Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Melanoom

Index Melanoom

Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.

86 suhted: Ameerika Ühendriigid, Apoptoos, Austraalia, Dimeer, DNA, DNA replikatsioon, Eesti, Elumus, Ensüüm, Epidemioloogia, Genotüüp, Hüperitsiin, Hobune, Inglismaa, Inhibitsioon, Ipilimumaab, Jagunemine, Kass, Kasvaja, Keskkonnategurid, Koer, Kopsud, Korioideamelanoom, Kromosoom, Kude, Ladina keel, Lainepikkus, Lämmastikalused, Lümf, Lümfisüsteem, Lümfisõlm, Levimus, Liht-naistepuna, Limaskest, Luu, Maailma Terviseorganisatsioon, Maks, Marrasknahk, Mäletsejalised, Melaniin, Melanokortiin-1 retseptor, Melanotsüüt, Metastaas, Metastaseerumine, Mutageen, Mutatsioon, Muumia, Nahk, P53, Pariis, ..., Päike, Pärilikkus, Peaaju, Peroksiidid, Peruu, Puriinid, Radikaal, Radiosüsinikumeetod, Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, Rakutsükkel, Röntgenikiirgus, Süda, Sidekest, Siga, Silm, Silmalaug, Sool (anatoomia), Soonkest, Suguti, Sugutilukk, Suuõõs, Taani, Tüümus, Tümiin, Tedretähed, Tupp (anatoomia), Ultraviolettkiirgus, Uus-Meremaa, Venemaa, Vereringe, Veresoon, Veri, 2000, 2002, 2005, 2011. Laienda indeks (36 rohkem) »

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.

Uus!!: Melanoom ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »

Apoptoos

Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm) on normaalse füsioloogiaga hulkraksete organismide rakkudes valdavalt rakkudesisene reguleeritud kompleksne süsteem, mille tööd reguleerivad nii geenid, retseptorid, transkriptsioonifaktorid kui ka rajad.

Uus!!: Melanoom ja Apoptoos · Näe rohkem »

Austraalia

Austraalia (ametlikult Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik, mis hõlmab Austraalia mandri, Tasmaania saare ja nende lähisaared.

Uus!!: Melanoom ja Austraalia · Näe rohkem »

Dimeer

Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.

Uus!!: Melanoom ja Dimeer · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Melanoom ja DNA · Näe rohkem »

DNA replikatsioon

DNA replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli.

Uus!!: Melanoom ja DNA replikatsioon · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Melanoom ja Eesti · Näe rohkem »

Elumus

Elumus (elulemus pole soovitatav) on ajavahemik, mille raskelt haige (näiteks vähihaige, HI-viirusega patsient) võib kas ravimite ja/või ravimeetodite, elundi transplantatsiooni või muude meditsiinivõtete rakendamisega juurde võita elueapikendusena võrreldes statistiliste analüüside põhjal prognoositud eluea pikkusega.

Uus!!: Melanoom ja Elumus · Näe rohkem »

Ensüüm

ATP-d. ATP on molekul, mis salvestab elusolendites energiat ja võimaldab seda teiste keemiliste reaktsioonide otstarbeks kasutada. ATP süntaas on üks näide ensüümide katalüütilisest võimest. Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist.

Uus!!: Melanoom ja Ensüüm · Näe rohkem »

Epidemioloogia

Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid.

Uus!!: Melanoom ja Epidemioloogia · Näe rohkem »

Genotüüp

retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.

Uus!!: Melanoom ja Genotüüp · Näe rohkem »

Hüperitsiin

Hüperitsiini struktuurivalem pisi Hüperitsiin on bioaktiivne molekul, mis kuulub naftodiantroonide klassi.

Uus!!: Melanoom ja Hüperitsiin · Näe rohkem »

Hobune

Hobused Baskimaal mägedes Norra fjordihobune Traavel ja poni Hobune on kabjaliste seltsi hobuslaste sugukonda kuuluv kodustatud loom, metshobuse alamliik Equus ferus caballus.

