10 suhted: Jenny Lind, Kuninglik Teater, Mäss, Miilits, Oskar I, Prantsuse 1848. aasta revolutsioon, Rootsi, Stockholm, Stockholmi kuningaloss, 1848. aasta revolutsioonid.
Jenny Lind
Jenny Lind (1850) Johanna Maria Lind (tuntud ka nimega Jenny Lind; 6. oktoober 1820 Stockholm – 2. november 1887 Malvern) oli rootsi ooperilaulja.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Jenny Lind · Näe rohkem »
Kuninglik Teater
Rootsi Kuninglik Teater Stockholmis Kuninglik Teater (rootsi keeles Kungliga Teatern) on Rootsi rahvuslik ooperi- ja balletiteater.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Kuninglik Teater · Näe rohkem »
Mäss
Mäss ehk ülestõus on vastuhakk valitsevale võimule või isikule.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Mäss · Näe rohkem »
Miilits
Ukraina militsionäärid patrullautoga (2007) Miilits (vene keeles милиция, ukraina keeles міліція) oli korrakaitseorganite nimetus NSV Liidus ja Varssavi pakti riikides, niisamuti Jugoslaavias.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Miilits · Näe rohkem »
Oskar I
Oskar I (ka Oscar I, sünninimega Joseph François Oscar Bernadotte, 4. juuli 1799 – 8. juuli 1859) oli Bernadotte'i dünastia Rootsi ja Norra kuningas 8. märtsist 1844 kuni oma surmani 1859.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Oskar I · Näe rohkem »
Prantsuse 1848. aasta revolutsioon
Louis-Philippe I, prantslaste viimane kuningas Louis Blanc, üks kahest tööliste esindajast Teise vabariigi Rahvusassamblees 1848.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Prantsuse 1848. aasta revolutsioon · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Marsoroligheterna ja Rootsi · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Stockholm · Näe rohkem »
Stockholmi kuningaloss
Stockholmi kuningaloss tagantvaates Stockholmi kuningaloss (rootsi keeles Stockholms slott) on Rootsi kuninga ametlik residents, kus asuvad kuningapaari ja teiste pereliikmete tööruumid, vastuvõtusaalid, kuningliku majapidamise peakontor ning mitu muuseumi.
Uus!!: Marsoroligheterna ja Stockholmi kuningaloss · Näe rohkem »
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Uus!!: Marsoroligheterna ja 1848. aasta revolutsioonid · Näe rohkem »