Kiiremini kui brauser!
89 suhted: Aadel, Ago Künnap, Ajakirjandus, Algkool, Animism, Baškortostan, Bolševikud, Eesti, Eesti 2021. aasta rahvaloendus, Ersa keel, Etnonüüm, Goodid, Islam, Ivan Julm, Jaak Prozes, Jahindus, Jassakk, Joškar-Ola, Jordanes, Kaasan, Kaasani khaaniriik, Kaasani kubermang, Kalapüük, Kasaarid, Kirillitsa, Kirovi oblast, Kiviaeg, Klooster, Kollektiviseerimine, Komi, Korilus, Kotelnitš, Kuldhord, Leonid Markelov, Loodemari murre, Loomakasvatus, Mari keel, Mari kirjandus, Mari muusika, Marimaa, Mäemari keel, Mäemarid, Merjalased, Mesindus, Metsatööstus, Mokša keel, Mongolite riik, Mordva keeled, Moskva tsaar, Muromlased, ..., Muslim, Nõukogude Liit, Nižni Novgorod, Niidumari keel, Novgorodi vabariik, Paula Palmeos, Põllundus, Permikomid, Puidutööstus, Rahvas, Rahvasterännuaeg, Rauaaeg, Raud, Riietus, Sergei Tšavain, Soome-ugri keeled, Soome-ugri rahvad, Tatarlased, Tatarstan, Tšeremissi sõjad, Tšuvaši keel, Tõnu Seilenthal, Tselluloosi- ja paberitööstus, Turgi rahvad, Udmurdid, Udmurtia, Vana-Liivimaa, Vene-Liivi sõda, Venelased, Venemaa, Venemaa 2010. aasta rahvaloendus, Vetluga jõgi, Vjatka jõgi, Vjatka kubermang, Vladimiri-Suzdali vürstiriik, Vladislav Zotin, Volga, Volga-Bulgaaria, 2011. Laienda indeks (39 rohkem) »
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Uus!!: Marid ja Aadel · Näe rohkem »
Ago Künnap
Ago Künnap esinemas ettekandega "Paul Ariste elu ja looming" Tartu ülikooli aulas Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil (3. veebruaril 2005) Ago Künnap (sündinud 23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.
Uus!!: Marid ja Ago Künnap · Näe rohkem »
Ajakirjandus
Raadioajakirjaniku töövahendid: mikrofon ja makk. Eesti Rahvusringhäälingu telereporter Susann Kivi intervjueerib rektorikandidaat Margit Sutropi 2017. aastal Tartu ülikoolis Tinast valatud trükiplaat Augsburgi MANi tehase muuseumis. Ajakirjaniku töövahendid 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses. Ajakirjandus ehk press on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine.
Uus!!: Marid ja Ajakirjandus · Näe rohkem »
Algkool
Algkool on üldhariduskool, mis annab alghariduse.
Uus!!: Marid ja Algkool · Näe rohkem »
Animism
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
Uus!!: Marid ja Animism · Näe rohkem »
Baškortostan
Baškortostan, (baškiiri Башҡортостан, vene Башкортостан, tuntud ka kui Baškiiria, ametliku nimega Baškortostani Vabariik) on vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus Lõuna-Uuralis.
Uus!!: Marid ja Baškortostan · Näe rohkem »
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Uus!!: Marid ja Bolševikud · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Marid ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti 2021. aasta rahvaloendus
Eesti 2021.
Uus!!: Marid ja Eesti 2021. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Ersa keel
Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma.
Uus!!: Marid ja Ersa keel · Näe rohkem »
Etnonüüm
Rahvanimetus ehk etnonüüm on rahva (etnose või subetnose) nimetus.
Uus!!: Marid ja Etnonüüm · Näe rohkem »
Goodid
Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.
Uus!!: Marid ja Goodid · Näe rohkem »
Islam
Palverännakul muslimid Mekas Masjid al-Haramis Islam (araabia keeles الإسلامal-’islām 'alistumine ' tegusõnast أسلمaslama 'alistuma') on üks maailmareligioonidest, Aabrahami religioossest traditsioonist.
Uus!!: Marid ja Islam · Näe rohkem »
Ivan Julm
Ivan Julma näo rekonstruktsioon (Mihhail Gerassimov, 1965) Ivan Julm 17. sajandi alguse ikoonimaalil Ivan IV ehk Ivan Julm. Viktor Vasnetsovi maalil (1897) Ivan Julm ehk Ivan IV (vene keeles Иван Васильевич Грозный (Ivan Groznõi); 25. august 1530 – 18. märts 1584 Moskva) oli Rjurikovitšite dünastiast Moskva suurvürst alates 1533 ja esimene Moskva tsaar alates 1547 kuni surmani.