Uus!!: Melanoom ja Hobune · Näe rohkem »

Inglismaa

Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.

Uus!!: Melanoom ja Inglismaa · Näe rohkem »

Inhibitsioon

Inhibitsioon ehk pärssimine ehk inhibeerimine on mingi protsessi vm aeglustamine, peatamine.

Uus!!: Melanoom ja Inhibitsioon · Näe rohkem »

Ipilimumaab

Ipilimumaab (Ipilimumabum) on keemiline aine ja vähiravimi toimeaine, infusioonilahuse kontsentraat, mis kuulub kasvajatevastaste ainete – monoklonaalsete antikehade hulka ja mida kasutatakse immunoteraapias.

Uus!!: Melanoom ja Ipilimumaab · Näe rohkem »

Jagunemine

Jagunemine on bioloogias rakkude või nende sisestruktuuride (rakutuuma, mitokondrite jt) jaotumine kaheks (pooldumine) või rohkemaks osaks.

Uus!!: Melanoom ja Jagunemine · Näe rohkem »

Kass

Siiami kass Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonna kassi perekonda kuuluv väike kiskja, kaslaste hulgas ainus koduloom.

Uus!!: Melanoom ja Kass · Näe rohkem »

Kasvaja

Kasvaja ehk neoplasma ehk uudismoodustis ehk tuumor ehk blastoom (ka: mass, moodustis) (ladina keeles neoplasma, tumor) on koondnimetus organismi genoomimuutustest tingitud regulatsioonimehhanismide puudulikkusest tuleneva paikse, harilikult ühe rakutüübi soovimatu, funktsionaalselt kasutu ja ebanormaalse paljunemise tulemusel sündinud rakulis-koelise moodustise kohta.

Uus!!: Melanoom ja Kasvaja · Näe rohkem »

Keskkonnategurid

Keskkonnategurid ehk keskkonnafaktorid (ka ökoloogilised tegurid ehk ökoloogilised faktorid) on keskkonna ained ning energia- ja infovood, mis mõjutavad biosüsteeme.

Uus!!: Melanoom ja Keskkonnategurid · Näe rohkem »

Koer

Koer ehk kodukoer on hundi alamliik (Canis lupus familiaris) või koera perekonna liik (Canis familiaris), mille inimesed on kodustanud.

Uus!!: Melanoom ja Koer · Näe rohkem »

Kopsud

Inimese kopsude joonis.1 – hingetoru2 – kopsuveen3 – kopsuarter4 – alveolaarjuhake5 – kopsualveoolid6 – südamejäljend7 – bronh ehk kopsutoru 8 – segmendibronh9 – sagarabronh10 – peabronh 11 – keeleluu Kopsud (ladina keeles pulmones) on hingamiselundkonna peamised elundid paljudel tetrapoodidel ja osadel kaladel.

Uus!!: Melanoom ja Kopsud · Näe rohkem »

Korioideamelanoom

Melanoom vikerkestal Koroideamelanoom ehk uveamelanoom on vähkkasvaja (melanoom) silma soonkestas, mis hõlmab vikerkesta, ripskeha ja/või pärissoonkesta.

Uus!!: Melanoom ja Korioideamelanoom · Näe rohkem »

Kromosoom

Inimese (naise) kromosoomid Kromosoomid (kreeka keeles chroma - värvus, soma - keha) on eukarüootsetes rakkudes mitoosi ja meioosi ajal valgusmikroskoobis nähtavad valkudega kondenseerunud DNA-molekulid (nukleoproteiinsed kepjad kehakesed).

Uus!!: Melanoom ja Kromosoom · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Melanoom ja Kude · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Melanoom ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Melanoom ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Lämmastikalused

Lämmastikalused DNA struktuuri osana. On näidatud vastavalt komplementaarsusprintsiibile moodustunud vesiniksidemed kahe DNA ahela koostisse kuuluvate lämmastikaluste vahel. Lämmastikalus on nukleotiidi koostisse kuuluv lämmastikurikas aromaatne fragment.

Uus!!: Melanoom ja Lämmastikalused · Näe rohkem »

Lümf

Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.

Uus!!: Melanoom ja Lümf · Näe rohkem »

Lümfisüsteem

Lümfisüsteem ehk lümfaatiline süsteem (ladina keeles systema lymphaticum, systema lymphoideum) on lümfoidkudedest koosnev paljude selgroogsete loomade elundkond.

Uus!!: Melanoom ja Lümfisüsteem · Näe rohkem »

Lümfisõlm

Lümfisõlmed (ladina ains nodus lymphoideus; nodus lymphaticus, mitm nodi lymphatici) on paljude selgroogsete lümfisoonte teel kas üksikult või rühmadena paiknevad lümfoid(-immuun)süsteemi elundid, kust voolab läbi lümf.

Uus!!: Melanoom ja Lümfisõlm · Näe rohkem »

Levimus

Levimus on abstraktselt väljendatult millegi levimise ulatus, haare.

Uus!!: Melanoom ja Levimus · Näe rohkem »

Liht-naistepuna

Liht-naistepuna (Hypericum perforatum) on naistepunaliste sugukonda naistepuna perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Uus!!: Melanoom ja Liht-naistepuna · Näe rohkem »

Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Melanoom ja Limaskest · Näe rohkem »

Luu

Luud ehk kondid (os, mitmuses ossa) on luukalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate (sealhulgas inimese) luustikku kuuluvad kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid.

Uus!!: Melanoom ja Luu · Näe rohkem »

Maailma Terviseorganisatsioon

Maailma Terviseorganisatsioon (varasem eestikeelne nimetus Maailma Tervishoiuorganisatsioon; rahvusvaheline lühend WHO ingliskeelsest nimetusest World Health Organization; eesti keeles on kasutatud ka lühendit MTO) on ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärk on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu.

Uus!!: Melanoom ja Maailma Terviseorganisatsioon · Näe rohkem »

Maks

pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.

Uus!!: Melanoom ja Maks · Näe rohkem »

Marrasknahk

Marrasknahk ehk epidermis (ladina keeles epidermis) on inimestel ja paljudel selgroogsetel loomadel nahka kattev mitmekihiline lameepiteel.

Uus!!: Melanoom ja Marrasknahk · Näe rohkem »

Mäletsejalised

Mäletsejalised (Ruminantia) on taksonoomiline alamselts, mille esindajad on rohtu või puittaimi söövad sõralised herbivoorid, kes on võimelised hankima toitaineid taimsest toidust, kääritades seda enne seedimist spetsiaalseerunud maos, kasutades selleks mikroobide abi.

Uus!!: Melanoom ja Mäletsejalised · Näe rohkem »

Melaniin

Melaniinid (ladina keeles melaninum) on koondnimetus taimedes, loomades ja mikroorganismides (bakterid, seened, protistid) sünteesitavate mitmesuguste looduslike makromolekulide ja pigmentide rühma kohta, mis on multifunktsionaalsed biopolümeerid, mis erinevad üksteisest keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest.

Uus!!: Melanoom ja Melaniin · Näe rohkem »

Melanokortiin-1 retseptor

Melanokortiin-1 retseptor ehk melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor (lüh MC1R) on melanotsüütide plasmamembraani G-valguga seotud retseptor, mis seob mitmeid ajuripatsi peptiidhormoone melanokortiine ja sünteesib melaniini.

Uus!!: Melanoom ja Melanokortiin-1 retseptor · Näe rohkem »

Melanotsüüt

Melanotsüüdiks (ladina melanocytus) nimetatakse paljudel selgroogsetel loomadel peamiselt epidermise osades paiknevat spetsialiseerunud pigmendirakku.

Uus!!: Melanoom ja Melanotsüüt · Näe rohkem »

Metastaas

Metastaasiks ehk siirdeks ehk teiseseks haiguskoldeks (ladina metastasis) on mitmetel loomadel esineda võiv metastaatiline haiguslik seisund.

Uus!!: Melanoom ja Metastaas · Näe rohkem »

Metastaseerumine

Metastaseerumiseks (ka siirdkolletena levimiseks) nimetatakse peamiselt üksiku kasvajaraku ehk pahaloomulise kasvaja levikut algkoldest kaugemal asuvatesse kehapiirkondadesse, kus nad tekitavad algkoega vahetult mitte seotud koldeid ehk metastaase.

Uus!!: Melanoom ja Metastaseerumine · Näe rohkem »

Mutageen

Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur.

Uus!!: Melanoom ja Mutageen · Näe rohkem »

Mutatsioon

Mutatsioonid on organismi pärilikkuse kandja (tavaliselt DNA või RNA) püsivad, edasikanduvad muutused.

Uus!!: Melanoom ja Mutatsioon · Näe rohkem »

Muumia

Muumia Egiptuse muumia Muumia on konserveerunud surnukeha.

Uus!!: Melanoom ja Muumia · Näe rohkem »

Nahk

Naha läbilõige Nahk (ladina keeles cutis) on selgroogsete loomade (keelikloomade) katteelundkonda kuuluv kõige suurem elund.

Uus!!: Melanoom ja Nahk · Näe rohkem »

P53

Valk p53 p53 ehk valk p53 on paljudel loomadel homoloogilisena esinev aminohapete transkriptsioonifaktor ja kasvaja supressorvalk.

Uus!!: Melanoom ja P53 · Näe rohkem »

Pariis

Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.

Uus!!: Melanoom ja Pariis · Näe rohkem »

Päike

Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.

Uus!!: Melanoom ja Päike · Näe rohkem »

Pärilikkus

Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.

Uus!!: Melanoom ja Pärilikkus · Näe rohkem »

Peaaju

Inimese peaaju magnetresonantstomograafiline pilt. Selles animatsioonis on näidatud järjestikused pildid ülalt alla Peaaju on paljudel loomadel leiduv närvisüsteemi keskne elund.

Uus!!: Melanoom ja Peaaju · Näe rohkem »

Peroksiidid

Peroksiidide näiteid (peroksürühm on märgitud sinisega; ühendid ülalt alla): peroksiidioon, orgaaniline peroksiid, hüdroperoksiid, perhape Peroksiidid (vananenud nimetusega ülihapendid) on teatud klass keemilisi ühendeid, mille molekulis esineb hapnik–hapnik-üksikside (-O-O-) või peroksiidanioon (O22-). Aatomite rühma O-O nimetatakse peroksürühmaks või peroksiidrühmaks.

Uus!!: Melanoom ja Peroksiidid · Näe rohkem »

Peruu

Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.

Uus!!: Melanoom ja Peruu · Näe rohkem »

Puriinid

Puriinid on puriini derivaadid.

Uus!!: Melanoom ja Puriinid · Näe rohkem »

Radikaal

Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.

Uus!!: Melanoom ja Radikaal · Näe rohkem »

Radiosüsinikumeetod

Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.

Uus!!: Melanoom ja Radiosüsinikumeetod · Näe rohkem »

Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon

Rahvusvahelist haiguste klassifikatsiooni (lühend RHK) võib vaadelda kui jaotiste süsteemi, millesse haigused on määratud vastavalt kehtestatud kriteeriumidele.

Uus!!: Melanoom ja Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon · Näe rohkem »

Rakutsükkel

Rakutsükli skeem. Välimine ring: I – interfaas, M – mitoos; sisemine ring: M – mitoos, G1 – G1-faas, G2 – G2-faas, S – süntees; ringist väljaspool: G0 – puhkefaas Rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni.

Uus!!: Melanoom ja Rakutsükkel · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Melanoom ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Süda

Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.

Uus!!: Melanoom ja Süda · Näe rohkem »

Sidekest

Sidekestaks ehk konjunktiiviks ehk silmasidekestaks (ladina tunica conjunctiva) nimetatakse inimeste ja paljude loomade silmamuna kõvakesta ja silmalaugude sisepinda katvat kesta.

Uus!!: Melanoom ja Sidekest · Näe rohkem »

Siga

Kodusiga ehk siga (Sus domestica või Sus scrofa domestica) on liik või alamliik sõralisi perekonnast siga.

Uus!!: Melanoom ja Siga · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Melanoom ja Silm · Näe rohkem »

Silmalaug

Silmalaug ehk laug (palpebra, mitm palpebrae) on paljude imetajate, lindude ja roomajate silma lisaelund.

Uus!!: Melanoom ja Silmalaug · Näe rohkem »

Sool (anatoomia)

Sool ehk soolikas (mitmuses sooled, ladina intestinum, mitmus intestina) on paljudel organismidel torujas elund.

Uus!!: Melanoom ja Sool (anatoomia) · Näe rohkem »

Soonkest

Soonkest ehk silmamuna soonkest ehk silmamunasoonkest ehk vaskulooskest ehk uvea (ladina keeles tunica media bulbi ehk tunica vasculosa bulbi) on inimesel ja paljudel teistel loomadel silma pigmendiga kiht läbipaistmatu kõvakesta all.

Uus!!: Melanoom ja Soonkest · Näe rohkem »

Suguti

Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.

Uus!!: Melanoom ja Suguti · Näe rohkem »

Sugutilukk

Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.

Uus!!: Melanoom ja Sugutilukk · Näe rohkem »

Suuõõs

Suuõõs (Ladina keeles cavitas oris, cavum oris) on paljudel selgroogsetel peas üla- ja alalõua vahel paiknev seedekanali alguosa.

Uus!!: Melanoom ja Suuõõs · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Melanoom ja Taani · Näe rohkem »

Tüümus

Tüümus ehk harkelund, ka harknääre on tänapäeval paljudel selgroogsetel loomadel sünnieelselt peamiselt epiteelkoest koosnev lõpustaskutekkeline esmane lümfoidorgan.

Uus!!: Melanoom ja Tüümus · Näe rohkem »

Tümiin

Tümiin (T, Thy) ehk 5-metüüluratsiil on üks neljast peamisest lämmastikalusest (teised kolm on adeniin, guaniin, tsütosiin), mis kuulub DNA koostisse.

Uus!!: Melanoom ja Tümiin · Näe rohkem »

Tedretähed

Tedretähtedega poiss Tedretähed ehk tedretähnid ehk tedretäpid ehk päikesetäpid on pigmendilaigud – väikesed hele- kuni tumepruuni värvi täpid või ebamäärase kujuga laigud – inimese nahal, peamiselt näol.

Uus!!: Melanoom ja Tedretähed · Näe rohkem »

Tupp (anatoomia)

Tupeks ehk vagiinaks (ladina keeles vagina) nimetatakse enamiku emasloomade (sh naiste) paaritut torujat (kanal) sisesuguelundit.

Uus!!: Melanoom ja Tupp (anatoomia) · Näe rohkem »

Ultraviolettkiirgus

Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.

Uus!!: Melanoom ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.

Uus!!: Melanoom ja Uus-Meremaa · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.

Uus!!: Melanoom ja Venemaa · Näe rohkem »

Vereringe

Vereringe on tsirkulatsioonisüsteemiga organismidel peamiselt südame tekitatud vere normaalne liikumine veresoonestikus.

Uus!!: Melanoom ja Vereringe · Näe rohkem »

Veresoon

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri.

Uus!!: Melanoom ja Veresoon · Näe rohkem »

Veri

Vereproovid Veri (Ladina keeles sanguis) on paljude selgrootute ja selgroogsete loomade organismis südame või südamelaadsete elundite töö ja vererõhu toel veresoontes ringlev kehavedelik.

Uus!!: Melanoom ja Veri · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Melanoom ja 2000 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Melanoom ja 2002 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Melanoom ja 2005 · Näe rohkem »

2011

2011.

Uus!!: Melanoom ja 2011 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Maliigne melanoom, Melanoma malignum, Nahamelanoom.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »