Kiiremini kui brauser!
130 suhted: Aastaajad, Airy-0, Albeedo, Algmeridiaan, Alumiinium, Andesiit, Araabia Ühendemiraadid, Arabia Terra, Argoon, Asteroid, Astronoomiline ühik, Atmosfäär, Baar (ühik), Basalt, Curiosity, Dariuse kalender, Deimos, Deuteerium, Diameeter, Ekvaator, Esimene kosmiline kiirus, Euroopa, ExoMars Trace Gas Orbiter, Gale'i kraater, Götiit, Geiser, Gravitatsioon, Hapnik, Hematiit, Hiina, Hubble'i kosmoseteleskoop, India, Johann Heinrich von Mädler, Kalender, Kaltsium, Kanjon, Kõrb, Kips, Kiudpilved, Kliimavööde, Kosmoseaparaat, Kreeka keel, Kuiv jää, Kuu, Laamtektoonika, Laviin, Lämmastik, Liivatorm, Lumi, Maa, ..., Maa tüüpi planeedid, Maakoor, Magneesium, Magnetväli, Mariner 4, Mariner 9, Mars Express, Mars Orbiter Mission, Mars Reconnaissance Orbiter, Marsi atmosfäär, Marsi laavatunnelid, Marsi maasarnastamine, Marsi-missioonide loend, Marsikulgur, MAVEN, Merkuur, Metallid, Meteoriit, Nakhliit, NASA, Nõukogude Liit, Nikkel, Oliviin, Olympus Mons, Ookean, Opportunity (kulgur), Orbiidi ekstsentrilisus, Org, Paokiirus, Paskal, Päike, Päikesesüsteem, Päikesetuul, Pöörlemistelg, Põhja-Jäämeri, Perseverance, Phobos, Phoenix (kosmosesond), Pinnas, Planeet, Raud, Raud(III)oksiid, Räni, Süsihappegaas, Süsinik, Spirit (kulgur), Sublimeerumine, Teleskoop, Tharsise platoo, Tihedus, Tuul, Ultraviolettkiirgus, Vahevöö, Valgla, Valles Marineris, Vana-Egiptus, Väävel, Veenus, Vesi, Vesinik, Victoria kraater, Vihm, Vulkaan, 1840, 1877, 19. september, 19. veebruar, 1968, 1972, 1985, 20. sajand, 2001 Mars Odyssey, 2004, 2005, 2008, 2015, 2021, 2030. aastad, 21. sajand, 31. juuli. Laienda indeks (80 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Marss ja Aastaajad · Näe rohkem »
Airy-0
Airy-0 on Marsi kraater, mille järgi määrati Marsi algmeridiaan.
Uus!!: Marss ja Airy-0 · Näe rohkem »
Albeedo
300px Albeedo (ladina sõnast albedo 'valgesus') on pinna peegeldumisnäitaja.
Uus!!: Marss ja Albeedo · Näe rohkem »
Algmeridiaan
Nullmeridiaan Greenwichis Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi.
Uus!!: Marss ja Algmeridiaan · Näe rohkem »
Alumiinium
Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13.
Uus!!: Marss ja Alumiinium · Näe rohkem »
Andesiit
Stewarti vulkaanil USA-s. Andesiit on üks vulkaanilistest kivimitest, tüüpiline keskmise koostisega kivim.
Uus!!: Marss ja Andesiit · Näe rohkem »
Araabia Ühendemiraadid
Araabia Ühendemiraadid, lühendatult AÜE, on riik Araabia poolsaarel Pärsia lahe ja Araabia mere ääres.
Uus!!: Marss ja Araabia Ühendemiraadid · Näe rohkem »
Arabia Terra
Kraatrid Arabia Terral Arabia Terra on mägine piirkond Marsil, mis paikneb peamiselt Arabia nelinurgas, kuid piirkonna väike osa ulatub ka Mare Acidaliumi nelinurka.
Uus!!: Marss ja Arabia Terra · Näe rohkem »
Argoon
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Uus!!: Marss ja Argoon · Näe rohkem »
Asteroid
Asteroid 433 Eros Kosmosesondi NEAR Shoemaker ülesvõte asteroidist 433 Eros Asteroid 243 Ida koos oma kaaslase Dactyliga Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.
Uus!!: Marss ja Asteroid · Näe rohkem »
Astronoomiline ühik
Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend aü; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest.
Uus!!: Marss ja Astronoomiline ühik · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Marss ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Baar (ühik)
Baar (kreeka sõnast baros, 'raskus'; tähis bar) on mittesüsteemne rõhu mõõtühik.
Uus!!: Marss ja Baar (ühik) · Näe rohkem »
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Uus!!: Marss ja Basalt · Näe rohkem »
Curiosity
Curiosity on autosuurune NASA kulgur, mis uurib Marsil asuvat Gale'i kraatrit.
Uus!!: Marss ja Curiosity · Näe rohkem »
Dariuse kalender
Dariuse kalender on Thomas Gangale'i poolt 1985.
Uus!!: Marss ja Dariuse kalender · Näe rohkem »
Deimos
Deimos on Marsi kaaslane, mis on väiksem ja Marsist kaugem kui planeedi teine kaaslane Phobos.
Uus!!: Marss ja Deimos · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Marss ja Deuteerium · Näe rohkem »
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Uus!!: Marss ja Diameeter · Näe rohkem »
Ekvaator
Ekvaatori tähis São Tomé saarel Ekvaator on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ja asub geograafilistest poolustest võrdsel kaugusel.
Uus!!: Marss ja Ekvaator · Näe rohkem »
Esimene kosmiline kiirus
Esimene kosmiline kiirus on vähim kiirus, mille peab omandama lendav keha, et jõuda jäädavalt ringikujulisele orbiidile ümber planeedi, mille pinnalt ta oma lennuteekonda alustas.
Uus!!: Marss ja Esimene kosmiline kiirus · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Marss ja Euroopa · Näe rohkem »
ExoMars Trace Gas Orbiter
ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO) on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mis startis Marsile 14. märtsil 2016 ja saabus Marsi orbiidile 19. oktoobril 2016.
Uus!!: Marss ja ExoMars Trace Gas Orbiter · Näe rohkem »
Gale'i kraater
Gale'i kraater Gale'i kraater asub Marsil.
Uus!!: Marss ja Gale'i kraater · Näe rohkem »
Götiit
Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal.
Uus!!: Marss ja Götiit · Näe rohkem »
Geiser
Yellowstone'i rahvuspargis. Geiser on aktiivse geotermilise piirkonna (kuuma) vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Uus!!: Marss ja Geiser · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Marss ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Marss ja Hapnik · Näe rohkem »
Hematiit
Hematiit ehk raudläik on oksiidne mineraal.
Uus!!: Marss ja Hematiit · Näe rohkem »
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Uus!!: Marss ja Hiina · Näe rohkem »
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Uus!!: Marss ja Hubble'i kosmoseteleskoop · Näe rohkem »
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Uus!!: Marss ja India · Näe rohkem »
Johann Heinrich von Mädler
Johann Heinrich von Mädler (29. mai 1794 Berliin – 14. märts 1874 Hannover) oli saksa astronoom.
Uus!!: Marss ja Johann Heinrich von Mädler · Näe rohkem »
Kalender
Kalender on kindel ajaarvamissüsteem.
Uus!!: Marss ja Kalender · Näe rohkem »
Kaltsium
Kaltsium on keemiline element järjenumbriga 20, pehme, halli värvusega leelismuldmetall, mida looduses vabal kujul ei esine.
Uus!!: Marss ja Kaltsium · Näe rohkem »
Kanjon
Suur kanjon Ameerika Ühendriikides Hinni kanjon Eestis Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena.
Uus!!: Marss ja Kanjon · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Marss ja Kõrb · Näe rohkem »
Kips
Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest.
Uus!!: Marss ja Kips · Näe rohkem »
Kiudpilved
Kiudpilved 2. augustil 2010 Tallinna kohal Kiudpilved Kiudpilved (ladina keeles Cirrus, mitmus Cirri, lühend Ci) on pilvede põhiliik, kuhu kuuluvad pilved aluse kõrgusega üle 6 km maapinnast.
Uus!!: Marss ja Kiudpilved · Näe rohkem »
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Uus!!: Marss ja Kliimavööde · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Marss ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Marss ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kuiv jää
sublimeerumist Videoklipp kuiva jää sublimeerumisest pärast seda, kui see on pandud tavatingimustes vette Kuiv jää ehk süsihappelumi on tahke süsinikdioksiid (CO2).
Uus!!: Marss ja Kuiv jää · Näe rohkem »
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane.
Uus!!: Marss ja Kuu · Näe rohkem »
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Uus!!: Marss ja Laamtektoonika · Näe rohkem »
Laviin
Lumelaviin Laviin on suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine.
Uus!!: Marss ja Laviin · Näe rohkem »
Lämmastik
Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.
Uus!!: Marss ja Lämmastik · Näe rohkem »
Liivatorm
Iraagis. Märka selgepiirilist pilve (nn liivaseina) Liivatorm on tugev kuiv tuul, mis tõstab taimestikuga kinnistumata maapinnalt üles ning kannab edasi suurel hulgal liiva ja tolmu.
Uus!!: Marss ja Liivatorm · Näe rohkem »
Lumi
Lumi Lumekristall mikroskoobi all Lumi on väikeste jääkristallide kogum.
Uus!!: Marss ja Lumi · Näe rohkem »
Maa
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis, kus leidub elu.
Uus!!: Marss ja Maa · Näe rohkem »
Maa tüüpi planeedid
Marss. Suurused on samas mõõtkavas, kaugused ei ole mõõtkavas. Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest.
Uus!!: Marss ja Maa tüüpi planeedid · Näe rohkem »
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Uus!!: Marss ja Maakoor · Näe rohkem »
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Uus!!: Marss ja Magneesium · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Marss ja Magnetväli · Näe rohkem »
Mariner 4
Mariner 4 oli Marineri programmi neljas kosmosesond.
Uus!!: Marss ja Mariner 4 · Näe rohkem »
Mariner 9
Mariner 9 (Mariner Mars '71 / Mariner-I) oli NASA kosmosesond, mis uuris Marssi.
Uus!!: Marss ja Mariner 9 · Näe rohkem »
Mars Express
Mars Express on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marssi ja see on ESA esimene planeetidevaheline missioon.
Uus!!: Marss ja Mars Express · Näe rohkem »
Mars Orbiter Mission
Mars Orbiter Mission (MOM) (ka Mangalyaan) oli India kosmoseagentuuri, ISRO, kosmosesond mis uuris Marssi.
Uus!!: Marss ja Mars Orbiter Mission · Näe rohkem »
Mars Reconnaissance Orbiter
Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi.
Uus!!: Marss ja Mars Reconnaissance Orbiter · Näe rohkem »
Marsi atmosfäär
Marsi õhuke atmosfäär planeedi horisondi kohal Marsi atmosfäär on planeeti Marss ümbritsev gaaside kiht.
Uus!!: Marss ja Marsi atmosfäär · Näe rohkem »
Marsi laavatunnelid
Laavatunnel Maal, Hawaii saarel Marsi laavatunnelid on pinnaalused koopad planeedil Marss, need on tekkinud, kui pinnaalune laavavool on väljastpoolt kivistunud ning selle kooriku sisse jäänud laava on ära voolanud.
Uus!!: Marss ja Marsi laavatunnelid · Näe rohkem »
Marsi maasarnastamine
Marsi maasarnastamise protsess kunstniku kujutuses Marsi maasarnastamine (terravormimine) on teoreetiline protsess, mille käigus inimesed muudavad planeedi Marss looduslikke tingimusi sarnasemaks planeedil Maa valitsevate tingimustega.
Uus!!: Marss ja Marsi maasarnastamine · Näe rohkem »
Marsi-missioonide loend
Marssi ja selle kuusid on uurinud ja üritanud uurida mitmed kosmosesondid, maandurid ja kulgurid.
Uus!!: Marss ja Marsi-missioonide loend · Näe rohkem »
Marsikulgur
Mark Roberi nägemus 2012. aastal Marsile maandunud kulgurist ''Curiosity'' Marsikulgur on maandumise järel Marsi pinnal sõitev kaugjuhitav mootorsõiduk.
Uus!!: Marss ja Marsikulgur · Näe rohkem »
MAVEN
Mars Atmosphere and Volatile EvolutioN Mission (MAVEN) on NASA kosmosesond, mille eesmärgiks on uurida Marsi atmosfääri ja teha kindlaks, vee ja tiheda atmosfääri kadumise põhjused.
Uus!!: Marss ja MAVEN · Näe rohkem »
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Uus!!: Marss ja Merkuur · Näe rohkem »
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Uus!!: Marss ja Metallid · Näe rohkem »
Meteoriit
1980. aastatel Venemaalt leitud raudmeteoriit TTÜ muuseumis kondriitmeteoriit Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk.
Uus!!: Marss ja Meteoriit · Näe rohkem »
Nakhliit
Nakhliit NWA 998 Nakhliidid on Marsilt pärit meteoriidid, mis koosnevad augiidist, oliviinist ja maatriksist.
Uus!!: Marss ja Nakhliit · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Marss ja NASA · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Marss ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Uus!!: Marss ja Nikkel · Näe rohkem »
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Uus!!: Marss ja Oliviin · Näe rohkem »
Olympus Mons
Kosmosesondi Viking 1 foto Olympus Monsist Olympus Mons on kilpvulkaan Marsil, mille kõrgus Marsi jalamilt on 22 km ja see kõrgub 27 km üle Marsi kõrguse nullpunkti.
Uus!!: Marss ja Olympus Mons · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Marss ja Ookean · Näe rohkem »
Opportunity (kulgur)
Opportunity (tuntud ka kui MER-B) oli NASA kulgur, mis uuris aastatel 2004–2018 Marssi.
Uus!!: Marss ja Opportunity (kulgur) · Näe rohkem »
Orbiidi ekstsentrilisus
Elliptiline, paraboolne ja hüperboolne Kepleri orbiit: punane: elliptiline (ekstsentrilisus 0,7) roheline: paraboolne (ekstsentrilisus 1) sinine: hüperboolne (ekstsentrilisus 1,3) Taevakeha orbiidi ekstsentrilisus on parameeter, mis näitab, kui palju selle orbiit (trajektoor), millel see tiirleb ümber teise taevakeha või möödub sellest, hälbib ringjoonest.
Uus!!: Marss ja Orbiidi ekstsentrilisus · Näe rohkem »
Org
Jõeorg Kaukasuses Gruusias Org on mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
Uus!!: Marss ja Org · Näe rohkem »
Paokiirus
Paokiirus on väikseim kiirus, mis võimaldab mingi taevakeha või taevakehade süsteemi külgetõmbejõu mõjupiirkonnast lahkuda.
Uus!!: Marss ja Paokiirus · Näe rohkem »
Paskal
Paskal (Blaise Pascali järgi), tähis Pa, on rõhu mõõtühik SI-süsteemis.
Uus!!: Marss ja Paskal · Näe rohkem »
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Uus!!: Marss ja Päike · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Marss ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Päikesetuul
Päikesetuuleks nimetatakse laetud osakeste voogu, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist ehk Päikese kroonist.
Uus!!: Marss ja Päikesetuul · Näe rohkem »
Pöörlemistelg
Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.
Uus!!: Marss ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Uus!!: Marss ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »
Perseverance
Animatsioon kulguri proovivõtmistest Marsil Animatsioon Perseverance'i kulguri maandumisest Perseverance on autosuurune NASA kulgur, mis asub uurima Marsil asuvat Jezero kraatrit.
Uus!!: Marss ja Perseverance · Näe rohkem »
Phobos
Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust.
Uus!!: Marss ja Phobos · Näe rohkem »
Phoenix (kosmosesond)
Phoenix oli NASA kosmoseaparaat, mis laskus Marsile 25. mail 2008.
Uus!!: Marss ja Phoenix (kosmosesond) · Näe rohkem »
Pinnas
Pinnas on maakoore pindmise kihi moodustavad setendid ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja kultuurkihiga.
Uus!!: Marss ja Pinnas · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Marss ja Planeet · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Marss ja Raud · Näe rohkem »
Raud(III)oksiid
Raud(III)oksiid Raud(III)oksiid (keemiline valem Fe2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest raua ja kolmest hapniku aatomist.
Uus!!: Marss ja Raud(III)oksiid · Näe rohkem »
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Uus!!: Marss ja Räni · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Marss ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süsinik
allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.
Uus!!: Marss ja Süsinik · Näe rohkem »
Spirit (kulgur)
Spirit (tuntud ka kui MER-A) oli NASA kulgur, mis uuris Marssi aastatel 2004–2010.
Uus!!: Marss ja Spirit (kulgur) · Näe rohkem »
Sublimeerumine
Laboratoorne sublimeerimisseade Sublimeerumine ehk sublimatsioon (ladina sublimare 'üles tõstma') on aine vahetu üleminek tahkest agregaatolekust gaasilisse (sublimaadiks; vahepeal vedelaks muutumata) Sublimatsioon on võimalik aine kolmikpunktile vastavast rõhust ja temperatuurist madalamal rõhul ja temperatuurilTehnikaleksikon, Tallinn, Valgus, 1981, lk.
Uus!!: Marss ja Sublimeerumine · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Marss ja Teleskoop · Näe rohkem »
Tharsise platoo
Tharsise platoo topograafiline kaart Tharsise platoo on vulkaaniline platoo mis asub Marsi ekvaatori lähedal läänepoolkeral.
Uus!!: Marss ja Tharsise platoo · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Marss ja Tihedus · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Marss ja Tuul · Näe rohkem »
Ultraviolettkiirgus
Laborivahendite steriliseerimine kasutades UV-kiirgust Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel (piirneb violetse valgusega) ja suurem kui röntgenikiirgusel.
Uus!!: Marss ja Ultraviolettkiirgus · Näe rohkem »
Vahevöö
Vahevöö (ka vahekest) on kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma.
Uus!!: Marss ja Vahevöö · Näe rohkem »
Valgla
jõgikonnad Veekogu valgla ehk valgala (ka vesikond, bassein) on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Uus!!: Marss ja Valgla · Näe rohkem »
Valles Marineris
Valles Marineris on Marsi ekvaatoril asuv kanjonite süsteem, mis on üle 4000 km pikk, maksimaalselt 200 km lai ja kuni 7 km sügavune.
Uus!!: Marss ja Valles Marineris · Näe rohkem »
Vana-Egiptus
Giza püramiidid Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal.
Uus!!: Marss ja Vana-Egiptus · Näe rohkem »
Väävel
Väävel on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 16.
Uus!!: Marss ja Väävel · Näe rohkem »
Veenus
Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis (siseplaneet; keskmine kaugus Päikesest 108 miljonit km) ja meile lähim planeet (vähim kaugus Maast 38,2 miljonit km), tiirlemisperioodiga 224,7 Maa ööpäeva.
Uus!!: Marss ja Veenus · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Marss ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Marss ja Vesinik · Näe rohkem »
Victoria kraater
Victoria kraater on Marsil Meridiani Planumis asuv u. 730 meetrit lai kraater.
Uus!!: Marss ja Victoria kraater · Näe rohkem »
Vihm
Vihmavaling äikesetormi ajal Vihm Kõrvemaal 2023. aasta sügisel Vihm on vee vedelate osakeste sadu atmosfääris.
Uus!!: Marss ja Vihm · Näe rohkem »
Vulkaan
Vulkaan ehk tulemägi on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal.
Uus!!: Marss ja Vulkaan · Näe rohkem »
1840
1840.
Uus!!: Marss ja 1840 · Näe rohkem »
1877
1877.
Uus!!: Marss ja 1877 · Näe rohkem »
19. september
19.
Uus!!: Marss ja 19. september · Näe rohkem »
19. veebruar
19.
Uus!!: Marss ja 19. veebruar · Näe rohkem »
1968
1968.
Uus!!: Marss ja 1968 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Marss ja 1972 · Näe rohkem »
1985
1985.
Uus!!: Marss ja 1985 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Marss ja 20. sajand · Näe rohkem »
2001 Mars Odyssey
2001 Mars Odyssey on NASA kosmosesond, mis uurib Marssi.
Uus!!: Marss ja 2001 Mars Odyssey · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Marss ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Marss ja 2005 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Marss ja 2008 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Marss ja 2015 · Näe rohkem »
2021
2021.
Uus!!: Marss ja 2021 · Näe rohkem »
2030. aastad
2030.
Uus!!: Marss ja 2030. aastad · Näe rohkem »
21. sajand
New Yorgis Euroopa Liidu kaart koos 27 liikmesriigi ja võimalike tulevaste liitujatega 2021. aastal OECD liikmesriigid NATO logo Kunstniku nägemus Eesti esimesest tudengisatelliidist ESTCube-1 Maa orbiidil Eesti Vabariik 100 Sotsiaalne distantseerumine Prantsusmaal aastal 2020 21.
Uus!!: Marss ja 21. sajand · Näe rohkem »
31. juuli
31.
Uus!!: Marss ja 31. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Marss (planeet), Planeet Marss.
