon on finantsjärelevalvet teostav riigiasutus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsinspektsioon (üldmõiste) · Näe rohkem »

Finantsinstrument

Finantsinstrumentidega kaubeldakse börsidel (foto: Wikipedia) Finantsinstrument (ingl financial instrument) on rahaline leping eri osaliste vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsinstrument · Näe rohkem »

Finantsjuhtimine

Finantsjuhtimine (inglise keeles financial management) on juhatuse süstematiseeritud tegutsemine ettevõtte raha efektiivse kasutamise eesmärgil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsjuhtimine · Näe rohkem »

Finantskapital

Finantskapital on iga raamatupidamiskohustuslase majanduslik ressurss, mille väärtust saab mõõta rahas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantskapital · Näe rohkem »

Finantskriis

Finantskriis ehk rahanduskriis on olukord, milles.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantskriis · Näe rohkem »

Finantspüramiid

Finantspüramiid Finantspüramiid on pettuseprojekt, mis positsioneerib ennast kui kasumlik investeering.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantspüramiid · Näe rohkem »

Finantsplaneerimine

Finantsplaneerimine on tegevus, mille käigus selgitatakse välja, kuidas on ettevõttel võimalik saavutada oma strateegilised eesmärgid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsplaneerimine · Näe rohkem »

Finantsrisk

Finantsrisk on võimalus või oht, et mõni tegevus või sündmus mõjutab ettevõtte majanduslikku seisundit ebasoodsalt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsrisk · Näe rohkem »

Finantsspekulatsioon

Finantsspekulatsioon ehk spekulatsioon on finantsinstrumendi ostmine eesmärgiga see suhteliselt lühikese aja pärast kasumiga maha müüa (lühikeseks müümise korral on tehingute järjekord vastupidine ehk kõigepealt müüakse ning seejärel ostetakse).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsspekulatsioon · Näe rohkem »

Finantsteenused

Finantsteenused on majanduslikud teenused, mida pakub rahanduse tööstus, mis hõlmab ettevõtteid, kes käitlevad raha, nagu näiteks krediidiühistud, pangad, krediitkaardiettevõtted, kindlustusfirmad, raamatupidamisettevõtted, börsimaaklerid, investeerimisfondid, üksikjuhid ja mõningad riigi spondeeritud ettevõtted.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsteenused · Näe rohkem »

Finantsturg

Finantsturg on turg, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud on suuremad kui kulud, neile, kelle eelarve on puudujäägis ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsturg · Näe rohkem »

Finantsvara

Finantsvara (financial asset) on immateriaalne vara, mille väärtus leitakse lepingulise nõude põhjal.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsvara · Näe rohkem »

Finantsvõimendus

Finantsvõimendus on võõrfinantseeringu (laenud, võlakirjad, eelisaktsiad) kaasamine ettevõtte omanike tulude suurendamise eesmärgil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Finantsvõimendus · Näe rohkem »

Fiskaalpoliitika

Fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika tähendab valitsuse eelarvepoliitikat, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Fiskaalpoliitika · Näe rohkem »

Fordism

Fordism (nimetatud Henry Fordi järgi) on kaasaegne sotsiaalmajanduslik süsteem, mis põhineb masstoodangul ja selle eesmärgiks on toota standarditud odavat kaupa.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Fordism · Näe rohkem »

Forvard

Forvard kuulub tuletisinstrumentide alla.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Forvard · Näe rohkem »

Frantsiis

Frantsiis (inglise keeles franchise) on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisilepingus sätestatud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Frantsiis · Näe rohkem »

Futuur

Futuur on tehing ja väärtpaber, mille puhul on lepingupooltel kohustus osta või müüa kindlat alusvara varem kokkulepitud ajal, hinnaga ja kohas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Futuur · Näe rohkem »

Garantii

* Müügigarantii on müüja või tootja lubadus müüdud asi ettenähtud tingimustel välja vahetada, parandada või tagada mõnel muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele;.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Garantii · Näe rohkem »

Geograafiline tööjaotus

Geograafiline tööjaotus on tööjaotus piirkondade vahel, mis toimub nende piirkondade mingit tööstus- või põllumajandustoodangu tootmisel või teenuste pakkumisel spetsialiseerumine ning nendega vahetus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Geograafiline tööjaotus · Näe rohkem »

Georgism

Henry George Georgism on majanduslik ideoloogia, mis põhineb Ameerika majandusteadlase Henry George'i kirjutistel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Georgism · Näe rohkem »

Gini koefitsient

Gini koefitsient ehk Gini kordaja on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Gini koefitsient · Näe rohkem »

Globaalne ümberorienteerumine

Globaalne ümberorienteerumine ehk globaalne relokaliseerumine (inglise global relocalisation) on kogukonna tasandil asetleidev praktiline vastus maailma valitsuste võimetusele reageerida mõjusalt kriitilistele ressursi- ja sotsiaalsetele probleemidele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Globaalne ümberorienteerumine · Näe rohkem »

Globaalne kapitalism

Globaalne kapitalism ehk globaalne kapitalistlik süsteem ehk kapitalistlik maailmamajandus on maailmamajandus, mida iseloomustab kogu maailma ulatuses toimuv vaba kauplemine kaupade ja teenustega ning kapitali vaba liikumine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Globaalne kapitalism · Näe rohkem »

Globaalsed ühisvarad

Globaalne ühisomand ehk globaalsed ühisvarad (inglise global commons) on Maa ja selle atmosfääri eluliselt tähtsad osad (käsitletavad ühisvaradena), mis ei saa kuuluda mitte ühegi isiku ega riigi kontrolli alla ning mida kõik saavad vabalt kasutada.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Globaalsed ühisvarad · Näe rohkem »

Hüperinflatsioon

Hüperinflatsioon on olukord, kus inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hüperinflatsioon · Näe rohkem »

Hüpoteek

Hüpoteek (inglise keeles mortgage law) on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hüpoteek · Näe rohkem »

Hüpoteeklaen

Hüpoteeklaen ehk kinnisvaralaen on laen, mille tagatiseks on kinnisvara.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hüpoteeklaen · Näe rohkem »

Heaoluökonoomika

Heaoluökonoomika (inglise welfare economics) on majandusteooria haru, milles uuritakse seda, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud saavutamaks suurimat hüve hulka ning sotsiaalset õiglust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Heaoluökonoomika · Näe rohkem »

Heckscheri-Ohlini teoreem

Heckscheri-Ohlini teoreem on üks neljast kriitilisest Heckscheri-Ohlini mudeli teoreemist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Heckscheri-Ohlini teoreem · Näe rohkem »

Herfindahli-Hirschmani indeks

Herfindahl-Hirschmani indeks (lühend HHI) on mikroökonoomikas kasutatav indeks kõigi turul tegutsevate äriühingute turuosade kohta, andes suuremate äriühingute turuosadele proportsionaalselt suurema kaalu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Herfindahli-Hirschmani indeks · Näe rohkem »

Hind

Hind on mingi kauba või teenuse väärtuse väljendus rahas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hind · Näe rohkem »

Hinna ja kasumi suhe

Aktsia hinna ja kasumi suhe (inglise keeles price-to-earnings ratio, lühendatult P/E) on finantsnäitaja, mida kasutatakse aktsia suhtelise väärtuse iseloomustamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hinna ja kasumi suhe · Näe rohkem »

Hinnadiskriminatsioon

Hinnadiskriminatsioon (inglise keeles price discrimination) on hinnapoliitika, kus samasuguse hüvise eest küsitakse erinevatelt ühiskonna gruppidelt erinevat hinda.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hinnadiskriminatsioon · Näe rohkem »

Hinnakujundus

Graafik hinnakujunemisest Hinnakujundus on protsess, kus ettevõte kujundab hinna, millega ta on valmis oma tooteid ja teenuseid müüma.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hinnakujundus · Näe rohkem »

Hinnastamine

Hinnastamine (inglise keeles pricing) on müüdava kauba või osutatava teenuse müügihinna, hinnakirjade või -tariifide väljatöötamise ja kujundamise ühekordne või järjepidev toiming, mille aluseks võetakse üldjuhul ettevõtte hindade kujundamise poliitika ja majanduslikud huvid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hinnastamine · Näe rohkem »

Hinnavõrdlus

Hinnavõrdlus on sarnaste kaupade hindade võrdlemine ja nende põhjal ostuotsuste tegemine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hinnavõrdlus · Näe rohkem »

Hoiu-laenuühistu

Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu, mis pakub oma liikmele hoiustamisvõimalust ja laene, sealhulgas tarbijakrediiti, hüpoteeklaene ja faktooringut.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hoiu-laenuühistu · Näe rohkem »

Hoius

Hoiuseks ehk deposiidiks ehk tagatisrahaks (ladina keeles depositum 'hoiustamistoiming ja -mõju') nimetatakse raha, mis on antud finantsasutusse hoiule kogumise või hoiustamise eesmärgil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hoius · Näe rohkem »

Hoiustamine

Hoiustamine on majandusliku vahendi loomine eesmärgiga kas oma raha kõrvale panna ja sellelt intressitulu teenida või majandusliku turvalisuse loomise vahend säästude või tagatisena.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hoiustamine · Näe rohkem »

Hollandi tõbi

Hollandi tõbi (inglise Dutch disease) on majandustermin, millega peetakse enamasti silmas olukorda, kus loodusvarade kurnavast kasutamisest saadava tulu kasv toob kaasa töötleva sektori vähenemise.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hollandi tõbi · Näe rohkem »

Horisontaalne integratsioon

Horisontaalne integratsioon on tootmisprotsessi samas faasis tegutsevate ettevõtete ühise omaniku kontrolli alla ühendamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Horisontaalne integratsioon · Näe rohkem »

Hotellimajandus

Hotellimajandus koosneb majutus-, toitlustus-, meelelahutus- ja kõigi lisateenuste osutamisest majutusasutustes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Hotellimajandus · Näe rohkem »

IBAN

IBAN (lühend ingliskeelsest nimetusest International Bank Account Number) on panganduses rahvusvaheline pangakonto number.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja IBAN · Näe rohkem »

Idufirma

Idufirma (inglise keeles start-up või startup) on ettevõte, mis on loodud eesmärgiga leida korratav ja skaleeruv ärimudel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Idufirma · Näe rohkem »

Impordikvoot

Impordikvoot on koguseline piirang imporditavale tootele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Impordikvoot · Näe rohkem »

Industrialiseerimine

Tööstuspiirkond Dortmuntis Saksamaal 1910 Industrialiseerimiseks ehk tööstuslikuks pöördeks nimetatakse sotsiaal-majanduslikku perioodi, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks – majanduse tähtsaimaks osaks saab tööstuslik tootmine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Industrialiseerimine · Näe rohkem »

Inflatsioon

Inflatsioon 2019 Inflatsioon on raha väärtuse langemine, millest tulenevalt tõuseb kaupade või teenuste hinnatase.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Inflatsioon · Näe rohkem »

Inimkapital

Inimkapital on inimese oskused ja teadmised, mis võimaldavad tal tööd teha ja tulu saada.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Inimkapital · Näe rohkem »

Inimressurss

Raudteetöölised Indias Inimressurss (inglise keeles human resources) ehk tööjõud on inimesed, kes kasutavad vaimseid ja füüsilisi jõupingutusi, et toota kaupu ja osutada teenuseid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Inimressurss · Näe rohkem »

Inkassonõue

Inkassonõue ehk inkasso ehk inkassoarveldus (inglise keeles collection, saksa keeles Inkasso) on rahanduses maksemeetod, mille puhul maksja (ostja) makse väljastatakse nõudjale (müüja) esitajapanga kaudu veksli, tšeki, kviitungi või muu dokumendi alusel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Inkassonõue · Näe rohkem »

Institutsionaalne majandusteadus

Institutsionaalne majandusteadus on suunatud inimeste loodud institutsioonide rollide mõistmisele majanduselus toimuvates tegevustes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Institutsionaalne majandusteadus · Näe rohkem »

Intress

Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Intress · Näe rohkem »

Intressimäär

Intressimäär on intressisumma, mida laenuvõtjad maksavad raha kasutamise eest kindla perioodi jooksul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Intressimäär · Näe rohkem »

Investeerimisfond

Investeerimisfond on paljude investorite vara kogum, mida juhib Finantsinspektsioonilt asjaomase loa saanud kutseline fondivalitseja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Investeerimisfond · Näe rohkem »

Investeerimiskonto

Investeerimiskonto on pangakonto, mille abil on võimalik finantsvaralt teenitava tulu maksustamist edasi lükata.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Investeerimiskonto · Näe rohkem »

Investeering

Investeering on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Investeering · Näe rohkem »

Investeeringute tootlus

Investeeringute tootlus (sageli lühend ROI ingliskeelsest sõnast return on investment) mõõdab investeeritud ressurssidest saadavat kasu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Investeeringute tootlus · Näe rohkem »

Investor

Investor on iga isik või organisatsioon, kes paigutab kapitali, et teenida sellelt kasumit ja kasvatada oma vara.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Investor · Näe rohkem »

ISO 9362

ISO 9362 on ettevõtete tunnuskoodide (inglise keeles Business Identifier Codes, lühend BIC) standardvormingu (tuntud ka kui SWIFT BIC, BIC-kood, SWIFT-ID või SWIFT-kood) definitsioon, mille on tunnustanud Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (International Organization for Standardization ehk ISO).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja ISO 9362 · Näe rohkem »

Jaekett

Jaekett on jaeettevõtete ühendus, mis tegutseb ühe nime all ühtse ideoloogia alusel, kaupade sisseost toimub tsentraalselt, ühtlustatud on hinna- ja kaupade asetuse strateegia jne.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Jaekett · Näe rohkem »

Jaepangandus

Jaepangandus, mida nimetatakse ka tarbijapanganduseks, on teenuse osutamine pangalt pigem avalikkusele, mitte ettevõtetele, või muudele pankadele, mida sageli nimetatakse hulgimüügipanganduseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Jaepangandus · Näe rohkem »

Jagamismajandus

Kaart maailma piirkondadega, kus Uberil oli 2015. aastal õigusprobleeme Jagamismajandus (inglise keeles sharing economy) on majandustegevus, mille käigus jagatakse ajutiselt ja omandiõigust üle andmata alakasutatud ressursse, seda enamasti isikult-isikule (P2P).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Jagamismajandus · Näe rohkem »

Järelmaks

Järelmaks (ameerika inglise keeles installment, inglise keeles instalment, saksa keeles Ratenzahlung) on kaubanduses müüja ja ostja kokkulepe, mille kohaselt ostja tasub ostusumma teatud suurusega osamaksetena teatud perioodi jooksul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Järelmaks · Näe rohkem »

Järelturg

Järelturg (inglise aftermarket) ehk teisene turg (inglise secondary market) on finantsturg, kus kaubeldakse juba varem väljalastud finantsinstrumentidega, nagu aktsiad, võlakirjad, optsioonid, futuurid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Järelturg · Näe rohkem »