Uus!!: Marid ja Ivan Julm · Näe rohkem »
Jaak Prozes
Kloostri Aidas Jaak Prozes (sündinud 4. aprillil 1965 Tallinnas) on eesti ajaloolane ja soome-ugri hõimuliikumise edendaja.
Uus!!: Marid ja Jaak Prozes · Näe rohkem »
Jahindus
Jahindus on jahipidamist või jahti ehk küttimist ja jahimajandust hõlmav tegevusvaldkond ja majandusharu.
Uus!!: Marid ja Jahindus · Näe rohkem »
Jassakk
Jassaki kogumine Jenissei kubermangus. IX sajandi akvarell Jassakk (ru: яса́к; tuleneb mongolikeelsest sõnast засаг ehk "võim", tatarikeelsest ясак – naturaalmaks, baškiirikeelsest яһаҡ – maks) oli naturaalne maks, lõiv või andam Venemaal, mida XV sajandist kuni XX sajandi alguseni maksid Siberi ja põhjaregiooni ning kuni XVIII sajandini ka Volga regiooni (ehk Povolšje (ru: Поволжье)) rõhutud, peamiselt turgi ja mongoli päritoluga võõrrahvad ja -hõimud.
Uus!!: Marid ja Jassakk · Näe rohkem »
Joškar-Ola
Malaja Kokšaga ehk Izi Kakšani jõgi Joškar-Olas Joškar-Ola (mari Йошкар-Ола ('punane linn')) on linn Venemaal, Marimaa pealinn.
Uus!!: Marid ja Joškar-Ola · Näe rohkem »
Jordanes
Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.
Uus!!: Marid ja Jordanes · Näe rohkem »
Kaasan
Kaasan on linn Venemaal, Tatarstani Vabariigi pealinn.
Uus!!: Marid ja Kaasan · Näe rohkem »
Kaasani khaaniriik
Kaasani khaaniriik (tatari: Казан ханлыгы / Qazan Xanlığı) oli keskaegne tatari riik Volga keskjooksul ning Kama ja Volga jõe liitumiskohal; see eksisteeris aastatel 1438–1552.
Uus!!: Marid ja Kaasani khaaniriik · Näe rohkem »
Kaasani kubermang
Kaasani kubermangu vapp Kaasani kubermang oli Venemaa keisririigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Marid ja Kaasani kubermang · Näe rohkem »
Kalapüük
Kalapüük Kalapüük (ka kalastus, kalastamine, kitsamas mõttes töönduspüük) on kalanduse haru, mis keskendub kalade ja teiste veeorganismide (ka veetaimede) püügile mingist veekogust.
Uus!!: Marid ja Kalapüük · Näe rohkem »
Kasaarid
Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.
Uus!!: Marid ja Kasaarid · Näe rohkem »
Kirillitsa
Kirillitsat laialdaselt ei kasutata Kirillitsa ehk kürillitsa ehk kürilliline kiri on slaavi kiri, millel põhinevad vene tähestik ja paljude teiste, peamiselt õigeusu traditsiooniga slaavi rahvaste ning Venemaa mõju all olnud rahvaste keelte tähestikud.
Uus!!: Marid ja Kirillitsa · Näe rohkem »
Kirovi oblast
Kirovi oblast on 1.
Uus!!: Marid ja Kirovi oblast · Näe rohkem »
Kiviaeg
Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.
Uus!!: Marid ja Kiviaeg · Näe rohkem »
Klooster
Cluny klooster Asta Nørregaard, "Jõuluöö missa prantsuse kloostris" (1889) Klooster (ladinakeelsest sõnast claustrum – 'suletud paik') on välismaailmast eraldatud piirkond, kus pühendutakse ühisele vaimsele praktikale.
Uus!!: Marid ja Klooster · Näe rohkem »
Kollektiviseerimine
Kollektiviseerimine (ka: sundkollektiviseerimine) oli Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse.
Uus!!: Marid ja Kollektiviseerimine · Näe rohkem »
Komi
Komi (ametlik nimi Komi Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaal Loode föderaalringkonnas.
Uus!!: Marid ja Komi · Näe rohkem »
Korilus
Marjad Brockhausi entsüklopeedias (1937). Nende hulka on arvatud ka maasikas, millel on rüüsvili. Korilus on toidu ja tarbematerjali kogumine loodusest, seda ise sihilikult kujundamata.
Uus!!: Marid ja Korilus · Näe rohkem »
Kotelnitš
Kotelnitš on linn Venemaal Kirovi oblastis, Kotelnitši rajooni keskus.
Uus!!: Marid ja Kotelnitš · Näe rohkem »
Kuldhord
Kuldhord ehk Kiptšakkide khaaniriik oli khaaniriik, mille rajas 1240.
Uus!!: Marid ja Kuldhord · Näe rohkem »
Leonid Markelov
Leonid Igorevitš Markelov (vene keeles Леонид Игоревич Маркелов; sündinud 25. mail 1963 Moskvas) on Venemaa endine poliitik.
Uus!!: Marid ja Leonid Markelov · Näe rohkem »
Loodemari murre
Loodemari murre on mari keele murre, mida kõneldakse Venemaal, Kirovi oblasti Jaranski, Santšurski, Kiknuri ja Tuža rajoonis ning Nižni Novgorodi oblast Tonšajevo, Šaranga ja Tonkino rajoonis.
Uus!!: Marid ja Loodemari murre · Näe rohkem »
Loomakasvatus
Loomakasvatus ehk karjakasvatus on põllumajandusharude rühm, mis tegeleb koduloomade pidamisega.
Uus!!: Marid ja Loomakasvatus · Näe rohkem »
Mari keel
Mari keel (niidumari марий йылме; mäemari мары йӹлмӹ) on maride kõneldav soome-ugri keelte hulka kuuluv volga-soome keel.
Uus!!: Marid ja Mari keel · Näe rohkem »
Mari kirjandus
Mari kirjandus on mari keeles kirjutatud ilukirjandus.
Uus!!: Marid ja Mari kirjandus · Näe rohkem »
Mari muusika
Mari muusika (мари сем või марий сем) on maride lüüriline tantsumuusika, mis luuakse soome-ugri rahvaviiside järgi.
Uus!!: Marid ja Mari muusika · Näe rohkem »
Marimaa
Marimaa (ametlikult Mari Eli Vabariik) on 1. järgu haldusüksus (vabariik) Venemaa Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Marid ja Marimaa · Näe rohkem »
Mäemari keel
Mäemari keel (varem ka läänemari keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis, Marimaal Mäemari, Jurino ja Kilemarõ rajoonis.
Uus!!: Marid ja Mäemari keel · Näe rohkem »
Mäemarid
Mäemarid (mõnikord kasutatud ka Mägi-Mari) on soome-ugri rahvaste hulka kuuluva mari rahva hõimurühm, kes elab peamiselt Mari El Vabariigi lääneosas Volga jõe kaldal Mäemari rajoonis ning Nižni Novgorodi oblastis.
Uus!!: Marid ja Mäemarid · Näe rohkem »
Merjalased
Soome-ugri rahvaste paiknemine enne slaavi rahvaste sisserännet Merjalased (vene keeles меря; samuti Meryas või merä) oli merja keelt kõnelnud soome-ugri rahvas.
Uus!!: Marid ja Merjalased · Näe rohkem »
Mesindus
Meevõtt, kärgedelt kaante eemaldamine, vurritamine. Kõrvemaa 2014 Mesinik mesilasperet üle vaatamas Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja õite tolmeldamise eesmärgil.
Uus!!: Marid ja Mesindus · Näe rohkem »
Metsatööstus
Metsa langetamine harvesteriga Video harvesteri tööst Metsatööstus on tööstusharu, mis tegeleb metsa langetamise (sealhulgas tüvede laasimise ja järkamise), materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega.
Uus!!: Marid ja Metsatööstus · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Marid ja Mokša keel · Näe rohkem »
Mongolite riik
Mongolite riik (mongoli keeles Mongol-yn Ezent Güren ja Монголын эзэнт гүрэн, kasahhi keeles Моңғол қағандығы) eksisteeris 13.
Uus!!: Marid ja Mongolite riik · Näe rohkem »
Mordva keeled
Mordva keeled (vene keeles мордовские языки, ametlik venekeelne termin ersa ja mokša keelepaarile) on uurali keelte alarühm, mis koosneb lähedastest ersa ja mokša keelest.
Uus!!: Marid ja Mordva keeled · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Marid ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Muromlased
Ida-Euroopa rahvaste kaart 8.-9. sajandil (muromlased on märgitud kaardil helerohelisega) Muromlased, tuntud ka kui muromad, on volgasoomlaste hulka kuulunud hääbunud soome-ugri rahvas, kes elas Okaa alamjooksul praeguse Venemaa piires.
Uus!!: Marid ja Muromlased · Näe rohkem »
Muslim
Moslemite osakaal riigiti Muslim ehk moslem on usklik, kes tunnistab islamit ja järgib islami rituaale.
Uus!!: Marid ja Muslim · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Marid ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nižni Novgorod
Nižni Novgorod (vene keeles Нижний Новгород 'alumine uus linn' või 'alumine Novgorod') on elanike arvult Venemaa kuues linn, Nižni Novgorodi oblasti keskus.
Uus!!: Marid ja Nižni Novgorod · Näe rohkem »
Niidumari keel
Niidumari keel (varem ka idamari keel või tšeremissi keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis Marimaal.
Uus!!: Marid ja Niidumari keel · Näe rohkem »
Novgorodi vabariik
Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.
Uus!!: Marid ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »
Paula Palmeos
Paula Palmeos (varem Pauline Palmeos; 18. november 1911Peeter Olesk EPL, 13. november 2006 (vaadatud 18. novembril 2011) Vastemõisa vald – 23. detsember 1990 Tartu) oli eesti keeleteadlane (täpsemalt fennougrist) ja tõlkija.
Uus!!: Marid ja Paula Palmeos · Näe rohkem »
Põllundus
Heinarullid talvel Põllundus on maaviljeluse haru, mis hõlmab kultuurtaimede kasvatamist.
Uus!!: Marid ja Põllundus · Näe rohkem »
Permikomid
Permikomid on soome-ugri rahvas, Venemaa põlisrahvas.
Uus!!: Marid ja Permikomid · Näe rohkem »
Puidutööstus
Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas Puidutööstuse ettevõtete müügitulu ja kaupade eksport perioodil 2010 - 2021 Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu töötlemisega.
Uus!!: Marid ja Puidutööstus · Näe rohkem »
Rahvas
Rahvas on teatud maa-ala, piirkonda või riiki asustav, enese ühtekuuluvusest ja identiteedist teadlik inimeste ühendus, mis koosneb harilikult sama etnilise päritolu, keele, religiooni või kultuuriga inimestest.
Uus!!: Marid ja Rahvas · Näe rohkem »
Rahvasterännuaeg
Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.
Uus!!: Marid ja Rahvasterännuaeg · Näe rohkem »
Rauaaeg
Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.
Uus!!: Marid ja Rauaaeg · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Marid ja Raud · Näe rohkem »
Riietus
Riietus eri ajastutel Riietus ehk rõivastus on inimeste mitmesugused kehakatted.
Uus!!: Marid ja Riietus · Näe rohkem »
Sergei Tšavain
Sergei Tšavain (mari Сергей Чавайн; (6. oktoober 1888 – 11. november 1937) oli mari luuletaja ja näitekirjanik, mari kirjanduse klassik. Ta õppis Kaasani õpetajate seminaris. Seal kirjutas ta 2. detsembril 1905. aastal luuletuse Oto ("Salu"), mis oli esimene marikeelne luuletus. Hiljem kirjutas ta muuhulgas romaani "Elnet" ja ajaloolise draama "Akpatõr". Ta tõlkis ka vene draamaklassikat mari keelde. Tšavain hukati stalinlike repressioonide käigus. 1956. aastal rehabiliteeriti postuumselt. Eesti keeles on Tšavaini luulet ilmunud kogumikus "Enne koitu" (1996). Kategooria:Mari kirjanikud Kategooria:Sündinud 1888 Kategooria:Surnud 1937.
Uus!!: Marid ja Sergei Tšavain · Näe rohkem »
Soome-ugri keeled
samojeedi keelte hulka, ülejäänud kuuluvad soome-ugri keelte hulka Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).
Uus!!: Marid ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »
Soome-ugri rahvad
Soome-ugri ja samojeedi rahvaste põhilised asualad kaardil Soome-ugri rahvad ehk soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad.
Uus!!: Marid ja Soome-ugri rahvad · Näe rohkem »
Tatarlased
Kaasani khaaniriigi viimane valitsejanna Söyembikä koos pojaga Tatarlased (tatari keeles tatarlar, татарлар) on turgi rahvas, kelle elukohaks on Venemaa Euroopa osa, sh Volga keskjooks, ja Uural, Siber, Kasahstan, Kesk-Aasia, Xinjiang, Kaug-Ida.
Uus!!: Marid ja Tatarlased · Näe rohkem »
Tatarstan
Tatarstani Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Marid ja Tatarstan · Näe rohkem »
Tšeremissi sõjad
Tšeremissi sõjad (vene keeles Черемисские войны, mari keeles марий-влак сарышт või Черемис-влакын сарышт) olid rida sõjalisi konflikte maride (tšeremisside) ja Venemaa vahel alates Kaasani langemisest 1552.
Uus!!: Marid ja Tšeremissi sõjad · Näe rohkem »
Tšuvaši keel
Tšuvaši keel (tšuvaši keeles чăваш чĕлхи) on turgi keelte hulka kuuluv keel, mida kõnelevad tšuvašid.
Uus!!: Marid ja Tšuvaši keel · Näe rohkem »
Tõnu Seilenthal
Tõnu Seilenthal (sündinud 28. juunil 1947) on eesti keeleteadlane (fennougrist) ja õppejõud.
Uus!!: Marid ja Tõnu Seilenthal · Näe rohkem »
Tselluloosi- ja paberitööstus
Paolo Monti, 1980 Tselluloosi- ja paberitööstus hõlmab ettevõtteid, kes kasutavad toormaterjalina puitu ja toodavad tselluloosi, puitmassi, paberit, pappi ja teisi tselluloosipõhiseid tooteid.
Uus!!: Marid ja Tselluloosi- ja paberitööstus · Näe rohkem »
Turgi rahvad
Turgi rahvaste levikukaart Turgi rahvad on turgi keeli kõnelevad rahvad Aasias ja Euroopas.
Uus!!: Marid ja Turgi rahvad · Näe rohkem »
Udmurdid
Udmurdid (ka votjakid) on soome-ugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk.
Uus!!: Marid ja Udmurdid · Näe rohkem »
Udmurtia
Udmurtia (ametlik nimi Udmurdi Vabariik) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Volga föderaalringkonnas.
Uus!!: Marid ja Udmurtia · Näe rohkem »
Vana-Liivimaa
Vana-Liivimaa 1260. aasta paiku Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad.
Uus!!: Marid ja Vana-Liivimaa · Näe rohkem »
Vene-Liivi sõda
Liivimaa kaart, Joann Portantius 1573 Vene-Liivi sõda ehk Vene-Liivimaa sõda oli relvakonflikt Vene tsaaririigi ja Vana-Liivimaa (peamiselt Liivi ordu relvajõudude) vahel 16. sajandil, aastatel 1558–1561.
Uus!!: Marid ja Vene-Liivi sõda · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Marid ja Venelased · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Marid ja Venemaa · Näe rohkem »
Venemaa 2010. aasta rahvaloendus
Rahvaloenduse logo Venemaa 2010.
Uus!!: Marid ja Venemaa 2010. aasta rahvaloendus · Näe rohkem »
Vetluga jõgi
Vetluga (vene Ветлуга, mari Вÿтлä) on Volga vasak lisajõgi.
Uus!!: Marid ja Vetluga jõgi · Näe rohkem »
Vjatka jõgi
Vjatka jõgi (vene Вятка, mari Ильна-вӱд, Виче, tatari Nokrat, tšuvaši Веткӗ) on jõgi Euroopa idaosas Venemaa Udmurtias, Kirovi oblastis ja Tatarstanis.
Uus!!: Marid ja Vjatka jõgi · Näe rohkem »
Vjatka kubermang
Vjatka kubermang oli Venemaa keisririigi, Venemaa Vabariigi ja Venemaa NFSV haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Marid ja Vjatka kubermang · Näe rohkem »
Vladimiri-Suzdali vürstiriik
Vladimiri-Suzdali vürstiriik ehk Vladimiri-Suzdali vürstkond (vene keeles Владимиро-Суздальское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1168–1389, mongolite ja Kuldhordi sõjaretkede tulemusel (1237–1240) Kuldhordi vasallriik.
Uus!!: Marid ja Vladimiri-Suzdali vürstiriik · Näe rohkem »
Vladislav Zotin
Vladislav Zotin (Владислав Максимович Зотин, sündinud 22. mail 1942) on Mari Eli Vabariigi esimene president (1991–1997).
Uus!!: Marid ja Vladislav Zotin · Näe rohkem »
Volga
Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.
Uus!!: Marid ja Volga · Näe rohkem »
Volga-Bulgaaria
Volga-Bulgaaria, ka Volga-Kama-Bulgaaria oli bulgaaride riik 8.–13.
Uus!!: Marid ja Volga-Bulgaaria · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Marid ja 2011 · Näe rohkem »