Jätkusuutlik ettevõtlus

Jätkusuutlik ettevõtlus on ettevõtte tegevus ja tavad, mis arvestavad keskkonnahoidlikke ja sotsiaalseid eesmärke ning loodusvarade säästvat tarbimist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Jätkusuutlik ettevõtlus · Näe rohkem »

Jätkusuutlik majandus

Jätkusuutlik majandus ehk majanduslik jätkusuutlikkushttp://www.usip.org/guiding-principles-stabilization-and-reconstruction-the-web-version/end-notes/sustainable-economy on majanduse liik, kus inimesed saavad tegeleda töövalikutega, mis on osa seadusega piiratavast ettearvatavast ökoloogilise valitsemise süsteemist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Jätkusuutlik majandus · Näe rohkem »

Jevonsi paradoks

William Stanley Jevons (1877) Jevonsi paradoks (ka Jevonsi efekt) ilmneb majanduses siis, kui tehnoloogia areng või valitsuse poliitika suurendab ressursi kasutamise efektiivsust (vähendab igaks kasutuseks vajalikku kogust), kuid kasutuskulude langus suurendab selle nõudlust, suurendades, mitte vähendades ressursside kasutamist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Jevonsi paradoks · Näe rohkem »

Jooksevkonto

Jooksevkonto ehk maksebilansi jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste rahalise väärtuse vahel teatud ajaperioodil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Jooksevkonto · Näe rohkem »

Juhtimine

Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Juhtimine · Näe rohkem »

Juriidiline isik

Juriidiline isik (inglise keeles legal person) on isikute ja/või varade ühendus, mida õiguskord on isikuna tunnustanud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Juriidiline isik · Näe rohkem »

Kaal 0%

Kaal 0% ehk 0%-line kaal ehk nullprotsendiline kaal on kõige madalam vara riskikategooria.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaal 0% · Näe rohkem »

Kahekordse kirjendamise põhimõte

Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjendamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kahekordse kirjendamise põhimõte · Näe rohkem »

Kaitsetööstus

Kaitsetööstus ehk sõjatööstus on tootmisharu, mis tegeleb sõjatehnika tootmise, korrashoiu ja arendamisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaitsetööstus · Näe rohkem »

Kalatööstus

Maailma veeorganismide toodang miljonites tonnides aastakümneti: looduslike veeorganismide püük (sinisega) ja kasvatatud veeorganismide püük (rohelisega) Kalatööstus (inglise fishing industry) on toiduainetööstuse haru, mis püüab, töötleb, kasvatab, säilitab, veab, turustab ja müüb kala, aga ka muid veeorganisme ja nende saadusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kalatööstus · Näe rohkem »

Kapital

Mõiste „kapital“ märgib asju (maaomand, loodusvarad, hooned, loomad, masinad, raha ja patendid), mida kasutades loovad inimesed tooteid, mille järel on turul nõudlus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kapital · Näe rohkem »

Kapitalism

Kapitalism on tänapäeval valdav majandussüsteem Kapitalism on tootmisvahendite eraomandusel põhinev, lisaväärtuse või kasumi suurendamisele suunatud majandussüsteem.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kapitalism · Näe rohkem »

Kapitaliturg

New Yorgi Börsi börsisaal, mis on üks suurimaid sekundaarseid kapitaliturge maailmas. 2013. aastast toimib New Yorgi börs elektrooniliselt, kuid selle hübriidne struktuur võimaldab mõningaid tehinguid sooritada näost näkku. Kapitaliturg (inglise keeles capital market) on pikaajaliste finantstehingute turg, kus kaubeldakse võlakirjade ja mitmesuguste laenutoodetega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kapitaliturg · Näe rohkem »

Kasum

Kasum (kahjum) (profit) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kasum · Näe rohkem »

Kasumiaruanne

Kasumiaruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kasumiaruanne · Näe rohkem »

Kaubabörs

Kaubabörs on börs, millel kaubeldakse vahetatavate kaupadega, näiteks toorainete, põllumajandusaaduste või toiduainetega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaubabörs · Näe rohkem »

Kaubakäive

Kaubakäive on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaubakäive · Näe rohkem »

Kaubakäive (sadamas)

Kaubakäive sadamas on sadama töö tulemuslikkuse hindamise mõõdupuu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaubakäive (sadamas) · Näe rohkem »

Kaubandus

Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaubandus · Näe rohkem »

Kaubanduspoliitika

Kaubanduspoliitika (mida nimetatakse ka rahvusvaheliseks kaubanduspoliitikaks) on valitsuse poliitika, mis reguleerib rahvusvahelist kaubandust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaubanduspoliitika · Näe rohkem »

Kaup

Kaubad kaupluse riiulitel Kaup on laiemas tähenduses mis tahes ostu-müügi objekt või objektid, kitsamas tähenduses müügiks määratud toode või tooted.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kaup · Näe rohkem »

Kauplus

Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus Nõuni kauplus on näide väiksemast maapoest Kauplus ehk pood on kaupade ostu-müügikoht, kus on müügisaal.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kauplus · Näe rohkem »

Kavandatud vananemine

Eluea lühendamine Philipsi rösteris: tootel on liiga palju lisafunktsioone, mis muudavad selle kallimaks, kuid töökindlus on rangelt piiratud garantiiajaga Kavandatud vananemine (ka tööea lühendamine) on majandusskeem, mis põhineb ettekavatsetult lühikese kõlblikkusajaga toodete loomisel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kavandatud vananemine · Näe rohkem »

Käendaja

Käendaja (ka käemees) on isik, kes võtab endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käendaja · Näe rohkem »

Käendusleping

Käendusleping on leping, mis reguleerib võlaõiguslikku käendussuhet.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käendusleping · Näe rohkem »

Käibekapital

Käibekapital on käibevarasse investeeritud kapital, mis muudetakse rahaks ehk rahastatakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul). Käibekapital hõlmab käibevarade ringlust, s.o käibevarasse tehtavate investeeringute juhtimist ja lühiajaliste kohustuste kasutamist, mille tulemusel lüheneb kapitaliseotuse aeg ning paraneb ettevõtte likviidsus. Ettevõtte likviidsust analüüsitakse eelkõige maksevõime (ehk likviidsuse) suhtarvude kaudu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käibekapital · Näe rohkem »

Käibevara

Käibevara (inglise keeles floating assets, saksa keeles die Gegenstände des Umlaufvermögens, soome keeles vaihto-omaisuus) on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed, ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevad rahasummad ehk käibekapital.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käibevara · Näe rohkem »

Käitumisökonoomika

Käitumisökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib, kuidas inimesed käituvad, vastandudes seejuures "ratsionalistlikule" majandusteooriale.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käitumisökonoomika · Näe rohkem »

Käive

Käive (inglise keeles revenue, turnover, sales) on ettevõtte põhitegevusest, kas kaupade või teenuste müügist, saadav sissetulek.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käive · Näe rohkem »

Käsipant

Käsipant (ingl possessory pledge) on vallasasjale seatud pant, mille puhul asi antakse üle pandipidaja valdusse ja lepitakse kokku käsipandi seadmises.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käsipant · Näe rohkem »

Käsitööline

potikedraga Käsitööline on elukutseline käsitöö tegija, kes müüb oma toodangut või on ühinenud teiste käsitöötegijatega artelli või kooperatiivi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käsitööline · Näe rohkem »

Käsumajandus

Käsumajandus on majandus, milles.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Käsumajandus · Näe rohkem »

Külapood

Külapood on maapiirkonnas asuv kauplus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Külapood · Näe rohkem »

Kõrvalfirma

Kõrvalfirma (inglise keeles spin-off ja sellest toortõlkena kasutatud, kuid mittesoovitatav termin: spin-off-firma) on teadus- ja arendusasutuse, sh kõrgkooli juures töötav ettevõte, mille ülesandeks on uute kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate tehnoloogiate turustamisele kaasa aitamine ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alusel areneva ettevõtluse soodustamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kõrvalfirma · Näe rohkem »

Keskkonnajuhtimine

Keskkonnajuhtimine ehk keskkonnaohje (inglise keeles environmental management) on organisatsiooni igapäevase juhtimistegevuse osa, mis aitab organisatsioonil pidevalt tõhustada oma keskkonna- ja majandustegevust ning vähendada keskkonnaga, töötervishoiu ja tööohutusega seotud riske ja kulusid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnajuhtimine · Näe rohkem »

Keskkonnajuhtimissüsteem

Keskkonnajuhtimissüsteem on osa organisatsiooni juhtimisest, mis tegeleb süsteemselt keskkonnaküsimustega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnajuhtimissüsteem · Näe rohkem »

Keskkonnamajandus

Keskkonnamajandus ehk keskkonnaökonoomika (ka keskkonnaökonoomia, bioökonoomika, ökonoloogia) on majandusteaduse haru, mis uurib ühiskonna ja keskkonna vastastikuste seoste majanduslikku külge.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnamajandus · Näe rohkem »

Keskkonnamaks

Keskkonnamaks on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Keskkonnamaks · Näe rohkem »

Keskpank

Keskpank on avalik-õiguslik põhiseaduslik institutsioon, mille ülesanne on hoida hinnastabiilsust ehk tagada raha ja raharingluse stabiilsus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Keskpank · Näe rohkem »

Kindlustus

Kindlustus on majanduses riskide juhtimise vorm, mida kasutatakse ettevaatusabinõuna rahaliste kaotuste riski vastu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kindlustus · Näe rohkem »

Kindlustusasutus

Kindlustusasutus (ka: kindlustusselts; inglise keeles insurance company, insurer, underwriter) on selts, mis müüb kindlustusvõtjatele kindlustusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kindlustusasutus · Näe rohkem »

Kinnine tootmistsükkel

Kinnine tootmistsükkel ehk suletud tootmistsükkel on tootmisprotsess tootmise keskkonnamõju vähendamiseks, kus abimaterjalina kasutatavad ained (nt vesi, õhk, kemikaalid) viiakse kordus- ja taaskasutusse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kinnine tootmistsükkel · Näe rohkem »

Kinnisasi

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) asjaks ehk õiguse objektiks olemise kontekstis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisasi · Näe rohkem »

Kinnisvaramajandus

Kinnisvaramajandus on majandusharu, mis tegeleb kinnisvara arendamise, loomise, majandamise ning müümisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisvaramajandus · Näe rohkem »

Kinnisvaraturg

Kinnisvaraturg on kinnisvaraga tegelev turg (mikroökonoomika mõistes).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kinnisvaraturg · Näe rohkem »

Kirjendamine

Kirjendamine ehk kirjendi tegemine on raamatupidamiskohustuslaste jooksvas asjaajamises majandustehingute teadaolevate andmete kandmine mis tahes dokumendile või registrisse).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kirjendamine · Näe rohkem »

Klassikaline majandusteadus

Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Klassikaline majandusteadus · Näe rohkem »

Kliiring

Kliiring (inglise keeles clearing 'klaarimine'), ka tasaarvestus (inglise keeles set-off), on vastastikune võlakohustuste tasaarvestus, mis võib toimuda pankade vahendusel, sularahata tasaarvelduse või riikidevahelise tasaarveldusena.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kliiring · Näe rohkem »

Kogu omamiskulu

Kogu omamiskulu (inglise keeles total cost of ownership või TCO) on vara ostu-, paigaldus-, kasutamis-, uuendamis- ja haldamiskulud kokku.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kogu omamiskulu · Näe rohkem »

Kogutoodang

Kogutoodang on tootja või tootjate rühma poolt mingi ajavahemiku jooksul toodetu või selle hulk, mida väljendatakse arvuliselt, mahuliselt, kaaluliselt või rahaliselt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kogutoodang · Näe rohkem »

Koguvara käive

Koguvara käive on likviidsuse suhtarv, mis näitab, kui tõhusalt ettevõte kasutab oma varasid müügitulu loomiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Koguvara käive · Näe rohkem »

Kohustis

Kohustis (inglise keeles liability) on raamatupidamiskohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sündmustest ja millest vabanemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kohustis · Näe rohkem »

Kohustuslik kogumispension

Kohustuslik kogumispension ehk teine pensionisammas on kogumispension, mida makstakse lisaks riiklikule pensionile ja mida Eestis reguleerib 2001 vastu võetud kogumispensionide seadus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kohustuslik kogumispension · Näe rohkem »

Kohustuslik reserv

Kohustuslik reserv on summa, mida pangad peavad hoidma keskpangas hoiuste ja laenude kattevarana.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kohustuslik reserv · Näe rohkem »

Kolmas Maailm

Esimene Maailm (sinine), Teine Maailm (punane) ja Kolmas Maailm (roheline), 1970. aastate keskpaik Kolmas Maailm (ka enamusmaailm) on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere riike, millest paljud olid 20.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kolmas Maailm · Näe rohkem »

Kommertsiaalsus

Kommertsiaalsus on nähtus, mille puhul toodang, tegevus, kujundus vm.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kommertsiaalsus · Näe rohkem »

Kommertspank

Kommertspank on asutus, mis pakub finantsteenuseid, milleks on hoiuste vastuvõtt, ärilaenude andmine ja põhiliste investeerimisvõimaluste pakkumine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kommertspank · Näe rohkem »

Kompanii

paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kompanii · Näe rohkem »

Kompensatoorne fiskaalpoliitika

Kompensatoorne fiskaalpoliitika (inglise compensatory fiscal policy) on poliitika, millel on kriisivastane ja täielikku tööhõivet tagav toime, hoolimata sellest, missugused on selle rakendamise muud tagajärjed.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kompensatoorne fiskaalpoliitika · Näe rohkem »

Kondratjevi lained

Kondratjevi lained (ka Kondratieffi lained, supertsüklid, pikad lained või K-lained) on mõiste, millega iseloomustatakse siinuselisi tsükleid modernses kapitalistlikus majanduses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kondratjevi lained · Näe rohkem »

Konsortsium

Konsortsium on ajutise kokkuleppe alusel tegutsev mitme panga või tööstuskompanii ühendus, mille eesmärk on suurte finantsoperatsioonide sooritamine või suurte tööstus- või transpordiobjektide rajamine; teatav ettevõtete koondis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Konsortsium · Näe rohkem »

Konsumerism

Konsumerism on tarbimisühiskonnale omane mõtteviis ja käitumine, mis väljendub kaupade ja teenuste tarbimises üle vajaduste.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Konsumerism · Näe rohkem »

Konto

Konto (ka arve; inglise keeles account) on raamatupidamises ja panganduses vahend majanduslike tehingute ja vahendite arvestamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Konto · Näe rohkem »

Konto debiteerimine

Konto debiteerimine (inglise keeles debiting an account) ehk debiteerimine on raamatupidamiskohustuslaste jooksvas raamatupidamises majandustehingute kirjendamine kontodel, mille käigus tehakse sissekanne konto deebetpoolele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Konto debiteerimine · Näe rohkem »

Kontojääk

Kontojääk on kontol olev rahasumma.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kontojääk · Näe rohkem »

Kontsern

Kontsern on kahest või mitmest ettevõttest koosnev majanduslik tervik, kus emaettevõttel on üksi või koos sama kontserni kuuluvate ettevõtetega otsustamisõigus ühes või mitmes teises tütarettevõttes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kontsern · Näe rohkem »

Koonddokument

Koonddokument on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises üheliigiliste algdokumentide põhjal koostatav dokument.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Koonddokument · Näe rohkem »

Krediidi kulukuse määr

Krediidi kulukuse määr näitab protsentuaalselt laenust tulenevat tegelikku kulu laenuvõtjale aastas, selleks võetakse arvesse kõik teadaolevad kulud, mis kliendil tuleb tasuda.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Krediidi kulukuse määr · Näe rohkem »

Krediidiasutus

Krediidiasutus (ka: laenuasutus) on pank või ühistupank.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Krediidiasutus · Näe rohkem »

Krediidirisk

Krediidirisk on tehingu vastaspoolest lähtuv risk, et klient ei täida krediidiasutuse ees lepingujärgseid kohustusi kokkulepitud tingimuste kohaselt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Krediidirisk · Näe rohkem »

Krediitkaart

Krediitkaardid Krediitkaart on pangakaart, millega on võimalik teha mitmesuguseid makseid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Krediitkaart · Näe rohkem »

Kullastandard

Kullastandard on rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kullastandard · Näe rohkem »

Kulu

Kulu on kõige üldisemas mõttes raha või mistahes majandusressursi loovutamine teisele isikule.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kulu · Näe rohkem »

Kulude plaanimine

Koostades projektiplaani, on vaja planeerida ka enda kulutusi selle raames.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kulude plaanimine · Näe rohkem »

Kulumine (majandus)

Kulumine on põhivahendite tarbimisväärtuse vähenemine nende kasutamisaja jooksul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kulumine (majandus) · Näe rohkem »

Kulupõhine hinnastamine

Kulupõhine hinnastamine (inglise keeles cost-plus pricing) on kauba- või teenuseühiku hinna kindlakstegemine teatud algoritmi kohaselt toimuva arvutuse tulemusena, mille käigus selgitatakse välja kaubapartii ostmise, tootmise või teenuse osutamisega seotud kulud, määratakse kindlaks soovitav kasumimäär ja jagatakse tulemus toote- või teenuseühikule.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kulupõhine hinnastamine · Näe rohkem »

Kvaliteedikulud

Kvaliteedikulud ehk kvaliteedikulude kontseptsioon (ka kvaliteedi hind ehk omaduste hind (inglise keeles cost of quality (COQ); quality costs) on kvaliteedijuhtimise kontseptsioon, mille on välja töötanud mitu kvaliteediguru, kasutades erinevaid lähenemisviise. Kvaliteedikulude kontseptsiooni peetakse silmas kvaliteedi tagamisele pühendunud ettevõtetes tehtavaid tegevusi, sh kulutusi, saavutamaks kvaliteedi vastavust nõuetele ning parandamaks tootlikkust ja protsesse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kvaliteedikulud · Näe rohkem »

Kvaternaarne sektor

Kvaternaarne sektor on majandussektor, mis hakati eristama 20. sajandi viimasel kümnendil ning mille koosseisu kuuluvad kõrgelt arenenud tehnoloogiaga majandusharud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kvaternaarne sektor · Näe rohkem »

Kviitung

pisi Kviitung (prantsuse keeles quittance) on ametlik trükitud või elektrooniline tõend, mis tõestab raha, vara, väärtuslike paberite või asjade vastuvõtmist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kviitung · Näe rohkem »

Kvoot

Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Kvoot · Näe rohkem »

Laen

Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Laen · Näe rohkem »

Laenu vahetamine looduskaitse vastu

Laenu vahetamine looduskaitse vastu (ka võlgade kustutamine looduskaitse eest; inglise debt-for-nature swap) on leping võlgades oleva riigi ja laenuandja vahel, millega riik vabastatakse osaliselt või täielikult võlast, kui ta võtab endale teatud keskkonnakaitselisi kohustusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Laenu vahetamine looduskaitse vastu · Näe rohkem »

Laissez-faire

Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Laissez-faire · Näe rohkem »

Laostav kasv

Laostav kasv on üldiste majandusolude, eriti väliskaubandusolude halvenemine majanduse kasvu tagajärjel, nii et pärast märgatava kasvu toimumist on maa halvemas seisundis kui enne seda.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Laostav kasv · Näe rohkem »

Lapstööjõud

Lapstööjõud on alla 15-aastaste (Rahvusvahelise Tööhõiveorganisatsiooni (ILO) järgi) tööhõive ehk osalemine majandustegevuses osalise või täistööajaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Lapstööjõud · Näe rohkem »

Latifundium

Latifundiumid olid peamiselt Rooma riigis tekkinud ja põhiliselt orjatööl põhinevad suurmaavaldused.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Latifundium · Näe rohkem »

Läbipaistev pangakonto

Läbipaistev pangakonto (inglise keeles transparent account) on pangakonto, millel toimuvad tehingud on täielikult läbipaistvad.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Läbipaistev pangakonto · Näe rohkem »

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja on likviidsuse suhtarv, mis näitab, kas ettevõtte suudab majandusaasta kohustusi täita.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja · Näe rohkem »

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja

Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja (inglise keeles receivable turnover) on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv, mis saadakse, kui ettevõtte müügi netokäive jagatakse lühiajalise võlgnevuse summaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja · Näe rohkem »

Lühikeseks müümine

Lühikeseks müümine (ka lühimüük; inglise keeles short-selling) on laenatud väärtpaberi müümine lootuses, et selle hind langeb, mille järel saab ta odavamalt tagasi osta ning omanikule tagastada.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Lühikeseks müümine · Näe rohkem »

Lean Startup

Lean startup on metoodika, mille eesmärk on pidev innovatsiooni loomine äärmiselt ettearvamatus keskkonnas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Lean Startup · Näe rohkem »

Leppetrahv

Leppetrahv (inglise keeles contractual penalty) on lepingut rikkunud poole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele rahasumma.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Leppetrahv · Näe rohkem »

Liberaliseerumine

Liberaliseerumine viitab üldiselt valitsuse poolt varem kehtestatud piirangute lõdvenemisele, tavaliselt kas sotsiaal- või majanduspoliitika valdkondades.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Liberaliseerumine · Näe rohkem »

Lihtintress

Lihtintress on intress, mida arvestatakse laenu põhisummalt või veel tagasi maksta jäävalt põhisumma osalt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Lihtintress · Näe rohkem »

Liigkasuvõtmine

Liigkasuvõtmine (vananenud termin: liiakasuvõtmine) on ebamõistlike või kõrgete intresside nõudmine raha kasutamise eest laenu andmisel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Liigkasuvõtmine · Näe rohkem »

Liising

Liising on leping, millega liisinguandja ehk rendileandja ostab liisinguvõtja ehk rentniku soovitud vara ning rendib selle liisinguvõtjale kokkulepitud ajaks ehk liisinguperioodiks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Liising · Näe rohkem »

Liitintress

Efektiivsed intressimäärad 20% aastase intressi teenimise efekt erinevate liitumise sageduste korral. Põhisumma on 1000 $ Liitintress on intress, mis arvutatakse laenu või deposiidi põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Liitintress · Näe rohkem »

Likviidsus

Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada. Eristatakse nii varade kui ka kohustuste likviidsust. Varade likviidsus tähendab majandussubjekti (krediidiasutuste, ettevõtete, eraisikute) võimet muuta olemasolevat vara rahaks või muudeks likviidseteks varadeks. Siinkohal on oluline, et varade vahetamise protsess ise oleks võimalikult vähe ressursse nõudev – see peaks olema nii kiire ning väheste kuludega (sh peaksid tehingukulud olema võimalikult väiksed). Kohustuste likviidsus viitab seevastu aga majandussubjekti võimele täita temale pandud kohustusi ja esitatud nõudeid. Mida suurem on likviidsus, seda väiksem on oht, et klient ei suuda kohustusi ja nõudeid täita. Likviidsete varade all mõeldakse kõiki varasid, mida on võimalik kiirelt kohustuste täitmiseks rahaks muuta ja kasutusele võtta, kaotamata sealjuures oluliselt nende väärtust. Vara likviidsus sõltub sellest, kui kergesti saab seda osta ja/või müüa, millised on vara vahetamise tehingukulud ning kui stabiilne on hind (teisisõnu kas hind näitab tegelikku väärtust). Raha ise on täiesti likviidne vara – seda on võimalik kohe tehingute tegemiseks kasutada. Teisteks likviidseteks varadeks peetakse näiteks hoiuseid (sh arvelduskonto, nõudmiseni hoiused või tähtajalised hoiused, mille puhul ka lepingu enneaegsel lõpetamisel saab klient tagasi hoiustatud raha, kuid sõltuvalt sõlmitud lepingust ei hüvitata sellisel juhul teenitud intresse), lühiajalisi väärtpabereid või võlakirju (nt rahaturu- ja intressifondide aktsiaid-osakuid), mille puhul investeeritakse muu hulgas vekslitesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse, üleöödeposiitidesse, mida iseloomustavad lühiajalisus, madal riskitase, kiire tehingute vahetus. Teisisõnu kõik varad, mis on kergesti kättesaadavaks rahaks muudetavad ning nõuavad vähe alternatiivseid kulutusi. Mittelikviidsed on varad, mille vahetamine rahaks võtab palju aega vältel ja/või vahetusega võib kaasneda lisakulusid. Nii võib mittelikviidseteks pidada muu hulgas tehnikat või kinnisvara, mille müügiperiood on pikk ning mille eest saadav raha võib olla oodatust väiksem (nt juriidiliste või tehingukulude, maakleritasu, hinna alapakkumise tõttu). Likviidsete ja mittelikviidsete varade suhe majandussubjekti koguvarade hulgas võib sõltuvalt majandussubjektist endast ja tema käitumise iseloomust tekitada likviidsusriski olukorra. Likviidsusrisk tähendab võimetust vahetada õigel ajal ja kasulikult varasid, võimetust täita nõudeid või kohustusi. Panganduses väljendub likviidsusrisk krediidiasutuse võimetuses täita määratud ajaks kohustusi, sest puudub vaba raha või finantsvara vahetamisel likviidseteks varadeks ja/või alternatiivsete finantseerimisressursside kasutuselevõtul esineb probleeme. Likviidsusriski alamkategooriateks võib pidada maksevalmidus ja finantseerimisriski ning turu likviidsusriski. Maksevalmiduse risk tekib siis, kui rahavoogude bilanss pole lühiajalises plaanis tasakaalus. Väljaminevaid rahavooge on sissetulevatega võrreldes vähem, mistõttu väheneb majandussubjekti maksevõime – kasutuses olevat likviidset vara on kohustuste ja nõuete täitmiseks vähem. Finantseerimisriski tingib majandussubjekti võimetus/piiratus ressursside kaasamisel või kaasamisel ilma finantsseisundit kahjustamata. Sellisel juhul tekitaksid katsed kaasata täiendavaid ressursse lisakulusid või -kohustusi, mis paneksid subjekti halvemasse olukorda. Turu likviidsusrisk väljendub aga turutõrgetest tingitud riskipositsiooni enda väheses likviidsuses, mistõttu väheneb võimalus finantsinstrumente kahjusid kandmata rakendada. Likviidsusriski maandamise võimalused võib jaotada kolme üldisemasse kategooriasse: 1) n-ö ennetavad tegevused (nt likviidsusreservide omamine, laenude osatähtsuse piiramine vahendites, omakapitali osakaalu suurendamine, likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine, rahavoogude kooskõlastamine ajalises ja mahulises plaanis, laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega, oma võimete hindamine, sh riskantsetest tehingutest loobumine), 2) n-ö kaasavad tegevused (nt uute finantsinstrumentide kaasamine kohustuste täitmiseks, kohustuste tähtaegade pikendamine), 3) n-ö prognoosivad tegevused (nt tehingupartnerite tausta kontrollimine, siduvate tagasimaksegraafikute koostamine, võtted olemasolevate ressursside stabiilsuse tagamiseks, sh kaitse partnerite tegevuse eest, nt krediidiasutuste puhul tähtajaliste hoiuste lõpetamise etteteatamisaja pikendamine).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Likviidsus · Näe rohkem »

Likviidsuse suhtarvud

Efektiivsuse suhtarvud e indikaatorid (inglise keeles liquidity ratios) on ettevõtte likviidsuse hindamiseks kasutatavad suhtarvud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Likviidsuse suhtarvud · Näe rohkem »

Logelemine

Logelemine ehk logelus (inglise idle on the job, idleness on the job) on tööaja raiskamine mittemidagitegemiseks või kõrvaliste asjadega tegelemiseks, töölt mitmesugustel põhjustel ärakäimiseks, ajalehelugemiseks, telefonikõnedeks jne.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Logelemine · Näe rohkem »

Logistikasüsteem

Logistikasüsteem on logistikafunktsioone (hankimine, tootmine, transportimine, ladustamine, pakendamine jne) täitev ja turu muutustele reageeriv tervik, mille peamisteks eesmärkideks on kaupade ajalis-ruumilise ja väärtuselise kasulikkuse ning tarbijate rahulolu suurendamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Logistikasüsteem · Näe rohkem »

Loodusvarade nappus

Loodusvarade nappus (inglise resource scarcity) on olukord, milles nõudlus mingi loodusvara järele ületab kestvalt pakkumist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Loodusvarade nappus · Näe rohkem »

Loomemajandus

Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Loomemajandus · Näe rohkem »

Loovettevõtlus

Loovettevõtlus on ettevõtluse üks vorm, mille peaeesmärgiks ei ole materiaalse tasu saamine, vaid oma loomingu pakkumine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Loovettevõtlus · Näe rohkem »

Maa-arvestus

Maa-arvestus on maakatastritöö, mis kätkeb endas maa suuruse, paiknemise, loodusliku seisundi ja maa majandusliku kasutamisega seotud andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja analüüsi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maa-arvestus · Näe rohkem »

Maabilanss

Maabilanss oli Eesti NSV ajal igal aastal koostatud maafondi suuruse ja koosseisu kokkuvõte, mille tegemiseks kasutati eelnevalt tehtud maa-arvestust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maabilanss · Näe rohkem »

Maafond

Maafond on mingi riigi või selle riigi haldusterritoriaalse üksuse piires olevate maade kogum.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maafond · Näe rohkem »

Maahindamine

Maahindamine on maa kvaliteedi kindlakstegemine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maahindamine · Näe rohkem »

Maailmamajandus

Maailmamajandus on ülemaailmne majandussüsteem, mis koosneb riikide majandustest, mis on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maailmamajandus · Näe rohkem »

Maamaks

Maamaks on Eesti riiklik maks, mis laekub tervenisti maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maamaks · Näe rohkem »

Madalaim unikaalne hind

Madalaim unikaalne hind on madalaim hind, mida on vähempakkumisega oksjoni lõppedes pakkunud vaid üks pakkuja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Madalaim unikaalne hind · Näe rohkem »

Magustatud jookide maks

Magustatud jookide maks ehk limonaadimaks on maks, millega maksustatakse lisatud suhkruga jooke.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Magustatud jookide maks · Näe rohkem »

Majandamine

Majandamine on majandusüksuse sihipärane tegevuse korraldamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandamine · Näe rohkem »

Majandus

Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandus · Näe rohkem »

Majandusanalüüs

Majandusanalüüs (inglise keeles economic analysis) on majanduslike näitajate uurimine ja võrdlemine, et näha, kas ressursse kasutatakse optimaalselt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusanalüüs · Näe rohkem »

Majandusarvestus

Majandusarvestus on majandustehingutest tuleneva informatsiooni töötlemise süsteem, mille käigus toimub informatsiooni vaatlemine, kogumine, töötlemine, edastamine ja tõlgendamine info kasutajatele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusarvestus · Näe rohkem »

Majandusüksus

Majandusüksus on laiemas tähenduses iseseisvalt majandustegevuses osalev ettevõte.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusüksus · Näe rohkem »

Majanduse restruktureerimine

Majanduse restruktureerimine kirjeldab fenomeni lääneriikide linnade ja linnapiirkondade majandusliku baasi nihkumisest sekundaarselt sektorilt teenindussektorile.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduse restruktureerimine · Näe rohkem »

Majandusgeograafiline asend

Majandusgeograafiline asend on mingi territooriumi (regiooni, piirkonna, riigi, asula jms) asend oluliste selle territooriumi majanduslikut arengut mõjutavate tegurite suhtes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusgeograafiline asend · Näe rohkem »

Majandusharu

Majandusharu on majanduse osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest, tooraine töötlemisega ja teenuste osutamisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusharu · Näe rohkem »

Majandushoob

Majandushoob on keskkonnapoliitika vahend, mis loodusvarade ja keskkonnakomponentide otstarbekamalt kasutamiseks rakendab nii stimuleerivaid fiskaalmeetmeid (subsiidiumid) ja hoiatavaid meetmeid (maksud), kui ka turumeetmeid nagu kaubeldavad load, mitte niivõrd tulemi reguleerimist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandushoob · Näe rohkem »

Majandusindikaator

Majandusindikaator ehk majandusnäitaja ehk majandusmõõdik (inglise economic indicator) on näitaja, mis aitab analüüsida majandusolukorda ja tulevikuväljavaateid nii ettevõtte kui ka riigi tasandil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusindikaator · Näe rohkem »

Majanduskasv

Majanduskasv on tootmismahu suurenemine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskasv · Näe rohkem »

Majandusklaster

Majandusklastri moodustavad kindlal alal tegutsevad ja üksteisega seotud ettevõtted ja asutused, kui neid käsitletakse ühtse üksusena.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusklaster · Näe rohkem »

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OECD liikmesriigid OECD (Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) on arenenud tööstusriike koondav rahvusvaheline majandusorganisatsioon.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · Näe rohkem »

Majanduskriis

Börsihinnad Majanduskriis on kogu majandust või mõnda selle haru perioodiliselt haarava tootmise, turustamise ja rahaliste suhete järsk terav häirumine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduskriis · Näe rohkem »

Majanduslangus

Majanduslangus ehk retsessioon on majandustsükli langusfaas: periood, mil majandustegevus pidurdub, kuid mitte nii rängalt, kui majandussurutise (depressiooni) puhul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslangus · Näe rohkem »

Majandusliit

Majandusliit on kõige laiaulatuslikum majandusliku integratsiooni vorm, millest kõige integreerunum on poliitiline liit.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusliit · Näe rohkem »

Majanduslik ebavõrdsus

Võrdsusmünt Majandusliku ebavõrdsuse all mõistetakse tavaliselt sissetulekute või väljaminekute ebavõrdset jaotumist ühiskonnaliikmete vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik ebavõrdsus · Näe rohkem »

Majanduslik ekstremism

Majandushuvide realiseerimine viisil, kus hüljatakse ettevaatlikkus otseste või kaudsete tagajärgede suhtes loodusele ja/või sotsiaalsele keskkonnale.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik ekstremism · Näe rohkem »

Majanduslik heaolu

Majanduslik heaolu on osa inimese heaolust, mis tuleneb kaupade ja teenuste tarbimisest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik heaolu · Näe rohkem »

Majanduslik stiimul

Majanduslik stiimul (inglise keeles economic incen­tive) on hind või otsene majanduslik kasu, mis motiveerib tootjat või tarbijat käituma soovitud viisil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduslik stiimul · Näe rohkem »

Majandusmatemaatika

Majandusmatemaatika on majandusteaduses ja majandusülesannete lahendamisel rakendatav matemaatika.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusmatemaatika · Näe rohkem »

Majandusmudel

Kitsamas tähenduses on majandusmudel teoreetiline mõttekäik, mis seletab muutujatevaheliste loogiliste ja/või kvantitatiivsete seoste kaudu mingi majandusnähtuse toimumist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusmudel · Näe rohkem »

Majanduspoliitika

Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majanduspoliitika · Näe rohkem »

Majandussüsteem

Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandussüsteem · Näe rohkem »

Majandussektor

Majandussektor on suur majanduse osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandussektor · Näe rohkem »

Majandusstruktuur

Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas väljakujunenud majandusharude vahekord.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusstruktuur · Näe rohkem »

Majandussurutis

Majandussurutis on majanduslangus, millega kaasnevad tööpuudus ja pankrotid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandussurutis · Näe rohkem »

Majandusteadlane

Majandusteadlane (ka: ökonomist) on ekspert sotsiaalteadustes majandusküsimustes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteadlane · Näe rohkem »

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteadus · Näe rohkem »

Majandustehing

Majandustehing on vastavalt raamatupidamisseadusele (2005) raamatupidamiskohustuslase majandusüksuse tehtud mistahes toiming (sissetulek, väljaminek jm), kolmandate isikute vaheline tehing ja raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, millel on majanduslik tagajärg muutuste näol tema varade, kohustuste või omakapitali koosseisus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandustehing · Näe rohkem »

Majandusteooria

Majandusteooria on majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandusteooria · Näe rohkem »

Majandustsükkel

Majandustsükliks nimetatakse majandusteaduses tegeliku kogutoodangu ehk tegeliku tasakaalu perioodilist kõikumist ümber potentsiaalse tootmismahu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Majandustsükkel · Näe rohkem »

Makroökonoomika

Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Makroökonoomika · Näe rohkem »

Makrokeskkond

Makrokeskkond (makro – 'suur-, hiid-'; antonüüm mikrokeskkond) on mõiste, mis tähistab kogu majandust ja ühiskonda mõjutavaid tegureid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Makrokeskkond · Näe rohkem »

Maksebilanss

Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksebilanss · Näe rohkem »

Makseinstrument

Makseinstrument Makseinstrument (maksevahend) võib olla sularaha või sularahata tehtav ülekanne.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Makseinstrument · Näe rohkem »

Maksejõuetus

Maksejõuetus on õigustermin, mille tähendus on "maksevõimatuks tunnistatud".

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksejõuetus · Näe rohkem »

Maksepuhkus

Maksepuhkus tähendab laenu põhiosa väljamaksmise peatamist teatud ajaks, mille jooksul on vaja tasuda ainult intressimakseid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksepuhkus · Näe rohkem »

Maksesüsteem

Maksesüsteem ehk maksemeetod (inglise keeles payment system, saksa keeles Zahlungsverfahren) on rahanduses vorm ja protsess rahaliste vahendite ülekandmiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksesüsteem · Näe rohkem »

Maksevahend

Maksevahend on vahend, mis on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab müüjate ja ostjate vahelistes tehingutes bartertehinguid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksevahend · Näe rohkem »

Maksevõime kordaja

Maksevõime kordaja on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav maksevõime suhtarv.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksevõime kordaja · Näe rohkem »

Maksevõime suhtarvud

Maksevõime suhtarvud e indikaatorid (inglise keeles financial ratios) on ettevõtte maksevõime hindamiseks kasutatavad suhtarvud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksevõime suhtarvud · Näe rohkem »

Maksud

Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksud · Näe rohkem »

Maksumäär

Maksumäär on mõiste majandusest, mis tähistab tavaliselt protsenti, millega arvestatakse kas ettevõtte või üksikisiku sissetulekult arvestatud maksu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksumäär · Näe rohkem »

Maksusüsteemid

Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksusüsteemid · Näe rohkem »

Maksusoodustus

Maksusoodustus ehk maksuvähendus (inglise keeles tax incentive, tax shelter, tax benefit, tax break) on madalama maksumäära kehtestamine või maksuvabastus tootjate või tarbijate käitumise mõjutamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksusoodustus · Näe rohkem »

Maksustatav tulu

Maksustatav tulu on tulu, millelt arvestatakse tulumaksu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksustatav tulu · Näe rohkem »

Maksutoime

Maksutoime ehk maksuintsidents näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Maksutoime · Näe rohkem »

Marginalism

Marginalism on majandusteooria mikroökonoomikas, mis uurib tarbimist, nõudlust, pakkumist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Marginalism · Näe rohkem »

Marksism

Marksism on sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Marksism · Näe rohkem »

Mastaabisääst

Esialgse tootmismahu Q suurenemisel Q2-ni alaneb tootmisühiku kulu C kuni C1-ni. Mastaabisääst on hulgitootmise mastaabi laienemisest tulenev keskmise tootmiskulu alanemine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mastaabisääst · Näe rohkem »

Materjalikulu teenuseühiku kohta

Materjalikulu teenuseühiku kohta (inglise material input per service, lühendatult MIPS) on 1993.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Materjalikulu teenuseühiku kohta · Näe rohkem »

Müntimisõigus

Müntimisõigus ehk vermimisõigus on riigi või haldusüksuse (nt linna) õigus vermida raha (nt münte) ja saada sellest tulu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Müntimisõigus · Näe rohkem »

Meelelahutustööstus

Meelelahutustööstus (inglise keeles entertainment industry) on osa tertsiaarsest sektorist ehk teenindusest ning hõlmab arvukalt meelelahutusega tegelevaid allharusid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Meelelahutustööstus · Näe rohkem »

Merkantilism

Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Merkantilism · Näe rohkem »

Mess

Mess (ka: müüginäitus) on hulgilaat, kus kaubandus- ja tootmisettevõtted eksponeerivad oma tooteid ja sõlmivad kohapeal ostmise-müümise tehinguid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mess · Näe rohkem »

Mikroökonoomika

Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mikroökonoomika · Näe rohkem »

Mikroettevõtja

Mikroettevõtja on raamatupidamise seaduse järgi kõige väiksem ettevõtte kategooria Eestis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mikroettevõtja · Näe rohkem »

Mikrokeskkond

Mikrokeskkond on makrokeskkonna osa, mille moodustavad tarbijad/kliendid, toorainega varustavad ettevõtted ning konkureerivad ettevõtted ehk siis kõik, kellega ettevõte seotud on.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mikrokeskkond · Näe rohkem »

Mitteametlik majandus

Mitteametlik majandus (inglise informal economy) ehk varimajandus on rahvamajanduse osa, mis kasutab tööjõudu ilma ametliku vormistuse ja regulatsioonita.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mitteametlik majandus · Näe rohkem »

Mitteelastne nõudlus

Mitteelastne nõudlus on majanduses nõudlus, mille puhul nõutava koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mitteelastne nõudlus · Näe rohkem »

Mitteresident

Mitteresident (inglise keeles non-resident) on füüsiline või juriidiline isik, kes peamiselt resideerib ühes kindlas riigis, kuid on teeninud kas töötades või vara müües tulu teisest riigist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Mitteresident · Näe rohkem »

Monetarism

Monetarism on majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majandusarengu määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Monetarism · Näe rohkem »

Monopol

Monopol (kreeka keelest. monos ainus + pōleō müün) on mingi kauba või teenuse ainumüügi või ainutootmise õigus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Monopol · Näe rohkem »

Moonutav stiimul

Moonutav stiimul (inglise perversive incentive) on stiimul, mille rakendamise tulemused on keskkonnale kahjulikud või tekitavad sotsiaalset ebavõrdsust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Moonutav stiimul · Näe rohkem »

Motivatsiooniuuringud

Motivatsiooniuuringud on turundusuuringute haru, mis püüab seletada tarbijate ja müüjate käitumist teadvustamata motiividega, tuginedes süvapsühholoogiale ja sotsiaalpsühholoogiale.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Motivatsiooniuuringud · Näe rohkem »

Munitsipaalettevõte

Munitsipaalettevõte ehk omavalitsusettevõte (inglise municipal enterprise) on omavalitsusele kuuluv ettevõte, mis on asutatud omavalitsuse raha eest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Munitsipaalettevõte · Näe rohkem »

Must neljapäev

24. oktoobril 1929 toimus New Yorgi fondibörsil aktsiahindade järsk langus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Must neljapäev · Näe rohkem »

Muutuvkulu

Muutuvkulu (ingl.k. variable cost) on kulu, mis tekib ainult siis, kui toimingud leiavad aset ehk siis kui midagi toodetakse või osutatakse teenuseid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Muutuvkulu · Näe rohkem »

Naftariik

Naftariik on riik, millel on suuri naftamaardlaid ning mis teenib suurt tulu nafta tootmise ja müügiga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Naftariik · Näe rohkem »

Naturaaltasu

Naturaaltasu ehk loonustasu on millegi eest tasumine kaupade või teenustega (see tähendab natuuras), aga mitte rahaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Naturaaltasu · Näe rohkem »

Nõudlus

Nõudlus (inglise keeles demand) on majanduslik põhimõte, mis viitab tarbija soovile osta kaupu või teenuseid ning valmisolekule maksta nende kaupade või teenuste eest konkreetset hinda.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Nõudlus · Näe rohkem »

Nõudluse ohjamine

Nõudluse ohjamine (inglise demand side management, lühendatult DSM) on loodusvarakasutuse ja keskkonnamõju vähendamine teatud toote või teenuse tarbimisnõudluse kaudu; loob eeliseid toodetele või tegevustele, mille puhul loodusvarakasutus ja keskkonnamõju on väiksemad.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Nõudluse ohjamine · Näe rohkem »

Nõudluskõver

Nõudluskõver on majandusteaduses graafik, mis näitab mingi kauba hinna ja tarbijapoolse nõudluse suhet.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Nõudluskõver · Näe rohkem »

Neokapitalism

Neokapitalism ehk uuskapitalism on Teise maailmasõja järgne kapitalismi vorm, kus domineerivad suurettevõtted ja rahvusvahelised korporatsioonid, samas reguleerib majanduspoliitikat tugevalt ka riik.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Neokapitalism · Näe rohkem »

Neoklassikaline koolkond

Neoklassikaline koolkond ehk neoklassikaline majandusteadus on koolkondade rühm majandusteaduses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Neoklassikaline koolkond · Näe rohkem »

Netopalk

Netopalk ehk puhaspalk (ingl net profit) on sissetulek, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Netopalk · Näe rohkem »

Netosissetulek

Netosissetulek (inglise keeles ''disposable income'') hõlmab ettevõtte või üksikisiku kogutulu, sealhulgas palka, ettevõtlusest saadud tulu, vara renditulu, elatisi ja toetusi, millest on maha arvatud mitmesugused maksud, näiteks tulumaks ja sotsiaalmaks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Netosissetulek · Näe rohkem »

Nominaaltulusus

Nominaaltulusus näitab investeeringu tulusust enne inflatsiooni arvesse võtmist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Nominaaltulusus · Näe rohkem »

Nostrokonto

Nostrokonto (ladina nostro, eesti meie) on arvelduskonto või korrespondentkonto mitteresidendist krediidiasutuses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Nostrokonto · Näe rohkem »

Offshore-piirkond

Offshore-piirkond on majanduslik ja õigustermin, millega tähendatakse erandliku maksusüsteemiga piirkonda.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Offshore-piirkond · Näe rohkem »

Olelusring

Olelusring (ka eluring, elutsükkel; inglise product lifecycle) on toote või teenuse eluiga n-ö hällist hauani, mis koosneb tootesüsteemi järjestikustest ja omavahel seotud etappidest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Olelusring · Näe rohkem »

Oligopol

Oligopol (kreeka sõnadest oligos 'vähe' ja polein 'müüma') on majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakuvad ainult mõned vähesed müüjad.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Oligopol · Näe rohkem »

Omafinantseerimine

Omafinantseerimine on omaosalus mingisse asja investeerimisel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Omafinantseerimine · Näe rohkem »

Omakapital

Omakapital ehk netovara on vara väärtuse ja kohustiste vahe.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Omakapital · Näe rohkem »

Omakapitali tootlus

Omakapitali tootlus (sageli lühend ROE ingliskeelsetest sõnadest return on equity, kasutatakse ka omakapitali rentaablus) näitab lihtaktsionäride omakapitali tulumäära.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Omakapitali tootlus · Näe rohkem »

Omamärgitoode

''Private label'' Omamärgitoode (inglise private label) on ühe kaubandusketi eritellimusel valmistatud toode.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Omamärgitoode · Näe rohkem »

OPEC

Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (ingl Organization of the Petroleum Exporting Countries, OPEC (ˈoʊpɛk/ oh-pek) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus. OPEC on valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 10.–14. septembril 1960 Bagdadis Iraagis. Viis asutajaliiget olid: Iraak, Iraan, Kuveit, Saudi Araabia ja Venezuela, hiljem liitusid veel 9 riigi valitsused: Katar, Indoneesia, Liibüa, Araabia Ühendemiraadid, Alžeeria, Nigeeria, Ecuador, Gabon ja Angola. 1992. aasta detsembrist kuni 2007. aasta oktoobrini oli Ecuador liidu tööst tagandatud. Gabon lahkust liidust 1995. aastal ja Indoneesia 2009. aasta jaanuaris, kuid mõlemad riigid liitusid taas 2016. aastal. Indoneesia peatas oma liikmesuse taas hiljem samal aastal. Aastal 2017 ühines Ekvatoriaal-Guinea ja aastal 2018 Kongo Vabariik. Liidus on 15 liikmesriiki. OPEC-i peakorter asus Šveitsis Genfis, 1. septembril 1965 koliti see ümber Austriasse Viini.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja OPEC · Näe rohkem »

Oportunistlik majandusteooria

Oportunistlik majandusteooria toetab lähenemist, mille korral probleemide ilmnemisel ei sekkuta regulatiivsel tasandil kohe, vaid oodatakse ära teatud järgnevad protsessid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Oportunistlik majandusteooria · Näe rohkem »

Optsioon

Optsioon on tuletisinstrument ehk derivatiiv, mis annab selle omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, tulevikus osta või müüa finantsvara varem kokkulepitud koguses kokkulepitud hinnaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Optsioon · Näe rohkem »

Optsiooni kasutamishind

Optsiooni kasutamishind (inglise keeles strike price) on hind, millega optsiooni omanik saab ostuoptsiooni puhul optsiooni aluseks olevat väärtpaberit osta ning müügioptsiooni puhul väärtpaberit müüa.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Optsiooni kasutamishind · Näe rohkem »

Osaühing

Osaühing (lühend OÜ; vanemas kirjakeeles osaühisus) on üks äriühingu liike Eesti positiivses õiguses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Osaühing · Näe rohkem »

Osakapital

Osakapital on mingi teatud summa, mis tuleb enne ettevõtte asutamist sissemaksena esitada.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Osakapital · Näe rohkem »

Osalusmajandus

Osalusmajandus ehk Parecon (lühend ingliskeelsest terminist participatory economics) on majandusmudel, mida on pakutud kui alternatiivi turumajandusele ning käsumajandusele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Osalusmajandus · Näe rohkem »

Osanik

Osanik on üksikisik või asutus (sealhulgas korporatsioon), kellele kuulub seaduslikult üks või mitu aktsiat avalikus või eraettevõttes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Osanik · Näe rohkem »

Ostujõud

Ostujõud on toodete/teenuste hulk, mille saab osta ühe rahaühiku eest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ostujõud · Näe rohkem »

Otseinvesteering

Otseinvesteeringute mahu kasv maailmas (1970–2016, miljardites dollarites) Otseinvesteering (ka välismaine otseinvesteering, lühend VOI või OVI) on teises riigis asuva tootmisettevõtte ostmine või kapitalimahutus seal olemasoleva äritegevuse laiendamisse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Otseinvesteering · Näe rohkem »

Otsekorraldus

Otsekorraldus on pangatehingute maksevorm, mille korral kannab pank otsekorralduslepingu teinud kliendi kontolt makse saaja kontole tema poolt nõutud summa.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Otsekorraldus · Näe rohkem »

Pakkumine ja nõudlus

Näide nõudluskõverast. Joonise horisontaalne telg Q näitab kogust ja vertikaal telg P hinda. D1 ja D2 on nõudluskõverad ja S pakkumiskõver. Liikudes nõudluskõveralt D1 kõverale D2 näeme kuidas nõudluse suurenemise tõttu suureneb nii pakutav kogus (Q1-lt Q2 peale) kui ka turuhind (P1-lt P2 peale). Pakkumine ja nõudlus on mikroökonoomika osa, mis käsitleb hinna kujunemist turul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pakkumine ja nõudlus · Näe rohkem »

Palgatööline

Palgatööline (ka palgaline) on tööline, kes töötab rahalise palga eest ning kellele palk on peamine elatusallikas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Palgatööline · Näe rohkem »

Palgavaene

Palgavaeseks nimetatakse inimest, kes hoolimata sellest, et ta teenib tööga raha (või ka otsib tööd), elab vaesuses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Palgavaene · Näe rohkem »

Palk

Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Palk · Näe rohkem »

Pangajooks

Järjekord hoiukassa ees Berliinis pangakrahhi ajal (1931) Pangajooks on olukord, kus suur hulk panga kliente viib korraga oma raha või muud varadkrediidiasutusest välja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pangajooks · Näe rohkem »

Pangakaart

Pangakaart on panga väljastatud maksekaart, mis võimaldab juurdepääsu kliendi rahalistele vahenditele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pangakaart · Näe rohkem »

Pangakonto

Pangakonto on konto, mida pank peab kliendi huvides.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pangakonto · Näe rohkem »

Pangandus

Sõnal pangandus on mitu tähendust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pangandus · Näe rohkem »

Pangasaladus

Pangasaladus on teave, mille klient usaldab krediidiasutusele ja mis jääb sellest hetkest alates teadmiseks ainult neile kahele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pangasaladus · Näe rohkem »

Pank

Pank on rahaasutus, mis tegeleb raha hoiustamise, laenamise, investeerimise ja teiste finantsteenuste osutamisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pank · Näe rohkem »

Paralleelimport

Paralleelimport on originaalkaupade (võltsimata kaupade) import ühest riigist teise ilma intellektuaalomandi omaniku loata.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Paralleelimport · Näe rohkem »

Pareto-efektiivne jaotus

Pareto-efektiivne jaotus või Pareto-optimaalne jaotus on majandusteaduse mõiste, mis kirjeldab niisugust ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pareto-efektiivne jaotus · Näe rohkem »

Paternalism

Paternalism on konservatiivne (minevikust kinnihoidmise tähenduses) poliitiline ideoloogia, mis põhjendab ühe inimese õigust piirata teise inimese tahtevabadust ja eneseteostuse õigust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Paternalism · Näe rohkem »

Päevakauplemine

Päevakauplemine on aktsiaspekulatsioon, mis sisaldab aktsiate ostmist ja müümist ühe päeva sees.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Päevakauplemine · Näe rohkem »

Päevaraamat

Päevaraamat (inglise keeles daybook, saksa keeles das Grundbuch; ka põhiraamat, žurnaal) on raamatupidamises kronoloogiline raamatupidamisregister.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Päevaraamat · Näe rohkem »

Päevaraamatukirjend

Päevaraamatukirjend on raamatupidamises kasutatava kronoloogilise registri ehk päevaraamatu kirjend, milles peavad kehtiva raamatupidamise seaduse (2005) järgi sisalduma järgmised rekvisiidid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Päevaraamatukirjend · Näe rohkem »

Pärimisõigus

Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, mis reguleerib isiku surmaga seotud varalisi tagajärgi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pärimisõigus · Näe rohkem »

Püramiidskeem

Püramiidskeem on müügiskeem, milles olijad teenivad raha peamiselt uute liitujate arvelt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Püramiidskeem · Näe rohkem »

Püsikorraldus

Püsikorraldus on pangandustoimingute maksevorm, mille korral kannab pank püsikorralduslepingu teinud kliendi kontolt kliendi poolt fikseeritud summa kliendi poolt eelnevalt kindlaksmääratud saajale.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Püsikorraldus · Näe rohkem »

Püsikulu

Püsikulu on ettevõtte kulu, mis ei ole ettevõtte toodangu mahuga (toodangumahust sõltuvad muutuvkulud) otseses seoses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Püsikulu · Näe rohkem »

Põllumajandusühistu

Põllumajandusühistu on talupidajate majanduslik ühistegevusühing.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Põllumajandusühistu · Näe rohkem »

Pearaamat

Pearaamat (inglise keeles general ledger, saksa keeles das Hauptbuch) on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse kõiki kontosid sisaldav süstemaatiline register, milles on ära toodud kõik sünteetilised kontod koos koodide ja numbritega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pearaamat · Näe rohkem »

Pensionifond

Pensionifond on vara kogum, mis on kogutud eesmärgiga tagada fondis osalevatele isikutele sissetulek pensionieas või töövõimetuse korral.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pensionifond · Näe rohkem »

Personalijuhtimine

Personalijuhtimine on juhtimisvaldkond, mis käsitleb inimestega (personaliga) seotud tegevusi ja nende tegevuste tulemuslikkust, lähtuvalt organisatsiooni või ettevõtte eesmärkidest ning strateegiast.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Personalijuhtimine · Näe rohkem »

Phillipsi kõver

Phillipsi kõver on majandusteaduses mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Phillipsi kõver · Näe rohkem »

Pigou maks

Pigou maks on maksutüüp, mis on kehtestatud selleks, et korrigeerida negatiivset välismõju (eksternaalsus).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Pigou maks · Näe rohkem »

Piimandus

Piimandus on Eesti põllumajanduse olulisemaid sektoreid. Varahommikune Vängla küla maastik veistega. Piimandus on majandusharu, mis hõlmab nii piima tootmise, piima lüpsijärgse käsitsuse, piima vastuvõtu tootjatelt ja piima töötlemise piimatoodeteks (piimatööstus).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Piimandus · Näe rohkem »

Piirkasulikkus

Piirkasulikkus on mõiste majandusteaduses, mis väljendab ühe lisaühiku tarbimisest saadavat kasu (või kahju).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Piirkasulikkus · Näe rohkem »

PIN

Ostu eest tasumine pangakaardiga. Kaarditerminalil on klahvid PIN-koodi sisestamiseks PIN ehk PIN-kood (inglise keeles personal identification number, 'isiklik tuvastamisnumber') on numbriline parool, mida autentimiseseme valdaja kasutab enda volituse tõestamiseks infosüsteemis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja PIN · Näe rohkem »

Plaanimajandus

Plaanimajandus, mida mõnikord nimetatakse ka käsumajanduseks, on osa bürokratistlikust ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalriigi majandusmudelist, milles valitsus- või parteiametnikud haldavad riigi omandit ja juhivad majandustegevust domineerivast ideoloogilisest kontseptsioonist lähtudes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Plaanimajandus · Näe rohkem »

Poliitiline ökonoomia

Poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia on majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest ja majanduse analüüsil on vajalik samaaegne ühiskonna analüüs.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Poliitiline ökonoomia · Näe rohkem »

Postfordism

Postfordism (ehk paindlikkus) on maailmas domineeriv tootmise süsteem, mis kujunes 1970.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Postfordism · Näe rohkem »

Postkapitalism

Postkapitalism on hüpoteetiline majandussüsteem, mis võib tulevikus asendada kapitalismi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Postkapitalism · Näe rohkem »

Prestoni kõver

Riikidevaheliste andmetega Prestoni kõver, 2005. X-telg näitab SKP-d inimese kohta dollarites, 2005. Y-telg näitab eeldatavat keskmist eluiga sünnihetkel. Iga punkt vastab kindlale riigile Prestoni kõver on empiiriline suhe eluea ja inimese kohta arvutatud sissetuleku vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Prestoni kõver · Näe rohkem »

Primaarne sektor

Primaarne sektor ehk esmassektor ehk hankiv majandus on majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Primaarne sektor · Näe rohkem »

Proaktiivne

Adjektiiv, mis koosneb ladina keelest tulenevast eesliitest pro- ja omadussõnast aktiivne.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Proaktiivne · Näe rohkem »

Progressiivne tulumaks

Progressiivne tulumaks (ka progresseeruv tulumaks või progressiivtulumaks) on kas ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suuremale brutotulule kehtib suurem maksumäär (protsent).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Progressiivne tulumaks · Näe rohkem »

Projektipõhine organisatsioon

Projektipõhine organisatsioon (inglise keeles project-based organisation) on majandusüksus, kus korraldatakse tööd lähtuvalt käimasolevatest projektidest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Projektipõhine organisatsioon · Näe rohkem »

Protektsionism

Protektsionism (ladina keelest protectio – 'kaitse') on majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu (kodumaist ettevõtlust) välisfirmade eest importkaupadele kõrge tollimaksu, piiravate kvootide ja limiitide kehtestamisega ning kodumaiste kaupade väljaveo soodustamisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Protektsionism · Näe rohkem »

Psühholoogiline hinnastamine

Psühholoogiline hinnastamine on tarbija ostukäitumist mõjutav müügihinna kujundamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Psühholoogiline hinnastamine · Näe rohkem »

Puhasväärtus

Puhasväärtus (ka isiklik puhasväärtus ja netoväärtus) näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Puhasväärtus · Näe rohkem »

Raamatupidamine

Raamatupidamine (inglise keeles accounting, saksa keeles die Buchführung) on kitsamas tähenduses majandusüksuse tegevuste (majandustehingute) ja selle tulemuste kohta arvestuse ehk raamatupidamisregistrite pidamise süsteem.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamine · Näe rohkem »

Raamatupidamise eest vastutav isik

Raamatupidamise eest vastutav isik on raamatupidamiskohustuslikus majandusüksuses töötaja, kes on kohustatud vastavalt töölepingule või muule kirjalikule lepingule vastutama majandusüksuses raamatupidamise õigusaktide nõutele vastavuse ja üldise pideva korrasoleku eest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise eest vastutav isik · Näe rohkem »

Raamatupidamise kontoplaan

Raamatupidamise kontoplaan (inglise keeles chart of accounts, saksa keeles der Kontenrahmen) on majandusüksuste igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks koostatud loend, milles tuuakse ära kõikide majandustehingute kirjendamises kasutatavate kontode loend (nimetused, numbrid, süstemaatika, reguleerimiskanded jm).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise kontoplaan · Näe rohkem »

Raamatupidamise sise-eeskiri

Raamatupidamise sise-eeskiri, (inglise keeles accounting manual) – on raamatupidamiskohustuslase jaoks kohustuslik (välja arvatud mikroettevõtja) dokument igapäevase jooksva raamatupidamise korraldamiseks ning aruandluse läbiviimiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamise sise-eeskiri · Näe rohkem »

Raamatupidamiskohustuslane

Raamatupidamiskohustuslane on majandusüksus, mis on kohustatud korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust õigusaktidest lähtuvalt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskohustuslane · Näe rohkem »

Raamatupidamiskonto

Raamatupidamiskonto (ladina keeles computus, inglise keeles account, saksa keeles das Konto) (ka arve).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamiskonto · Näe rohkem »

Raamatupidamisregister

Raamatupidamisregister on raamatupidamise koondandmestik mis tahes kandjatel (raamatutes, kaartidel, perfolintidel, raamatupidamisprogrammides, magnetketastel, CD-del, jms) või mis tahes vormis). Raamatupidamisregistrid jaotatakse lihtsustatult veel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamisregister · Näe rohkem »

Raamatupidamistalu

Raamatupidamistalu oli Eesti esimese vabariigi ajal talu, mille majandustegevus oli kirjas spetsiaalsetes raamatutes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raamatupidamistalu · Näe rohkem »

Raha

Baieri linna Kitzingeni 50-pennine rahatäht 1921. aastast, ''notgeld'' ehk alternatiivraha. Kujundanud skulptor ja graafik Heinz Schiestl Raha ehk valuuta on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raha · Näe rohkem »

Raha keskmine laekumisperiood

Raha keskmine laekumisperiood (inglise keeles accounts receivable average collection period) on ettevõtte finantsjuhtimises kasutatav likviidsuse suhtarv, mis saadakse, kui ettevõtte keskmine debitoorne võlgnevus korrutatakse 360 päevaga ja jagatakse netokäibe summaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raha keskmine laekumisperiood · Näe rohkem »

Rahaühik

Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahaühik · Näe rohkem »

Rahaühikute loend

Siin loetletakse eri riikide rahaühikuid esmalt nimetuse järgi ja allpool lühendi järgi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahaühikute loend · Näe rohkem »

Rahandus

Rahandus on rahaasjade ehk rahaliste suhete üldine korraldus majandusüksuses (riigis, korporatsioonis, ettevõttes jm).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahandus · Näe rohkem »

Rahapoliitika

Monetaarpoliitika ehk rahapoliitika all mõistetakse riigi keskpanga tegevust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahapoliitika · Näe rohkem »

Rahareform

Rahareform on uue rahasüsteemi kehtestamine või ümberkorraldus rahasüsteemis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahareform · Näe rohkem »

Raharinglus

Raharinglus on rahaliste vahendite pidev ringlus majanduses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raharinglus · Näe rohkem »

Rahatarkus

Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on selliste oskuste kogum, mida on vaja finantsteabe mõistmiseks ja tõlgendamiseks, et langetada teadlikke ja kasulikke otsuseid raha kasutamisel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahatarkus · Näe rohkem »

Rahaturg

Rahaturg on institutsioon, kus müüakse (levitatakse) krediidivõimeliste laenuvõtjate poolt lühiajaliselt (kuni üks aasta) välja antud laenuinstrumente.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahaturg · Näe rohkem »

Rahaturuinstrument

Rahaturuinstrumendid on võlakirjad, mis annavad omanikule tingimusteta õiguse kindlaksmääratud rahasumma saamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahaturuinstrument · Näe rohkem »

Rahavoog

Rahavoog on reaalne või virtuaalne raha liikumine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahavoog · Näe rohkem »

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ja väljamakseid).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahavoogude aruanne · Näe rohkem »

Rahvamajandus

Rahvamajandus on suveräänse ja riiklikult organiseeritud rahva majandus, milles eristatakse eramajandust ja avalikku majandust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahvamajandus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline kaubandus

Rahvusvaheline kaubandus on kaubavahetus kahest või enamast riigist pärit partnerite (importija ja eksportija) vahel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline kaubandus · Näe rohkem »

Rahvusvaheline korporatsioon

Rahvusvaheline korporatsioon ehk hargmaine ettevõte on ettevõte (ehk korporatsioon) või kontsern, mis tegutseb rohkem kui ühes riigis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline korporatsioon · Näe rohkem »

Rahvusvaheline tööjaotus

Rahvusvaheline tööjaotus on riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui teistes riikides.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rahvusvaheline tööjaotus · Näe rohkem »

Rasketööstus

Rasketööstus on tooret töötlevate ja tootmisvahendeid tootvate tööstusharude kogum.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rasketööstus · Näe rohkem »

Raskeveokimaks

Raskeveokimaks on riiklik maks, millega maksustatakse veoste vedamiseks ettenähtud ja kindlast väärtusest suurema registrimassiga veoautod ja autorongid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Raskeveokimaks · Näe rohkem »

Ratsionaalse valiku teooria

Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ratsionaalse valiku teooria · Näe rohkem »

Rõivatööstus

Rõivatööstuse müügitulu ja eksport perioodil 2010–2020 Rõivatööstus (ka rõivatootmine) on kergetööstuse haru, mis tegeleb mitmesugusest materjalist rõivaste tootmisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rõivatööstus · Näe rohkem »

Reaaltulu

Reaaltulu on tulu, mille puhul arvestatakse inflatsiooniga, st raha reaalset ostujõudu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Reaaltulu · Näe rohkem »

Reaganoomika

Reaganoomika ehk reiganoomika oli Ameerika Ühendriikide presidendi Ronald Reagani (ametiaeg 1981–1989) majanduskava, mis seisnes muu hulgas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Reaganoomika · Näe rohkem »

Referentsaasta

Referentsaasta on püsivhindades näitajate esitamiseks kasutatav tinglik aasta, indeksite seeria alguspunkt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Referentsaasta · Näe rohkem »

Regressiivne tulumaks

Regressiivne tulumaks on tulumaksu liik, mille puhul vastavalt sissetuleku suurenemisele tulumaksumäär brutosissetulekust väheneb.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Regressiivne tulumaks · Näe rohkem »

Rekapitaliseerimine

Ettevõtte rekapitaliseerimine on ettevõtte kapitali struktuuri (võla ja omakapitali proportsiooni, aga ka aktsionäride struktuuri) oluline muutmine aktsionäride otsusega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rekapitaliseerimine · Näe rohkem »

Reklaam

nikotiinisõltuvusest Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsioonivõte toodetele ja teenustele vahendatud tähelepanu pööramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Reklaam · Näe rohkem »

Renditalu

Renditalu on selline talu, mis on moodustatud maaomaniku maale rendilepingu alusel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Renditalu · Näe rohkem »

Rent

Rent (ka renditasu, rendimaks, rendimakse) on tasu, mida rendile (üürile) võtja peab aineliste väärtuste kasutamise eest maksma teisele isikule (üüriandjale, rentijale).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rent · Näe rohkem »

Rentaablus

Rentaabel tähendab tulutoovat, tulukat, tasuvat.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rentaablus · Näe rohkem »

Reservvaluuta

Valuutareservide jaotus maailmas Reservvaluuta (või ankurvaluuta) on valuuta, mida erinevad valitsused ja institutsioonid hoiavad märkimisväärsetes kogustes reservidena.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Reservvaluuta · Näe rohkem »

Ressursid

Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga "ressurss" kõikmõeldavaid vahendeid ja varusid, mida on võimalik kasutada.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ressursid · Näe rohkem »

Ressursimajandus

Ressursimajandus (inglise resource management) on otsusetegemise üks osa, mille käigus jaotatakse ära loodusvarade jm vahendite kasutamine teatud aja ja ruumi piires, et ühiskond saaks saavutada seatud eesmärke oma tehnoloogiliste, poliitiliste ja sotsiaalsete võimaluste kohaselt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ressursimajandus · Näe rohkem »

Ressursipõhine majandus

Ressursipõhine majandus on sotsiaalmajanduslik süsteem, kus planetaarseid ressursse hoitakse kõigi Maa elanike ühise pärandusena, ja raha, konkurentsi, konkurentsi eelist, asjakohase informatsiooni varjamist, kauplemist, tehislikku nappust, planeeritud iganemist, sõda ja muud vägivalda kasutamata.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Ressursipõhine majandus · Näe rohkem »

Revalveerimine

Revalveerimiseks nimetatakse rahvusvaluuta ametliku hinna tõstmist välisvaluutade või kulla suhtes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Revalveerimine · Näe rohkem »

Riigi arengutase

Riigi arengutase on näitaja, mille alusel saab riikide pingerida koostada, riike omavahel võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadeks jaotada.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigi arengutase · Näe rohkem »

Riigi rahandus

Riigi rahandus (public finance) on orienteeritud maksudele ja riigi rahavoo (eelarve laekumiste ja kulutuste) juhtimisele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigi rahandus · Näe rohkem »

Riigiabi

Riigiabi on.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigiabi · Näe rohkem »

Riigiaktsiaselts

Riigiaktsiaselts on riiklik aktsiaselts, mille kõigi aktsiate omanik on kas riik või riiklik(ud) organisatsioon(id).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigiaktsiaselts · Näe rohkem »

Riigieelarve

Riigieelarve on valitsussektori mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigieelarve · Näe rohkem »

Riigiettevõte

Riigiettevõte on ettevõte, mille ainuomanik on riik.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigiettevõte · Näe rohkem »

Riigihange

Riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine avaliku sektori või äriühingu, kelle üle omab valitsevat mõju avaliku sektori asutus, poolt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigihange · Näe rohkem »

Riigikapitalism

Riigikapitalism on ühiskonna organiseerimise viis (majandussüsteem), kus riik kontrollib valdavat osa tootmisvahenditest ja kapitalist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigikapitalism · Näe rohkem »

Riigireiting

Riigireiting on reitinguagentuuri antud hinnang valitsuse võimele ja soovile tulevikus riigi võetud võlakohustusi täita.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigireiting · Näe rohkem »

Riigistamine

Riigistamine ehk natsionaliseerimine on protsess, mille läbi riik omandab eraomanikele kuuluva vara.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riigistamine · Näe rohkem »

Riskifond

Riskifond (ka riskikattefond, riskihajutusfond) on piiratud investorite seltskonnale avatud investeerimisfond, mis harrastab mitmekesisemaid kauplemisvõtteid kui tavapärased, vaid pikki positsioone tunnistavad fondid ning maksab tüüpiliselt fondihaldurile tulemustasu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riskifond · Näe rohkem »

Riskikapital

Riskikapital (inglise keeles: venture capital, risk capital) on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Riskikapital · Näe rohkem »

Roheline raamatupidamine

Roheline raamatupidamine (inglise keeles green accounting) on paralleelselt finantsarvestusega ka ettevõtte keskkonnakulude ja -tulude jälgimine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Roheline raamatupidamine · Näe rohkem »

Roheline SKT

Roheline SKT on sisemajanduse kogutoodangu (SKT) ümberarvestus, kus võetakse arvesse keskkonnaprobleemidest ühiskonnale tekitatud kahju ja loodusvarade kasutamisest tingitud jõukuse vähenemist (traditsiooniline SKT kasvab ka sõjakulutuste, AIDSi levikuga või liiklusõnnetustega suurenevate ravikulude tõttu).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Roheline SKT · Näe rohkem »

Rybczynski teoreem

Rybczynski teoreemi esitas aastal 1955 Poola päritolu Inglismaa majandusteadlane Tadeusz Rybczynski.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Rybczynski teoreem · Näe rohkem »

Saastaja maksab

"Saastaja maksab" (ka põhimõte "saastaja maksab", "reostaja maksab", põhjustajapõhimõte, saastaja rahalise vastutuse põhimõte) on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Saastaja maksab · Näe rohkem »

Saldo

Saldoks nimetatakse bilanssi või kontot tasakaalustavat jääki.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Saldo · Näe rohkem »

Saneerimine

Saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Saneerimine · Näe rohkem »

Segamajandus

Segamajandus (ingl mixed economy) on territoriaalriigi majandussüsteem, milles on samaaegselt ametnikele allutatud tsentraliseeritud plaanimajanduse kui ka sõltumatult tegutseva turumajanduse elemente.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Segamajandus · Näe rohkem »

Sekundaarne sektor

Sekundaarne sektor ehk töötlev majandus on majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sekundaarne sektor · Näe rohkem »

Sertifikaat

Sertifikaat (prantsuse keeles certificat ehk sert on sertifitseerimisorgani väljastatud ametlik dokument vastavuse või autentsuse tõendamiseks. Serdiga tõendatakse süsteemi, toote vm autentsust või vastavust teatavatele välistele nõuetele (näiteks standardile). Autentsuse tõendamise sertifikaati nimetatakse ka autentsustõendiks, vastavuse tõendamise sertifikaati aga vastavustõendiks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sertifikaat · Näe rohkem »

Side (majandus)

Side on majandusharu, mille ülesanne on informatsiooni edastamine posti, telefoni, telegraafi, raadio ja televisiooni teel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Side (majandus) · Näe rohkem »

Siirdemajandus

Siirdemajandus on ühest süsteemist teise siirduv majandus, nt sotsialismijärgne majandus, mis arendab klassikalise turumajanduse suunas; ka üleminekumajandus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Siirdemajandus · Näe rohkem »

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles gross domestic product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »

SKT elaniku kohta

SKT elaniku kohta ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta on mingi piirkonna (tavaliselt riigi) majandusliku arengutaseme näitaja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja SKT elaniku kohta · Näe rohkem »

SMS-laen

SMS-laen on tavaliselt lühiajaline kiirlaen, kus algselt tuleb ennast laenuandja kodulehel või kontoris kasutajaks registreerida ning seejärel saab taotleda mobiiltelefoniga SMS-sõnumi teel või laenuandja kodulehelt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja SMS-laen · Näe rohkem »

Soovitusturundus

Soovitusturundus on müügiskeem, mis toimib põhimõttel, et kui tarbija soovitab kellelegi mingit toodet või toob uue inimese skeemiga liituma, siis saab ta ise lisaboonuse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Soovitusturundus · Näe rohkem »

Sotsiaalkapital

Sotsiaalkapitalil on mitu definitsiooni ja käsitlust, mille peamisteks ühisjoonteks on, et nad keskenduvad sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalkapital · Näe rohkem »

Sotsiaalne dumping

Sotsiaalne dumping (inglise keeles social dumping) on ettevõtete üleviimine nõrgema tööjõuregulatsiooniga maadesse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalne dumping · Näe rohkem »

Sotsiaalne ettevõtlus

Sotsiaalne ettevõtlus on ettevõtte tegevus, mille põhieesmärk on mõjutada positiivselt ühiskonda.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sotsiaalne ettevõtlus · Näe rohkem »

Sotsialistlik võistlus

Sotsialistlik võistlus oli kapitalistlikule ühiskonnale omase loomuliku konkurentsi asendamise katse plaanimajandusega NSV Liidus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sotsialistlik võistlus · Näe rohkem »

Sponsor

Sponsor ehk toetaja on osaline, kes pakub raha, tooteid ja/või teenuseid, et soodustada mingit ettevõtmist või toetada mõne isiku või organisatsiooni tegevust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sponsor · Näe rohkem »

Spot-tehing

Spot-tehing (inglise spot transaction) on kas.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Spot-tehing · Näe rohkem »

Stagnatsioon

Stagnatsioon on seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Stagnatsioon · Näe rohkem »

Stohhastiline planeerimine

Stohhastiline planeerimine uurib juhuslikest parameetritest sõltuvate ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid ja teooriat.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Stohhastiline planeerimine · Näe rohkem »

Subsideerimine

Subsideerimine (inglise subsidiation) on rahaliste toetussummade, näiteks subsiidiumide ja muu toetusraha andmine; ka dotatsioon.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Subsideerimine · Näe rohkem »

Subsiidium

Subsiidium (inglise subsidy, saksa Subvention, Finantshilfe) on abiraha, rahaline toetus, dotatsioon on vastava riigi valitsusepoolne riikliku mittetagastava abi andmine kauba, teenuse või tootmisteguri eratootjale ja/või tarbijale (ka välismaised ja kodumaised tarbijad), teiste majanduses osalejate kulul, mõjutades sellega kauba või teenuse hinda ning seeläbi ka toodangut, nõudlust-pakkumist, tarbimist ja vastavat käitumist).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Subsiidium · Näe rohkem »

Substantivism

Substantivism on Karl Polanyi poolt raamatus "The Great Transformation" ("Suur muutus") välja pakutud vaatenurk, mille kohaselt on mõistel "majandusteadus" kaks tähendust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Substantivism · Näe rohkem »

Suhteline eelis

Suhteline eelis on võime toota mingit kaupa madalamate alternatiivkuludega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Suhteline eelis · Näe rohkem »

Suhteline vaesus

Suhteline vaesus (inglise relative poverty) olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Suhteline vaesus · Näe rohkem »

Suhtelise eelise teooria

David Ricardo 1821. aastal Suhtelise eelise teooria ehk suhtelise eelise printsiip on majandusteooria, mis väidab, et heaolu kasv on võimalik ka juhul, kui riigil ei ole absoluutset eelist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Suhtelise eelise teooria · Näe rohkem »

Sularaha

Sularahaks nimetatakse raha füüsilist vormi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sularaha · Näe rohkem »

Sularahalehm

Sularahalehm on äriüksus, millel on suur osakaal madala kasvutempoga turul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Sularahalehm · Näe rohkem »

Surnud kassi põrge

'''"Surnud kassi põrge"''' 2000 aasta teisel poolel (NASDAQ Composite Index) Surnud kassi põrge (inglise keeles dead cat bounce) on situatsioon majanduses, kus börsikrahhi ajal pärast aktsiaturgude langust toimub lühiajaline tõus (bounce), mida peetakse ekslikult turuhindade tõusuks, kuid mille järel jätkub langus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Surnud kassi põrge · Näe rohkem »

SWIFT

SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication) on üleilmne pankadevahelise finantstelekommunikatsiooni ühing, millel on üle 9000 kliendi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja SWIFT · Näe rohkem »

Tagatis

Tagatis on vara või kolmanda osapoole kohustus, millega tagatise andja tagab oma kohustuse tagatise võtja ees.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tagatis · Näe rohkem »

Tagatisrahasüsteem

Tagatisrahasüsteem ehk pandipakendisüsteem on pakendikogumissüsteem, mille korral pakendatud kauba hinnale on lisatud deposiit, mille tarbija saab tagasi pakendi tagastamisel müügikohta või selleks ettenähtud kogumispunkti.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tagatisrahasüsteem · Näe rohkem »

Talumaa

Talumaa ehk vallamaa (saksa keeles Bauernland) oli ajalooliselt Baltimaades mõisa territooriumile jääv ala, mida kasutasid talupojad.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Talumaa · Näe rohkem »

Tarbija

Naisterahvas ostab pipraid Tarbija on hüviseid tarbiv isik.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbija · Näe rohkem »

Tarbijahinnaindeks

Tarbijahinnaindeks (lühend THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijahinnaindeks · Näe rohkem »

Tarbijakäitumine

Tarbijakäitumine on õpetus üksikisikutest, gruppidest või organisatsioonidest ja nende tarbimisotsuseid mõjutavatest protsessidest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijakäitumine · Näe rohkem »

Tarbijate ühistu

Tarbijate ühistud on tarbijate omandis olevad ja demokraatlikult juhitud ettevõtted, mille eesmärk on rahuldada nende liikmete vajadusi ja püüdlusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbijate ühistu · Näe rohkem »

Tarbimine

Tarbimine ehk konsumeerimine ehk konsumptsioon on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimine · Näe rohkem »

Tarbimisühiskond

Mustal reedel ostlejad, USA Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutusel ühte konkreetset mõistet.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisühiskond · Näe rohkem »

Tarbimisharjumused

Tarbimisharjumused on kaupade ja teenuste tarbimise harjumuslik eripära.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisharjumused · Näe rohkem »

Tarbimisharjumuste muutmine

Tarbimisharjumuste muutmine on tarbimise vähendamise, toodete kordus- ja taaskasutuse ning tarbijateadlikkusest lähtuv keskkonnahoidlike toodete ja teenuste eelistamise strateegia.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisharjumuste muutmine · Näe rohkem »

Tarbimiskaal

Tarbimiskaal on leibkonnaliikme tarbimisele vastav arvestuslik kaal, mis võtab arvesse leibkonna ühistarbimist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimiskaal · Näe rohkem »

Tarbimislaen

Tarbimislaen on eraisikule antav laen, mille eesmärk on tarbimine, näiteks mööbli või kodutehnika ost.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimislaen · Näe rohkem »

Tarbimisväärtus

Tarbimisväärtus (inglise consumptive use value) on väärtus, mis on objektil (sh loodusobjektil) tarbitava kaubana.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarbimisväärtus · Näe rohkem »

Tarneahel

Lihtsustatud näide tarneahelast. Joonisel on näha tarnijate koostöö ning see, kuidas toode lõpuks kliendini jõuab Tarneahel ehk logistiline ahel, logistiline kett või tarnekett on protsesside, inimeste, tegevuste, info ja ressursside süsteem, mida on vaja mingi toote või teenuse jõudmiseks tootjast tarbijani.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarneahel · Näe rohkem »

Tarnija

Tarnija, (inglise keeles provider), on majanduslik ettevõte või isik, kes varustab mõnda teist ettevõtet vajalike ressurssidega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tarnija · Näe rohkem »

Tasuta ühistransport

Tasuta ühistransport on ühistranspordi korraldamise viis, mille puhul korraldaja (näiteks riik või kohalik omavalitsus, st maksumaksja) maksab teenuse eest ja pakub veoteenuse kasutajale (reisija) otsese tasuta.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tasuta ühistransport · Näe rohkem »

Tasuta turundus

Tasuta turundus on teenuste või kaupade turundus tasuta turunduskanalite kaudu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tasuta turundus · Näe rohkem »

Tasuvusanalüüs

Tasuvusanalüüs (inglise keeles cost–benefit analysis, lühend CBA) on nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnakaitseliste kulude ja tulude rahalistes ühikutes arvestamise meetod.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tasuvusanalüüs · Näe rohkem »

Tavategevus

Tavategevus on mis tahes tegevus ettevõtte äritegevuse raames ja selline seotud tegevus, mida ettevõte teostab nimetatud tegevuse edendamiseks või mis on sellega seotud või sellest tingitud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tavategevus · Näe rohkem »

Tähtajaline hoius

Tähtajaline hoius on hoius, mille puhul pannakse kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tähtajaline hoius · Näe rohkem »

Täisühing

Täisühing on äriühing, mille osanikud tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Täisühing · Näe rohkem »

Töö

Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Töö · Näe rohkem »

Tööaeg

Tööaeg on aeg, mida isik kasutab töö tegemiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööaeg · Näe rohkem »

Tööandja

Tööandja on ettevõte, asutus või üksikisik, kellele töövõtja teeb tasu eest tööd.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööandja · Näe rohkem »

Tööühistu

Tööühistu on sellist liiki ühistu, mida juhitakse demokraatlikult ettevõtte töötajate poolt, kes on samas ka tööühistu omanikud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööühistu · Näe rohkem »

Tööhõive

Tööhõive on inimeste hõive riigi majanduses.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööhõive · Näe rohkem »

Tööjõud

Tööjõud ehk majanduslikult aktiivne rahvastik on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni definitsiooni kohaselt tööealised isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama, sõltumata sellest, kas nad on tööd leidnud või mitte.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööjõud · Näe rohkem »

Tööpuudus

Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööpuudus · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööstus · Näe rohkem »

Tööstusettevõtete asukoha teooria

Tööstusettevõtete asukoha teooria esitas saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik Alfred Weber (1868–1958) Über den Standort der Industrie avaldamisega 1909.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööstusettevõtete asukoha teooria · Näe rohkem »

Töösulg

Töösulg ehk lokaut on tööandjate algatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Töösulg · Näe rohkem »

Töötasu

Töötasu on tasu, mida makstakse töö tegemise eest ja milles lepingu pooled on kokku leppinud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Töötasu · Näe rohkem »

Töötlev tööstus

Kondiitritoodete tootmisliin Villaste sokkide virn, Chipman Knitting Mills, Easton, Pennsylvania, USA, u 1918 Töötlev tööstus on tööstusharu, mis tegeleb toorainete töötlemisega valmis- või pooltoodeteks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Töötlev tööstus · Näe rohkem »

Tööturg

Tööturg (labour market) on turg, kus inimene müüb oma tööjõudu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööturg · Näe rohkem »

Töövõtja

Töövõtja (ka tööettevõtja) on inimene või ettevõte, kes võtab lepingu alusel teha mingi töö.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Töövõtja · Näe rohkem »

Tööviljakus

Tööviljakus (ka töö tõhusus, tootlikkus) väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja kulu suhet.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tööviljakus · Näe rohkem »

Teadmusmajandus

Teadmusmajandus on teadmuse kasutamine (savoir, savoir-faire, savoir-être), et luua nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid väärtusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Teadmusmajandus · Näe rohkem »

Teenindus

Teenindus ehk teenindussfäär ehk tertsiaarne sektor ehk teenindussektor on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Teenindus · Näe rohkem »

Teenus

Kosmeetik värvib kliendi silmalauge Teenus on immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Teenus · Näe rohkem »

Tegevuspõhine kuluarvestus

Tegevuspõhine kuluarvestus (inglise keeles activity-based costing, ABC) on kuluarvestusmeetod, kus kulud kogutakse ja/või jaotatakse teenuse tegevustele, mille kaudu leitakse hinnastatavate objektide (teenuste) maksumus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tegevuspõhine kuluarvestus · Näe rohkem »

Tehniline analüüs

Tehniline analüüs on finantsvaldkonna analüüsimetoodika (peamiselt väärtpaberite) hindade ennustamiseks turuandmete (peamiselt hinna ja tehingute mahu) ajaloo uurimise ja töötlemise kaudu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tehniline analüüs · Näe rohkem »

Tehnoloogiline tööpuudus

Tehnoloogiline tööpuudus ehk tehnoloogiline töötus on inimtööjõu asendamine masinatega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tehnoloogiline tööpuudus · Näe rohkem »

Teller

Teller on pangakontoris klienditeenindaja, kelle ülesandeks on teenindada ja nõustada panga kliente.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Teller · Näe rohkem »

Timmitud tootmine

Timmitud tootmine ehk kulusäästlik tootmine (inglise keeles lean manufacturing ehk lean production) on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, tootmine, mille puhul ressursse kulutatakse üksnes lõpp-produkti huvides, s.t. üksnes sellele, mille eest tarbija on valmis maksma; kogu muud ressursikulu peetakse siis raiskamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Timmitud tootmine · Näe rohkem »

Tingliku hindamise meetod

Tingliku hindamise meetod (ka tingliku väärtustamise meetod) on inimeste maksevalmidusel või aktsepteerimisvalmidusel põhinev avaliku hüvise majanduslik hindamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tingliku hindamise meetod · Näe rohkem »

Toiduvõrgustik (majandus)

Toiduvõrgustik on organisatsioonitüüp, mis seob toidu ja toiduainete tootjaid, töötlejaid ja tarbijaid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Toiduvõrgustik (majandus) · Näe rohkem »

Tolliliit

Tolliliit (customs union) on ühtne kaubanduspiirkond, kus riikide vahel liikuvatel kaupadel puudub tollimaks ning liiduväliste maadega on kehtestatud samad kaubavahetusreeglid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tolliliit · Näe rohkem »

Tollimaks

Tollimaks on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärk on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada kaubavahetuse struktuuri.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tollimaks · Näe rohkem »

Tontiin

Tontiin on 17. sajandist pärit investeerimisskeem, mis oli väga levinud 18.-19. sajandil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tontiin · Näe rohkem »

Toode

Toode on mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud ese või osutatud teenus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Toode · Näe rohkem »

Tooraine

Tooraine ehk toormaterjal ehk toore on töötlemata või osaliselt töödeldud materjal, mida kasutatakse valmistoodete tootmisel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tooraine · Näe rohkem »

Tootemaks

Tootemaks (inglise product tax) on keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tootemaks · Näe rohkem »

Tootja

Tootja on tootmise produkte valmistav või hüviseid loov majandussubjekt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tootja · Näe rohkem »

Tootja subsideerimise ekvivalent

Tootja subsideerimise ekvivalent (inglise Producer Support Equivalent (PSE)) on põllumajanduspoliitikat iseloomustav suurus, mis iseloomustab rahaliste ülekannete osa produkti hinnas maksumaksjalt ja tarbijalt tootjale.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tootja subsideerimise ekvivalent · Näe rohkem »

Tootmine

Tootmine ehk produktsioon on inimtegevus, mille tulemusel valmib toode.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tootmine · Näe rohkem »

Toyota tootmissüsteem

Toyota tehas Ohira Sendai Toyotism ehk Toyota tootmissüsteem (inglise keeles Toyota Production System, TPS) on Jaapani autotootja Toyota tootmise ja logistika aluspõhimõtete süsteem.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Toyota tootmissüsteem · Näe rohkem »

Trahv

Anna Palm de Rosa, "Trahv kiiruse ületamise eest, Boulogne'i mets" Trahv ehk rahatrahv on rahanõue, mis määratakse karistusena haldusõigusrikkumise või kuriteo eest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Trahv · Näe rohkem »

Transiitteenus

Transiitteenus (ingl.k. transit service) on teenus, mida pakutakse teiste riikide läbivedudele liiklusteede, ladude, sadamate, õhuruumi ning sise- ja territoriaalvete kasutamise ja ümberlaadimistööde tegemise näol.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Transiitteenus · Näe rohkem »

Transpordigeograafiline asend

Transpordigeograafiline asend on asula, piirkonna või riigi asend transpordivõrgu, transpordisõlmede ja -voogude suhtes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Transpordigeograafiline asend · Näe rohkem »

Trükitööstus

Trükitööstus ehk polügraafiatööstus on trükiseid valmistav tööstusharu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Trükitööstus · Näe rohkem »

Tulemuspõhine tasustamine

Tulemuspõhine tasustamine (inglise keeles cost per action) on interneti reklaamikampaania tasustamisskeem, kus reklaami eest makstakse tasu vastavalt sellele, kui palju see reklaam mõjutas kampaania eesmärgi täitmist.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tulemuspõhine tasustamine · Näe rohkem »

Tuletisinstrument

Tuletisinstrument (ka derivatiiv või tuletisväärtpaber) on finantsinstrument, mille väärtus sõltub intressimäära, väärtpaberi hinna, valuutakursi, hinnaindeksi või muu sarnase alusvara muutustest ja mille arveldamine toimub tulevikus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tuletisinstrument · Näe rohkem »

Tulumaks

Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tulumaks · Näe rohkem »

Tundeväärtus

Tundeväärtus ehk sentimentaalne väärtus ehk emotsionaalne väärtus on asjale omistatav väärtus, mis tuleneb tundmuslikust hoiakust selle asja suhtes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Tundeväärtus · Näe rohkem »

Turg

Toiduturg Singapuris Tartu avaturg, juuli 2011 Turg on üldnimi, mis tähistab mis tahes institutsiooni, mille kaudu ostjad (tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ja hüviseid vastastikku vahetavad, samuti kohta, kus selline tegevus toimub.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turg · Näe rohkem »

Turuhind

Turuhind on turul toimuva nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turuhind · Näe rohkem »

Turundus

Turundus ühendab omavahel paljusid valdkondi Turundus (inglise keeles marketing) on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turundus · Näe rohkem »

Turundusplaan

Turundusplaan on juhtimistööriist, mis hõlmab organisatsiooni/äriidee tugevusi ja nõrkusi ning võimalusi ja ohte, dokumenteerib eesmärke ja kirjeldab nende saavutamiseks vajalikke ressursse.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turundusplaan · Näe rohkem »

Turunišš

Turunišš ehk nišiturg on väike turuosa, millele konkreetne toode või teenus on fokuseeritud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turunišš · Näe rohkem »

Turupõhine hinnastamine

Turupõhisel hinnastamisel (ingl.k. market pricing) kujuneb hind üldjuhul nõudluse ja pakkumise vahekorra alusel.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turupõhine hinnastamine · Näe rohkem »

Turusegment

Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt turundusstiimulitele ja kellel on nõudlus teatud eriomadustega kaubale.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turusegment · Näe rohkem »

Turustus

Turustus ehk turustamine on tegevus, millega luuakse toote tootjalt tarbijale edasitoimetamise süsteem.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turustus · Näe rohkem »

Turutõrge

Turutõrge (inglise market failure) on turu küündimatuse ehk puudulikkuse üksikavaldus, mis väljendub selles, et eraturul ei pakuta ajuti mitte kõiki kaupu ja teenuseid, mida ühiskond vajab, ja infotõrgetes, millel on, juhul kui need kestavad pikemat aega (infovaegus), mitmesuguseid majanduse arengut pärssivaid järelmeid (inflatsioon, tööpuuduse kasv).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turutõrge · Näe rohkem »

Turuväärtus

Turuväärtus (inglise keeles market value) on väärtuse liik, mida kasutatakse tihti kinnisvara hindamiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Turuväärtus · Näe rohkem »

Unelmate ühiskond

Killuke unelmate ühiskonnast Unelmate ühiskond on tuleviku-uuringute spetsialisti Rolf Jenseni loodud visioon tuleviku ühiskonnast.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Unelmate ühiskond · Näe rohkem »

Usaldusühing

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Usaldusühing · Näe rohkem »

Utilitarism

Utilitarism (lad utilitas tähendab kasu) on eetikas arvamus, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Utilitarism · Näe rohkem »

Uus kurss

Uus kurss (inglise keeles New Deal) oli Ameerika Ühendriikide presidendi Franklin D. Roosevelti koostatud reformide kava suure depressioonina tuntud majanduskriisist väljumiseks.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Uus kurss · Näe rohkem »

Uuskeinsism

Uuskeinsism (ka neokeinsism) on koolkond majandusteaduse teooriad, mis on edasi arendatud John Maynard Keynesi ideedest (keinsism), kuuluvad osaliselt ka uusklassikaliste teooriate hulka, kuid mida ei peaks segi ajama postkeinsismiga, mis arendas keinsismi mudeleid edasi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Uuskeinsism · Näe rohkem »

Uustööstusmaad

Uustööstusmaad (newly industrialized country, NIC) on kiiresti industrialiseeruvad arengumaad, kus tööstustootmise osakaal SKT-s (sisemajanduse kogutoodang) on kiiresti kasvanud ja millel on tööstusmaadele iseloomulik hõivestruktuur.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Uustööstusmaad · Näe rohkem »

Vaba aeg

Vaba aeg Vaba aeg on igapäevastest kohustustest (nagu töö, õppimine, kodused majapidamistööd) vaba aeg, mida inimene saab kasutada endale meelepärasel viisil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vaba aeg · Näe rohkem »

Vabakaubandus

Vabakaubandus on kaubanduspoliitika, mis ei piira ei importi ega eksporti.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vabakaubandus · Näe rohkem »

Vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vabakaubanduspiirkond · Näe rohkem »

Vaesusindeks

Vaesusindeks (inglise human poverty index, HPI) riigi elustandardi näitaja.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vaesusindeks · Näe rohkem »

Vahetuskaubandus

Vahetuskaubandus on vanim kaubandusvorm, mille puhul kaks poolt vahetavad kas üheliigilist kaupa (nt vilja mõõt mõõdu vastu vahetus) või eriliigilist kaupa (nt puunõud vilja vastu).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vahetuskaubandus · Näe rohkem »

Valdusühing

Valdusühing (ka valdusettevõte, valdusfirma; inglise keeles holding company; ebasoovitatava mugandina tuntud ka kui holdingfirma) on vähemalt ühe tütarettevõttega emaettevõte, kus emaettevõte on tütarettevõtte äriühingus osanik ja omab seal häälteenamust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Valdusühing · Näe rohkem »

Vallasvara

Vallasvara (ka liikuvvara, mobiliaarid, moobiilne vara) on juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluv vara, mille moodustavad vallasasjad; ühtlasi ka nende vallasasjadega seotud varalised õigusedUno Mereste, 2003.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vallasvara · Näe rohkem »

Valuuta

Valuuta ehk vääring (lad currere „jooksma“ või „voolama“) on riigi rahasüsteem ja selles rakendatavad rahamärgid (euro, USA dollar, Inglise nael, Jaapani jeen jt).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Valuuta · Näe rohkem »

Valuuta forvardleping

Valuuta forvardleping (ingl forward contract) on tähtpäevatehing, mida koostatakse finantsturgude kliendilepingu raames.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Valuuta forvardleping · Näe rohkem »

Valuutakurss

Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Valuutakurss · Näe rohkem »

Valuutaturg

Valuutaturg (inglise currency market) on turg, kus kaubeldakse valuutaga.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Valuutaturg · Näe rohkem »

Varihind

Varihind on majandusmatemaatilise mudeli koefitsient, mis iseloomustab mingi toote, hüve või majandusharu väärtuse muutumist olenevalt mudeli sihifunktsiooni ja piirangute muutumisest.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Varihind · Näe rohkem »

Varimajandus

"Must turg" Barcelonas 2015. aastal Varimajandus on Ettevõtjad üritavad saada paremat konkurentsipositsiooni, kasutades selleks ebaausaid meetodeid, näiteks palgatakse illegaalset tööjõudu.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Varimajandus · Näe rohkem »

Varipangandus

Varipangandus ehk pangandusväline laenuvahendus (inglise keeles shadow banking) on krediidivahendussüsteem, mis hõlmab tavapärase pangandussüsteemi väliseid üksusi ja tegevusalasid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Varipangandus · Näe rohkem »

Vastutustundlik tarbimine

Vastutustundlik tarbimine (inglise Responsible Consumerism) on olukord, kus tarbija ei vali toodet ainult hinna alusel, vaid võtab arvesse ka toote päritolu, tootjate õiglast palka, tooraine legaalsust ja toote ökoloogilise jalajälje suurust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vastutustundlik tarbimine · Näe rohkem »

Väärtpaber

Väärtpaber on dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Väärtpaber · Näe rohkem »

Väärtus

Väärtus ehk väärtushinnang on eetikas ja filosoofias püsiv hinnang, mis mingile entiteedile on antud või selle juurde muul viisil kuulub.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Väärtus · Näe rohkem »

Väärtusahel

Väärtusahel on tegevuste kogum, mille käigus lisatakse loodavale teenusele või tootele väärtust.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Väärtusahel · Näe rohkem »

Vähim arenenud riigid

Vähim arenenud riigid (inglise least developed countries, lühendina LDC) on ÜRO järgi riigid, mille rahvamajanduse kogutoodang (RKT) inimese kohta on alla 500 USD aastas, riikide tööstustoodang alla 10% RKT-st ning kirjaoskuse tase alla 20%.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vähim arenenud riigid · Näe rohkem »

Väikeettevõte

Väikeettevõte (inglise small business) on äriüksus, mida omab ja juhib juriidilisest isikust ettevõtja, tavaliselt on need väiksearvulise töötajaskonnaga ja tagasihoidliku käibega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Väikeettevõte · Näe rohkem »

Välisinvesteering

Välisinvesteering on ühest riigist teise tehtav investeering, mis hõlmab uue tegevuse alustamist või materiaalse vara omandamist sihtriigis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Välisinvesteering · Näe rohkem »

Väliskaubandus

Väliskaubandus on kapitali, toodete ja teenuste üle rahvusvaheliste piiride vahetamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Väliskaubandus · Näe rohkem »

Väliskulu

Väliskulu (inglise external cost) on ühe inimrühma tegevuse välismõju tõttu tekkinud kulu teisele inimrühmale, mida esimene rühm arvestab ja kompenseerib vaid osaliselt.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Väliskulu · Näe rohkem »

Välismõju

Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomikast, mis tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või -tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Välismõju · Näe rohkem »

Välisvõlg

Maailma riikide välisvõlg 2005. aasta andmetel Välisvõlg on võlg välismaisele võlausaldajale, sealhulgas erapangad, valitsused ja rahvusvahelised finantsinstitutsioonid.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Välisvõlg · Näe rohkem »

Välkkauplemine

Välkkauplemine (ingl high-frequency trading, lühend HFT) on algoritmkauplemine, kus finantsinstrumendi hoiuperiood on väga lühike.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Välkkauplemine · Näe rohkem »

Võlakiri

Võlakiri ehk obligatsioon on leping, mille alusel võlakirja välja lasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Võlakiri · Näe rohkem »

Võlgnik

Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Võlgnik · Näe rohkem »

Võrkturundus

Võrkturundus on otseturunduse erivorm, mis töötab põhimõttel, et inimesed, kellele toode või teenus meeldib, soovitavad seda edasi oma sõpradele või tuttavatele.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Võrkturundus · Näe rohkem »

Veemajandus

Veemajandus on valdavalt rakendusliku suunaga majandusala, mis tegeleb nii pinna- kui põhjavee uurimise, jaotamise, kasutamise ja kaitsmisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Veemajandus · Näe rohkem »

Veksel

Veksel (saksa keeles Wechsel) on ühepoolne tingimusteta võlakohustus maksta veksli seaduslikule valdajale otse või kolmanda isiku kaudu vekslil märgitud rahasumma kas vekslile kirjutatud tähtajal (käskveksel) või veksli ettenäitamisel (näitveksel).

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Veksel · Näe rohkem »

Veosekäive

Veosekäive (ingl freight turnover) on transporditeenuse osutamise ajal tehtava transporditöö hulka iseloomustav näitarv.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Veosekäive · Näe rohkem »

Vermimine

Vermimine on kujutise metalli pinnale või sisse muljumine tugeva surve kaasabil.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Vermimine · Näe rohkem »

Viies sektor

Viies sektor on majandussektor, mille koosseisu kuuluvad teeninduse harud, kus on hõivatud intellektuaalse töö tegijad nagu teadus, haridus, tervishoid, kultuur, politsei ja muud avaliku sektori teenused, mille eesmärk ei ole kasumi saamine.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Viies sektor · Näe rohkem »

Viitenumber

Viitenumber on struktureeritud info, mida saab edastada krediitkorralduse makseinfona pankadevahelises krediitkorraldusskeemis.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Viitenumber · Näe rohkem »

Viivis

Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Viivis · Näe rohkem »

Volatiilsus

Volatiilsus on väärtpaberi hinna kõikumine lühikese perioodi jooksul.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Volatiilsus · Näe rohkem »

Volikiri

Volikiri auto kasutamise kohta Volikiri on kirjalikus vormis tehtud või notari poolt tõestatud dokument, mis tõendab esindaja volitusi.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Volikiri · Näe rohkem »

Volitus

Volitus on tehinguline esindusõigus.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Volitus · Näe rohkem »

Werneri plaan

Hindade tõus Euroopa Ühenduse liikmesriikides 1970–1980 Werneri plaan oli 1970 ekspertide komisjoni poolt eesotsas tollase Luksemburgi peaministri Pierre Werneriga ette pandud plaan sõlmida tollases Euroopa Ühenduses valuutaliit ning kehtestada ühtne valuuta.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja Werneri plaan · Näe rohkem »

13. kuupalk

13.

Uus!!: Majandusteaduse mõisteid ja 13. kuupalk · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Majanduse mõisteid, Majandusteaduse mõistete loend.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva