Side

852 suhted: Aarsus, Aas (matemaatika), Aasruum, Abakus, Abeli diferentsiaal, Abeli diferentsiaalvõrrand, Abeli integraal, Abeli rühm, Abeli-Ruffini teoreem, Absoluutne viga, Absoluutväärtus, Abstraktsioon, Abstsiss, Aditiivne funktsioon, Aditiivsus, Aegrida, Afiinne aritmeetika, Afiinne ruum, Afiinne teisendus, Afiinsed ülesanded, Aheljoon, Ahelmurd, Ahelpind, Aknafunktsioon, Aksioom, Alamhulk, Alamkate, Alef-null, Algarv, Algebra, Algebraline arvukorpus, Algebraline geomeetria, Algebraline joon, Algebraline muutkond, Algebraline pind, Algebraline struktuur, Algebraline summa, Algebraline täiend, Algebraline tehe, Algebraliselt kinnine korpus, Algfaas, Algliige, Algmõiste, Algordinaat, Algoritm, Algtegur, Alus, Amplituud, Analüütiline geomeetria, Analoogia, ..., Andmed, Anscombe'i kvartett, Antetsedent, Antihermiitiline maatriks, Antinoomia, Antisümmeetriline seos, Aposterioorne tõenäosus, Apoteem, Araabia numbrid, Archimedese aksioom, Argument (matemaatika), Aritmeetika, Aritmeetiline jada, Aritmeetiline juur, Aritmeetiline keskmine, Aritmeetiline operatsioon, Arkusfunktsioonid, Arkuskoosinus, Arkuskootangens, Arkussiinus, Arkustangens, Arv, Arvelaud, Arvjada, Arvjoonis, Arvtelg, Arvu standardkuju, Arvukorpus, Arvusüsteem, Arvuteooria, Arvuti, Arvutuslaud, Arvutuslükati, Arvutusmatemaatika, Arvutuspulgad, Asümmeetriakordaja, Asümptoot, Asimuut, Assotsiatiivne ühikelemendiga ring, Assotsiatiivne ring, Assotsiatiivsus, Astendamine, Astmerida, Astroid, Automorfism, Avaldis, Ühe muutujaga lineaarvõrratus, Ühe muutujaga ruutvõrratus, Baas (matemaatika), Baas (topoloogia), Baasiteisendusmaatriks, Baire'i teoreem, Banachi ruum, Banachi-Tarski paradoks, Bayesi teoreem, Bernoulli võrrand, Besseli võrrand, Bifurkatsioon (matemaatika), Bijektiivne funktsioon, Bilineaarvorm, Binaarne algebraline tehe, Binaarne seos, Binaarne tehe, Binoom, Binoomjaotus, Binormaal, Biomeetria, Biruutvõrrand, Bolzano-Weierstrassi teoreem, Bombieri-Friedlanderi-Iwanieci teoreem, Boole'i algebra, Boreli-Lebesgue'i teoreem, Brahhistokroon, Cantori aksioom, Cantori diagonaaltõestus, Catalani pind, Cauchy integraalvalem, Cauchy jada, Cauchy teoreem, Cauchy-Riemanni võrrandid, Cauchy-Schwarzi võrratus, Chazy võrrand, Clairaut' võrrand, Dünaamikamudel, De Morgani seadused, Descartesi koordinaadid, Determinant, Diagonaal, Diagonaalne maatriks, Diameeter, Difeomorfism, Diferentseerimine, Diferentseerimisoperaator, Diferentsiaal, Diferentsiaalarvutus, Diferentsiaalvõrrand, Diferentsiaalvõrrandi üldlahend, Diferentsiaalvõrrandi erilahend, Diferentsiaalvõrrandi järk, Digammafunktsioon, Diofantiline võrrand, Diraci deltafunktsioon, Diskreetne koosinusteisendus, Diskreetne matemaatika, Dispersioon, Distributiivsus, Divergents (matemaatika), Dymi võrrand, E (arv), Eeldus, Eeljärjestus, Eestvaade, Eksponentfunktsioon, Eksponentjaotus, Eksponentrida, Eksponentsiaalne kahanemine, Eksponentsiaalne kasvamine, Eksponentvõrrand, Ekstensionaalsuse aksioom, Ekstsentrilisus, Ekvivalentsiseos, Elemendid (Eukleides), Element (matemaatika), Elementaarfunktsioon, Elementaargeomeetria, Elementaarmatemaatika, Elementaarsündmus, Elementaarsündmuste hulk, Ellips, Ellipsograaf, Elliptiline joon, Empiiriline jaotus, Endomorfism, Epüür, Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand, Eralduvusaksioomid, Eratosthenese sõel, Erifunktsioon, Eristamatud, Eukleidese teoreem, Eukleidiline ruum, Euleri graaf, Euleri valem, Euleri valem (geomeetria), Euleri-Tricomi võrrand, Evoluut, Evolvent, Fabritseeritud lahendite meetod, Faktoranalüüs, Faktoriaal, Fibonacci jada, Filter (matemaatika), Folkmani graaf, Fookus (geomeetria), Forsseerimine (matemaatika), Fourier' teisendus, Fraktal, Fredholmi integraalvõrrand, Funktsionaal, Funktsionaalanalüüs, Funktsionaali variatsioon, Funktsioon (matemaatika), Funktsiooni üldavaldis, Gammafunktsioon, Gaussi-Ostrogradski teoreem, Gödeli mittetäielikkuse teoreemid, Geodeetiline joon, Geomeetria, Geomeetriline jada, Geomeetriline keskmine, Graaf, Graafi invariant, Graafi kanooniline esitus, Graafi klikk ja vöö, Graafi orbiit, Graafi sümmeetria, Graafi seosmaatriks, Graafi struktuur, Graafi värvimine, Graafide identifitseerimine, Graafide süsteem, Graafik, Graafiteooria, Gradient, Greeni funktsioon, Greeni valem, Gugol, Haar, Hajuvusdiagramm, Hamiltoni graaf, Harilik diferentsiaalvõrrand, Harilik murd, Harmooniline analüüs, Harmooniline keskmine, Harmooniline võnkumine, Hausdorffi aksioom, Hausdorffi ruum, Hägusloogika, Hüperboloid, Hüperbool, Hüperboolsed funktsioonid, Hüperpind, Hüpotees, Hüpotenuus, Heawoodi graaf, Helikoid, Hermiitiline maatriks, Heroni valem, Hilberti ruum, Hilberti teoreem nullkohtadest, Histogramm, Hodograaf, Homöomorfism, Homogeensus ja heterogeensus, Homoloogia, Homomorfism, Hulga kate, Hulga sisemus, Hulgafunktsioon, Hulgateooria, Hulk, Hulkade süsteem, Hulkliige, Hulknurk, Hulktahukas, Ideaalarvud, Idempotentsus, Imaginaararv, Imaginaarühik, Implikatsioon, Induktiivpool, Infinitesimaalarv, Informatsiooniteooria, Injektiivne funktsioon, Integraal, Integriteetkond, Interpoleerimine, Intervallmeetod, Intransitiivsus, Inversioon (permutatsioonis), Involutsioon (matemaatika), Irrefleksiivsus, Iseärane punkt, Isetäienduv graaf, Isoleeritud iseärane punkt, Iteratsioonimeetod, Jada, Jada piirväärtus, Jagamine, Jagamisega algebra, Jagatis, Jaotus (matemaatika), Jäägiga jagamine, Jälg (lineaaralgebra), Järjend, Järjestatud paar, Järjestus, Joon, Joonlaud, Joonpind, Jordani maatriks, Juhtsirge, Juhuslik graaf, Juhuslik suurus, Juur (matemaatika), Juurimine, Juurvõrrand, Kaalutud keskmine, Kaar, Kaaresekund, Kaasmaatriks, Kaatet, Kahe muutuja funktsioon, Kahe valimi t-test, Kahealuseline graaf, Kahekordne faktoriaal, Kahendsüsteem, Kahevalentne loogika, Kaldkorpus, Kaldsümmeetriline maatriks, Kaos, Kaoseteooria, Kardinaalarv, Karnaugh' kaart, Kategooria (matemaatika), Kategooriateooria, Katse (tõenäosusteooria), Kaugus, Königsbergi sildade probleem, Kümnendlogaritm, Kümnendmurd, Kümnendsüsteem, Kõõl, Kõrgem algebra, Kõrgem matemaatika, Kõverjoon, Kõvertrapets, Kõverus, Kõverusraadius, Keel (loogika), Keha (matemaatika), Kehtestatav valem, Kera, Kesknurk, Keskväärtus, Kidunud lahend, Kiir, Kiivsed sirged, Kinnine hulk, Klass (matemaatika), Kleini pudel, Kohavektor, Kollineaarsed vektorid, Kolme sigma reegel, Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum, Kolmemõõtmeline ruum, Kolmliige, Kolmnurga võrratus, Kolmnurk, Kolmnurkmaatriks, Kolmogorovi keerukus, Kommutatiivne ring, Kommutatiivsus, Kompaktsusteoreem, Kompleksarv, Kompleksmuutuja funktsioon, Kompleksmuutuja funktsioonide teooria, Komplekstasand, Konfokaalsed koonuselõiked, Kongruents, Kongruentsus, Konoid, Konstant, Kontiinumi hüpotees, Kontsentrilised objektid, Konvolutsioon, Koonduv jada, Koonus, Koonuselõige, Koordinaadisüsteem, Koosinus, Koosinusteoreem, Kootangensfunktsioon, Kordaja, Kordarv, Korpus (matemaatika), Korrapärane hulknurk, Korrapärane hulktahukas, Korrapärane püramiid, Korrelatsioon, Korrutamine, Korrutamisreegel, Kraad (geomeetria), Kretschmanni skalaar, Kruvijoon, Kuhjumispunkt, Kujund, Kujutis (matemaatika), Kuldlõige, Kumer hulk, Kumer hulknurk, Kuuekümnendsüsteem, Kuueteistkümnendsüsteem, Kuup, Kuusnurk, Kuustahukas, Kvalitatiivne tunnus, Kvantitatiivne tunnus, Lagrange'i funktsioon, Lagrange'i keskväärtusteoreem, Lahtine hulk, Lahtine kate, Lahutamine, Lainiktransformatsioon, Lambda-arvutus, Laplace'i operaator, Laplace'i pöördteisendus, Laplace'i teisendus, Laplace'i võrrand, Laurent'i rida, Lähismurd, Lühiajaline Fourier' teisendus, Lõik, Lõikuvad sirged, Lõplik olekumasin, Lõplik p-rühm, Lõplike elementide meetod, Lõplikult moodustatud Abeli rühm, Lõpmatu hulk, Lõpmatus, Lõpmatuse aksioom, Lemma, Levi-Civita sümbol, Liblikaefekt, Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand, Liitfunktsioon, Liitmine, Liitmisreegel, Lineaaralgebra, Lineaarfunktsioon, Lineaarkujutus, Lineaarne diferentsiaalvõrrand, Lineaarne ekstsentrilisus, Lineaarne järjestus, Lineaarne kontiinuum, Lineaarne korrelatsioonikordaja, Lineaarne sõltumatus, Lineaarne sõltuvus, Lineaarprogrammeerimine, Lineaarvõrrand, Lineaarvõrrandisüsteem, Lineaarvõrratusesüsteem, Lini-Tsieni võrrand, Loenduv subaditiivsus, Loenduvalt aditiivne funktsioon, Logaritm, Logaritmiline diferentseerimine, Logaritmiline skaala, Lookus (matemaatika), Lorentzi meetrika, Maagiline kuup, Maagiline ruut, Maatriks, Maatriksi järk, Maatriksite teooria, Majandusmatemaatika, Markovi ahel, Masintõlge, Matemaatika, Matemaatiline analüüs, Matemaatiline bioloogia, Matemaatiline objekt, Määramata avaldis, Määramata integraal, Määramispiirkond, Määratud integraal, Möbiuse leht, Mõõde, Mediaan, Mediaan (geomeetria), Meetriline geomeetria, Meetriline ruum, Mersenne'i arvud, Metakeel, Metateooria, Miljard, Minimaalpind, Minkowski ruum, Mitme muutuja funktsioon, Mitmene funktsioon, Mitmevalentne loogika, Mitteeukleidiline geomeetria, Mittenegatiivne arv, Mitteparameetriline statistika, Mittepositiivne arv, Mitterefleksiivsus, Mittestandardne analüüs, Mittetransitiivsus, Mittevõrdus, Modaalne loogika, Modulaarne aritmeetika, Moivre'i valem, Mollweide valemid, Monoid, Monotoonne funktsioon, Monte Carlo meetodid, Moodul (algebra), Morfoloogia (matemaatika), Mudel (loogika), Murdjoon, Murdvõrratus, Murru laiendamine, Murru taandamine, Muusikamatemaatika, Muutkond, Muutuja, Muutumispiirkond, N-korteež, Nabla (sümbol), Nabla-operaator, Naiivne hulgateooria, Naturaalarv, Naturaallogaritm, Nürinurk, Negatiivne arv, Nelinurk, Neljavärviprobleem, Newtoni binoomvalem, Nicolas Bourbaki, Normaal, Normaaljaotus, Normaalne maatriks, Normeeritud ruum, Nullaarne tehe, Nullelement, Nullitegur, Nullkoht, Nullmaatriks, Nullvektor, Number, Nurk, Nurkkiirus, Oktaeeder, Operaator (matemaatika), Operand, Orbiitgraaf, Ordinaalarv, Ordinaat, Ortogonaalne maatriks, Osaline järjestus, Osaliselt järjestatud hulk, Osatuletis, Otsekorrutis, Ovaal, P-rühm, Paarisarv, Paaritu arv, Paley graaf, Palindroom, Paraboloid, Parabool, Parajasti siis, kui, Paralleelsed sirged, Parameeter, Parameetriruum, Päratu integraal, Pärisalamhulk, Pärisklass, Pöördenurk, Pöördfunktsioon, Pöördkeha, Pöördmaatriks, Pöördväärtus, Pöördvõrdelisus, Pöörlemine, Pöörlemistelg, Püramiid (geomeetria), Püsipunktikombinaator, Püsipunktita permutatsioon, Püstsirge, Peadiagonaal, Peanormaal, Pentagramm, Permutatsioon, Pidevus, Pii, Piirväärtus, Piisav tingimus, Pikkus (matemaatika), Pind, Pindala, Pinnakese, Planimeetria, Plokk, Plokkmaatriks, Pluss, Poissoni jaotus, Poissoni võrrand, Polaarkoordinaadid, Polaartelg, Polünoom, Polünoomi nullkoht, Poolarv, Poolkera, Poollõik, Poolnorm, Poolrühm, Poolruum, Pooltasand, Poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria), Poolvõre, Positiivne arv, Positiivsuspiirkond, Positsiooniline arvusüsteem, Potentseerimine, Primitiivne algtegur, Prisma, Promill, Protsendipunkt, Protsent, Pseudomuutkond, Pseudorühmoid, Puhas matemaatika, Puhtimaginaararv, Punkt (matemaatika), Punkteeritud ümbrus, Punktihulk, Puu (graafiteooria), Puutepunkt, Puutuja, Pythagorase teoreem, Raadius, Radiaan, Raja (topoloogia), Rajapunkt, Rakendusmatemaatika, Range osaline järjestus, Rasiowa-Sikorski lemma, Ratsionaalarv, Rööpkülik, Rööplüke, Rööptahukas, Rühm (matemaatika), Rühmoid, Rõhtsirge, Rõngas, Reaalarv, Reaalarvude hulk, Reaalmuutuja funktsioon, Reaalsirge, Reeper (matemaatika), Refleksiivsus, Regulaarne funktsioon, Regulaarne graaf, Regulaarne maatriks, Riemanni dzeetafunktsioon, Riemanni geomeetria, Riemanni meetrika, Riemanni pind, Riht, Ring, Ring (algebra), Ringi ideaal, Ringi kvadratuur, Ringjoon, Ristbaas, Ristkülik, Ristlõige, Ristreeper, Risttahukas, Ristumine, Romb, Romboid, Rootor (matemaatika), Runge-Kutta meetodid, Russelli paradoks, Ruumala, Ruumiline kujund, Ruuminurk, Ruut, Ruut (algebra), Ruutjuur, Ruutjuur kahest, Ruutkeskmine, Ruutmaatriks, Ruutvõrrand, Ruutvõrrandisüsteem, Samasus (matemaatika), Samasusteisendus, Sammfunktsioon, Sümmeetriline maatriks, Sümmeetriline seos, Sümmeetriline vahe, Sündmus (matemaatika), Sõelateooria, Sõltumatu muutuja, Sõltuv muutuja, Segaarv, Sektor, Seos (matemaatika), Seotud vektor, Serv, Sfäär, Sidus graaf, Sigmoidfunktsioonid, Siht, Siinus, Siinusteoreem, Silinder, Silindrilised funktsioonid, Sinc-funktsioon, Singulaarne maatriks, Sinusoid, Sirge, Sirgnurk, Sisepunkt, Siseringjoon, Skalaar, Skalaariga korrutamine, Skalaarkorrutis, Soroban, Standardhälve, Standardviga, Statistika, Statistilise testi võimsus, Stereomeetria, Stohhastiline planeerimine, Suanpan, Subaditiivne funktsioon, Subfaktoriaal, Substitutsioon, Sulund (topoloogia), Superaditiivne funktsioon, Supermatemaatika, Superruum, Suunatud graaf, Suurim ühistegur, Suurring, Suurringjoon, Tahk, Tangens, Tasand, Tasandi inversioon, Tasandiline graaf, Tasandiline joon, Tasanduv pind, Taylori rida, Taylori valem, Täielik järjestus, Täiend (hulgateooria), Täisarv, Täisfunktsioon, Täisgraaf, Täiskõverus, Täisnurk, Tühi hulk, Tüvikoonus, Tüvipüramiid, Tõenäosus, Tõenäosuse klassikaline definitsioon, Tõenäosusteooria, Tõenäosustihedus, Tõestus, Tõeväärtus, Tõus (matemaatika), Tõusunurk, Tee (topoloogia), Tegur, Tehe, Teisendus, Telglõige, Teljestik, Tensor, Tensori järk, Tensorkorrutis, Tensorväli, Teoreem, Teravnurk, Ternaarne tehe, Thalese teoreem, Tipp, Toor, Topoloogia, Topoloogiline muutkond, Topoloogiline ruum, Topoloogiline teisendus, Topoloogiline vektorruum, Trajektoor, Transitiivne graaf, Transitiivne hulk, Transitiivsus, Transponeeritud maatriks, Transpositsioon (matemaatika), Transtsendentne arv, Trapets, Trapetsoid, Trapetsvalem, Trigonomeetria, Trigonomeetrilised funktsioonid, Trohhoid, Tsükloid, Tuletis (matemaatika), Unaarne tehe, Unitaarne maatriks, Universaalalgebra, Vahe (hulgateooria), Valikuaksioom, Variatsioon, Variatsioonarvutus, Variatsioonikordaja, Vastandarv, Vastandelement, Vastandmaatriks, Vastandvektor, Vastavus (matemaatika), Vastuväiteline tõestus, Vähim ühiskordne, Vähimruutude meetodi regulariseerimine, Väikering, Välistav disjunktsioon, Võimsus (hulgateooria), Võrdelisus, Võrdetegur, Võrdhaarne kolmnurk, Võrdkülgne kolmnurk, Võrdus, Võre (matemaatika), Võrrand, Võrratus, Võrre, Vektor, Vektorkorrutis, Vektorruum, Vektorväli, Venni diagramm, Viisnurk, Zabreiko teoreem, Zermelo aksiomaatika, Zermelo teoreem, Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika, Zorni lemma, Zsigmondy teoreem. Laienda indeks (802 rohkem) » « Kahaneb indeks

Aarsus

Aarsus (inglise keeles arity) on matemaatikas tehte operandide arv, funktsiooni või operaatori argumentide arv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aarsus · Näe rohkem »

Aas (matemaatika)

Aas ehk kinnine tee on lõigu pidev kujutus topoloogilisse ruumi, mille korral 0 ja 1 kujutuvad samaks punktiks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aas (matemaatika) · Näe rohkem »

Aasruum

Topoloogilise ruumi aasruum on topoloogiline ruum, mille moodustab aasade hulk selles ruumis (kompaktse-lahtise topoloogiaga).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aasruum · Näe rohkem »

Abakus

Vanarooma abakuse rekonstruktsioon Abakus (ladina keeles abacus 'plaat'Antiigileksikon, 1. kd., lk. 10, kreeka keeles αβαξ 'arvutuslaud')Tehnikaleksikon, lk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abakus · Näe rohkem »

Abeli diferentsiaal

Abeli diferentsiaal on holomorfne või meromorfne diferentsiaal kompaktsel või kinnisel Riemanni pinnal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abeli diferentsiaal · Näe rohkem »

Abeli diferentsiaalvõrrand

Abeli diferentsiaalvõrrand on harilik esimest järku diferentsiaalvõrrand kujul (esimest liiki Abeli diferentsiaalvõrrand) või (teist liiki Abeli diferentsiaalvõrrand), kus y' on y tuletis x järgi ja f0(x), f1(x), f2(x), f3(x), g0(x) ja g1(x) on funktsioonid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abeli diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Abeli integraal

Abeli integraal (norra matemaatiku Niels Abeli järgi) on integraal kujul Kaasik, Ü.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abeli integraal · Näe rohkem »

Abeli rühm

Abeli rühmaks (Niels Henrik Abeli järgi) ehk kommutatiivseks rühmaks nimetatakse matemaatikas rühma G, mille korrutamistehe (tähis *) on kommutatiivne, st Näiteks positiivsed reaalarvud moodustavad arvude korrutamise suhtes Abeli rühma (positiivsete reaalarvude rühm).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abeli rühm · Näe rohkem »

Abeli-Ruffini teoreem

Abeli-Ruffini teoreem ehk Abeli teoreem algebralistest võrranditest ehk Abeli võimatuse teoreem on teoreem, mis väidab, et 5.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abeli-Ruffini teoreem · Näe rohkem »

Absoluutne viga

Absoluutne viga on mõõtmisel tekkinud viga, mis näitab tegeliku ja mõõdetud suuruse vahet.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Absoluutne viga · Näe rohkem »

Absoluutväärtus

Absoluutväärtus on positiivse arvu ja nulli korral arv ise ning negatiivse arvu absoluutväärtuseks on selle arvu vastandarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Absoluutväärtus · Näe rohkem »

Abstraktsioon

Abstraktsioon on eristamise või lahtivõtmise tulemus, abstraheerimisel saadud mõiste või mudel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abstraktsioon · Näe rohkem »

Abstsiss

Abstsissid abstsissteljel XX' kahemõõtmelises Cartesiuse ristkoordinaadistikus Abstsiss ehk x-koordinaat on esimene punkti koordinaatidest ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises Cartesiuse ristkoordinaadistikus või üldse ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises afiinses Cartesiuse koordinaadistikus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Abstsiss · Näe rohkem »

Aditiivne funktsioon

Aditiivne funktsioon on funktsioon f, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust Kaasik, Ü.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aditiivne funktsioon · Näe rohkem »

Aditiivsus

Aditiivsus on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aditiivsus · Näe rohkem »

Aegrida

Aegrida on rida kronoloogiliselt järjestatud (indekseeritud) andmetest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aegrida · Näe rohkem »

Afiinne aritmeetika

Afiinne aritmeetika on meetod arvutusmatemaatikas, mis võimaldab viia läbi arvutusi ligikaudsete suurustega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Afiinne aritmeetika · Näe rohkem »

Afiinne ruum

Afiinne ruum on ruum on matemaatiline ruum, mille punktide vahelised seosed on määratud igale punktide järjestatud paarile vastavusse seotud vektoriga (mingi vektorruumi elemendiga) nii, et tekivad samalaadsed seosed vektorite ja punktide vahel nagu tavalises geomeetrias.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Afiinne ruum · Näe rohkem »

Afiinne teisendus

Afiinne teisendus on niisugune tasandi või ruumi teisendus, mis kujutab sirged sirgeteks ja tasandid tasanditeks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Afiinne teisendus · Näe rohkem »

Afiinsed ülesanded

Afiinsed ülesanded on geomeetrias ülesanded, mis on invariantsed afiinsete teisenduste suhtes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Afiinsed ülesanded · Näe rohkem »

Aheljoon

Rippuv kett moodustab aheljoone Aheljoon on selline kõverjoon, mille võtab kahest otsast kinnitatud rippuv kett või nöör.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aheljoon · Näe rohkem »

Ahelmurd

Ahelmurd on matemaatikas avaldis kujul kus a_0 on täisarv ja a_k ning b_k on naturaalarvud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ahelmurd · Näe rohkem »

Ahelpind

Katenoid, mis moodustub seebivee tasapinnast kahe paralleelse traadirõnga vahele Katenoid ehk ahelpind on selline pöördpind, mis tekib aheljoone pöörlemisel ümber oma juhtsirge.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ahelpind · Näe rohkem »

Aknafunktsioon

Aknafunktsioon (inglise keeles window function) on matemaatiline funktsioon, mis on väljaspool valitud vahemikku (akent) null.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aknafunktsioon · Näe rohkem »

Aksioom

Aksioom ehk postulaat on matemaatikas väide, mis võetakse tõestuseta aluseks deduktiivse teooria ülejäänud väidete tuletamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aksioom · Näe rohkem »

Alamhulk

Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Alamhulk · Näe rohkem »

Alamkate

Alamkate on matemaatikas vaadeldava hulga mõne katte selline alamsüsteem, mis osutub samuti katteks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Alamkate · Näe rohkem »

Alef-null

Alef-null Alef-null on loenduva hulga võimsuse tähisena kasutatav kardinaalarv \aleph_0, vähim kardinaalarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Alef-null · Näe rohkem »

Algarv

Algarv (ingl prime number) on naturaalarv, mis on suurem kui 1 ja mis jagub ainult arvuga 1 või iseendaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algarv · Näe rohkem »

Algebra

Algebra (araabia sõnast al-džabr) on matemaatika haru, mis uurib tehteid (enamasti algebralisi tehteid) ja nende omadusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebra · Näe rohkem »

Algebraline arvukorpus

Algebraline arvukorpus ehk arvukorpus on ratsionaalarvude korpuse \Q lõplik laiend.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline arvukorpus · Näe rohkem »

Algebraline geomeetria

Algebraline geomeetria on geomeetria haru, mis uurib algebraliste muutkondade ja nende mitmesuguste üldistuste omadusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline geomeetria · Näe rohkem »

Algebraline joon

Tschirnhausi kuubik, kolmandat järku algebraline joon Algebraline joon ehk tasandiline algebraline joon (ka algebraline kõver, tasandiline algebraline kõver) elementaarses mõttes on tasandiline joon, mille (ja ainult mille) punktide koordinaadid x, y rahuldavad mingit võrrandit kus F on kahe reaalarvulise muutujaga polünoom.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline joon · Näe rohkem »

Algebraline muutkond

Algebraline muutkond klassikalises mõttes on mõne reaalarvluliste või kompleksarvuliste muutujatega algebraliste võrrandite süsteemi kõigi lahendite hulk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline muutkond · Näe rohkem »

Algebraline pind

Algebraline pind on algebralises geomeetrias pind, mille punktide koordinaadid x,y,z rahuldavad võrrandit kus F on reaalarvuliste kordajatega polünoom.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline pind · Näe rohkem »

Algebraline struktuur

Algebraliseks struktuuriks ehk algebraliseks süsteemiks nimetatakse matemaatikas universaalalgebrat, milles võivad olla defineeritud seosed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline struktuur · Näe rohkem »

Algebraline summa

Algebraline summa on avaldis, mille moodustavad omavahel liitmis- ja/või lahutamismärkidega, st märkidega + ja/või –, ühendatud suurused.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline summa · Näe rohkem »

Algebraline täiend

Miinori algebraline täiend ehk alamdeterminant on selle miinori täiendusmiinor, mis on varustatud märgiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline täiend · Näe rohkem »

Algebraline tehe

n-aarne ehk n-kohaline algebraline tehe ehk algebraline operatsioon hulgal on kujutus kõikide n-korteežide hulgalt hulgal A hulka A ehk funktsioon n-kordselt otsekorrutiselt An hulka A. Elemente, mis on korteežide liikmed, nimetatakse operandideks, korteeži kujutist (funktsiooni väärtust) nimetatakse tehte tulemuseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraline tehe · Näe rohkem »

Algebraliselt kinnine korpus

Algebraliselt kinnine korpus on korpus, millest pärinevate kordajatega polünoomil (ehk igal polünoomil üle selle korpuse) on selles korpuses alati vähemalt üks juur.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algebraliselt kinnine korpus · Näe rohkem »

Algfaas

graafiku ''x''-teljel Algfaas on harmoonilise võnkumise faas võnkumise alghetkel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algfaas · Näe rohkem »

Algliige

Mõistel algliige on mitu tähendust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algliige · Näe rohkem »

Algmõiste

Algmõiste on mõiste, mida mingis mõistete süsteemis otseselt ei defineerita, küll aga kasutatakse teiste mõistete defineerimisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algmõiste · Näe rohkem »

Algordinaat

Sirge algordinaat on selle sirge ja y-telje lõikepunkti ordinaat.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algordinaat · Näe rohkem »

Algoritm

Algoritm on astmeline tegevusjuhis, juhend või eeskiri mingi tegevuse sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algoritm · Näe rohkem »

Algtegur

Algteguriks nimetatakse täisarvu algarvulist tegurit.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Algtegur · Näe rohkem »

Alus

Sõnal alus on mitu tähendust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Alus · Näe rohkem »

Amplituud

Lihtharmoonilise võnkumise amplituud ''A'' ja periood ''T'' Amplituud (ladina keeles amplitudo laius, ulatuvus) on ajas perioodiliselt muutuva (võnkuva) füüsikalise suuruse (signaali) maksimaalne hälve (suurim kaugus) stabiilsest tasakaalolekust või keskväärtusest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Amplituud · Näe rohkem »

Analüütiline geomeetria

Analüütiline geomeetria on matemaatika haru, mis uurib geomeetrilisi objekte algebra vahenditega koordinaatide meetodil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Analüütiline geomeetria · Näe rohkem »

Analoogia

Analoogia on objektide või objektisüsteemide vaheline võrdlus, mis tõstab esile, mis suhtes neid peetakse sarnasteks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Analoogia · Näe rohkem »

Andmed

Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Andmed · Näe rohkem »

Anscombe'i kvartett

Anscombe'i kvartett on näide statistikas, mille eesmärk on korrelatsioonanalüüsis lineaare korrelatsioonikordaja leidmise korral hajuvusdiagrammide tutvumise tähtsuse rõhutamine.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Anscombe'i kvartett · Näe rohkem »

Antetsedent

Antetsedent (inglise antecedent) on hüpoteetilise propositsiooni ehk otsustuse esimene pool (teist poolt nimetatakse konsekvendiks).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Antetsedent · Näe rohkem »

Antihermiitiline maatriks

Lineaaralgebras nimetatakse kompleksarvuliste elementidega ruutmaatriksit A antihermiitiliseks, kui see ühtib oma kaasmaatriksi vastandmaatriksiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Antihermiitiline maatriks · Näe rohkem »

Antinoomia

Antinoomia on kahe idee, juriidilise seaduse, kahe väite vm vasturääkivus või nende endi sisemine vastuolu, kuid seda olukorras kus neist kummagi lõplik kinnitamine või kummutamine on põhimõtteliselt võimatu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Antinoomia · Näe rohkem »

Antisümmeetriline seos

Antisümmeetriline seos on binaarne seos, millel on järgmine omadus: kui x on seoses y-ga ja y on seoses x-iga, siis x ja y langevad kokku.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Antisümmeetriline seos · Näe rohkem »

Aposterioorne tõenäosus

Aposterioorne tõenäosus on Bayesi statistikas sündmuse A tõenäosus pärast katse sooritamist, kui on teada, et selle katse tulemusena toimus teatav teine sündmus B. Aposterioorset tõenäosust tähistatakse nii: P(A|B).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aposterioorne tõenäosus · Näe rohkem »

Apoteem

Kuusnurga apoteem Apoteem (kr sõnast apothēma 'kõrvalepandu') on korrapärase püramiidi külgtahuks oleva kolmnurga kõrgus, mis on tõmmatud püramiidi tipust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Apoteem · Näe rohkem »

Araabia numbrid

Brahmi numbrid (alumine rida) 1. sajandi Indiast Bakhshali käsikirjas kasutatud numbrid Tänapäeva araablase telefoni numbriklahvid: vasakul Lääne-Araabia/Lääne-Euroopa numbrid; paremal Ida-Araabia numbrid Euroopa õpetlased käisid 9. sajandil Al-Karaouine ülikoolis Marokos õppimas araabia numbreid ja matemaatikat Saksakeelne käsitsi kirjutatud leht Hans Talhofferi 1459. aastal kirjutatud õpikust. Sel ajal olid araabia numbrid üsna vähe tuntud, millele viitab asjaolu, et Talhoffer käsitleb neid samas teoses kõrvuti heebrea tähestiku ja astroloogiaga Araabia ja araabia-india numbrid liiklusmärgil Abu Dhabis Uppsala toomkiriku kella kujutav puugravüür 16. sajandist. Sellel on kaks sihverplaati. Ühel on rooma ja teisel araabia numbrid Araabia numbrid on numbrid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 ja 0.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Araabia numbrid · Näe rohkem »

Archimedese aksioom

Achimedese aksioomi näitlik esitus. Kui tahes väikest lõiku A saab piisav arv kordi iseendaga kõrvuti asetades pikendada pikemaks etteantud lõigust B Archimedese aksioom ütleb: mis tahes kahe suuruse y>x>0 korral leidub naturaalarv n\in \mathbb, mille korral nx>y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Archimedese aksioom · Näe rohkem »

Argument (matemaatika)

Funktsiooni argument on matemaatikas sõltumatu muutuja, mis võtab väärtusi funktsiooni määramispiirkonnas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Argument (matemaatika) · Näe rohkem »

Aritmeetika

Aritmeetika (kreeka keelest ἀριθμός, arithmos - arv, number) on matemaatika haru, mis uurib täis- ja ratsionaalarvude ja nendega sooritatavate operatsioonide omadusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aritmeetika · Näe rohkem »

Aritmeetiline jada

Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga kahe järjestikuse liikme vahe on konstantne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aritmeetiline jada · Näe rohkem »

Aritmeetiline juur

Mittenegatiivse reaalarvu a n-astme aritmeetiliseks juureks nimetatakse paarisarvulise positiivse naturaalarvu n korral mittenegatiivset reaalarvu, mille n-is aste on mittenegatiivne reaalarv a. Kui n on paaritu arv, siis võib a olla ka negatiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aritmeetiline juur · Näe rohkem »

Aritmeetiline keskmine

Aritmeetiline keskmine on matemaatikas ja statistikas vaadeldavate arvsuuruste summa jagatis nende suuruste koguarvuga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aritmeetiline keskmine · Näe rohkem »

Aritmeetiline operatsioon

Aritmeetiline operatsioon ehk aritmeetiline tehe ehk aritmeetikatehe on arvudega sooritatav liitmis-, lahutamis-, korrutamis- või jagamistehe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Aritmeetiline operatsioon · Näe rohkem »

Arkusfunktsioonid

Arkusfunktsioonid ehk tsüklomeetrilised funktsioonid on trigonomeetriliste funktsioonide pöördfunktsioonid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arkusfunktsioonid · Näe rohkem »

Arkuskoosinus

Arkuskoosinus (sümbol: arccos, acos) on nurga koosinuse leidmise pöördtehe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arkuskoosinus · Näe rohkem »

Arkuskootangens

Arkuskootangens (sümbol: arccot, acot) on nurga kootangensi leidmise pöördtehe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arkuskootangens · Näe rohkem »

Arkussiinus

Arkussiinus (sümbol: arcsin, asin) on nurga siinuse leidmise pöördtehe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arkussiinus · Näe rohkem »

Arkustangens

Arkustangens (sümbol: arctan, atan) on nurga tangensi leidmise pöördtehe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arkustangens · Näe rohkem »

Arv

Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arv · Näe rohkem »

Arvelaud

Arvelaud Arvelaud on arvutuslaud, mille puhul raamile on paigaldatud vardad, millele on lükitud nupud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvelaud · Näe rohkem »

Arvjada

Arvjada ehk arvujada ehk progressioon on jada, mille liikmed on arvud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvjada · Näe rohkem »

Arvjoonis

Arvjoonis on joonis, millel kujutatakse arvandmeid geomeetriliste kujundite (joonte, tulpade, sektorite) süsteemina.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvjoonis · Näe rohkem »

Arvtelg

π'' ja ruutjuur kahest \sqrt2. Kuigi joonisel on näha ainult täisarvud –9-st kuni 9-ni, kujutab arvsirge kõiki reaalarve nii täisarvude vahel kui ka lõputult mõlemal pool joonise raame Siin on täisarvudele vastavad punktid markeeritud põikilõikudega Arvtelg ehk arvsirge on reaalarvude kujutamiseks kasutatav sirge, millel on fikseeritud arvu null kujutis ja arvu üks kujutis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvtelg · Näe rohkem »

Arvu standardkuju

Arvu standardkuju on arvu üleskirjutus korrutisena kujul kus 1 ≤ a.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvu standardkuju · Näe rohkem »

Arvukorpus

Arvukorpus on kompleksarvude korpuse C mis tahes alamkorpus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvukorpus · Näe rohkem »

Arvusüsteem

Arvusüsteem ehk numeratsioonisüsteem on võtete ja sümbolite kogum, mis võimaldab arve ühesel viisil nimetada ja tähistada.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvusüsteem · Näe rohkem »

Arvuteooria

Arvuteooria on matemaatika haru, mis uurib (peamiselt) täisarvude omadusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvuteooria · Näe rohkem »

Arvuti

Superarvuti IBM Blue Gene/P Arvuti ehk raal on seade, mis töötleb andmeid, sealhulgas teeb aritmeetika- ja loogikatehteid automaatselt programmeeritavate algoritmide järgi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvuti · Näe rohkem »

Arvutuslaud

pisi Arvutuslaud on lihtne ning väga vana mehaaniline arvutusseade.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvutuslaud · Näe rohkem »

Arvutuslükati

Tüüpiline arvutuslükati Arvutuslükati ehk lükati on mehaaniline analoogarvuti.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvutuslükati · Näe rohkem »

Arvutusmatemaatika

Arvutusmatemaatika on matemaatika osa, milles uuritakse matemaatikaülesannete lahenduste viimist arvuliste tulemusteni, vastavate lahendusalgoritmide omadusi ning võimalust arvutite kasutamiseks ülesannete lahendamisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvutusmatemaatika · Näe rohkem »

Arvutuspulgad

Napieri arvutuspulgad Arvutuspulgad on arvutamist hõlbustavad vahendid, mida kasutati varem lasteaias ja algkoolis arvutama õppimisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Arvutuspulgad · Näe rohkem »

Asümmeetriakordaja

Asümmeetriakordaja on tõenäosusteoorias ja statistikas arvuline parameeter, mis näitab tunnuse jaotuse lähedusastet sümmeetrilisele jaotusele.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Asümmeetriakordaja · Näe rohkem »

Asümptoot

Graafikul on kujutatud püst-, rõht- ja kaldasümptooti Asümptoot (sõna algallikas on vanakreeka sõna ἀσύμπτωτος (asymptōtos, 'mitteühtelangev')) on sirge, mis võib leiduda joone lõpmatu haru puhul nii, et kui joone punkt kaugeneb tõkestamatult mööda haru, siis ta samal ajal läheneb lõpmatult sellele sirgele.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Asümptoot · Näe rohkem »

Asimuut

thumb Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Asimuut · Näe rohkem »

Assotsiatiivne ühikelemendiga ring

Assotsiatiivne ühikelemendiga ring on algebras selline ring, milles korrutamine on assotsiatiivne ja milles leidub ühikelement.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Assotsiatiivne ühikelemendiga ring · Näe rohkem »

Assotsiatiivne ring

Assotsiatiivseks ringiks (mõnikord lihtsalt ringiks) nimetatakse üldalgebras hulka R kahe binaarse algebralise tehtega (liitmine +; korrutamine ·), mille korral.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Assotsiatiivne ring · Näe rohkem »

Assotsiatiivsus

Assotsiatiivsus ehk ühenduvus on binaarse tehte omadus: tehet * nimetatakse assotsiatiivseks, kui iga x, y ja z korral (x * y) * z.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Assotsiatiivsus · Näe rohkem »

Astendamine

Astendamiseks nimetatakse matemaatilist tehet a^n kahe arvuga: arvu n nimetatakse astendajaks ehk eksponendiks ning arvu a astendatavaks ehk astme aluseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Astendamine · Näe rohkem »

Astmerida

Astmereaks nimetatakse funktsionaalrida kujul kus c on konstant, an on n-nda liikme kordaja ning x muutuja.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Astmerida · Näe rohkem »

Astroid

Astroid Astroidi moodustumine Astroid on tasandiline joon, mida ristkoordinaatides saab esitada võrrandiga Astroid on hüpotsükloidi erijuht.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Astroid · Näe rohkem »

Automorfism

Automorfism \alpha on süsteemi (objekti) isomorfism iseendaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Automorfism · Näe rohkem »

Avaldis

Avaldis on eeskiri.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Avaldis · Näe rohkem »

Ühe muutujaga lineaarvõrratus

Ühe muutujaga lineaarvõrratuseks nimetatakse võrratust kujul ax+b>0 või (ax+b või ax+b\geq0 või ax+b\leq0).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ühe muutujaga lineaarvõrratus · Näe rohkem »

Ühe muutujaga ruutvõrratus

Ühe muutujaga ruutvõrratuseks nimetatakse võrratust üldkujuga ax^2+bx+c>0 või (ax^2+bx+c või ax^2+bx+c\geq0 või ax^2+bx+c\leq0), milles a, b ja c on antud arvud (a\neq0) ja x on tundmatu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ühe muutujaga ruutvõrratus · Näe rohkem »

Baas (matemaatika)

Vektorruumi elementide hulka nimetatakse selle vektorruumi baasiks parajasti siis, kui.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Baas (matemaatika) · Näe rohkem »

Baas (topoloogia)

Baas ehk topoloogia baas ehk lahtine baas ehk topoloogilise ruumi baas on topoloogilise ruumi X lahtiste alamhulkade niisugune pere, et iga lahtine hulk topoloogilises ruumis X on baasi elementide ühend.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Baas (topoloogia) · Näe rohkem »

Baasiteisendusmaatriks

Olgu V vektorruum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Baasiteisendusmaatriks · Näe rohkem »

Baire'i teoreem

Baire'i teoreem on teoreem funktsionaalanalüüsis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Baire'i teoreem · Näe rohkem »

Banachi ruum

Banachi ruum on täielik normeeritud ruum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Banachi ruum · Näe rohkem »

Banachi-Tarski paradoks

Banachi-Tarski paradoksi kohaselt saab kera jagada lõplikuks arvuks osadeks ning panna need uuesti kokku kaheks esialgsega ühesuuruseks keraks Banachi–Tarski paradoks on teoreem hulgateoreetilises geomeetrias, mille kohaselt saab kolmemõõtmelises ruumis kera jagada lõplikuks arvuks lõikumatuteks punktihulkadeks ja neid osasid üksnes nihete ja pöörete abil liigutades kokku panna kaks esialgsega ühesugust kera.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Banachi-Tarski paradoks · Näe rohkem »

Bayesi teoreem

Tõenäosusteoorias ja statistikas kirjeldab Bayesi teoreem sündmuse toimumise tõenäosust eeldusel, et sündmus on kuidagi seotud eelnevalt toimunud sündmustega – Bayesi teoreem arvutab tingimusliku tõenäosuse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Bayesi teoreem · Näe rohkem »

Bernoulli võrrand

Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Bernoulli võrrand · Näe rohkem »

Besseli võrrand

Besseli võrrandiks (ka Besseli diferentsiaalvõrrandiks) nimetatakse matemaatikas harilikku teist järku homogeenset diferentsiaalvõrrandit kus α on kompleksarvuline parameeter.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Besseli võrrand · Näe rohkem »

Bifurkatsioon (matemaatika)

Bifurkatsioon on mittelineaarse süsteemi olekutrajektooride struktuuri kvalitatiivne muutumine süsteemi teatava parameetri tühise muutuse tulemusena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Bifurkatsioon (matemaatika) · Näe rohkem »

Bijektiivne funktsioon

Bijektiivne funktsioon ''f'': ''X'' → ''Y'', kus hulk X on 1, 2, 3, 4 ja hulk Y on A, B, C, D. Näiteks, ''f''(1).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Bijektiivne funktsioon · Näe rohkem »

Bilineaarvorm

Olgu Vn n-mõõtmeline vektorruum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Bilineaarvorm · Näe rohkem »

Binaarne algebraline tehe

Binaarne algebraline tehe ehk binaarne algebraline operatsioon ehk kompositsiooniseadus hulgal S on binaarne algebraline tehe hulgal S ehk teiste sõnadega kahe muutuja funktsioon S-ilt ja S-ilt S-isse ehk teiste sõnadega funktsioon f otsekorrutiselt S×S hulka S. Sageli nimetatakse binaarset algebralist tehet lihtsalt binaarseks tehteks ehk binaarseks operatsiooniks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Binaarne algebraline tehe · Näe rohkem »

Binaarne seos

Binaarne seos ehk binaarne relatsioon on matemaatiline mõiste, mis vastab sellistele suhetele nagu "on suurem kui" ja "on võrdne" aritmeetikas ning "on element" hulgateoorias.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Binaarne seos · Näe rohkem »

Binaarne tehe

Binaarne tehe ehk kahekohaline tehe ehk binaarne operatsioon ehk binaarne operaator ehk düaadiline tehe ehk düaadiline operatsioon on laiemas mõttes kahe muutuja funktsioon, kitsamas mõttes kahe muutuja funktsioon, mille argumendid kuuluvad tema muutumispiirkonda.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Binaarne tehe · Näe rohkem »

Binoom

Binoom ehk kaksliige on matemaatikas kahe üksliikme algebralise summana esitatud hulkliige (multinoom).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Binoom · Näe rohkem »

Binoomjaotus

Binoomjaotus on tõenäosusteoorias ja statistikas juhusliku suuruse X diskreetne jaotus, mis kirjeldab n ühesuguse ja sõltumatu järjestikuse katse korral sündmuse A toimumist, kui iga katse tulemus võib olla kas jah või ei ning jah tulemuse saamise tõenäosus on p ning vastupidise tulemuse tõenäosus on q.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Binoomjaotus · Näe rohkem »

Binormaal

Binormaal on joone kooldumistasandiga ristuv normaal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Binormaal · Näe rohkem »

Biomeetria

Biomeetria (ekslikult biomeetrika) ehk biostatistika on matemaatiliste meetodite, eriti matemaatilise statistika rakendamine biosüsteemide uurimiseks ning saadud andmete põhjal analüüsimine ja järelduste tegemine.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Biomeetria · Näe rohkem »

Biruutvõrrand

Biruutvõrrandiks nimetatakse neljanda astme algebralist võrrandit, mis on teisendatav kujule kus x on tundmatu ja a ≠ 0.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Biruutvõrrand · Näe rohkem »

Bolzano-Weierstrassi teoreem

Bolzano-Weierstrassi teoreem on oluline teoreem matemaatilises analüüsis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Bolzano-Weierstrassi teoreem · Näe rohkem »

Bombieri-Friedlanderi-Iwanieci teoreem

Bombieri-Friedlanderi-Iwanieci teoreem väidab, et on lõpmata palju algarve kujuga a^2 + b^4.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Bombieri-Friedlanderi-Iwanieci teoreem · Näe rohkem »

Boole'i algebra

Boole'i algebra on hulk koos sellel defineeritud kahe kommutatiivse, assiotsiatiivse, teineteise suhtes distributiivse ja neelduva binaarse algebralise tehtega, mida nimetatakse konjunktsiooniks (tähis ∧) ning disjunktsiooniks (tähis ∨), ja involutsioon, mis kannab nime eitus või täiend (tähis ¬).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Boole'i algebra · Näe rohkem »

Boreli-Lebesgue'i teoreem

Boreli-Lebesgue'i teoreem on oluline teoreem meetriliste ruumide topoloogias.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Boreli-Lebesgue'i teoreem · Näe rohkem »

Brahhistokroon

Eksperiment: milline joon (teekond) on veerevale objektile lühim? Animatsioon erinevatest teekondadest Brahhistokroon (kreeka sõnadest βράχιστος (brachistos, 'lühim') ja χρόνος (chronos, 'aeg')) on kiireima languse joon, kõikvõimalikest homogeense jõuvälja kaht punkti A ja B ühendavaist joontest see, mida mööda hõõrdumiseta liikudes jõuab punktmass punktist A punkti B lühima ajaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Brahhistokroon · Näe rohkem »

Cantori aksioom

Cantori aksioom on pidevusaksioom matemaatilises analüüsis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Cantori aksioom · Näe rohkem »

Cantori diagonaaltõestus

Cantori diagonaaltõestus on Georg Cantorilt pärinev tõestus, et reaalarvude hulk ei ole loenduv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Cantori diagonaaltõestus · Näe rohkem »

Catalani pind

Catalani pind on joonpind, mille moodustajad on paralleelsed fikseeritud tasandiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Catalani pind · Näe rohkem »

Cauchy integraalvalem

Cauchy integraalvalem on oluline valem kompleksmuutuja funktsioonide teoorias, mis väljendab asjaolu, et regulaarsete funktsioonide väärtused piirkonnas on määratud selle funktsiooni väärtustega piirkonna rajal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Cauchy integraalvalem · Näe rohkem »

Cauchy jada

Fundamentaaljadaks ehk Cauchy jadaks nimetatakse (arvude, üldisemalt meetrilise ruumi punktide) jada vn, mille elemendid indeksi n kasvades üksteisele lõputult lähenevad, st iga etteantud positiivse kauguse korral leidub jada element, millest alates kõik jada elemendid on üksteisest etteantud kaugusest väiksemal kaugusel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Cauchy jada · Näe rohkem »

Cauchy teoreem

Cauchy teoreem ehk Cauchy integraalteoreem on üks kompleksmuutuja funktsioonide teooria keskseid teoreeme.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Cauchy teoreem · Näe rohkem »

Cauchy-Riemanni võrrandid

Monogeensuse tingimus on piisav ja tarvilik tingimus selleks, et kompleksmuutuja funktsioonil leiduks vaadeldavas punktis z.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Cauchy-Riemanni võrrandid · Näe rohkem »

Cauchy-Schwarzi võrratus

Cauchy-Schwarzi võrratus (ka Cauchy-Schwarzi-Bunjakovski võrratus) on võrratus, mis ütleb, et vektorite skalaarkorrutise moodul pole suurem vektorite pikkuste (normide) korrutisest: kus \langle x, y \rangle ja \| x \|, \|y\| vastavalt vektorite x, y \in V skalaarkorrutis ja pikkused ning V on mõni skalaarkorrutisega vektorruum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Cauchy-Schwarzi võrratus · Näe rohkem »

Chazy võrrand

Chazyi võrrand on diferentsiaalvõrrand Võrrandit kirjeldas prantsuse matemaatik ja astronoom Jean Chazy oma 1909.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Chazy võrrand · Näe rohkem »

Clairaut' võrrand

Clairaut' võrrand on diferentsiaalvõrrand Võrrand on saanud nime prantsuse matemaatiku Alexis Clairaut' järgi, kes seda 1734.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Clairaut' võrrand · Näe rohkem »

Dünaamikamudel

Dünaamikamudel on matemaatiline mudel süsteemide ja protsesside käitumise uurimiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Dünaamikamudel · Näe rohkem »

De Morgani seadused

De Morgani seadused on Boole'i algebras ja lausearvutuses kasutusel olevat kaks põhisamaväärsust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja De Morgani seadused · Näe rohkem »

Descartesi koordinaadid

Descartesi koordinaatide süsteem Descartesi koordinaadid (ladinapäraselt ka Cartesiuse koordinaadid) on reaalarvude järjestatud paar (x, y), mis määrab punkti asukoha tasandil, või järjestatud kolmik (x, y, z), mis määrab punkti asukoha rist- või kaldkoordinaatide süsteemina kujutatud ruumis; üldisemalt: reaalarvude järjestatud komplekt (x1,..., xn), mis määrab punkti asukoha n-mõõtmelises ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Descartesi koordinaadid · Näe rohkem »

Determinant

Determinant on lineaaralgebras funktsioon, mis seab igale ruutmaatriksile vastavusse arvu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Determinant · Näe rohkem »

Diagonaal

Hulknurga diagonaal on sirglõik, mis ühendab hulknurga kaht tippu, mis pole ühe ja sama külje otspunktid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diagonaal · Näe rohkem »

Diagonaalne maatriks

Diagonaalne maatriks on ruutmaatriks, milles võivad nullist (või nullelemendist) erineda vaid peadiagonaalil paiknevad elemendid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diagonaalne maatriks · Näe rohkem »

Diameeter

Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diameeter · Näe rohkem »

Difeomorfism

Difeomorfism on bijektiivne pidevalt diferentseeruv kujutus, mille pöördkujutus on samuti pidevalt diferentseeruv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Difeomorfism · Näe rohkem »

Diferentseerimine

Diferentseerimine on matemaatikas tuletise (osatuletise) või diferentsiaali (täisdiferentsiaali) arvutamine.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentseerimine · Näe rohkem »

Diferentseerimisoperaator

Diferentseerimisoperaator on matemaatikas diferentsiaaloperaator D, mis seab ühe (või mitme) muutuja funktsioonile vastavusse selle funktsiooni tuletise (või osatuletise).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentseerimisoperaator · Näe rohkem »

Diferentsiaal

Funktsiooni y\!.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentsiaal · Näe rohkem »

Diferentsiaalarvutus

Diferentsiaalarvutus on üks matemaatilise analüüsi põhikomponente integraalarvutuse kõrval (et nad on omavahel tihedalt seotud, siis nimetatakse neid koos diferentsiaal- ja integraalarvutuseks).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentsiaalarvutus · Näe rohkem »

Diferentsiaalvõrrand

Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Diferentsiaalvõrrandi üldlahend

Diferentsiaalvõrrandi üldlahendiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandi lahendit, mis sisaldab määramatut konstanti C. See tähendab y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentsiaalvõrrandi üldlahend · Näe rohkem »

Diferentsiaalvõrrandi erilahend

Diferentsiaalvõrrandi erilahendiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandi lahendit, mis saadakse üldlahendist konstandi C fikseeritud väärtuse C0 korral.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentsiaalvõrrandi erilahend · Näe rohkem »

Diferentsiaalvõrrandi järk

Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse diferentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste (või osatuletiste) kõrgeimat järku.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diferentsiaalvõrrandi järk · Näe rohkem »

Digammafunktsioon

Digammafunktsioon \psi on üks erifunktsioon matemaatilises analüüsis ja kompleksmuutuja funktsioonide teoorias.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Digammafunktsioon · Näe rohkem »

Diofantiline võrrand

Diofantiline võrrand ehk Diophantose võrrand on mitme tundmatuga (ehk määramata) täisarvuliste kordajatega algebraline võrrand, millele otsitakse täisarvulisi lahendeid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diofantiline võrrand · Näe rohkem »

Diraci deltafunktsioon

Diraci deltafunktsiooni skemaatiline kujutus Diraci deltafunktsioon (δ funktsioon) on matemaatikas füüsiku Paul Diraci poolt kasutusele võetud üldistatud funktsioon või jaotus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diraci deltafunktsioon · Näe rohkem »

Diskreetne koosinusteisendus

Diskreetne koosinusteisendus (DKT) on Fourier' teisendusega seotud lineaarteisendus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diskreetne koosinusteisendus · Näe rohkem »

Diskreetne matemaatika

Diskreetne matemaatika ehk lõplik matemaatika on õppeaine rakendusmatemaatika ja informaatika erialadel, mis koondab põhiliselt diskreetsete ja lõplike matemaatiliste struktuuridega seotud materjali, millel on rakendusi arvutiteadustes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Diskreetne matemaatika · Näe rohkem »

Dispersioon

Dispersioon on juhusliku suuruse varieeruvuse mõõt, ta näitab, kui palju uuritav suurus varieerub.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Dispersioon · Näe rohkem »

Distributiivsus

Distributiivsus ehk jaotuvus on binaarse tehte omadus jaotuda teise binaarse tehte suhtes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Distributiivsus · Näe rohkem »

Divergents (matemaatika)

Vektorvälja divergents ehk allikalisus on vektorväljaga määratud skalaarne funktsioon, mille abil saab kirjeldada välja allikate (või neeldumispunktide) olemasolu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Divergents (matemaatika) · Näe rohkem »

Dymi võrrand

Dymi võrrand on diferentsiaalvõrrand Võrrandi teine kirjutusviis on Võrrand omistatakse Harry Dymile, kes esitas selle ühes oma avaldamata töös.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Dymi võrrand · Näe rohkem »

E (arv)

e ehk Euleri arv on naturaallogaritmi alus, transtsendentne arv ligikaudse väärtusega 2,71828.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja E (arv) · Näe rohkem »

Eeldus

Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eeldus · Näe rohkem »

Eeljärjestus

Eeljärjestuseks ehk kvaasijärjestuseks nimetatakse matemaatikas refleksiivset ja transitiivset seost.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eeljärjestus · Näe rohkem »

Eestvaade

Eestvaade on üldisemas mõttes vaade (millelegi/kellelegi) eestpoolt, vaade (millegi/kellegi) esiküljele; ka selle kujutis joonisena, fotona vm.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eestvaade · Näe rohkem »

Eksponentfunktsioon

Eksponentfunktsioon on funktsioon kujul kus e on Euleri arv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eksponentfunktsioon · Näe rohkem »

Eksponentjaotus

Eksponentjaotus on üks pidev tõenäosusjaotus, mida kasutatakse tihti sõltumatute sündmuste vahelise aja modelleerimisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eksponentjaotus · Näe rohkem »

Eksponentrida

Eksponentrida on astmerida kujul See rida koondub kogu komplekstasandil eksponentfunktsiooniks e^z, kus e on Euleri arv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eksponentrida · Näe rohkem »

Eksponentsiaalne kahanemine

Eksponentsiaalne kahanemine (ka eksponentsiaalne langus) on suuruse y vähenemine seose y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eksponentsiaalne kahanemine · Näe rohkem »

Eksponentsiaalne kasvamine

Kuubiline kasv Eksponentsiaalne kasvamine (ka eksponentsiaalne kasv) on suuruse y suurenemine seose y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eksponentsiaalne kasvamine · Näe rohkem »

Eksponentvõrrand

Eksponentvõrrand on võrrand, milles tundmatu esineb astendajas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eksponentvõrrand · Näe rohkem »

Ekstensionaalsuse aksioom

Ekstensionaalsuse aksioom on aksioom, mille kohaselt hulgad (või klassid), millel on täpselt samad elemendid, on võrdsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ekstensionaalsuse aksioom · Näe rohkem »

Ekstsentrilisus

Ellips Hüperbool Mittekõdunud koonuselõike (ellipsi, parabooli või hüperbooli) ekstsentrilisus (tähis \varepsilon) on arv, mis saadakse fokaalkauguse ja juhtkauguse jagatisena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Ekvivalentsiseos

Ekvivalentsiseoseks ehk ekvivalentsusseoseks nimetatakse binaarset seost mingil hulgal A, kui see seos on refleksiivne, sümmeetriline ja transitiivne, st seos ~ on ekvivalentsiseos parajasti siis, kui.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ekvivalentsiseos · Näe rohkem »

Elemendid (Eukleides)

"Elementide" esimese ingliskeelse tõlke kaas (1570) Egiptusest Oxyrhynchuse linnast leitud papüüruse fragment "Elementide" tekstiga "Elemendid" (vanakreeka keeles "Στοιχεῖα", ladina keeles "Elementa") on Eukleidese uurimus geomeetriast ja arvuteooriast.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Elemendid (Eukleides) · Näe rohkem »

Element (matemaatika)

Elemendiks nimetatakse matemaatikas üksteisest erinevaid objekte, mis moodustavad hulga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Element (matemaatika) · Näe rohkem »

Elementaarfunktsioon

Elementaarfunktsioonid on funktsioonid, mis saadakse põhielementaarfunktsioonidest lõpliku arvu aritmeetiliste tehete ja liitfunktsioonide moodustamise tulemusena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Elementaarfunktsioon · Näe rohkem »

Elementaargeomeetria

Elementaargeomeetria on geomeetria haru, milles kõrgemat matemaatikat kasutamata uuritakse lihtsamate kujundite (nurkade, hulknurkade ja -tahukate, ringi, kera ja mõnede pöördkehade) põhilisi omadusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Elementaargeomeetria · Näe rohkem »

Elementaarmatemaatika

Elementaarmatemaatika on matemaatika osa, mis kujunes enne matemaatilise analüüsi tekkimist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Elementaarmatemaatika · Näe rohkem »

Elementaarsündmus

Elementaarsündmus ehk lihtsündmus on tõenäosusteoorias antud katse üks võimalikest tulemustest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Elementaarsündmus · Näe rohkem »

Elementaarsündmuste hulk

Elementaarsündmuste hulk ehk elementaarsündmuste ruum ehk elementaarsündmuste süsteem on tõenäosusteoorias antud katse kõigi võimalike tulemuste ehk elementaarsündmuste hulk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Elementaarsündmuste hulk · Näe rohkem »

Ellips

pisi Saturni rõngad paistavad ellipsikujulistena. Ellipsograaf ehk ellipsisirkel. Ellipsiks nimetatakse tasandile kuuluvate punktide hulka, mille puhul iga punkti kauguste summa kahest antud punktist, mida nimetatakse fookusteks, on jääv suurus, mis võrdub ellipsi läbimõõduga ehk pikema telje pikkusega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ellips · Näe rohkem »

Ellipsograaf

Ellipsograafi tööpõhimõte Ellipsograaf on seadis ellipsite joonestamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ellipsograaf · Näe rohkem »

Elliptiline joon

Elliptiliste joonte kataloog. Näidatud on piirkond −3,3². (Kui ''a''.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Elliptiline joon · Näe rohkem »

Empiiriline jaotus

Empiiriline jaotus on juhusliku valimi x1...xn tekitatud tõenäosusjaotus, mille kohaselt iga hulga või sündmuse B tõenäosus on võrdne sellesse hulka sattunud valimi punktide suhtelise sagedusega (sündmuse B empiirilise tõenäosusega) P_n(B).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Empiiriline jaotus · Näe rohkem »

Endomorfism

Endomorfismiks nimetatakse algebras algebralise süsteemi homomorfismi iseendasse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Endomorfism · Näe rohkem »

Epüür

Laseri epüür Epüür (prantsuse sõnast épure) on teatava suuruse asukohast olenevate väärtuste graafiline esitus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Epüür · Näe rohkem »

Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand

Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, millele saab anda kuju f1(y)dy.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Eralduvusaksioomid

Et topoloogiline ruum on väga üldine mõiste, piirdutakse topoloogias ja topoloogiaga seotud matemaatikaharudes sageli teatud kitsendusi rahuldavate topoloogiliste ruumide vaatlemisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eralduvusaksioomid · Näe rohkem »

Eratosthenese sõel

Eratosthenese sõel arvutisimulatsioonina Eratosthenese sõel on vanakreeka matemaatikule Eratosthenesele omistatud meetod algarvude tabeli koostamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eratosthenese sõel · Näe rohkem »

Erifunktsioon

Erifunktsioon on funktsioon, mis pole elementaarfunktsioon, aga on nii oluline et, sel on oma nimi, näiteks Riemanni dzeetafunktsioon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Erifunktsioon · Näe rohkem »

Eristamatud

Eristamatud (inglise keeles indiscernibles) on matemaatilises loogikas objektid, mida pole võimalik eristada mitte ühegi omaduse või valemi kaudu formuleeritud suhte abil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eristamatud · Näe rohkem »

Eukleidese teoreem

Eukleidese teoreem on teoreem täisnurkse kolmnurga lahendamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eukleidese teoreem · Näe rohkem »

Eukleidiline ruum

Eukleidiliseks ruumiks nimetatakse matemaatikas lõplikumõõtmelist vektorruumi üle reaalarvude korpuse, milles on defineeritud skalaarkorrutis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Eukleidiline ruum · Näe rohkem »

Euleri graaf

Euleri tee (ehk Euleri ahel) graafis on tee, mis kulgeb graafi kõiki servi pidi, läbides igat serva üks kord (võrdle Hamiltoni graafiga).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Euleri graaf · Näe rohkem »

Euleri valem

Euleri valem on valem, mis seob eksponentfunktsiooni trigonomeetriliste funktsioonidega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Euleri valem · Näe rohkem »

Euleri valem (geomeetria)

Euleri valem on diferentsiaalgeomeetrias valem, mis seob pinna normaalkõverust antud sihis pinna peakõverustega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Euleri valem (geomeetria) · Näe rohkem »

Euleri-Tricomi võrrand

Euleri-Tricomi võrrand on osatuletistega diferentsiaalvõrrand u_.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Euleri-Tricomi võrrand · Näe rohkem »

Evoluut

Ellipsi evoluut. Evoluut on tähistatud sinise joonega Animatsioon kujutab evoluudi saamist Evoluut (ld sõnast ēvolūtus 'lahtirullitud') on tasandilise joone normaalide parve mähisjoon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Evoluut · Näe rohkem »

Evolvent

Evolvendi moodustumine Evolvent ehk involuut on kõver, mis moodustub ühtlaselt kasvava sirgjoone libisemata veeremisel ümber paikse ringjoone (alusringjoone).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Evolvent · Näe rohkem »

Fabritseeritud lahendite meetod

Fabritseeritud lahendite meetod (inglise keeles Method of Manufactured Solutions) on metodoloogia osatuletistega diferentsiaalvõrrandite süsteemi analüütiliste lahendite leidmiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Fabritseeritud lahendite meetod · Näe rohkem »

Faktoranalüüs

Faktoranalüüs (inglise factor analysis) on mitmemõõtmelise statistilise analüüsi meetod, mille puhul lähtetunnuste vahelisi seoseid uuritakse nõnda, et lähtetunnused esitatakse väiksema arvu uute tunnustena (nimetatakse faktoriteks) ligikaudselt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Faktoranalüüs · Näe rohkem »

Faktoriaal

Naturaalarvu n faktoriaal (tähistus n!) on n esimese positiivse täisarvu korrutis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Faktoriaal · Näe rohkem »

Fibonacci jada

Fibonacci jada on arvude jada, mille kaks esimest liiget on vastavalt F1.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Fibonacci jada · Näe rohkem »

Filter (matemaatika)

Osaliselt järjestatud hulga (või üldisemalt eeljärjestusega hulga) (P,\leq) filtriks nimetatakse tema mis tahes mittetühja alamhulka F, mis täidab järgmisi tingimusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Filter (matemaatika) · Näe rohkem »

Folkmani graaf

Folkmani graaf Folkmani graaf on väikseim semi-sümmeetriline graaf.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Folkmani graaf · Näe rohkem »

Fookus (geomeetria)

Fookus koonuselõigete (vt artikli "Koonus" alajaotustest) puhul on teatav kindel punkt koonust lõikaval tasandil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Fookus (geomeetria) · Näe rohkem »

Forsseerimine (matemaatika)

Forsseerimine on hulgateoorias meetod, mille abil konstrueeritakse mudeleid, mida rakendatakse peamiselt suhtelistes kooskõlalisustõestustes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Forsseerimine (matemaatika) · Näe rohkem »

Fourier' teisendus

Fourier' teisendus (ka Fourier' pööre, inglise keeles Fourier transform) on integraalteisenduste hulka kuuluv lineaarne operaator, mis teisendab funktsiooni f selle sagedusspektrit iseloomustavaks funktsiooniks \hat f. See teisendus põhineb teoreemil, mille kohaselt mistahes pidev ja piisavalt regulaarne funktsioon on esitatav siinusfunktsioonide integraalina.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Fourier' teisendus · Näe rohkem »

Fraktal

Fraktal on enesesarnane kujund või nähtus, mille struktuur eri tasemetel või suurendusastmetel on sarnane tervikkujundiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Fraktal · Näe rohkem »

Fredholmi integraalvõrrand

Fredholmi integraalvõrrand (ingl Fredholm integral equation) on integreeruv võrrand, mida uuris rootsi matemaatik Erik Ivar Fredholm.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Fredholmi integraalvõrrand · Näe rohkem »

Funktsionaal

Mittelineaarse funktsionaali näide. Joone pikkus on funktsionaal, mille lähtehulk on sirgestuvate joonte vektorruum (vektorruumi C(0,1,\mathbbR^3) alamruum) ja mille väärtused on mittenegatiivsed reaalarvud. Funktsionaal on operaator, mille väärtused on skalaarid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Funktsionaal · Näe rohkem »

Funktsionaalanalüüs

Funktsionaalanalüüs on matemaatika haru, mis uurib mis tahes topoloogiliste ruumide (eeskätt funktsionaalruumide) vahel toimivaid operaatoreid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Funktsionaalanalüüs · Näe rohkem »

Funktsionaali variatsioon

Funktsionaali variatsioon ehk funktsionaali esimene variatsioon on ühe muutuja funktsiooni diferentsiaali üldistus, funktsionaali muudu lineaarne peaosa mingis kindlas suunas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Funktsionaali variatsioon · Näe rohkem »

Funktsioon (matemaatika)

Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Funktsioon (matemaatika) · Näe rohkem »

Funktsiooni üldavaldis

Funktsiooni üldavaldiseks nimetatakse seost y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Funktsiooni üldavaldis · Näe rohkem »

Gammafunktsioon

Reaalarvude gammafunktsiooni graafik Kompleksarvude gammafunktsioon: heledus vastab funktsiooni väärtuse moodulile, värvus argumendile Kompleksarvude gammafunktsiooni moodul Gammafunktsioon ehk Euleri gammafunktsioon ehk teist liiki Euleri integraal \Gamma on üks erifunktsioon matemaatilises analüüsis ja kompleksmuutuja funktsioonide teoorias.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Gammafunktsioon · Näe rohkem »

Gaussi-Ostrogradski teoreem

Gaussi-Ostrogradski teoreem (ka Gaussi-Ostrogradski valem, Gaussi valem) on valem matemaatilises analüüsis, mis seob omavahel vektorvälja voo läbi pinna ja antud pinna sisese tensorvälja käitumise.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Gaussi-Ostrogradski teoreem · Näe rohkem »

Gödeli mittetäielikkuse teoreemid

Gödeli mittetäielikkuse teoreemid (saksa Gödelscher Unvollständigkeitssätze, inglise Gödel's incompleteness theorems) ehk Gödeli teoreemid on Kurt Gödeli (1906–1978) kaks teoreemi matemaatilises loogikas, mis demonstreerivad, et iga loogiline süsteem, mis sisaldab formaalset aritmeetikat, on piiratud ehk mittetäielik.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Gödeli mittetäielikkuse teoreemid · Näe rohkem »

Geodeetiline joon

Geodeetiline joon (inglise keeles geodetic line, geodesic) on diferentsiaalgeomeetrias joon, mis kujutab mingis mõttes lühimat teed pinnal paikneva kahe punkti vahel, või kui üldisemalt võtta, siis kahe punkti vahel Riemanni muutkonnas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Geodeetiline joon · Näe rohkem »

Geomeetria

Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Geomeetria · Näe rohkem »

Geomeetriline jada

Geomeetriline jada ehk geomeetriline progressioon on matemaatikas jada, milles iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis on konstant.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Geomeetriline jada · Näe rohkem »

Geomeetriline keskmine

Geomeetriline keskmine ehk keskmine võrdeline on n astme juur n arvu korrutisest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Geomeetriline keskmine · Näe rohkem »

Graaf

Graaf G.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graaf · Näe rohkem »

Graafi invariant

Graafi invariant on graafi struktuuri iseloomustava atribuudi arvuline väärtus või niisuguste väärtuste korrastatud kogum, mis ei sõltu graafi tippude märgistatusest ega selle graafilisest kujutisest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi invariant · Näe rohkem »

Graafi kanooniline esitus

Graafi kanooniline esitus (inglise: graph canonization) on graafi esitus mingil kaudsel, mitmesuguseid invariante kasutaval viisil – soovitatavalt isomorfismi täpsusega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi kanooniline esitus · Näe rohkem »

Graafi klikk ja vöö

Graafi klikid ja vööd Klikk on hariliku graafi alamgraaf, mille iga tipp on servade kaudu seotud selle alamgraafi teiste tippudega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi klikk ja vöö · Näe rohkem »

Graafi orbiit

Graafi orbiit on selle tippude ja/või tipupaaride ekvivalentsusklass, mis on seotud graafi sümmeetria probleemiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi orbiit · Näe rohkem »

Graafi sümmeetria

Graafi sümmeetria on graafi tippude ja tipupaaride struktuurne omadus moodustada sümmeetriaklasse ehk ''orbiite'' mida ka ekvivalentsus- või transitiivsusklassideks nimetatud on.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi sümmeetria · Näe rohkem »

Graafi seosmaatriks

Graafi seosmaatriks on graafi esitav ja selle tippude arvule vastav ruutmaatriks E, mille elemendid "1" esitavad serva olemasolu tipupaari vahel ning elemendid "0" selle puudumist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi seosmaatriks · Näe rohkem »

Graafi struktuur

Graafi struktuur on graafi tippude ja tipupaaride omadus olla invariantselt seostatud, st organiseeritud mingil kindlal viisil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi struktuur · Näe rohkem »

Graafi värvimine

Graafiteoorias on graafi värvimine graafi elementide sildistamine (tavaliselt värvidega) teatud reeglite alusel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafi värvimine · Näe rohkem »

Graafide identifitseerimine

Graafide identifitseerimine tähendab graafide eristamist, äratundmist või tuvastamist neist tuletatud invariantide põhjal mitmesuguste koodide, vektorite, polünoomide, spektrite jt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafide identifitseerimine · Näe rohkem »

Graafide süsteem

Graafide süsteem on graafide hulk, mille elementide vahel on fikseeritud seosed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafide süsteem · Näe rohkem »

Graafik

Graafik (kreeka keeles graphikos kirjutatav, joonistatav) on mitmetähenduslik sõna:Sõnaveeb.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafik · Näe rohkem »

Graafiteooria

Graafiteooria on matemaatika haru, mille uurimisobjektiks on graaf.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Graafiteooria · Näe rohkem »

Gradient

Neil kahel joonisel on skalaarväli hall ning gradient on tähistatud siniste nooltega. Tumedad alad on seotud suuremate ja valged alad väiksemate välja väärtustega Gradient (ladina sõnast gradiens 'sammuv') on ruumilise muutumise kiirus, s.t see väljendab suuruse muutust pikkusühiku kohta.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Gradient · Näe rohkem »

Greeni funktsioon

Greeni funktsioon on matemaatikas mittehomogeense lineaarse diferentsiaaloperaatori impulsskaja, mis on defineeritud piirkonnas koos määratud alg- ja rajatingimustega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Greeni funktsioon · Näe rohkem »

Greeni valem

Greeni valem (Greeni teoreem) on valem matemaatilises analüüsis, mis seob omavahel tasandilise teist liiki joonintegraali ja kahekordset integraali.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Greeni valem · Näe rohkem »

Gugol

Gugol (inglise keeles googol) on arv 10100 ehk number 1, millele järgneb sada nulli: Ingliskeelse sõna googol mõtles välja Milton Sirotta (1911–1981), kes oli Ameerika matemaatiku Edward Kasneri vennapoeg.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Gugol · Näe rohkem »

Haar

Sõna "haar" võib tähendada.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Haar · Näe rohkem »

Hajuvusdiagramm

Hajuvusdiagramm ehk korrelatsiooniväli on kahe tunnuse ühisjaotuse graafiline esitus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hajuvusdiagramm · Näe rohkem »

Hamiltoni graaf

Hamiltoni graaf (dodekaeeder) ning selle Hamiltoni tsükkel Hamiltoni tee (must) Hamiltoni graaf on graaf mis sisaldab Hamiltoni teed või Hamiltoni tsüklit.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hamiltoni graaf · Näe rohkem »

Harilik diferentsiaalvõrrand

Harilik diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi ja argumente.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Harilik diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Harilik murd

Harilik murd (ka murd) on kahe täisarvu a ja b jagatisena esitatud ratsionaalarvu avaldis kujul kus b ei ole 0.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Harilik murd · Näe rohkem »

Harmooniline analüüs

Harmooniline analüüs või Fourier' analüüs on matemaatilise analüüsi ja selle rakenduste osa, mis on seotud Fourier' ridade ja Fourier' teisendusega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Harmooniline analüüs · Näe rohkem »

Harmooniline keskmine

Harmooniline keskmine on nullist erinevate suuruste a1, a2,..., an pöördväärtuste aritmeetilise keskmise pöördväärtus, mis leitakse valemiga Et eristada harmoonilist keskmist kaalutud harmoonilisest keskmisest, kasutatakse ka terminit lihtne harmooniline keskmine.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Harmooniline keskmine · Näe rohkem »

Harmooniline võnkumine

Lihtharmooniline võnkumine Harmoonilises võnkumises või harmoonilises liikumises on klassikalise mehaanika järgi iga süsteem, millele siirdel tasakaalu asendist mõjub taastav jõud F mis on võrdeline antud siirdega x (ja võrdvastupidise suunaga): kus k on positiivne konstant.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Harmooniline võnkumine · Näe rohkem »

Hausdorffi aksioom

Hausdorffi aksioom ütleb, et topoloogilise ruumi mis tahes kaks erinevat punkti ''x'' ja ''y'' on eraldatud mingite oma ümbrustega (vastavalt ''U'' ja ''V''). Hausdorffi aksioom ehk Hausdorffi eralduvusaksioom ehk Hausdorffi tingimus ehk Hausdorffi omadus (tähis T2) on eralduvusaksioomide hulka kuuluv topoloogilise ruumi võimalik omadus: Teiste sõnadega ütleb Hausdorffi aksioom, et: Seda väljendatakse ka nii: Topoloogilist ruumi, milles kehtib Hausdorffi aksioom, nimetatakse Hausdorffi ruumiks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hausdorffi aksioom · Näe rohkem »

Hausdorffi ruum

Hausdorffi ruum on topoloogiline ruum, milles on rahuldatud Hausdorffi aksioom, st ruum, mille igal kahel erineval punktil leiduvad ühisosata ümbrused.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hausdorffi ruum · Näe rohkem »

Hägusloogika

Hägusloogika on loogika, mille puhul antakse tõeväärtusele tõenäosuslik hinnang.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hägusloogika · Näe rohkem »

Hüperboloid

Ühekatteline hüperboloid Kahekatteline hüperboloid Hüperboloid on pind, mille võrrand ristkoordinaatides on või Kategooria:Pinnad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hüperboloid · Näe rohkem »

Hüperbool

Funktsiooni y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hüperbool · Näe rohkem »

Hüperboolsed funktsioonid

sinh, cosh ja tanh Näiteks katenoid moodustub kui koosinuse hüperboolne funktsioon, aheljoon, pöörleb ümber oma juhtsirge Hüperboolsed funktsioonid on eksponentfunktsiooni abil määratletud funktsioonid, mis on analoogsed trigonomeetriliste funktsioonidega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hüperboolsed funktsioonid · Näe rohkem »

Hüperpind

Hüperpind (inglise keeles hypersurface) on geomeetrias hüpertasandi, tasandilise joone ja pinna mõistete üldistus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hüperpind · Näe rohkem »

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hüpotees · Näe rohkem »

Hüpotenuus

a ja b on kaatetid ning c on hüpotenuus Hüpotenuus on täisnurga vastaskülg täisnurkses kolmnurgas; ka selle külje pikkus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hüpotenuus · Näe rohkem »

Heawoodi graaf

Heawoodi graaf on üks 14 tipu ja 21 servaga lihtgraaf, mis Peterseni graafi kõrval on graafiteoorias teine huvitavate sümmeetriaomadustega tuntud kuupgraaf (st 3-valentsregulaarne).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Heawoodi graaf · Näe rohkem »

Helikoid

Helikoid. Helikoid on joonpind, mis moodustub sirge ühtlasel pöörlemisel ümber fikseeritud telje ent samaaegsel ühtlasel liikumisel telje sihis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Helikoid · Näe rohkem »

Hermiitiline maatriks

Lineaaralgebras nimetatakse kompleksarvuliste elementidega ruutmaatriksit A hermiitiliseks, kui see ühtib oma kaasmaatriksiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hermiitiline maatriks · Näe rohkem »

Heroni valem

Suurused kolmnurga pindala arvutamiseks. a, b ja c on külgede pikkused ning p.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Heroni valem · Näe rohkem »

Hilberti ruum

Hilberti ruume saab kasutada lainete uurimiseks Hilberti ruum on eukleidilise ruumi üldistus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hilberti ruum · Näe rohkem »

Hilberti teoreem nullkohtadest

Hilberti teoreem nullkohtadest ehk Hilberti teoreem juurtest on teoreem, mis seob algebralise hulga mõiste ideaaliga polünoomide ringis üle algebraliselt kinnise korpuse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hilberti teoreem nullkohtadest · Näe rohkem »

Histogramm

Histogramm Histogramm ehk astmikdiagramm on statistiliste andmete graafiline kujutis (tulpdiagramm), mis annab ülevaate nende jaotumisest sageduse järgi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Histogramm · Näe rohkem »

Hodograaf

Hodograaf Hodograaf (odograaf ei ole eesti keeles korrektne) on (kr sõnast hodos 'tee' ja graphō 'kirjutan') on joon, mis tekib siis kui muutuva vektori lõpp-punktid ühendatakse ühise alguspunktiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hodograaf · Näe rohkem »

Homöomorfism

Kruus ja sõõrik on homöomorfsed Homöomorfism ehk topoloogiline isomorfism on kahe topoloogilise ruumi (või nende abil modelleeritava kujundi) üksühene vastavus, mille korral mõlemad selle vastavusega määratud kujutused on pidevad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Homöomorfism · Näe rohkem »

Homogeensus ja heterogeensus

Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »

Homoloogia

Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Homoloogia · Näe rohkem »

Homomorfism

Homomorfism on kujutus ühest algebralisest struktuurist teise sama tüüpi struktuuri, kus säilivad vaadeldavad tehted ja/või seosed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Homomorfism · Näe rohkem »

Hulga kate

Hulga kate on matemaatikas niisugune hulkade süsteem, mille ühend sisaldab (katab) vaadeldavat hulka.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulga kate · Näe rohkem »

Hulga sisemus

Topoloogilise ruumi alamhulga sisemuseks nimetatakse selle hulga kõikide sisepunktide hulka.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulga sisemus · Näe rohkem »

Hulgafunktsioon

Hulgafunktsiooniks nimetatakse fikseeritud hulga H teatud alamhulkade süsteemil määratud funktsiooni, mille väärtuseks on arv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulgafunktsioon · Näe rohkem »

Hulgateooria

Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulgateooria · Näe rohkem »

Hulk

Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulk · Näe rohkem »

Hulkade süsteem

Hulkade süsteem on matemaatikas selline hulk, mille elementideks on hulgad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulkade süsteem · Näe rohkem »

Hulkliige

Hulkliige on üksliikmete algebraline summa, nt 9a^3 + \ln e - \sqrt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulkliige · Näe rohkem »

Hulknurk

Hulknurgaks ehk polügooniks (kr poly 'palju' + gonia 'nurk') nimetatakse elementaargeomeetrias kinnist murdjoont.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulknurk · Näe rohkem »

Hulktahukas

Hulktahukas ehk polüeeder ehk tahukas on tasandiliste hulknurkadega piiratud kolmemõõtmeline geomeetriline keha.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Hulktahukas · Näe rohkem »

Ideaalarvud

Ideaalarvud on arvu üldistus, mille võttis algebralises arvuteoorias kasutusele Ernst Eduard Kummer.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ideaalarvud · Näe rohkem »

Idempotentsus

Idempotentsus on omadus teatud tehetel ja operatsioonidel matemaatikas ja informaatikas, mis tähendab, et operatsiooni on võimalik mitu korda rakendada ilma, et tulemus muutuks peale esimest rakendamist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Idempotentsus · Näe rohkem »

Imaginaararv

Imaginaararv on kompleksarv, mis ei ole reaalarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Imaginaararv · Näe rohkem »

Imaginaarühik

Arvu, mille ruut on –1, nimetatakse imaginaarühikuks ja tähistatakse sümboliga i, st.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Imaginaarühik · Näe rohkem »

Implikatsioon

A \rightarrow B. The circle on the left bounds all members of set A, and the one on the right bounds all members of set B. The red area describes all members for which the material conditional is true, and the white area describes all members for which it is false. The material conditional differs significantly from a natural language's "if...then..." statement. It is only false when both the antecedent A is true and the consequent B is false Implikatsioon ehk materiaalne implikatsioon on tõeväärtuste algebras ehk loogikaalgebras binaarne tehe, mille tulem on väär parajasti siis, kui tehte esimene operand on tõene ja teine operand on väär. Implikatsiooni saab tähistada järgnevalt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Implikatsioon · Näe rohkem »

Induktiivpool

Induktiivpool (lühidalt: pool) on elektroonikakomponent, mida kasutatakse elektriahelates võnkeringide ja filtrite induktiivelemendina.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Induktiivpool · Näe rohkem »

Infinitesimaalarv

Infinitesimaalarvud on arvud, mis on lõpmatult väikesed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Infinitesimaalarv · Näe rohkem »

Informatsiooniteooria

Informatsiooniteooria on matemaatika haru, mis tegeleb informatsiooni kvantifitseerimisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Informatsiooniteooria · Näe rohkem »

Injektiivne funktsioon

element on ülimalt üks originaal: elementidel ''A'', ''B'' ja ''D'' on igaühel üks originaal, elemendil ''C'' ei ole ühtegi originaali. Injektiivne funktsioon ehk injektiivne kujutus ehk injektsioon ehk üksühene kujutus on funktsioon f:X\to Y, mille korral sihthulga Y iga elemendi y puhul on olemas ülimalt üks (võib-olla mitte ühtegi) lähtehulga X element x, millele funktsioon teda vastavusse seab (f(x).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Injektiivne funktsioon · Näe rohkem »

Integraal

Määratud integraal funktsioonist ''f''(''x'') lõigul ''a'',''b'' on sinise ja kollase pinna pindalade vahe Integreerimine on koos oma pöördtehte diferentseerimisega üks matemaatilise analüüsi baasmõistetest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Integraal · Näe rohkem »

Integriteetkond

Integriteetkond on ühikelemendiga kommutatiivne assotsiatiivne ring, milles pole nullitegureid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Integriteetkond · Näe rohkem »

Interpoleerimine

Interpoleerimine ehk interpolatsioon on arvutusmatemaatikas kasutatav meetod funktsiooni vahepealsete väärtuste hindamiseks ette antud diskreetsete väärtuste alusel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Interpoleerimine · Näe rohkem »

Intervallmeetod

Intervallmeetod ehk intervallide meetod on meetod kõrgema astme võrratuste lahendamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Intervallmeetod · Näe rohkem »

Intransitiivsus

Intransitiivsus ehk antitransitiivus on binaarse seose omadus, mis seisneb selles, et kui x on seoses y-ga ja y on omakorda seoses z-ga, siis x pole seoses z-ga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Intransitiivsus · Näe rohkem »

Inversioon (permutatsioonis)

Permutatsiooni elemendid i ja j moodustavad inversiooni, kui element i asub eespool elemendist j, kuid i > j.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Inversioon (permutatsioonis) · Näe rohkem »

Involutsioon (matemaatika)

Involutsiooniks nimetatakse matemaatikas teisendust, mis ühtib oma pöördteisendusega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Involutsioon (matemaatika) · Näe rohkem »

Irrefleksiivsus

Irrefleksiivsus ehk antirefleksiivsus on binaarse seose omadus, mis seisneb selles, et ükski element pole seoses iseendaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Irrefleksiivsus · Näe rohkem »

Iseärane punkt

Iseärane punkt ehk singulaarne punkt (inglise keeles singularity) on matemaatikas reeglina punkt, kus matemaatiline objekt (tavaliselt funktsioon) ei ole määratletud või millel on ebaregulaarne käitumine (näiteks punkt, kus funktsioon on katkestatud või ei ole diferentseeruv).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Iseärane punkt · Näe rohkem »

Isetäienduv graaf

Isetäinduv graaf (sinine) on isomorfne oma täiendiga (punane) Isetäienduv graaf on graaf mis on isomorfne tema täiendiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Isetäienduv graaf · Näe rohkem »

Isoleeritud iseärane punkt

Isoleeritud iseärane punkt on punkt, mille mingis punkteeritud ümbruses funktsioon f(z) on ühene ja analüütiline, kuid punktis endas kas pole antud või ei ole diferentseeruv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Isoleeritud iseärane punkt · Näe rohkem »

Iteratsioonimeetod

Iteratsioonimeetod on matemaatiline meetod võrrandite, ekstreemum- jm ülesannete lahendi lähisväärtuste järkjärguliseks leidmiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Iteratsioonimeetod · Näe rohkem »

Jada

Jada ehk lõpmatu jada on matemaatikas funktsioon, mille määramispiirkond on naturaalarvude hulk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jada · Näe rohkem »

Jada piirväärtus

Jada an piirväärtuseks nimetatakse arvu A, kui iga positiivse arvu ε jaoks leidub jadas järjekorranumber m, millest alates jada järgnevad liikmed erinevad arvust A vähem kui ε võrra, st.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jada piirväärtus · Näe rohkem »

Jagamine

Jagamine ehk jagamistehe on korrutamise pöördtehe, kus korrutise ja ühe teguri kaudu leitakse teine tegur.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jagamine · Näe rohkem »

Jagamisega algebra

Jagamisega algebra on matemaatikas selline algebra üle korpuse, kus iga elemendi a ja nullelemendist erineva elemendi b korral leiduvad unikaalsed elemendid x ja y, mis rahuldavad võrrandeid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jagamisega algebra · Näe rohkem »

Jagatis

Jagatis ehk suhe on matemaatikas jagamistehte tulem.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jagatis · Näe rohkem »

Jaotus (matemaatika)

Normaaljaotused erinevate parameetrite väärtuste korral. Jaotus on eeskiri tõenäosusteoorias ja statistikas, mis seab juhusliku suuruse iga väärtusega x_i vastavusse selle väärtuse omandamise tõenäosuse P(x_i).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jaotus (matemaatika) · Näe rohkem »

Jäägiga jagamine

Jäägiga jagamine on jagamistehe, mille jagatis ei ole täisarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jäägiga jagamine · Näe rohkem »

Jälg (lineaaralgebra)

Ruutmaatriksi jälg on selle maatriksi peadiagonaali elementide summa: kus a_ tähistab maatriksi i-ndas reas ja j-ndas veerus asuvat A elementi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jälg (lineaaralgebra) · Näe rohkem »

Järjend

Järjend ehk korteež ehk lõplik jada on kujutus (funktsioon) lõplikust hulgast hulka A. See kujutus seab igale täisarvule 1-st kuni n-ni (n on jada pikkus) üheselt vastavusse hulga A mingi elemendi: arvule 1 seatakse vastavusse element a1, arvule 2 element a2, … ja arvule n element an.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Järjend · Näe rohkem »

Järjestatud paar

Järjestatud paar koondab kaks objekti: esimese elemendi ja teise elemendi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Järjestatud paar · Näe rohkem »

Järjestus

Järjestuseks ehk järjestusseoseks nimetatakse matemaatikas binaarset seost, mis on kas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Järjestus · Näe rohkem »

Joon

Joon ehk kõver (inglise keeles line, curve) on matemaatikas kas tasandiline joon, Jordani joon või ühemõõtmeline kontiinum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Joon · Näe rohkem »

Joonlaud

Joonlaud on sirglõikude joonestamise ja nende pikkuste mõõtmise töövahend, mille ühel küljel on harilikult sentimeeter- ja millimeeterjaotised (ühtlane skaala).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Joonlaud · Näe rohkem »

Joonpind

Kuna ühekatteline hüperboloid on joonpind, siis saab selle mudeli konstrueerida sirgetest traatidest Joonpind on pind, mille saab moodustada ruumis liikuva sirgega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Joonpind · Näe rohkem »

Jordani maatriks

Jordani maatriksiks nimetatakse blokk-diagonaalset maatriksit, mis koosneb Jordani kastidest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Jordani maatriks · Näe rohkem »

Juhtsirge

Parabool fookusega (F) ja juhtsirgega (L) Juhtsirge (ka juhtjoon või direktriss) on koonuselõigete (ringjoone, ellipsi, parabooli ja hüperbooli) kõverjoonte loogikat, seaduspära selgitav mõiste.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Juhtsirge · Näe rohkem »

Juhuslik graaf

Juhuslik graaf on graaf, mis on saadud teatud juhusliku protsessi teel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Juhuslik graaf · Näe rohkem »

Juhuslik suurus

Tõenäosusteoorias ja matemaatilises statistikas nimetatakse juhuslikuks suuruseks suurust, mille väärtus sõltub juhusest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Juhuslik suurus · Näe rohkem »

Juur (matemaatika)

Juur (ka n-astme juur, n-es juur, n-astme juur arvust a) on arv, mille n-es aste on antud arv a. Olgu astendajaks n ühest suurem naturaalarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Juur (matemaatika) · Näe rohkem »

Juurimine

Juurimine ehk juurimistehe on tehe, mille abil antud astme ja astendaja kaudu leitakse astme alus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Juurimine · Näe rohkem »

Juurvõrrand

Juurvõrrand on võrrand, milles muutuja esineb juuritavas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Juurvõrrand · Näe rohkem »

Kaalutud keskmine

Kaalutud keskmine on kaaludega varustatud suuruste keskmine, mis leitakse valemist kus a_1, a_2,...a_n tähistavad keskmistatavaid suuruseid, b_i > 0 neile vastavaid kaalusid ja p ≠ 0 on fikseeritud reaalarv, mida nimetatakse kaalutud keskmise järguks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaalutud keskmine · Näe rohkem »

Kaar

30° kaar Kaar on kõverjoone kahe eri punkti vaheline osa, mis ei sisalda kordseid punkte.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaar · Näe rohkem »

Kaaresekund

Sekund ehk nurgasekund ehk kaaresekund on mittesüsteemne nurgaühik ja kaareühik.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaaresekund · Näe rohkem »

Kaasmaatriks

Lineaaralgebras nimetatakse kompleksarvuliste elementidega maatriksi A kaasmaatriksiks ehk hermiitiliseks kaasmaatriksiks ehk adjungeeritud maatriksiks maatriksit B, mis on saadud selle transponeerimisel ja elementidest kaaskomplekside võtmisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaasmaatriks · Näe rohkem »

Kaatet

''Joonis 1''. a ja b on kaatetid ning c on hüpotenuus Kaatet (kr sõnast kathetos 'lood, ristsirge') on täisnurga lähiskülg täisnurkses kolmnurgas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaatet · Näe rohkem »

Kahe muutuja funktsioon

Funktsioon ƒ on kahe muutuja funktsioon, kui eksisteerivad hulgad X, Y ja Z nii, et kus X × Y on X ja Y otsekorrutis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kahe muutuja funktsioon · Näe rohkem »

Kahe valimi t-test

Kahe valimi t-test on üks statistiline test, üks ''t''-testidest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kahe valimi t-test · Näe rohkem »

Kahealuseline graaf

Kahealuseline graaf (inglise keeles bipartite) on graaf, mille tipud jagunevad kahte hulka, kus servad esinevad ainult erinevatesse hulkadesse kuuluvate tippude vahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kahealuseline graaf · Näe rohkem »

Kahekordne faktoriaal

Paaritu positiivse täisarvu n kahekordne faktoriaal ehk paaritu faktoriaal n!! on kõigi paaritute positiivsete täisarvude korrutis kuni selle arvuni.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kahekordne faktoriaal · Näe rohkem »

Kahendsüsteem

Kahendsüsteem ehk binaarsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on 2.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kahendsüsteem · Näe rohkem »

Kahevalentne loogika

Kahevalentne loogika on matemaatilise loogika põhiline osa, kus on tegemist vaid kahe erineva tõeväärtusega: tõene ja väär.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kahevalentne loogika · Näe rohkem »

Kaldkorpus

Kaldkorpus (mõnes allikas korpus) on matemaatikas selline ühikelemendiga assotsiatiivne ring, mille igal nullelemendist erineval elemendil leidub (multiplikatiivne) pöördelement.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaldkorpus · Näe rohkem »

Kaldsümmeetriline maatriks

Kaldsümmeetriline e. antisümmeetriline maatriks on lineaaralgebras ruutmaatriks, mille transponeeritud maatriks ühtib selle vastandmaatriksiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaldsümmeetriline maatriks · Näe rohkem »

Kaos

Kaos (kreeka keeles χάος, cháos) on täieliku korrastamatuse seisund, vastanduses kosmosele ja universumile.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaos · Näe rohkem »

Kaoseteooria

Kaoseteooria on matemaatika haru, mis uurib deterministlike võrranditega kirjeldatavate keerukate dünaamiliste süsteemide korrapäratut, juhusliku protsessiga sarnanevat käitumist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaoseteooria · Näe rohkem »

Kardinaalarv

Kardinaalarv on matemaatiline objekt, mis võib olla hulga võimsus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kardinaalarv · Näe rohkem »

Karnaugh' kaart

Karnaugh' kaart Karnaugh' kaart, tuntud ka kui Veitchi diagramm, on abivahend kahendväärtusi sisaldava avaldise lihtsustamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Karnaugh' kaart · Näe rohkem »

Kategooria (matemaatika)

Kategooria mõiste on matemaatikas üldistus samalaadsete matemaatiliste objektide vaheliste "morfismide" (hulkade kujutuste, topoloogiliste ruumide pidevate kujutuste, lineaarruumide lineaarkujutuste, rühmade homomorfismide jne) kompositsioonide algebralistest omadustest tingimustel, et on olemas samasusteisendused ning morfismide kogumid on kompositsiooni suhtes kinnised.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kategooria (matemaatika) · Näe rohkem »

Kategooriateooria

Skeem kategooriast objektidega ''X'', ''Y'' ja ''Z'', ning morfismidega ''f'', ''g'', ''g'' ∘ ''f''. Kujutatud ei ole kategooria kolme identiteedimorfismi, 1''X'', 1''Y'' ja 1''Z'', mis oleksid kolm noolt igast objektist tagasi samasse objekti. Kategooriateooria on valdkond matemaatikas, mis kirjeldab matemaatilisi struktuure ja nende seoseid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kategooriateooria · Näe rohkem »

Katse (tõenäosusteooria)

Katseks ehk juhuslikuks katseks nimetatakse tõenäosusteoorias põhimõtteliselt piiramatult korratavat kindlaksmääratud protseduuriga toimingut, mille tulemus ei ole ette teada (on "juhuslik"), kuid kuulub etteantud võimalike tulemuste hulka.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Katse (tõenäosusteooria) · Näe rohkem »

Kaugus

Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kaugus · Näe rohkem »

Königsbergi sildade probleem

Königsbergi plaan Euleri ajal näitab seitsme Pregeli jõge ületava silla asetust Königsbergi sildade probleem on üks ajalooliselt märkimisväärne ülesanne matemaatikas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Königsbergi sildade probleem · Näe rohkem »

Kümnendlogaritm

Kümnendlogaritmi graafik Logaritmide tabelid Kümnendlogaritm on arvu logaritm alusel 10.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kümnendlogaritm · Näe rohkem »

Kümnendmurd

Kümnendmurd on kümnendsüsteemis kirjutatud murdarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kümnendmurd · Näe rohkem »

Kümnendsüsteem

Kümnendsüsteem ehk detsimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kümme.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kümnendsüsteem · Näe rohkem »

Kõõl

Lõik BX (punaselt) on kõõl. Samuti on ringjoone kõõluks lõik AB (must joon). See lõik (diameeter) on antud ringjoone pikim kõõl. Kõõl on kõverjoone (sh ringjoone) või kõverpinna kaht punkti ühendav lõik.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kõõl · Näe rohkem »

Kõrgem algebra

Kõrgem algebra on algebra klassikaline osa, milles käsitletakse lineaaralgebra ja polünoomide algebra aluseid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kõrgem algebra · Näe rohkem »

Kõrgem matemaatika

Kõrgem matemaatika on enamasti kõrgkoolides õpetatav õppeaine, milles käsitletakse matemaatilise analüüsi, analüütilise geomeetria, kõrgema algebra ja diferentsiaalvõrrandite teooria põhiküsimusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kõrgem matemaatika · Näe rohkem »

Kõverjoon

Kõverjoon on joon, mis ei ole sirgjoon või selle osa.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kõverjoon · Näe rohkem »

Kõvertrapets

Kõvertrapets abBA Kujundit abBA, mis on piiratud joonega AB (mis võib olla mingi funktsiooni f(x) graafikuks), x-telje lõiguna ning x-teljega ristuvate sirglõikudega aA ja aB, nimetatakse kõvertrapetsiks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kõvertrapets · Näe rohkem »

Kõverus

Kõverus (inglise keeles curvature) on geomeetria erinevates valdkondades mitme suuruse (skalaar, vektor, tensor) koondkuju, mis kirjeldab ühe või teise geomeetrilise "objekti" (näiteks joon, pind, Riemanni ruum jne) kõrvalekaldumist vastavatest "tasastest" objektidest (sirge, tasand, eukleidiline ruum jne).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kõverus · Näe rohkem »

Kõverusraadius

Kõverusraadius või kõveruse raadius ja kumeruse raadius on diferentsiaalgeomeetrias kõveruse pöördväärtus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kõverusraadius · Näe rohkem »

Keel (loogika)

Keele all mõistetakse matemaatilises loogikas (mudeliteoorias) valemite, lausete või muude väljendite moodustamiseks teatud süntaksireeglite järgi kasutatavate sümbolite hulka.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Keel (loogika) · Näe rohkem »

Keha (matemaatika)

Keha on matemaatikas piirpindadega tõkestatud kujund ruumis, mis täielikult ei paikne ühelgi pinnal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Keha (matemaatika) · Näe rohkem »

Kehtestatav valem

Lausearvutuse valemit nimetatakse kehtestatavaks, kui ta on vähemalt ühel väärtustusel tõene.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kehtestatav valem · Näe rohkem »

Kera

right Kera on matemaatikas teatav ruumi punktihulk, kerapinna ehk sfääri sisemus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kera · Näe rohkem »

Kesknurk

Haarade OA ja OB vahele jääb ringjoone kesknurk Ringjoone kesknurk on nurk, mille tipp on selle ringjoone keskpunktis ja mille haarad lõikavad ringjoont.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kesknurk · Näe rohkem »

Keskväärtus

Keskväärtus (ehk matemaatiline ootus või ooteväärtus) on mõõdetavate suuruste ja nende realiseerumise tõenäosuste korrutiste summa.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Keskväärtus · Näe rohkem »

Kidunud lahend

Kidunud lahend ehk kõdunud lahend (ingl. degenerate solution) on matemaatikas teatava ülesande lahend, kus nullist erinevate komponentide arv on "normaalsest" väiksem.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kidunud lahend · Näe rohkem »

Kiir

Kiir on punktihulk, mis tekib lõigu lõpmatul pikendamisel üle ühe otspunkti.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kiir · Näe rohkem »

Kiivsed sirged

Risttahuka servadeks olevad sirged AD ja B1B on kiivsed Kiivsed sirged on sirged, mis ei asu samal tasapinnal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kiivsed sirged · Näe rohkem »

Kinnine hulk

Kinnine hulk on topoloogilise ruumi selline alamhulk, mis sisaldab kõiki oma kuhjumispunkte.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kinnine hulk · Näe rohkem »

Klass (matemaatika)

Klass on hulgateoorias ja selle rakendustes kogu matemaatikas hulkade (või ka muude matemaatiliste objektide) kogum, mida saab üheselt määratleda omaduse kaudu, mis on kõikidele klassi elementidele ühine.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Klass (matemaatika) · Näe rohkem »

Kleini pudel

Kleini pudel Kleini pudel on ühepinnaline servadeta pind, mille avastas saksa matemaatik Felix Klein.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kleini pudel · Näe rohkem »

Kohavektor

Kohavektor ehk raadiusvektor on vektor Kaasik, Ü.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kohavektor · Näe rohkem »

Kollineaarsed vektorid

Vektoreid \vec ja \vec nimetatakse kollineaarseteks ehk samasihilisteks, kui need asuvad kas ühel ja samal sirgel või paralleelsetel sirgetel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kollineaarsed vektorid · Näe rohkem »

Kolme sigma reegel

Juhusliku suuruse normaaljaotuskõver, kus horisontaalteljel on sigmad Kolme sigma reegel on rakendustes kasutatav tunnuse hajuvuspiiride hindamise eeskiri, mis ütleb, et normaaljaotusega juhusliku suuruse väärtustest kuulub 99,74% lõiku, sõltumata keskväärtuse \bar ja standardhälbe \sigma suurusest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolme sigma reegel · Näe rohkem »

Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum

Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum ehk tasane kolmruum on vektorruum, mida enamasti seostatakse ruumiga füüsikas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline eukleidiline ruum · Näe rohkem »

Kolmemõõtmeline ruum

Kolmemõõtmeline ruum ehk kolmedimensionaalne ruum on matemaatikas mis tahes topoloogiline ruum, mille mõõde on 3.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolmemõõtmeline ruum · Näe rohkem »

Kolmliige

Kolmliige ehk trinoom on kolme üksliikme algebraline summa, nt a2 + sinα – c. Kaksliikme ehk binoomi ruudu saab teisendada kolmliikmeks, nt (a + b)2.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolmliige · Näe rohkem »

Kolmnurga võrratus

Kolmnurga võrratuseks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga külgede omadust, mis väidab, et kolmnurga iga kahe külje summa on suurem kui kolmas külg või on sellega võrdne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolmnurga võrratus · Näe rohkem »

Kolmnurk

Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolmnurk · Näe rohkem »

Kolmnurkmaatriks

Kolmnurkmaatriks on ruutmaatriks, mille kõik elemendid, mis asuvad pea- või kõrvaldiagonaalist ühel pool, on nullid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolmnurkmaatriks · Näe rohkem »

Kolmogorovi keerukus

Pildil on osa Mandelbroti fraktalist. Selle pildi kõigi pikslite (täismõõtmetes 3200 × 2400 px) värviinformatsiooni edasiandmiseks kuluks 23 MB (kui iga piksli tarbeks eraldada 24 bitti ehk 8 bitti igale RGB komponendile). Samas oleks võimalik genereerida see pilt lühikese arvutiprogrammi abil, kui ette anda selle fraktali moodustamise reeglid ja pildinurkade koordinaadid. Seega on selle pildi Kolmogorovi keerukus märgatavalt väiksem kui 23 MB Kolmogorovi keerukus väljendab lõpliku bitijada genereerimise algoritmilist keerukust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kolmogorovi keerukus · Näe rohkem »

Kommutatiivne ring

Kommutatiivne ring on algebras kommutatiivse korrutustehtega ring.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kommutatiivne ring · Näe rohkem »

Kommutatiivsus

Kommutatiivsus ehk vahetuvus ehk vahetatavus on binaarse tehte, sealhulgas binaarse algebralise tehte omadus: hulgal S defineeritud tehe * on kommutatiivne, kui iga x ja y korral hulgast S kehtib: x * y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kommutatiivsus · Näe rohkem »

Kompaktsusteoreem

Kompaktsusteoreem on matemaatilises loogikas teoreem, mille kohaselt on esimest järku lausete hulgal mudel siis ja ainult siis, kui igal selle lõplikul alamhulgal on mudel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kompaktsusteoreem · Näe rohkem »

Kompleksarv

Kompleksarv on reaalarvu üldistus, mida samuti nimetatakse arvuks: see on matemaatiline objekt kujul a+ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik, mille puhul postuleeritakse, et i^2.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kompleksarv · Näe rohkem »

Kompleksmuutuja funktsioon

Kompleksmuutuja funktsioon on funktsioon, mille määramis- ja muutumispiirkond on mingid kompleksarvude hulgad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kompleksmuutuja funktsioon · Näe rohkem »

Kompleksmuutuja funktsioonide teooria

Kompleksmuutuja funktsioonide teooria ehk kompleksmuutuja funktsiooniteooria on matemaatika haru, milles uuritakse kompleksmuutuja funktsioonide teatavaid klasse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kompleksmuutuja funktsioonide teooria · Näe rohkem »

Komplekstasand

Kompleksarvu z ja selle kaaskompleksi \barz kujutamine komplekstasandil Komplekstasand on koordinaattasand, mille igale punktile (x,y) on seatud vastavusse kompleksarv z.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Komplekstasand · Näe rohkem »

Konfokaalsed koonuselõiked

Konfokaalsed koonuselõiked on matemaatikas ühel ja samal tasandil paiknevad ellipsid ja/või hüperboolid, millel on ühised fookused.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Konfokaalsed koonuselõiked · Näe rohkem »

Kongruents

Kongruents on niisugune ekvivalentsiseos universaalalgebras, mille puhul samasse ekvivalentsiklassi kuuluvate elementidega tehtud tehete tulemid kuuluvad samasse ekvivalentsiklassi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kongruents · Näe rohkem »

Kongruentsus

Kaks kujundit vasakul on kongruentsed. Kolmas kujund on aga lihtsalt sarnane ning neljas pole ei kongruentne ega sarnane kahe esimesega Kongruentsed ehk ühilduvad geomeetrilised kujundid on üksteisega samasuguse kuju ja suurusega, kuid võivad erineda teineteisest paiknemise poolest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kongruentsus · Näe rohkem »

Konoid

Helikoid on üks näide konoidist Konoid on Catalani pind, mille kõik moodustajad lõikuvad fikseeritud sirgega (teljega).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Konoid · Näe rohkem »

Konstant

Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Konstant · Näe rohkem »

Kontiinumi hüpotees

Kontiinumi hüpotees ehk kontiinuumi hüpotees ehk kontiinumhüpotees ehk kontiinuumhüpotees (inglise keeles continuum hypothesis, lühend CH) on hulgateoorias väide "ei eksisteeri hulka, mille võimsus oleks suurem kui täisarvude hulga võimsus ja väiksem kui reaalarvude hulga võimsus".

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kontiinumi hüpotees · Näe rohkem »

Kontsentrilised objektid

Kontsentrilised ringid Üksteise sees olevatel kontsentrilistel objektidel on sama keskpunkt või telg.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kontsentrilised objektid · Näe rohkem »

Konvolutsioon

Näide kahe funktsiooni konvolutsioonist Konvolutsioon on matemaatiline operatsioon (integraalteisendus) kahe funktsiooni (f ja g) vahel, mille tulemusena tekib kolmas funktsioon (f∗g), mis kirjeldab kuidas ühe funktsiooni kuju muudab teist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Konvolutsioon · Näe rohkem »

Koonduv jada

Öeldakse, et arvjada (x_n) on koonduv, kui tal on olemas piirväärtus a\in\mathbb.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Koonduv jada · Näe rohkem »

Koonus

Koonus Koonus on pöördkeha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda pöörlemisteljega lõikav tasand.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Koonus · Näe rohkem »

Koonuselõige

Koonuselõiked Koonuselõige ehk koonuslõige on joon, mis tekib, kaksikkoonuse (pinna) lõikamisel tasandiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Koonuselõige · Näe rohkem »

Koordinaadisüsteem

asimuudi nurgaga ''φ''. Radiaalse kauguse tähistamiseks kasutatakse ka sümbolit ''ρ''. Koordinaadisüsteem ehk koordinaadistik ehk koordinaatide süsteem on eeskiri, mis määrab punkti asukoha ühe või enama arvu abil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Koordinaadisüsteem · Näe rohkem »

Koosinus

Täisnurkne kolmnurk Koosinus ehk koosinusfunktsioon (sümbol: cos) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Koosinus · Näe rohkem »

Koosinusteoreem

Kolmnurk Koosinusteoreem on matemaatiline teoreem trigonomeetrias, mis näitab mis tahes kolmnurga külgede suhet ühe nurga koosinusega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Koosinusteoreem · Näe rohkem »

Kootangensfunktsioon

Täisnurkne kolmnurk Kootangensfunktsioon (sümbol cot) on trigonomeetriline funktsioon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kootangensfunktsioon · Näe rohkem »

Kordaja

Kordaja ehk koefitsient on üksliikme konstantne tegur.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kordaja · Näe rohkem »

Kordarv

Kordarv on positiivne täisarv, mis jagub peale ühe ja iseenda veel mõne naturaalarvuga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kordarv · Näe rohkem »

Korpus (matemaatika)

Olgu K mingi hulk, mis sisaldab vähemalt kaks elementi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Korpus (matemaatika) · Näe rohkem »

Korrapärane hulknurk

Korrapärane kaheksanurk Korrapärane hulknurk on tasandiline lihtne hulknurk, mille küljed on ühepikkused ja sisenurgad ühesuurused.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Korrapärane hulknurk · Näe rohkem »

Korrapärane hulktahukas

Korrapärane hulktahukas ehk regulaarne hulktahukas on kumer hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja kõik kahetahulised nurgad on kongruentsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Korrapärane hulktahukas · Näe rohkem »

Korrapärane püramiid

Korrapärane püramiid on püramiid, mille põhi on korrapärane hulknurk ning mille tipu ristprojektsioon põhjale on põhja keskpunkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Korrapärane püramiid · Näe rohkem »

Korrelatsioon

Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Korrelatsioon · Näe rohkem »

Korrutamine

Korrutamiseks ehk korrutamistehteks nimetatakse matemaatikas tehet, mis seisneb võrdsete liidetavate korduvas liitmises, ja selle tehte kõikvõimalikke üldistusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Korrutamine · Näe rohkem »

Korrutamisreegel

Korrutamisreegel on üks kombinatoorika kahest põhipostulaadist, mis ütleb, et kui ühte objekti saab valida m-il erineval viisil ja teist objekti saab valida n-il esimesest valikust sõltumatul viisil, siis nii esimese kui teise objekti valimiseks on täpselt mn erinevat võimalust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Korrutamisreegel · Näe rohkem »

Kraad (geomeetria)

1 kraad, märgitud punasega ja 89 kraadi sinisega Kraad ehk kaarekraad ehk nurgakraad (tähis °) on ringjoone kaare või sellele vastava kesknurga mittesüsteemne mõõtühik.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kraad (geomeetria) · Näe rohkem »

Kretschmanni skalaar

Kretschmanni skalaar ehk Kretschmanni invariant on Riemanni geomeetrias Riemanni tensorist R_ moodustatud skalaarne invariant, mis on defineeritud valemiga See on nimetatud Erich Kretschmanni järgi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kretschmanni skalaar · Näe rohkem »

Kruvijoon

Siinuseliste ''x''- ja ''y''-komponentide moodustatav kruvijoon Kruvijoon on joon, mille kujundab punkt kruviliikumisel, s.t ühtlasel tiirlemisel mingi telja ümber ja samaaegsel ühtlasel nihkumisel telje sihis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kruvijoon · Näe rohkem »

Kuhjumispunkt

Topoloogilise ruumi alamhulga kuhjumispunktiks nimetatakse selle ruumi punkti, mille igas ümbruses leidub vähemalt üks temast erinev vaadeldavasse hulka kuuluv punkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kuhjumispunkt · Näe rohkem »

Kujund

Kujund ehk figuur tähendab elementaargeomeetrias punktihulka tasandil või ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kujund · Näe rohkem »

Kujutis (matemaatika)

Kujutis ehk teisend on matemaatikas lähtehulga A mõne elemendi a funktsiooni f: A → B korral sihthulga B element f(a).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kujutis (matemaatika) · Näe rohkem »

Kuldlõige

Kuldlõige (ka jumalik proportsioon, kuldne lõige, kuldne suhe) tähendab lõigu sellist jaotamist kaheks osaks, et suurem osa oleks kogu lõigu ja selle väiksema osa keskmine võrdeline (geomeetriline keskmine).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kuldlõige · Näe rohkem »

Kumer hulk

Kumer hulk on vektorruumi selline alamhulk C, mis koos iga sellesse hulka kuuluva kahe punktiga x, y sisaldab ka neid punkte ühendavat lõiku kus t võtab väärtusi vahemikus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kumer hulk · Näe rohkem »

Kumer hulknurk

Kumer hulknurk on tasandiline hulknurk, mis jääb igast oma küljest või selle pikendusest ühele poolest, see tähendab, et ükski ta sisenurk ei ole suurem kui 180°.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kumer hulknurk · Näe rohkem »

Kuuekümnendsüsteem

Kuuekümnendsüsteem ehk seksagesimaalsüsteem on positsiooniline arvusüsteem, mille alus on kuuskümmend.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kuuekümnendsüsteem · Näe rohkem »

Kuueteistkümnendsüsteem

Kuueteistkümnendsüsteem ehk heksadetsimaalsüsteem ehk seksadetsimaalsüsteem on kuueteistkümnendarve kasutav positsiooniline arvusüsteem.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kuueteistkümnendsüsteem · Näe rohkem »

Kuup

---- right Kuup on korrapärane kuustahukas, üks viiest korrapärasest hulktahukast.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kuup · Näe rohkem »

Kuusnurk

Korrapärane kuusnurk Kuusnurgaks ehk heksagooniks nimetatakse hulknurka, millel on kuus tippu ja kuus külge.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kuusnurk · Näe rohkem »

Kuustahukas

Kuustahukas ehk heksaeeder on kuue tahuga hulktahukas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kuustahukas · Näe rohkem »

Kvalitatiivne tunnus

Kvalitatiivne tunnus ehk mittearvuline tunnus on tunnus, mille väärtusi ei saa väljendada otseselt arvudena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kvalitatiivne tunnus · Näe rohkem »

Kvantitatiivne tunnus

Kvantitatiivne tunnus ehk arvuline tunnus ehk arvtunnus on tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Kvantitatiivne tunnus · Näe rohkem »

Lagrange'i funktsioon

Dünaamilise süsteemi Lagrange'i funktsioon ehk lagranžiaan L on skalaarne funktsioon, millega määratakse süsteemi dünaamika.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lagrange'i funktsioon · Näe rohkem »

Lagrange'i keskväärtusteoreem

Lagrange'i keskväärtusteoreem on üks matemaatilise analüüsi põhilisi tulemusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lagrange'i keskväärtusteoreem · Näe rohkem »

Lahtine hulk

Lahtine hulk on topoloogilise ruumi selline alamhulk, mille iga punkt on selle hulga sisepunkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lahtine hulk · Näe rohkem »

Lahtine kate

Hulga lahtine kate on topoloogias selline lahtiste hulkade süsteem, mis osutub mõne topoloogilises ruumis vaadeldava hulga katteks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lahtine kate · Näe rohkem »

Lahutamine

Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lahutamine · Näe rohkem »

Lainiktransformatsioon

Lainiktransformatsioon on võimas matemaatiline tööriist, mida kasutatakse signaalitöötluses, pilditöötluses ja andmeanalüüsis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lainiktransformatsioon · Näe rohkem »

Lambda-arvutus

Lambda-arvutus (λ-arvutus) on formaalne arvutuste esitusviis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lambda-arvutus · Näe rohkem »

Laplace'i operaator

Laplace'i operaator on matemaatikas kaks korda diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav diferentsiaaloperaator, mis on eukleidilises ruumis defineeritud kui funktsiooni gradiendi divergents.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Laplace'i operaator · Näe rohkem »

Laplace'i pöördteisendus

Laplace'i pöördteisendus on integraalteisendus, mis teisendab kompleksmuutuja funktsiooni F(s), kus kompleksarv s.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Laplace'i pöördteisendus · Näe rohkem »

Laplace'i teisendus

Laplace'i teisendus on integraalteisendus, mis reaalmuutuja või kompleksmuutuja funktsioonile seab vastavusse ühe kompleksmuutuja funktsiooni.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Laplace'i teisendus · Näe rohkem »

Laplace'i võrrand

Laplace'i võrrand on homogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator ja f on otsitav funktsioon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Laplace'i võrrand · Näe rohkem »

Laurent'i rida

Laurent'i rida defineeritakse teatud punkti ''c'' ja teatud integreerimisraja γ suhtes. Integreerimisraja peab asuma rõnga (tähistatud punasega) sees, kus ''f''(''z'') on analüütiline Laurent'i rida on kompleksmuutuja funktsiooni esitus astmereana, mis sisaldab ka negatiivseid astendajaid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Laurent'i rida · Näe rohkem »

Lähismurd

Reaalarvu a lähismurruks nimetatakse matemaatikas ratsionaalarvu r, mis on reaalarvule a etteantud täpsusega lähendatav.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lähismurd · Näe rohkem »

Lühiajaline Fourier' teisendus

Lühiajaline Fourier' teisendus (edaspidi LFT) (inglise keeles Short-time Fourier transform, lühendatult STFT) on Fourier' tüüpi teisendus, mis on mõeldud ajas muutuva signaali sageduskomponentide tükkhaaval leidmiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lühiajaline Fourier' teisendus · Näe rohkem »

Lõik

Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõik · Näe rohkem »

Lõikuvad sirged

pisi Lõikuvad sirged on sirged, millel leidub üks ja ainult üks ühine punkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõikuvad sirged · Näe rohkem »

Lõplik olekumasin

Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat (inglise finite state automaton) kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest ehk siiretest ja toimingutest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõplik olekumasin · Näe rohkem »

Lõplik p-rühm

Lõplik p-rühm on lõplik rühm, mis on ''p''-rühm ehk mille iga element peale ühikelemendi on ''p''-element (st, mingi positiivse naturaalarvu n korral võrdub astendaja pn korral tema aste ühikelemendiga 1; p on algarv).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõplik p-rühm · Näe rohkem »

Lõplike elementide meetod

Lõplike elementide meetod ehk LEM (ingl k finite element method, FEM) on numbriline arvutusmeetod insener-tehniliste ja füüsikaliste probleemide lahendamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõplike elementide meetod · Näe rohkem »

Lõplikult moodustatud Abeli rühm

Lõplikult moodustatud Abeli rühm on Abeli rühm (G,+), mis on lõplikult moodustatud rühm.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõplikult moodustatud Abeli rühm · Näe rohkem »

Lõpmatu hulk

Matemaatikas nimetatakse lõpmatuks hulgaks hulka, mis on võrdvõimas mõne oma pärisalamhulgaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõpmatu hulk · Näe rohkem »

Lõpmatus

right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõpmatus · Näe rohkem »

Lõpmatuse aksioom

Lõpmatuse aksioom on hulgateooria aksioom, mis tagab vähemalt ühe lõpmatu hulga olemasolu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lõpmatuse aksioom · Näe rohkem »

Lemma

Lemma ehk abiteoreem on teoreem, millel pole küll iseseisvat tähtsust, kuid mis osutub vajalikuks vaadeldava matemaatilise teooria mõne teise teoreemi sõnastamisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lemma · Näe rohkem »

Levi-Civita sümbol

Levi-Civita sümbol ehk Levi-Civita permutatsioonitensor ehk Levi-Civita tensor on matemaatiline sümbol, mis vastab n-mõõtmelisele tensorile ja millel on n naturaalarvulist indeksit.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Levi-Civita sümbol · Näe rohkem »

Liblikaefekt

Anastassia Markovitš, "Liblikaefekt" (2008) Liblikaefektiks nimetatakse mittelineaarse dünaamilise süsteemi tundlikkust lähteandmete suhtes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Liblikaefekt · Näe rohkem »

Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand

Lihtsaks teist järku diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, millele saab anda kuju y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Liitfunktsioon

Liitfunktsiooniks ehk funktsioonide ehk kujutuste kompositsiooniks nimetatakse matemaatikas funktsiooni, mis saadakse kahe funktsiooni järjest rakendamisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Liitfunktsioon · Näe rohkem »

Liitmine

Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Liitmine · Näe rohkem »

Liitmisreegel

Liitmisreegel ehk liitmislause on üks kombinatoorika kahest põhipostulaadist (teine on korrutamisreegel).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Liitmisreegel · Näe rohkem »

Lineaaralgebra

Lineaaralgebra on matemaatika osa, milles algebra meetoditega uuritakse eeskätt lõplikumõõtmelisi vektorruume.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaaralgebra · Näe rohkem »

Lineaarfunktsioon

Lineaarfunktsioon ehk lineaarne funktsioon on maksimaalselt esimest järku polünoom.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarfunktsioon · Näe rohkem »

Lineaarkujutus

Matemaatikas nimetatakse lineaarkujutuseks ehk lineaarseks operaatoriks vektorruumide homomorfismi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarkujutus · Näe rohkem »

Lineaarne diferentsiaalvõrrand

Lineaarne diferentsiaalvõrrand on diferentsiaalvõrrand, mis on lineaarne otsitava funktsiooni ja selle kõigi tuletiste (või osatuletiste) suhtes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarne diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »

Lineaarne ekstsentrilisus

Ellipsi lineaarne ekstsentrilisus (''e'') Hüperbooli lineaarne ekstsentrilisus (''e'') Ellipsi või hüperbooli lineaarne ekstsentrilisus (tähis e) on selle fookuste kaugus selle keskpunktist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarne ekstsentrilisus · Näe rohkem »

Lineaarne järjestus

Lineaarseks järjestuseks nimetatakse matemaatikas osalist järjestust, mille puhul iga elementide paar on võrreldav.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarne järjestus · Näe rohkem »

Lineaarne kontiinuum

Lineaarne kontiinuum on rohkem kui ühest elemendist koosnev lineaarselt järjestatud hulk, mille järjestus on tihe (st iga kahe elemendi vahel on kolmas element) ja millel on supreemumiomadus (st igal mittetühjal alamhulgal, millel on ülemtõke, on ülemraja (vähim ülemtõke)).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarne kontiinuum · Näe rohkem »

Lineaarne korrelatsioonikordaja

Lineaarne korrelatsioonikordaja ehk Pearsoni korrelatsioonikordaja r kasutab hajuvusdiagrammi informatsiooni ning on kõige levinum kordaja.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarne korrelatsioonikordaja · Näe rohkem »

Lineaarne sõltumatus

Lineaarne sõltumatus on lineaaralgebras vektorruumi elementide \vec_1, \vec_2,\dots, \vec_n niisugune sõltuvus, kui vektorvõrrandil a_1 \vec_1 + a_2 \vec_2 + \dotsb + a_n \vec_n.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarne sõltumatus · Näe rohkem »

Lineaarne sõltuvus

Lineaarne sõltuvus on lineaaralgebras vektorruumi elementide \vec_1, \vec_2,\dots, \vec_n niisugune sõltuvus, kui vektorvõrrandil a_1 \vec_1 + a_2 \vec_2 + \dotsb + a_n \vec_n.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarne sõltuvus · Näe rohkem »

Lineaarprogrammeerimine

Lineaarprogrammeerimine (ka lineaarne planeerimine) on matemaatikas optimeerimise meetod, millega leitakse sihifunktsiooni muutujate väärtused, mille puhul funktsiooni väärtus on minimaalne või maksimaalne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarprogrammeerimine · Näe rohkem »

Lineaarvõrrand

Lineaarvõrrand ehk esimese astme võrrand on elementaaralgebras võrrand, mis saadakse kahe lineaarfunktsiooni võrrutamisel, näiteks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarvõrrand · Näe rohkem »

Lineaarvõrrandisüsteem

Lineaarvõrrandisüsteem on lineaaralgebras lineaarvõrrandite komplekt, näiteks Selle võrrandisüsteemi lahendamine seisneb muutujate x1, x2 ja x3 väärtuste selliste komplektide leidmises, mis rahuldavad kõiki kolme võrrandit korraga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarvõrrandisüsteem · Näe rohkem »

Lineaarvõrratusesüsteem

Kui otsime arve, mis rahuldaksid samaaegselt mitut lineaarvõrratust, tuleb meil lahendada nendest võrratustest koosnev lineaarvõrratusesüsteem.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lineaarvõrratusesüsteem · Näe rohkem »

Lini-Tsieni võrrand

Lini-Tsieni võrrand on diferentsiaalvõrrand Võrrand on saanud nime matemaatik Chia-Chiao Lini ja insener Hsue-Chu Tsieni järgi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lini-Tsieni võrrand · Näe rohkem »

Loenduv subaditiivsus

Loenduv subaditiivsus on matemaatikas teatavate mittenegatiivsete reaalväärtusega kujutuste teatav omadus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Loenduv subaditiivsus · Näe rohkem »

Loenduvalt aditiivne funktsioon

Loenduvalt aditiivne funktsioon ehk täielikult aditiivne funktsioon on hulgafunktsioon μ, mis oma määramispiirkonna paarikaupa ühisosata hulkade suvalise jada korral rahuldab tingimust Iga loenduvalt aditiivne funktsioon on aditiivne, kuid vastupidine üldjuhul ei kehti.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Loenduvalt aditiivne funktsioon · Näe rohkem »

Logaritm

Graafik, mis kujutab logaritmi alusel 2: y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Logaritm · Näe rohkem »

Logaritmiline diferentseerimine

Logaritmiline diferentseerimine on funktsiooni diferentseerimise meetod, mille puhul kasutatakse funktsiooni ƒ logaritmilist tuletist Sellist võtet kasutatakse sageli juhul, kui lihtsam on diferentseerida funktsiooni logaritmi kui funktsiooni ennast.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Logaritmiline diferentseerimine · Näe rohkem »

Logaritmiline skaala

Skaalanäiteid: lin-lin-teljestik, lin-log-teljestik, log-lin-teljestik ja log-log-teljestik. Funktsioonid graafikul on järgmised: ''y''.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Logaritmiline skaala · Näe rohkem »

Lookus (matemaatika)

Lookus ehk geomeetriline koht on teatavat tingimust rahuldavate punktide või joonte hulk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lookus (matemaatika) · Näe rohkem »

Lorentzi meetrika

Lorentzi meetrika (inglise keeles Lorentzian metrics, Lorentz metric) on Minkowski ruumi pseudoeukleidiline meetrika, mida kasutatakse erirelatiivsusteoorias ja triviaalse erijuhuna üldrelatiivsusteoorias.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Lorentzi meetrika · Näe rohkem »

Maagiline kuup

Maagiline kuup on matemaatikas kolmemõõtmeline kujund, mis on samaväärne maagilise ruuduga, st ta on n x n x n muster, kus iga rea, veeru, "tugisamba" ja nelja peadiagonaali summa on võrdne sama arvuga, mida kutsutakse maagiliseks konstandiks – M3(n).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Maagiline kuup · Näe rohkem »

Maagiline ruut

Kolme rea ja veeruga maagiline ruut Maagiline ruut ehk võluruut on ruudukujuline arvude tabel, mille igas reas, igas veerus ja mõlemal diagonaalil olevate naturaalarvude summa on võrdne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Maagiline ruut · Näe rohkem »

Maatriks

''m × n'' maatriks: ''m'' rida on horisontaalsed ja ''n'' veergu on vertikaalsed. Maatriksi iga elementi tähistatakse sageli kahe alaindeksiga tähega. Näiteks ''a''2,1 tähistab teises reas ja esimeses veerus paiknevat elementi Maatriks on matemaatiline objekt, mida esitatakse ristkülikukujuline (ridadeks ja veergudeks jaotatava) tabelina, mis koosneb numbritest, sümbolitest või avaldistest, mis tähistavad arve (tavaliselt reaalarve või kompleksarve) või mingeid muid etteantud hulka kuuluvaid matemaatilisi objekte, näiteks polünoome, funktsioone, diferentsiaale, vektoreid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Maatriks · Näe rohkem »

Maatriksi järk

Maatriksi järguks nimetatakse naturaalarvude paari m × n, kus m ja n on vastavalt maatriksi ridade ja veergude arvud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Maatriksi järk · Näe rohkem »

Maatriksite teooria

Maatriksite teooria on matemaatika, täpsemalt lineaaralgebra, haru, mis tegeleb maatriksite uurimisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Maatriksite teooria · Näe rohkem »

Majandusmatemaatika

Majandusmatemaatika on majandusteaduses ja majandusülesannete lahendamisel rakendatav matemaatika.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Majandusmatemaatika · Näe rohkem »

Markovi ahel

Markovi ahelaks (vene matemaatiku Andrei Markov seeniori nime järgi) nimetatakse matemaatikas lõpliku või loenduva olekute hulgaga diskreetse ajaga juhuslikku protsessi, millel on Markovi omadus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Markovi ahel · Näe rohkem »

Masintõlge

Masintõlge (ka automaattõlge, raaltõlgeTehnikaleksikon. Tallinn, Valgus, 1981. Lk 304) on arvutilingvistika haru, mis uurib võimalusi tõlkida tarkvara abil teksti või kõnet ühest loomulikust keelest teise.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Masintõlge · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Matemaatika · Näe rohkem »

Matemaatiline analüüs

Matemaatiline analüüs ehk analüüs on matemaatika haru, mis uurib funktsioone ja nende üldistusi piirväärtuse meetodil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Matemaatiline analüüs · Näe rohkem »

Matemaatiline bioloogia

Fibonacci jada spiraal nähtav lilleõies Matemaatiline bioloogia on teadusharu, mis tegeleb elussüsteemide matemaatiliste mudelitega ehk bioloogiliste rakendustega matemaatiliste mudelite koostamise ja uurimisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Matemaatiline bioloogia · Näe rohkem »

Matemaatiline objekt

Matemaatilised objektid on asjad (objektid), mida matemaatika käsitleb, näiteks arvud, funktsioonid, hulgad, kehad ja graafid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Matemaatiline objekt · Näe rohkem »

Määramata avaldis

Määramata avaldis ehk määramatus on avaldis matemaatikas, mille abil esitatud funktsiooni, jada piirväärtuse arvutamisel pole vahetult rakendatavad piirväärtuse põhiomadused.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Määramata avaldis · Näe rohkem »

Määramata integraal

Funktsiooni \ f(x) määramata integraaliks nimetatakse avaldist kus \ F(x) on funktsiooni \ f(x) mingi algfunktsioon ja \ c \in \mathbb on suvaline konstant, ja seda tähistatakse nii: Konstanti \ c nimetatakse integreerimiskonstandiks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Määramata integraal · Näe rohkem »

Määramispiirkond

Funktsiooni määramispiirkond on funktsiooni argumendi nende väärtuste hulk, mille korral funktsiooni väärtus on defineeritud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Määramispiirkond · Näe rohkem »

Määratud integraal

Funktsiooni määratud integraal on arvuliselt võrdne sinisega tähistatud ala pindala ja kollasega tähistatud ala pindala vahega Olgu reaalmuutuja funktsioon f(x) pidev ja tõkestatud lõigus, siis määratud integraal on arvuliselt võrdne xy-tasandil funktsiooni \ f(x) graafiku, x-telje ning vertikaalsete sirgetega x.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Määratud integraal · Näe rohkem »

Möbiuse leht

thumb thumb Möbiuse leht on pind, millel on ainult üks külg ja üks serv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Möbiuse leht · Näe rohkem »

Mõõde

Matemaatikas on ruumi mõõde ehk dimensioon lihtsamal juhul koordinaatide arv, mis on vajalik punkti asukoha määramiseks selles ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mõõde · Näe rohkem »

Mediaan

Mediaan on variatsioonirea keskmise liikme väärtus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mediaan · Näe rohkem »

Mediaan (geomeetria)

Lõik AM on kolmnurga ABC üks mediaanidest Mediaanide lõikepunkt jagab kõik lõikuvad mediaanid suhtes 2:1, kus pikem lõik jääb mediaanide lõikepunkti ja kolmnurga tipu vahele ning väiksem mediaanide lõikepunkti ja kolmnurga külje poolitaja vahele Kolmnurga mediaaniks nimetatakse elementaargeomeetrias kolmnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mediaan (geomeetria) · Näe rohkem »

Meetriline geomeetria

Meetriline geomeetria (inglise keeles metric geometry) on geomeetria haru, mille põhiliseks uurimisobjektiks on meetriline ruum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Meetriline geomeetria · Näe rohkem »

Meetriline ruum

Matemaatikas nimetatakse meetriliseks ruumiks hulka, milles elementide vahel on antud kaugus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Meetriline ruum · Näe rohkem »

Mersenne'i arvud

Mersenne'i arvud on naturaalarvud kujul 2n–1, kus n on naturaalarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mersenne'i arvud · Näe rohkem »

Metakeel

Loogikas, matemaatika alustes ja keeleteaduses nimetatakse metakeeleks keelt, milles kirjeldatakse teist keelt (objektkeelt).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Metakeel · Näe rohkem »

Metateooria

Metateooria on filosoofias ja loogikas teooria, mis uurib mingi teise teooria (nimetatakse metateooria objektteooriaks) struktuuri, meetodeid ja omadusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Metateooria · Näe rohkem »

Miljard

Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Miljard · Näe rohkem »

Minimaalpind

Minimaalpind on geomeetrias pind, mille keskmine kõverus on null.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Minimaalpind · Näe rohkem »

Minkowski ruum

Minkowski ruum, ka Minkowski aegruum, (inglise keeles Minkowski space, Minkowski spacetime) on matemaatilises füüsikas kolmemõõtmelise eukleidilise ruumi ja aja kombinatsioon neljamõõtmeliseks muutkonnaks, kus kahe sündmuse vaheline intervall on sõltumatu inertsiaalsüsteemist, milles need registreeriti.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Minkowski ruum · Näe rohkem »

Mitme muutuja funktsioon

Mitme muutuja funktsioon on funktsiooni üldistus, mille puhul sõltuv muutuja sõltub korraga mitmest sõltumatust muutujast (teiste sõnadega, funktsiooni väärtus sõltub mitmest argumendist).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mitme muutuja funktsioon · Näe rohkem »

Mitmene funktsioon

Mitmene funktsioon hulgast X hulka Y; element 3 hulgast ''X'' on seotud kahe elemendiga ''b'' ja ''c'' hulgast ''Y''. Mitmene funktsioon ehk mitmeväärtuseline funktsioon on funktsiooni üldistus, mille määramispiirkonnas vastab mõnele argumendi väärtusele vähemalt kaks väärtust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mitmene funktsioon · Näe rohkem »

Mitmevalentne loogika

Mitmevalentne loogika ehk polüvalentne loogika on matemaatilise loogika haru, mis käsitleb rohkem kui kahest tõeväärtusest (s.o tõene ja väär) koosnevaid tõeväärtuste süsteeme.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mitmevalentne loogika · Näe rohkem »

Mitteeukleidiline geomeetria

(1) eukleidiline geomeetria; (2) Riemanni geomeetria; (3) Lobatševski geomeetria Mitteeukleidiline geomeetria (inglise keeles non-Euclidean geometry) on sõna otseses mõttes mis tahes geomeetriline süsteem, mis erineb eukleidilisest geomeetriast, kuid traditsiooniliselt kasutatakse seda terminit kitsamas tähenduses – ainult traditsiooniliste mitteeukleidiliste geomeetriliste süsteemide kohta: Lobatševski geomeetria (hüperboolne geomeetria) ja sfäärigeomeetria (või sellega sarnased Riemanni geomeetria ja elliptiline geomeetria).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mitteeukleidiline geomeetria · Näe rohkem »

Mittenegatiivne arv

Matemaatikas nimetatakse mittenegatiivseks arvuks reaalarvu, mis on nullist suurem või nulliga võrdne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mittenegatiivne arv · Näe rohkem »

Mitteparameetriline statistika

Mitteparameetriline statistika ehk jaotusvaba statistika on matemaatilise statistika valdkond, kus ei eeldata, et uuritavatel tunnustel on normaaljaotus vm teadaolevat tüüpi jaotus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mitteparameetriline statistika · Näe rohkem »

Mittepositiivne arv

Matemaatikas nimetatakse mittepositiivseks arvuks reaalarvu, mis on nullist väiksem või nulliga võrdne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mittepositiivne arv · Näe rohkem »

Mitterefleksiivsus

Mitterefleksiivsus on binaarse seose omadus, mis seisneb selles, et seos pole refleksiivne, st leidub element, mis pole seoses iseendaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mitterefleksiivsus · Näe rohkem »

Mittestandardne analüüs

Mittestandardne analüüs on matemaatika haru, mis tegeleb mittearhimeediliste järjestatud korpustega, st järjestatud korpustega, milles ei kehti Archimedese aksioom.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mittestandardne analüüs · Näe rohkem »

Mittetransitiivsus

Mittetransitiivsus (ka intransitiivsus) on binaarse seose omadus, mis seisneb selles, et vaadeldav seos pole transitiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mittetransitiivsus · Näe rohkem »

Mittevõrdus

Mittevõrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise väärtused pole võrdsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mittevõrdus · Näe rohkem »

Modaalne loogika

Modaalne loogika ehk modaalloogika on formaalse loogika haru, mis uurib modaalsuste (algselt aleetiliste modaalsuste: paratamatu, võimalik jne) vahelisi loogilisi suhteid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Modaalne loogika · Näe rohkem »

Modulaarne aritmeetika

Modulaarne aritmeetika on matemaatikas arvuteooria haru, milles tegeldakse täisarvude kongruentsiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Modulaarne aritmeetika · Näe rohkem »

Moivre'i valem

Moivre'i valem ütleb, et iga reaalarvu (üldisemalt ka kompleksarvu) x ja täisarvu n korral kehtib Kaasik, Ü.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Moivre'i valem · Näe rohkem »

Mollweide valemid

Kolmnurk. Nurgad ''α'', ''β'' ja ''γ'' ja nende vastasküljed ''a'', ''b'' ja ''c'' Mollweide valemid on kolmnurga lahendamisel kasutatavad valemid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mollweide valemid · Näe rohkem »

Monoid

Monoidiks nimetatakse matemaatikas tavaliselt ühe assotsiatiivse binaarse tehtega universaalalgebrat, milles leidub ühikelement.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Monoid · Näe rohkem »

Monotoonne funktsioon

Matemaatilises analüüsis nimetatakse reaalmuutuja funktsiooni kasvavaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kasvab, ning kahanevaks, kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kahaneb.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Monotoonne funktsioon · Näe rohkem »

Monte Carlo meetodid

Monte Carlo meetodid on rühm arvutialgoritme, mis kasutavad tulemuste arvutamiseks korduvat juhuslikku valimit.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Monte Carlo meetodid · Näe rohkem »

Moodul (algebra)

Mooduliks üle ringi nimetatakse üldalgebras vektorruumi üldistust, mille puhul "skalaarideks" ei võeta mitte korpuse, vaid ringi elemendid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Moodul (algebra) · Näe rohkem »

Morfoloogia (matemaatika)

Matemaatiline morfoloogia käsitleb teooriat ja viise geomeetriliste struktuuride analüüsimiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Morfoloogia (matemaatika) · Näe rohkem »

Mudel (loogika)

Mudel on esimest järku predikaatloogikas struktuur, mis rahuldab antud hulga kõiki lauseid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Mudel (loogika) · Näe rohkem »

Murdjoon

Lahtine murdjoon A1A2A3A4A5A6. Sellel on 6 tippu ja 5 lüli Murdjoon on elementaargeomeetrias kujund, mis koosneb otspunkte pidi järjestikku ühendatud lõikudest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Murdjoon · Näe rohkem »

Murdvõrratus

Murdvõrratus on võrratus, mis sisaldab muutujat murru nimetajas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Murdvõrratus · Näe rohkem »

Murru laiendamine

Murru laiendamine on murru lugeja ja nimetaja korrutamine ühe ja sama arvu või avaldisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Murru laiendamine · Näe rohkem »

Murru taandamine

Murru taandamine on murru lugeja ja nimetaja jagamine nende ühisteguriga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Murru taandamine · Näe rohkem »

Muusikamatemaatika

Muusikamatemaatika (ladina keeles musica mathematica) on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Muusikamatemaatika · Näe rohkem »

Muutkond

Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab joont kolmemõõtmelises ruumis. See joon on ühemõõtmeline muutkond ehk 1-muutkond Kahemõõtmeline joonis, mis kujutab Whiteheadi muutkonda, mis on kolmemõõtmeline muutkond Muutkonna mõistet geomeetrias võib intuitiivselt mõista üldistusena klassifikatsioonist, mille järgi joon on ühemõõtmeline muutkond ja pind on kahemõõtmeline muutkond.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Muutkond · Näe rohkem »

Muutuja

Muutuja on suurus, mis võib olla teatava fikseeritud hulga, nn muutumispiirkonna mistahes element.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Muutuja · Näe rohkem »

Muutumispiirkond

Funktsiooni muutumispiirkond on funktsiooni väärtuste hulk ehk selle määramispiirkonna kujutis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Muutumispiirkond · Näe rohkem »

N-korteež

n-korteež ehk järjestatud ennik (inglise keeles n-tuple) on matemaatikas objektide lõplik jada (indekseeritud hulga erijuht).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja N-korteež · Näe rohkem »

Nabla (sümbol)

∇ Nabla Harf – keelpill, mille järgi nabla on nimetuse saanud Nabla on sümbol ∇.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nabla (sümbol) · Näe rohkem »

Nabla-operaator

Nabla-operaator ehk Hamiltoni nabla-operaator ehk Hamiltoni diferentsiaaloperaator ehk nabla on diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav vektorväärtusega diferentsiaaloperaator.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nabla-operaator · Näe rohkem »

Naiivne hulgateooria

Naiivseks hulgateooriaks hakati 20.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Naiivne hulgateooria · Näe rohkem »

Naturaalarv

Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Naturaalarv · Näe rohkem »

Naturaallogaritm

Naturaallogaritm on logaritm alusel e, kus e on irratsionaalarv ligikaudse väärtusega 2,71828.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Naturaallogaritm · Näe rohkem »

Nürinurk

Nurk ''b'' on nürinurk Nürinurk on nurk, mis on absoluutväärtuselt suurem kui täisnurk ja väiksem kui sirgnurk, ehk on suurem kui 90° ja väiksem kui 180°.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nürinurk · Näe rohkem »

Negatiivne arv

Matemaatikas nimetatakse negatiivseks arvuks nullist väiksemat reaalarvu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Negatiivne arv · Näe rohkem »

Nelinurk

Nelinurk ehk tetragoon on hulknurk, millel on neli tippu (ja neli külge).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nelinurk · Näe rohkem »

Neljavärviprobleem

Nelja värviga nõuetekohaselt värvitud kaardi näide. Vajadusel saaks Kanada ja Mehhiko värvida kollasega ning ookeanid lillaga. Neljavärviprobleem on probleem matemaatikas, mis küsib, kas neljast värvist piisab mistahes tasapinnalise kaardi värvimiseks nii, et iga kaardiosa (edaspidi riigi) külg puutuks kokku vaid temast erinevat värvi naabriga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Neljavärviprobleem · Näe rohkem »

Newtoni binoomvalem

Newtoni binoomvalem avaldab binoomi astme selle liikmete astmete kaudu hulkliikmena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Newtoni binoomvalem · Näe rohkem »

Nicolas Bourbaki

Nicolas Bourbaki on 20.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nicolas Bourbaki · Näe rohkem »

Normaal

Joone või pinna normaal mingis joone või pinna punktis on sirge, mis ristub vaadeldavas punktis vastavalt puutuja või puutujatasandiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Normaal · Näe rohkem »

Normaaljaotus

354x354px Normaaljaotuseks (ka Gaussi jaotuseks) nimetatakse matemaatikas pideva juhusliku suuruse X jaotust, mida iseloomustab tihedusfunktsioon f(x).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Normaaljaotus · Näe rohkem »

Normaalne maatriks

Lineaaralgebras nimetatakse kompleksarvuliste elementidega ruutmaatriksit A normaalseks, kui see kommuteerub oma kaasmaatriksiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Normaalne maatriks · Näe rohkem »

Normeeritud ruum

Normeeritud ruum ehk normeeritud vektorruum on vektorruum, milles on defineeritud teatud kujutus – norm –, mis rahuldab normi aksioome.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Normeeritud ruum · Näe rohkem »

Nullaarne tehe

Nullaarne tehe on tehe aarsusega 0.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nullaarne tehe · Näe rohkem »

Nullelement

Nullelemendiks nimetatakse algebras arvule 0 omadustelt sarnast elementi, kusjuures täpne tähendus oleneb kontekstist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nullelement · Näe rohkem »

Nullitegur

Nullitegur on ringi nullelemendist ehk nullist erinev element a, mille korral leidub selle ringi nullist erinev element b, nii et a korrutamisel b-ga või b korrutamisel a-ga, saadakse tulemuseks null.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nullitegur · Näe rohkem »

Nullkoht

Kui kahemõõtmelisel koordinaattasandil on (ühe sõltumatu ortogonaal ühikvektori kordaja --) parameeter y defineeritud (teise sõltumatu ortogonaal ühikvektori kordaja --) parameetri x funktsioonina, siis funktsiooni y(x) nullkohtadeks nimetatakse selle funktsiooni selliseid punkte mis on esitatavad üldkujul (x,0) või analüütiliselt pöördfunktsiooni kaudu y(x).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nullkoht · Näe rohkem »

Nullmaatriks

Nullmaatriks on maatriks, mille kõik elemendid võrduvad 0-iga (üldisemalt: korpuse või ringi nullelemendiga).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nullmaatriks · Näe rohkem »

Nullvektor

Lineaaralgebras nimetatakse nullvektoriks vektorruumi aditiivse rühma ühikelementi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nullvektor · Näe rohkem »

Number

Numbrid ehk numbrimärgid on mõisted (ja kirjamärgid), mille abil esitatakse arve arvusüsteemis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Number · Näe rohkem »

Nurk

Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühise otspunktiga kiirt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nurk · Näe rohkem »

Nurkkiirus

Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab pöörleva jäiga keha pöördenurga muutumist ajaühikus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Nurkkiirus · Näe rohkem »

Oktaeeder

Korrapärane oktaeeder Heksagonaalne prisma Oktaeeder ehk kaheksatahukas on hulktahukas, millel on kaheksa tahku.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Oktaeeder · Näe rohkem »

Operaator (matemaatika)

Operaator on matemaatikas teatav kujutus ehk funktsioon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Operaator (matemaatika) · Näe rohkem »

Operand

Operand on matemaatikas element, millega sooritatakse tehet.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Operand · Näe rohkem »

Orbiitgraaf

Orbiitgraaf G_ on graafi G alamgraaf, mille servad e_ vastavad ühe binaarorbiidi \Omega_n elementidele (st tipupaaridele).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Orbiitgraaf · Näe rohkem »

Ordinaalarv

Ordinaalarvud on matemaatilised objektid, mis üldistavad elemendi positsiooni (indeksi) mõiste jadas täielikele järjestustele suvalistel hulkadel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ordinaalarv · Näe rohkem »

Ordinaat

Ordinaat ehk y-koordinaat on teine punkti koordinaatidest ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises Descartesi ristkoordinaadistikus või üldse ühe-, kahe- või kolmemõõtmelises afiinses Descartesi koordinaadistikus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ordinaat · Näe rohkem »

Ortogonaalne maatriks

Maatriks C on ortogonaalne maatriks, kui tema pöördmaatriks ühtib tema transponeeritud maatriksiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ortogonaalne maatriks · Näe rohkem »

Osaline järjestus

Osaline järjestus on matemaatikas binaarne seos, mis on refleksiivne, antisümmeetriline ja transitiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Osaline järjestus · Näe rohkem »

Osaliselt järjestatud hulk

Osaliselt järjestatud hulk ehk järjestatud hulk on hulk P, millel on defineeritud binaarne seos ≤ (osaline järjestus), mis on refleksiivne, transitiivne ja antisümmeetriline, ehk teiste sõnadega, hulga P mis tahes elementide a, b ja c puhul kehtivad tingimused Nii naturaalarvude, täisarvude, ratsionaalarvude ja reaalarvude tavapärane järjestus on osaline järjestus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Osaliselt järjestatud hulk · Näe rohkem »

Osatuletis

Osatuletiseks nimetatakse matemaatilises analüüsis sellist funktsiooni tuletist, mille arvutamisel mingi muutuja x järgi punktis P_0 loetakse teised muutujad konstantseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Osatuletis · Näe rohkem »

Otsekorrutis

Otsekorrutis defineeritakse matemaatikas kahe teatud liiki objekti jaoks teatava kolmanda sama liiki objektina.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Otsekorrutis · Näe rohkem »

Ovaal

Ovaal Muna projektsiooni on sageli toodud ovaali näiteks looduses Ovaal on kinnine tasapinnaline kõverjoon, mis meenutab muna projektsiooni.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ovaal · Näe rohkem »

P-rühm

p-rühm ehk primaarne rühm ehk p-primaarne rühm on rühm, mille kõigi elementide järk võrdub fikseeritud algarvu p mõne naturaalarvulise astendajaga astmega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja P-rühm · Näe rohkem »

Paarisarv

Paarisarv on täisarv, mille kahega jagamisel on tulemuseks täisarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Paarisarv · Näe rohkem »

Paaritu arv

Paaritu arv on iga täisarv, mis ei jagu kahega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Paaritu arv · Näe rohkem »

Paley graaf

Paley graaf on tugevate sümmeetroiaomadustega isetäienduv graaf.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Paley graaf · Näe rohkem »

Palindroom

Palindroom on keelend, mis on nii päri- kui ka tagurpidi lugedes täpselt samasugune.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Palindroom · Näe rohkem »

Paraboloid

Paraboloid on matemaatiline pind, mille võrrand ristkoordinaatides on \frac.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Paraboloid · Näe rohkem »

Parabool

Parabool, mille haripunkt on koordinaatteljestiku nullpunktis Parabooliks nimetatakse tasandi kõigi selliste punktide hulka, mis on võrdsel perpendikulaarsel kaugusel sellel tasandil asetsevast etteantud sirgest l ja etteantud punktist F. Punkti F nimetatakse parabooli fookuseks ja sirget l parabooli juhtsirgeks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Parabool · Näe rohkem »

Parajasti siis, kui

"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »

Paralleelsed sirged

Sirged ''a'' ja ''b'' on paralleelsed Eukleidilises geomeetrias nimetatakse paralleelseteks sirgeteks sirgeid, mis paiknevad ühel ja samal tasandil ja ei lõiku.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Paralleelsed sirged · Näe rohkem »

Parameeter

Parameeter ('mõõtev', kreeka keeles παράμετρος: παρά pará, eesti keeles 'vastu', 'kõrval', 'juures', 'suhtes' + μετρος metron, eesti keeles 'mõõt' millegi mõõtmise, võrdlemise või hindamise tähenduses) on ühelaadseid objekte, nähtusi, seisundeid või protsesse iseloomustav suurus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Parameeter · Näe rohkem »

Parameetriruum

Parameetriruum (inglise keeles parameter space) on matemaatilise mudeli kõigi võimalike parameetrite kõigi võimalike väärtuste kõigi võimalike kombinatsioonide hulk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Parameetriruum · Näe rohkem »

Päratu integraal

Olgu funktsioon \ f(x) määratud ja pidev piirkonnas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Päratu integraal · Näe rohkem »

Pärisalamhulk

Hulk A on hulga B pärisalamhulk parajasti siis, kui hulk A on hulga B alamhulk, mis ei ühti hulgaga B. Ü.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pärisalamhulk · Näe rohkem »

Pärisklass

Pärisklass on matemaatikas klass, mis ei ole hulk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pärisklass · Näe rohkem »

Pöördenurk

Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöördenurk · Näe rohkem »

Pöördfunktsioon

Funktsioon ƒ ja selle pöördfunktsioon ƒ–1. Kuna ƒ kujutab ''a'' arvule 3, siis pöördfunktsioon ƒ–1 kujutab arvu 3 tagasi ''a''-ks Funktsiooni ƒ pöördfunktsioon on funktsioon ƒ−1, mis seab igale ƒ muutumispiirkonna väärtusele y vastavusse need väärtused x määramispiikonnast, mille korral ƒ(x).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöördfunktsioon · Näe rohkem »

Pöördkeha

Pöördkeha on geomeetriline keha, mis moodustub tasandilise kujundi pöörlemisel ümber kujundi tasandil asetseva sirge (telje).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöördkeha · Näe rohkem »

Pöördmaatriks

Lineaaralgebras nimetatakse ruutmaatriksi A pöördmaatriksiks maatriksit A-1, mis rahuldab tingimust I tähistab ühikmaatriksit.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöördmaatriks · Näe rohkem »

Pöördväärtus

Pöördväärtus on matemaatikas arvu 1 jagatis arvuga a, tähistatakse \fraca või 1/a või a^.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöördväärtus · Näe rohkem »

Pöördvõrdelisus

Pöördvõrdelisus ehk retsiprooksus on arvsuuruste x ja y vaheline seos, kus ühe suuruse kasvades väheneb teise suurus proportsionaalselt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöördvõrdelisus · Näe rohkem »

Pöörlemine

Hulktahukatest koosnev kera pöörleb ümber oma telje Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöörlemine · Näe rohkem »

Pöörlemistelg

Pöörleva kera pöörlemistelg on tähistatud punase joonega Pöörlemistelg on keha läbiv sirge, mille ümber keha pöörleb.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pöörlemistelg · Näe rohkem »

Püramiid (geomeetria)

Püramiid on hulktahukas, mille üks tahk (püramiidi põhi) on hulknurk ning ülejäänud tahud on kolmnurgad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Püramiid (geomeetria) · Näe rohkem »

Püsipunktikombinaator

Püsipunktikombinaator (inglise keeles fixed point combinator) on funktsioon, mis arvutab teiste funktsioonide püsipunkte.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Püsipunktikombinaator · Näe rohkem »

Püsipunktita permutatsioon

Graaf, mis vastab arvude 1 kuni 8 ühele püsipunktita permutatsioonile. See permutatsioon ei jäta ühtki arvu paigale Püsipunktita permutatsioon ehk korratus on kombinatoorikas hulga elementide permutatsioon, mis ei jäta ühtki elementi paigale.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Püsipunktita permutatsioon · Näe rohkem »

Püstsirge

Püstsirge ehk vertikaal on sirge, mis joonisel kulgeb "alt üles".

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Püstsirge · Näe rohkem »

Peadiagonaal

Maatriksi peadiagonaaliks nimetatakse maatriksi elementide indeksipaaride (i, j) kogumit, kus i.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Peadiagonaal · Näe rohkem »

Peanormaal

Peanormaal on joone kooldumistasandil asetsev normaal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Peanormaal · Näe rohkem »

Pentagramm

Pentagramm Pentagramm on korrapärane tähtviisnurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pentagramm · Näe rohkem »

Permutatsioon

Iga rida neist kuuest reast on erinev permutatsioon kolmest erinevast pallist. Permutatsioon on kombinatoorikas lõpliku hulga elementidest moodustatud jada, milles iga element esineb täpselt üks kord.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Permutatsioon · Näe rohkem »

Pidevus

Pidevuse all mõistetakse üldkeeles katkematut edasikestmist või ühendust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pidevus · Näe rohkem »

Pii

ehk Archimedese konstant on matemaatiline konstant, mis on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega (see suhe ei sõltu ringjoone ega diameetri valikust).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pii · Näe rohkem »

Piirväärtus

pisi Funktsiooni f(x) piirväärtuseks kohal a nimetatakse arvu A, kui suvalise arvu ε > 0 korral leidub selline arv δ > 0, et iga x\in X korral kehtib võrratus kus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Piirväärtus · Näe rohkem »

Piisav tingimus

„X on Y piisav tingimus“ tähendab: kui X, siis Y (või: iga kord, kui X, siis Y).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Piisav tingimus · Näe rohkem »

Pikkus (matemaatika)

Pikkuseks nimetatakse matemaatikas lõigu, tee (joone) või kõverjoone ulatust iseloomustavat arvu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pikkus (matemaatika) · Näe rohkem »

Pind

Pind (ka geomeetriline pind) on matemaatikas ja eriti topoloogias punktihulk, mis moodustab kahemõõtmelise topoloogilise muutkonna, ka ruumis liikuva joone jäljena tekkiv kahemõõtmeline kujund.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pind · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pindala · Näe rohkem »

Pinnakese

Kolmnurga pinnakese Pinnakese ehk pinna "raskuskese" on matemaatikas ja füüsikas tasapinnalise kujundi pinna aritmeetiline keskpunkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pinnakese · Näe rohkem »

Planimeetria

Planimeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid tasandil neid ümbritsevat ruumi arvestamata.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Planimeetria · Näe rohkem »

Plokk

Sõna "plokk" kasutatakse mitmes tähenduses.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Plokk · Näe rohkem »

Plokkmaatriks

Maatriksite teoorias (matemaatika harus) nimetatakse plokkmaatriksiks maatriksit, mille elementideks on omakorda maatriksid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Plokkmaatriks · Näe rohkem »

Pluss

Pluss ehk plussmärk (+) on märk, mida kasutatakse eeskätt matemaatilise märgina liitmise tähistamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pluss · Näe rohkem »

Poissoni jaotus

Poissoni jaotus on tõenäosusteoorias ja statistikas diskreetne jaotus, mis kirjeldab määratud arvu sündmuste toimumise tõenäosust määratud ajavahemikus või ruumipiirkonnas, kui antud sündmused toimuvad teada oleva vahega ja sõltumatult eelmise sündmuse toimumisest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poissoni jaotus · Näe rohkem »

Poissoni võrrand

Poissoni võrrand on mittehomogeenne osatuletistega diferentsiaalvõrrand kujul kus \Delta on Laplace'i operaator, g on teadaolev ja f on otsitav funktsioon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poissoni võrrand · Näe rohkem »

Polaarkoordinaadid

Polaarkoordinaadistikus on punkti asukoht määratud kaugusega poolusest ''O'' ja polaartelje ning nurgaga polaarteljest ''OL'' Polaarkoordinaadid on kahemõõtmeline koordinaatide süsteem, kus iga tasandi punkt on määratud kaugusega fikseeritud punktist ning nurgaga fikseeritud suunast.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Polaarkoordinaadid · Näe rohkem »

Polaartelg

Polaartelg on teleskoobi parallaktilise ehk ekvatoriaalse monteeringu Maa pöörlemisteljega paralleelne maailmapoolusesse suunatud telg.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Polaartelg · Näe rohkem »

Polünoom

Polünoom ehk algebraline hulkliige on matemaatikas hulkliige, mis on moodustatud muutujatest (ehk tundmatutest) liitmise, lahutamise ja/või korrutamise abilÜ.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Polünoom · Näe rohkem »

Polünoomi nullkoht

Polünoomi nullkoht ehk polünoomi juur on muutuja väärtus, mille korral ühe muutuja polünoomi väärtus on 0.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Polünoomi nullkoht · Näe rohkem »

Poolarv

Poolarv on arv kujul kus n on täisarv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poolarv · Näe rohkem »

Poolkera

Kera jagatud kaheks poolkeraks Poolkera on elementaargeomeetrias keha, mis on piiratud poolsfääri ja ringiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poolkera · Näe rohkem »

Poollõik

Poollõik ehk poolkinnine vahemik ehk lõikmik on reaalarvude hulga alamhulk, mis koosneb kõigist reaalarvudest, mis rahuldavad võrratust a ≤ x.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poollõik · Näe rohkem »

Poolnorm

Poolnorm on kujutus p(v) vektorruumist V üle korpuse K reaalarvude korpusse, mis erinevalt normist ei rahuldada samasuse aksioomi, kuid rahuldab homogeensuse aksioomi ning kolmnurga võrratust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poolnorm · Näe rohkem »

Poolrühm

Poolrühm (ingl semigroup) on rühmoid, mille tehe on assotsiatiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poolrühm · Näe rohkem »

Poolruum

Poolruum on geomeetrias üks kahest osast, milleks tasand jaotab kolmemõõtmelise eukleidilise ruumi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poolruum · Näe rohkem »

Pooltasand

Pooltasand on üks tasandi kahest osast, mis saadakse tasandi poolitamisel etteantud sirgega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pooltasand · Näe rohkem »

Poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria)

moodul. Vasakul (Re z0) pooluseid ei ole, funktsioon on kõikjal lõplik Isoleeritud iseärast punkti z_0 nimetatakse funktsiooni f(z) pooluseks, kui selle funktsiooni arenduses Laurenti ritta punkti z_0 punkteeritud ümbruses sisaldab negatiivne osa lõpliku arvu nullist erinevaid liikmeid, st f(z).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poolus (kompleksmuutuja funktsiooniteooria) · Näe rohkem »

Poolvõre

Võreteoorias nimetatakse ülemiseks poolvõreks (ka supreemum-poolvõreks või sup-poolvõreks) osaliselt järjestatud mittetühja hulka, milles igal kaheelemendilisel alamhulgal leidub supreemum ehk ülemine raja (tähistatakse sageli sümboliga 1).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Poolvõre · Näe rohkem »

Positiivne arv

Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Positiivne arv · Näe rohkem »

Positiivsuspiirkond

Funktsiooni positiivsuspiirkonna moodustavad kõik need funktsiooni argumendi väärtused, mille korral funktsiooni väärtus on positiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Positiivsuspiirkond · Näe rohkem »

Positsiooniline arvusüsteem

Positsiooniline arvusüsteem on arvusüsteem, mis esitab arve järjestikku kirjutatud numbritena, kusjuures numbrile omistatav väärtus sõltub tema asukohast ehk numbrikohast selles järjestuses.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Positsiooniline arvusüsteem · Näe rohkem »

Potentseerimine

Potentseerimiseks ehk antilogaritmimiseks nimetatakse logaritmi järgi arvu leidmist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Potentseerimine · Näe rohkem »

Primitiivne algtegur

Täisarvude jada a1, a2,..., an,...

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Primitiivne algtegur · Näe rohkem »

Prisma

Kuusnurkne prisma Prisma on hulktahukas, mille kaks tahku (põhitahud ehk põhjad) on vastavalt paralleelsete külgedega kongruentsed hulknurgad ja ülejäänud tahud (külgtahud ehk küljed) rööpkülikud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Prisma · Näe rohkem »

Promill

Promill (lad pro mille, tuhande kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhandikosa tervikust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Promill · Näe rohkem »

Protsendipunkt

Protsendipunkt (lühend PP) on mõõtühik, millega mõõdetakse protsentmäärade aritmeetilist vahet.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Protsendipunkt · Näe rohkem »

Protsent

60px Protsent (lad pro centum, saja kohta) on ühik, mis väljendab arvulist suhet üks sajandikosa tervikust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Protsent · Näe rohkem »

Pseudomuutkond

Pseudomuutkond (inglise keeles pseudomanifold) on topoloogilise ruumi eritüüp.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pseudomuutkond · Näe rohkem »

Pseudorühmoid

Pseudorühmoid ehk osaline rühmoid on algebraline struktuur, mis koosneb hulgast ja sellel defineeritud osalisest binaarsest algebralisest tehtest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pseudorühmoid · Näe rohkem »

Puhas matemaatika

Puhas matemaatika ehk puhtmatemaatika ehk abstraktne matemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb matemaatika enese vajadustest tekkinud probleemide lahendamisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Puhas matemaatika · Näe rohkem »

Puhtimaginaararv

Puhtimaginaararv on kompleksarv (täpsemalt imaginaararv), mille reaalosa võrdub nulliga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Puhtimaginaararv · Näe rohkem »

Punkt (matemaatika)

Punkt on elementaargeomeetrias objekt, mida näitlikustatakse mõõtmeteta ruumiosana.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Punkt (matemaatika) · Näe rohkem »

Punkteeritud ümbrus

Punkti punkteeritud ümbrus on punkti ümbrus, millest see punkt on välja jäetud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Punkteeritud ümbrus · Näe rohkem »

Punktihulk

Punktihulk on matemaatikas hulk, mille elementideks on punktid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Punktihulk · Näe rohkem »

Puu (graafiteooria)

Kuue tipu ja viie servaga nummerdatud puu Puu on graafiteoorias sidus ja tsükliteta graaf.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Puu (graafiteooria) · Näe rohkem »

Puutepunkt

Topoloogilise ruumi alamhulga puutepunktiks nimetatakse selle ruumi mis tahes punkti, mille igas ümbruses leidub selle hulga elemente.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Puutepunkt · Näe rohkem »

Puutuja

tuletise kaudu; tuletise positiivsetele, negatiivsetele ja nullväärtustele vastavad värvid roheline, punane ja must. Joone puutuja punktis P on sirge, mis saadakse kõverjoone punkte K1 ja K2 läbivatest sirgetest piirprotsessis, kus K1 ja K2 lähenevad punktile P. Tasandilise kõvera puutuja etteantud punktis on sirge, mis läbib vaadeldavat punkti ja mille tõus ühtib kõvera tõusuga selles punktis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Puutuja · Näe rohkem »

Pythagorase teoreem

Pythagorase teoreem on Vana-Kreeka matemaatikule Pythagorasele omistatud teoreem täisnurkse kolmnurga kahe kaateti ja hüpotenuusi vahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Pythagorase teoreem · Näe rohkem »

Raadius

Raadiuse kujutamine ringis, kus on märgitud rohelisega c – ümbermõõt, sinisega d – läbimõõt ehk diameeter, punasega r – raadius ja M on keskpunkt või algus Raadius (ladina keeles radius – 'kiir') on matemaatiline lõik, mis ühendab ringjoone või sfääri punkti selle ringjoone või sfääri keskpunktiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Raadius · Näe rohkem »

Radiaan

Radiaan 175px Radiaan (tähis rad) on tasanurga mõõtühik SI-süsteemis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Radiaan · Näe rohkem »

Raja (topoloogia)

Topoloogilise ruumi alamhulga rajaks nimetatakse selle hulga kõikide rajapunktide hulka.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Raja (topoloogia) · Näe rohkem »

Rajapunkt

Topoloogilise ruumi alamhulga rajapunktiks nimetatakse selle ruumi mis tahes punkti, mille igas ümbruses leidub nii vaadeldavasse hulka kuuluvaid kui ka sinna mittekuuluvaid punkte.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rajapunkt · Näe rohkem »

Rakendusmatemaatika

Rakendusmatemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb teistes teadusharudes rakendatavate matemaatiliste mudelite ja nende uurimiseks määratud meetodite loomisega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rakendusmatemaatika · Näe rohkem »

Range osaline järjestus

Matemaatikas nimetatakse rangeks osaliseks järjestuseks (sageli ka lihtsalt rangeks järjestuseks ehk rangeks järjestusseoseks) irrefleksiivset ning transitiivset binaarset seost.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Range osaline järjestus · Näe rohkem »

Rasiowa-Sikorski lemma

Rasiowa-Sikorski lemma on aksiomaatilises hulgateoorias oluline tulemus, mis väidab teatud omadustega filtri olemasolu.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rasiowa-Sikorski lemma · Näe rohkem »

Ratsionaalarv

naturaalarvude hulka ℕ Ratsionaalarv on arv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ratsionaalarv · Näe rohkem »

Rööpkülik

Rööpkülik Rööpkülik ehk rööpnelinurk on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rööpkülik · Näe rohkem »

Rööplüke

Rööplüke Rööplüke ehk paralleellüke ehk lüke ehk translatsioon on eukleidilises geomeetrias liikumine, mille korral iga lõik on oma kujutisega paralleelne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rööplüke · Näe rohkem »

Rööptahukas

240px Rööptahukas on prisma, mille põhjad on rööpkülikud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rööptahukas · Näe rohkem »

Rühm (matemaatika)

Rühmaks (varem nimetatud ka grupiks) nimetatakse matemaatikas hulka koos sellel defineeritud assotsiatiivse binaarse tehtega, mis rahuldab teatud pööratavuse tingimusi, mida on selgitatud allpool.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rühm (matemaatika) · Näe rohkem »

Rühmoid

Rühmoid ehk grupoid on üldalgebras hulk M (rühmoidi kandja) koos sellel defineeritud üheainsa binaarse algebralise tehtega M × M → M. Tehte tulemid kuuluvad definitsiooni põhjal hulka M. Mingeid muid tingimusi tehtele ei esitata.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rühmoid · Näe rohkem »

Rõhtsirge

Rõhtsirge ehk horisontaal on sirge, mis on joonisel kujutatud paralleelselt paberi, tahvli või ekraani ülemise ja alumise äärega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rõhtsirge · Näe rohkem »

Rõngas

pisi Rõngas on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks samal tasandil asuvat kontsentrilist (ühise keskpunktiga) ringjoont.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rõngas · Näe rohkem »

Reaalarv

Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Reaalarv · Näe rohkem »

Reaalarvude hulk

Reaalarvude hulk on hulk, mille elementideks on kõik reaalarvud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Reaalarvude hulk · Näe rohkem »

Reaalmuutuja funktsioon

Reaalmuutuja funktsioon on ühe muutuja funktsioon, mille määramis- ja muutumispiirkond on teatavad reaalarvude hulgad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Reaalmuutuja funktsioon · Näe rohkem »

Reaalsirge

Reaalsirge on reaalarvude hulk koos reaalarvude loomuliku järjestuse ja teiste loomulike struktuuridega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Reaalsirge · Näe rohkem »

Reeper (matemaatika)

Reeper on hulk, kus O on koordinaatide alguspunkt ning on mingisugune baas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Reeper (matemaatika) · Näe rohkem »

Refleksiivsus

Refleksiivsus on binaarse seose omadus, mis seisneb selles, et iga element on selles seoses iseendaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Refleksiivsus · Näe rohkem »

Regulaarne funktsioon

Ühe muutuja regulaarne funktsioon ehk holomorfne funktsioon on kompleksmuutuja funktsioon f: U \rightarrow \mathbb.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Regulaarne funktsioon · Näe rohkem »

Regulaarne graaf

Regulaarne graaf on graaf mille kõikide tippude valentsused (astakud) on võrdsed, st iga tipp omab sama arv naabertippe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Regulaarne graaf · Näe rohkem »

Regulaarne maatriks

Lineaaralgebras nimetatakse ruutmaatriksit A regulaarseks maatriksiks ehk regulaarmaatriksiks (ka pööratavaks maatriksiks, kidumata maatriksiks, kõdumata maatriksiks), kui leidub selline maatriks B, et Maatriksit B nimetatakse A pöördmaatriksiks ja tähistatakse A−1.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Regulaarne maatriks · Näe rohkem »

Riemanni dzeetafunktsioon

Riemanni dzeetafunktsioon ''ζ''(''s'') Riemanni dzeetafunktsioon \zeta on üks erifunktsioon matemaatilises analüüsis ja analüütises arvuteoorias.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Riemanni dzeetafunktsioon · Näe rohkem »

Riemanni geomeetria

Riemanni geomeetria (inglise keeles Riemannian geometry) on diferentsiaalgeomeetria haru, mis uurib Riemanni muutkondi, st lisastruktuuridega diferentseeruvaid muutkondi Riemanni meetrikaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Riemanni geomeetria · Näe rohkem »

Riemanni meetrika

Riemanni meetrika (inglise keeles Riemannian metric) on diferentsiaalgeomeetrias teatav sümmeetriline tensorväli.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Riemanni meetrika · Näe rohkem »

Riemanni pind

Riemanni pind kompleksmuutuja funktsioonile f(z).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Riemanni pind · Näe rohkem »

Riht

Riht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias tasandite paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel tasandil on sama riht, kui nad on paralleelsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Riht · Näe rohkem »

Ring

Ring Kontsentrilised ringid Ring ehk kinnine ring on ringjoone poolt piiratud tasandi osa.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ring · Näe rohkem »

Ring (algebra)

Ring on hulk R koos liitmise ja korrutamisega, mis on sellel hulgal defineeritud nii, et R moodustab liitmise suhtes Abeli rühma ning korrutamine on liitmise suhtes distributiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ring (algebra) · Näe rohkem »

Ringi ideaal

Üldalgebras nimetatakse ringi ideaaliks (ehk ideaaliks selles ringis) selle ringi alamhulka, mis sisaldab nullelementi ning on kinnine oma elementide liitmise ja lahutamise suhtes ning on kinnine ringi mis tahes elemendiga (vasakult või paremalt) korrutamise suhtes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ringi ideaal · Näe rohkem »

Ringi kvadratuur

thumb Ringi kvadratuur on klassikaline matemaatikaprobleem.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ringi kvadratuur · Näe rohkem »

Ringjoon

Ringjoon ja selle keskpunkt Ringjoon keskpunktiga ''M'' ja raadiusega ''r'' Ringjooneks (üldkeeles ka ringiks) nimetatakse elementaargeomeetrias tasandi antud punktist (ringjoone keskpunktist) kindlal (tavaliselt) positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulka.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ringjoon · Näe rohkem »

Ristbaas

Ristbaas on baas, mille korral skalaarkorrutis kahest suvalisest baasi elemendist ei ja ej on.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ristbaas · Näe rohkem »

Ristkülik

Ristkülik on tasandiline nelinurk, mille kõik nurgad on täisnurgad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ristkülik · Näe rohkem »

Ristlõige

Ristlõige on ruumilise kujundi ühisosa tasandiga, mis ristub mõne fikseeritud sirgega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ristlõige · Näe rohkem »

Ristreeper

Ristreeper on hulk, kus O on koordinaatide alguspunkt ning on mingisugune ristbaas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ristreeper · Näe rohkem »

Risttahukas

Risttahukas Risttahukas on hulktahukas, mille tahkudeks on ristkülikud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Risttahukas · Näe rohkem »

Ristumine

Lõik AB ristub lõiguga CD Geomeetrias nimetatakse ristumiseks kahe joone omadust lõikuda täisnurga all.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ristumine · Näe rohkem »

Romb

Romb Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Romb · Näe rohkem »

Romboid

Romboid ehk deltoid on kumer nelinurk, mis on vähemalt ühe oma diagonaali suhtes sümmeetriline (st lähisküljed on võrdsed ning diagonaalid lõikuvad täisnurga all).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Romboid · Näe rohkem »

Rootor (matemaatika)

Matemaatilises analüüsis on rootor operaator, mis iseloomustab vektorvälja pöörlemist kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Rootor (matemaatika) · Näe rohkem »

Runge-Kutta meetodid

Runge-Kutta meetodid on arvutusmatemaatikas algoritmide pere harilike diferentsiaalvõrrandite (ja harilike diferentsiaalvõrrandite süsteemide) ilmutatud või ilmutamata ligikaudse lahendi numbriliseks leidmiseks algtingimustega ülesande korral.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Runge-Kutta meetodid · Näe rohkem »

Russelli paradoks

Russelli paradoks on 1901.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Russelli paradoks · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruumala · Näe rohkem »

Ruumiline kujund

Ruumiline kujund on elementaargeomeetrias geomeetriline kujund, mille kõik punktid ei asetse ühel tasandil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruumiline kujund · Näe rohkem »

Ruuminurk

Ringikujulise juhtjoonega ja sfäärilise kattega ''A'' ruuminurk Ω Ruuminurk on ruumi osa, mida piirab kooniline pind ja seda lõikav kate.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruuminurk · Näe rohkem »

Ruut

Ruut küljepikkusega ''a'' ja diagonaaliga ''d'' Ruut on geomeetrias (planimeetrias) võrdsete külgede ja nurkadega nelinurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruut · Näe rohkem »

Ruut (algebra)

Arvu 5 teise astme ehk iseenda korrutise näitlik esitus Ruut on arvu või avaldise teine aste, see on korrutis iseendaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruut (algebra) · Näe rohkem »

Ruutjuur

Matemaatikas nimetatakse mittenegatiivse reaalarvu a ruutjuureks ehk aritmeetiliseks ruutjuureks mittenegatiivset reaalarvu \sqrt, mille ruut on antud arv a. Igal mittenegatiivsel reaalarvul on parajasti üks aritmeetiline ruutjuur.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruutjuur · Näe rohkem »

Ruutjuur kahest

täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi pikkusega juhul, kui mõlema kaateti pikkus on 1 Ruutjuur kahest ehk \sqrt on positiivne reaalarv, mille korrutamine iseendaga annab arvu 2.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruutjuur kahest · Näe rohkem »

Ruutkeskmine

Mingite arvude ruutkeskmine on ruutjuur nende arvude ruutude aritmeetilisest keskmisest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruutkeskmine · Näe rohkem »

Ruutmaatriks

Ruutmaatriks on maatriks, millel on võrdne arv ridu ja veerge.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruutmaatriks · Näe rohkem »

Ruutvõrrand

Ruutvõrrandi lahendid on ruutfunktsiooni nullkohad Ruutvõrrand on algebraline võrrand üldkujuga kus x on tundmatu ning a, b ja c on arvud, kusjuures a \not.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruutvõrrand · Näe rohkem »

Ruutvõrrandisüsteem

Ruutvõrrandisüsteemiks nimetatakse algebraliste võrrandite süsteemi, kui võrrandites esinevate muutujate kõrgeim astendaja on kaks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ruutvõrrandisüsteem · Näe rohkem »

Samasus (matemaatika)

Samasuseks nimetatakse matemaatikas tõest arvvõrdust või muutujaid sisaldavat võrdust, mis osutub tõeseks muutujate kõigi lubatud väärtuste korral.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Samasus (matemaatika) · Näe rohkem »

Samasusteisendus

Samasusteisendus ehk ühikteisendus on teisendus 1A: A → A (A on mittetühi hulk), mis jätab iga A elemendi iseendaks, st mis tahes a∈A korral.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Samasusteisendus · Näe rohkem »

Sammfunktsioon

Funktsiooni nimetatakse sammfunktsiooniks, kui seda saab kirjeldada lõpliku arvu intervallide karakteristlike funktsioonide lineaarkombinatsioonina.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sammfunktsioon · Näe rohkem »

Sümmeetriline maatriks

Sümmeetriliseks maatriksiks nimetatakse lineaaralgebras ruutmaatriksit A, mis langeb kokku oma transponeeritud maatriksiga: Sümmeetrilise maatriksi A.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sümmeetriline maatriks · Näe rohkem »

Sümmeetriline seos

Sümmeetriline seos on binaarne seos, millel on omadus: kui x on seoses y-ga, siis y on seoses x-ga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sümmeetriline seos · Näe rohkem »

Sümmeetriline vahe

Hulgateoorias nimetatakse hulkade A ja B sümmeetriliseks vaheks hulka A \Delta B, kuhu kuuluvad kõik hulkade A ja B elemendid, mis ei kuulu korraga hulkadesse A ja B.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sümmeetriline vahe · Näe rohkem »

Sündmus (matemaatika)

Sündmus (ka: juhuslik sündmus) on üks tõenäosusteooria põhimõiste, mida lihtkäsitluses enamasti ei defineerita.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sündmus (matemaatika) · Näe rohkem »

Sõelateooria

Sõelateooria (inglise keeles sieve theory) kujutab enesest hulka arvuteooria üldisi meetodeid, mille eesmärk on loendada või realistlikumalt hinnata täisarvude sõelutud hulkade elementide arvu (võimsust).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sõelateooria · Näe rohkem »

Sõltumatu muutuja

Sõltumatu muutuja (inglise keeles independent variable ehk IV) on muutuja, mis on mingi protsessi sisend või põhjus, või mida alles kontrollitakse, kas see on põhjus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sõltumatu muutuja · Näe rohkem »

Sõltuv muutuja

Sõltuv muutuja (inglise k. dependent variable ehk DV) on muutuja, mis on mingi protsessi väljund või efekt, või mida alles kontrollitakse, kas see on väljund.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sõltuv muutuja · Näe rohkem »

Segaarv

Segaarv on täisarvust ja lihtmurrust koosnev ratsionaalarvu avaldis kujul kus a, b ja c on naturaalarvud ning on lihtmurd.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Segaarv · Näe rohkem »

Sektor

Sektor (ladina keelest, sector tähendab "äralõikaja") on mõiste geomeetrias (täpsemalt Eukleidilises geomeetrias), mis tähistab tervikust radiaalselt eraldatud osa.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sektor · Näe rohkem »

Seos (matemaatika)

Seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose üldistus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Seos (matemaatika) · Näe rohkem »

Seotud vektor

Vektor \overrightarrowAB Seotud vektor ehk vektor on sirge suunatud lõik, st lõik, mille puhul on kindlaks määratud, kumb selle otspunktidest on algus, kumb lõpp.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Seotud vektor · Näe rohkem »

Serv

Serv on sirglõik, mis ühendab hulktahuka tippe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Serv · Näe rohkem »

Sfäär

Sfäär Sfääriks ehk kerapinnaks nimetatakse kõikide punktide hulka, mis asuvad mõnest fikseeritud punktist O kaugusel r. Punkti O nimetatakse sfääri keskpunktiks ja sfääri punktide ning selle keskpunkti vahelist kaugust r sfääri raadiuseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sfäär · Näe rohkem »

Sidus graaf

Sidus graaf on graafiteoorias graaf, milles iga kahe tipu korral leidub neid tippe ühendav ahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sidus graaf · Näe rohkem »

Sigmoidfunktsioonid

Sigmoidfunktsioonid on matemaatikas funktsioonid, mille sümbolil on iseloomulik S-tähte meenutav kuju.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sigmoidfunktsioonid · Näe rohkem »

Siht

Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Siht · Näe rohkem »

Siinus

400px Siinus ehk siinusfunktsioon (sümbol: sin) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Siinus · Näe rohkem »

Siinusteoreem

Kolmnurk Siinusteoreem on seos kolmnurga külgede ja nurkade vahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Siinusteoreem · Näe rohkem »

Silinder

Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Silinder · Näe rohkem »

Silindrilised funktsioonid

Silindrilisteks funktsioonideks (silinderfunktsioonideks) ehk silindrilisteks harmoonikuteks nimetatakse matemaatikas erifunktsioone, mis on Besseli võrrandi lahendeid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Silindrilised funktsioonid · Näe rohkem »

Sinc-funktsioon

Sinc-funktsioon (ik. Sinc function, pärinevus "cardinal sine function") on matemaatiline funktsioon noteeritud kui sinc(x), mis leiab laialdast kasutust erinevates matemaatilistes ning inseneeria rakendustes, kuid tihedaim kasutus on digitaalse signaalitöötluse alal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sinc-funktsioon · Näe rohkem »

Singulaarne maatriks

Lineaaralgebras nimetatakse ruutmaatriksit A singulaarseks e mittepööratavaks, kui sellel ei leidu pöördmaatriksit.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Singulaarne maatriks · Näe rohkem »

Sinusoid

Siinus- ja koosinusfunktsioon - need on erinevates faasides sinusoidid ringliikumise võrdlus Sinusoid on siinusfunktsiooni graafik, laineline lõputu kõverjoon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sinusoid · Näe rohkem »

Sirge

Sirge ehk sirgjoon on ilma läbimõõduta, mõlemas suunas lõpmata pikk, kõverusteta joon ehk ühemõõtmeline ruum, mis võib sisalduda mitmemõõtmelises ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sirge · Näe rohkem »

Sirgnurk

pisi Sirgnurk on nurk, mille haarad moodustavad sirge.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sirgnurk · Näe rohkem »

Sisepunkt

Topoloogilise ruumi alamhulga sisepunktiks nimetatakse punkti, millel leidub sellesse hulka kuuluv ümbrus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sisepunkt · Näe rohkem »

Siseringjoon

Kolmnurga ABC siseringjoon ja selle keskpunkt I, mis on nurgapoolitajate lõikepunkt Kolmnurga siseringjoon on ringjoon, mis puutub kolmnurga kõiki külgi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Siseringjoon · Näe rohkem »

Skalaar

Skalaaride all mõistetakse matemaatikas arve või üldisemalt ringi elemente, mis osalevad skalaariga korrutamises.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Skalaar · Näe rohkem »

Skalaariga korrutamine

Skalaariga korrutamine on üldistus tehtele "geomeetrilise vektori korrutamine arvuga".

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Skalaariga korrutamine · Näe rohkem »

Skalaarkorrutis

Vektorite a.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Skalaarkorrutis · Näe rohkem »

Soroban

thumb Soroban (算盤, そろばん) on traditsiooniline jaapani arvutuslaud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Soroban · Näe rohkem »

Standardhälve

Standardhälve on ruutjuur dispersioonist.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Standardhälve · Näe rohkem »

Standardviga

Standardviga on hinnang (st näitab), kui sarnane on vaadeldava valimi keskmine oletatavale populatsiooni keskmisele, samas kui standardhälve näitab, kuivõrd valimis olevad üksikväärtused erinevad valimi keskmisest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Standardviga · Näe rohkem »

Statistika

Statistika ehk arvustikuteadus on teadus, mis käsitleb andmete kogumist, töötlemist ja analüüsi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Statistika · Näe rohkem »

Statistilise testi võimsus

Statistilise testi võimsus või lihtsalt testi võimsus näitab antud testi võimet lükata tagasi mittekehtiv nullhüpotees.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Statistilise testi võimsus · Näe rohkem »

Stereomeetria

Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Stereomeetria · Näe rohkem »

Stohhastiline planeerimine

Stohhastiline planeerimine uurib juhuslikest parameetritest sõltuvate ekstreemumülesannete lahendusmeetodeid ja teooriat.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Stohhastiline planeerimine · Näe rohkem »

Suanpan

''Suanpan''. Kujutatud on arv 6 302 715 408. Suanpan ehk hiina abakus (hiina keeles traditsioonilises kirjas 算盤; lihtsustatud hiina kirjas 算盘; pinyin'is suanpan (suànpán)) on hiina seitsme kuulikesega arvutuslaud, abakuse ja arvelaua analoog.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Suanpan · Näe rohkem »

Subaditiivne funktsioon

Subaditiivne funktsioon on reaalarvulise väärtusega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust Subaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi superaditiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Subaditiivne funktsioon · Näe rohkem »

Subfaktoriaal

Subfaktoriaal ehk de Montmorti arv ehk korratuste arv (tähis n) on peamiselt kombinatoorikas kasutatav funktsioon, mis seab igale naturaalarvule n vastavusse n-elemendilise hulga korratuste ehk püsipunktita permutatsioonide hulga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Subfaktoriaal · Näe rohkem »

Substitutsioon

Matemaatikas nimetatakse substitutsiooniks hulgal M ≠ ø mistahes bijektiivset kujutust f: M → M. st bijektiivset kujutust hulgast M iseendasse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Substitutsioon · Näe rohkem »

Sulund (topoloogia)

Eukleidilise ruumi alamhulga sulundiks nimetatakse selle hulga kõigi puutepunktide hulka.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Sulund (topoloogia) · Näe rohkem »

Superaditiivne funktsioon

Superaditiivne funktsioon on reaalarvuliste väärtustega funktsioon, mis iga x ja y korral oma määramispiirkonnast rahuldab tingimust Superaditiivne funktsioon on aditiivne parajasti siis, kui see on ühtlasi subaditiivne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Superaditiivne funktsioon · Näe rohkem »

Supermatemaatika

Supermatemaatika (inglise keeles supermathematics) on matemaatilise füüsika haru, mis rakendab Lie superalgebra matemaatikat bosonite ja fermionide käitumisele.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Supermatemaatika · Näe rohkem »

Superruum

Superruum (inglise keeles superspace) on supersümmeetriat esitava teooria koordinaatruum (s.t koordinaadisüsteemiga ruum).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Superruum · Näe rohkem »

Suunatud graaf

Suunatud graaf on graaf, mille tippude vahelised servad on suunatud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Suunatud graaf · Näe rohkem »

Suurim ühistegur

Naturaalarvude a ja b suurimaks ühisteguriks (SÜT) nimetatakse suurimat naturaalarvu c, millega jaguvad a ja b nii, et jääki ei jää (st jääk on 0).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Suurim ühistegur · Näe rohkem »

Suurring

'''Suurring''' (oranž) ja väikering (sinine) Suurring on kera lõige selle keskpunkti läbiva tasandiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Suurring · Näe rohkem »

Suurringjoon

Suur ringjoon on tähistatud punase värviga Suurringjoon on ringjoon, mille tasapind läbib kera keskpunkti.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Suurringjoon · Näe rohkem »

Tahk

Kuubi tahud Tahk on tasandiline hulknurk, mis ühes teiste samataolistega piirab hulktahukat ja moodustab selle pinna.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tahk · Näe rohkem »

Tangens

Täisnurkne kolmnurk Tangens ehk tangensfunktsioon (sümbol: tan) on matemaatikas üks trigonomeetrilistest funktsioonidest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tangens · Näe rohkem »

Tasand

pisi Tasand ehk tasapind on kahemõõtmeline eukleidiline ruum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tasand · Näe rohkem »

Tasandi inversioon

Tasandi inversioon ehk tasandi peegeldus ringjoone suhtes on üks tasandi teisendustest.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tasandi inversioon · Näe rohkem »

Tasandiline graaf

Tasandiline graaf ehk planaarne graaf on graaf, mida on võimalik tasandile joonistada nii, et tema servad väljaspool tippe ei lõikuks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tasandiline graaf · Näe rohkem »

Tasandiline joon

Tasandiline joon (inglise keeles plane curve) on matemaatikas joon, mis täielikult paikneb mingil ühel tasandil, mille kõik punktid on tasandumispunktid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tasandiline joon · Näe rohkem »

Tasanduv pind

Tasanduv pind ehk laotuv pind ehk tors on pind, mis on painutatav tasandile.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tasanduv pind · Näe rohkem »

Taylori rida

Taylori rida on matemaatikas funktsiooni esitus astmereana, mille kordajateks on funktsiooni tuletised ühe etteantud argumendi väärtuse a juures.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Taylori rida · Näe rohkem »

Taylori valem

Taylori valem annab pideva funktsiooni punkti ja selle lähisümbruse lähendamiseks n-ndat järku polünoomi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Taylori valem · Näe rohkem »

Täielik järjestus

Täielik järjestus hulgal H on selline lineaarne järjestus hulgal H, mille puhul iga hulga H mittetühi alamhulk omab vähimat elementi selle järjestuse suhtes (elementi a, mille puhul a ≤ x mis tahes elemendi x korral sellest alamhulgast).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Täielik järjestus · Näe rohkem »

Täiend (hulgateooria)

Hulgateoorias nimetatakse hulga A täiendiks universaalhulga U suhtes hulkade U ja A vahet U \ A. Hulga A täiendi tähis on A^c või \overline.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Täiend (hulgateooria) · Näe rohkem »

Täisarv

Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Täisarv · Näe rohkem »

Täisfunktsioon

Täisfunktsioon on kompleksmuutuja funktsioon, mis on holomorfne kogu komplekstasandil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Täisfunktsioon · Näe rohkem »

Täisgraaf

Täisgraaf on graaf, kus iga kahe erineva tipu vahel on üks serv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Täisgraaf · Näe rohkem »

Täiskõverus

Pinna täiskõveruseks ehk Gaussi kõveruseks ehk Euleri kõveruseks nimetatakse pinna peakõveruste korrutist vaadeldavas punktis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Täiskõverus · Näe rohkem »

Täisnurk

pisi Täisnurk on sirgnurga poolitamisel saadud nurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Täisnurk · Näe rohkem »

Tühi hulk

Tühi hulk ehk tühihulk on hulk, millel pole ühtegi elementi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tühi hulk · Näe rohkem »

Tüvikoonus

Tüvikoonus Tüvikoonus on keha, mida piiravad kooniline pind ja kaks paralleelset tasandit, mis lõikavad kõiki koonilise pinna moodustajaid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tüvikoonus · Näe rohkem »

Tüvipüramiid

Tüvipüramiid on hulktahukas, mis tekib püramiidi lõikamisel põhjaga paralleelse tasandiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tüvipüramiid · Näe rohkem »

Tõenäosus

Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõenäosus · Näe rohkem »

Tõenäosuse klassikaline definitsioon

Tõenäosuse klassikaline definitsioon või tõlgendus on antud Jacob Bernoulli ja Pierre-Simon Laplace'i töödes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõenäosuse klassikaline definitsioon · Näe rohkem »

Tõenäosusteooria

Tõenäosusteooria on matemaatika osa, mis uurib juhuslike nähtuste üldisi seaduspärasusi sõltumatult nende nähtuste konkreetsest sisust ja annab meetodid nendele nähtustele mõjuvate juhuslike mõjude kvantitatiivseks hindamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõenäosusteooria · Näe rohkem »

Tõenäosustihedus

Tõenäosustihedus (ingl probability density) on funktsioon, mille korrutamisel kindla ruumiosa vastava ruumalaga saadakse osakese leidmise tõenäosus selles ruumiosas.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõenäosustihedus · Näe rohkem »

Tõestus

Tõestuse all mõeldakse matemaatikas, loogikas ja filosoofias kehtivat arutlust, mille eelduste tõesus on teada või kokku lepitud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõestus · Näe rohkem »

Tõeväärtus

Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõeväärtus · Näe rohkem »

Tõus (matemaatika)

Tõus on arvsuurus, millega iseloomustatakse sirge kallet.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõus (matemaatika) · Näe rohkem »

Tõusunurk

Sirge tõusunurgaks nimetatakse matemaatikas nurka abstsisstelje positiivse suuna ja sirge vahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tõusunurk · Näe rohkem »

Tee (topoloogia)

Punkt, mis on ruumis '''R'''² viidud ''A''-st ''B''-sse. Aga teised teed võivad läbida sellesama punktihulga. Topoloogias nimetatakse teeks (või mõnikord parametriseeritud jooneks) topoloogilises ruumis X pidevat kujutust f ühiklõigust I.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tee (topoloogia) · Näe rohkem »

Tegur

Täisarvu a teguriks ehk jagajaks nimetatakse matemaatikas iga täisarvu, mis jagab arvu a. Teguri mõistet on üldistatud polünoomide algebrasse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tegur · Näe rohkem »

Tehe

Tehe ehk operatsioon on toiming, mis seab mingi kindla tulemuse kindlate eeskirjade järgi vastavusse ühe või enama matemaatilise objektiga (nt liitmine, jagamine, ruutjuure võtmine).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tehe · Näe rohkem »

Teisendus

Teisenduseks nimetatakse matemaatikas kujutust mingist hulgast iseendasse.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Teisendus · Näe rohkem »

Telglõige

Telglõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis läbib lõigatava keha telge.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Telglõige · Näe rohkem »

Teljestik

Teljestik ehk koordinaatteljestik on matemaatikas tasandi või ruumi punktide koordinaatide määramisel aluseks võetav süsteem, mille moodustab fikseeritud nullpunkti läbivate koordinaattelgede paar tasandil või kolmik ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Teljestik · Näe rohkem »

Tensor

kuubi tahkudele ''X'', ''Y'' ja ''Z''. Neid jõude kujutavad tulbavektorid. Rea- ja tulbavektoreid, mis tensori moodustavad, saab koos esitada maatriksina \sigma.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tensor · Näe rohkem »

Tensori järk

Tensori järk on tensori esitamiseks vajaliku massiivi mõõde.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tensori järk · Näe rohkem »

Tensorkorrutis

Vektorite, maatriksite, tensorite, vektorruumide, algebrate, topoloogiliste vektorruumide, moodulite vms tensorkorrutis (tähis ⊗) on küll detailides erinevalt defineeritud, kuid on alati kõige üldisem bilineaarne kujutis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tensorkorrutis · Näe rohkem »

Tensorväli

Tensorväli (inglise keeles tensor field) on matemaatikas ja füüsikas kujutus (väli), mis seab vaadeldava matemaatilise ruumi (tavaliselt eukleidiline ruum või diferentseeruv muutkond) igale punktile vastavusse tensori.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tensorväli · Näe rohkem »

Teoreem

publisher.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Teoreem · Näe rohkem »

Teravnurk

Nurk ''a'' on teravnurk Teravnurk on nurk, mis on absoluutväärtuselt väiksem kui täisnurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Teravnurk · Näe rohkem »

Ternaarne tehe

Ternaarne tehe ehk ternaarne operatsioon ehk ternaarne operaator on matemaatikas tehe aarsusega 3 ehk kolme muutuja funktsioon.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Ternaarne tehe · Näe rohkem »

Thalese teoreem

Thalese teoreem. Sirge AC on ringi diameeter. Piirdenurk B on alati täisnurk. Thalese teoreemi kohaselt on ringjoone diameetrile toetuv piirdenurk alati täisnurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Thalese teoreem · Näe rohkem »

Tipp

Tipp on hulknurga külgi või hulktahuka servi ühendav punkt või koonuse alguspunkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tipp · Näe rohkem »

Toor

Toor Toor ehk rõngaspind (inglise keeles torus) on matemaatikas pöördpind, mis tekib ringjoone pöörlemisel selle ringjoonega samal tasandil asuva ning temaga mittelõikuva sirge ümber.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Toor · Näe rohkem »

Topoloogia

Topoloogia on matemaatika haru, mis uurib kujundite omadusi, mis on invariantsed topoloogiliste teisenduste suhtes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Topoloogia · Näe rohkem »

Topoloogiline muutkond

n-mõõtmeline topoloogiline muutkond on loenduva baasiga Hausdorffi ruum, mille igal punktil on ümbrus, mis on homöomorfne mõne lahtise hulgaga n-mõõtmelises eukleidilises ruumis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Topoloogiline muutkond · Näe rohkem »

Topoloogiline ruum

Topoloogiline ruum on üks matemaatika põhimõisteid, eukleidilise ruumi ja meetrilise ruumi üldistus.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Topoloogiline ruum · Näe rohkem »

Topoloogiline teisendus

Topoloogiline teisendus on topoloogilise ruumi homöomorfism iseendale.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Topoloogiline teisendus · Näe rohkem »

Topoloogiline vektorruum

Topoloogiline vektorruum ehk lineaarne topoloogiline ruum on vektorruum, mis on ühtlasi topoloogiline ruum, kusjuures liitmine ja skalaariga korrutamine on pidevad tehted.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Topoloogiline vektorruum · Näe rohkem »

Trajektoor

Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Trajektoor · Näe rohkem »

Transitiivne graaf

Graafiteoorias eristatakse tippudest transitiivset graafi ja servadest transitiivset graafi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Transitiivne graaf · Näe rohkem »

Transitiivne hulk

Hulk x on transitiivne hulk definitsiooni kohaselt parajasti siis, kui mis tahes z ja y korral kehtib z\in y\in x\Rightarrow z\in x. Näiteks ordinaalarvud on transitiivsed hulgad.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Transitiivne hulk · Näe rohkem »

Transitiivsus

Transitiivsus on binaarse seose omadus, mis seisneb selles, et kui x on seoses y-ga ja y on omakorda seoses z-ga, siis on ka x seoses z-ga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Transitiivsus · Näe rohkem »

Transponeeritud maatriks

Lineaaralgebras nimetatakse maatriksi A transponeeritud maatriksiks AT (või Atr, tA või A&prime) maatriksit, mis saadakse A ridade ja veergude vahetamisel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Transponeeritud maatriks · Näe rohkem »

Transpositsioon (matemaatika)

Transpositsioon on permutatsioon või substitutsioon, mis seisneb kahe elemendi ümbervahetamises, kusjuures kõik ülejäänud elemendid jäävad samaks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Transpositsioon (matemaatika) · Näe rohkem »

Transtsendentne arv

Transtsendentne arv on matemaatikas reaalarv (või üldisemalt kompleksarv), mis pole algebraline arv.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Transtsendentne arv · Näe rohkem »

Trapets

Trapets. Lõigud DC ja AB trapetsi alused, ''a'' ja ''b'' nende pikkused. Lõigud AD ja BC on trapetsi haarad. Trapetsi kõrgus ''h'' on aluste vaheline kaugus. Trapets (ladina keeles trapezium, mis tuleneb kreeka sõnast trapezion 'lauake') on kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Trapets · Näe rohkem »

Trapetsoid

pisi Trapetsoid on paralleelsete külgedeta nelinurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Trapetsoid · Näe rohkem »

Trapetsvalem

Funktsiooni ''f''(''x'') (sinine) lähendatakse lineaarse funktsiooniga (punane). Trapetsvalemiga lähendades arvutatakse pindala \int_a^b f(x)\,dx funktsiooni f(x) graafiku all. Trapetsvalem ehk kvadratuurvalem on seos määratud integraali lähendamiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Trapetsvalem · Näe rohkem »

Trigonomeetria

Trigonomeetria on kolmnurga külgede ja nurkade seoseid käsitlev matemaatika osa.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Trigonomeetria · Näe rohkem »

Trigonomeetrilised funktsioonid

Trigonomeetrilised funktsioonid on elementaarfunktsioonid siinus, koosinus, tangens, kootangens, seekans ja kooseekans, mille argument on geomeetriliselt tõlgendatav ühikringjoone kaarepikkusena või vastava kesknurgana.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Trigonomeetrilised funktsioonid · Näe rohkem »

Trohhoid

Trohhoid, mille tekitab sirgel veereva ringjoonega seotud punkt. Antud juhul asub punkt väljaspool ringjoont. Trohhoid on tasandiline kõverjoon, mille kujundab mööda sirget libisemiseta veereva ringjoonega seotud punkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Trohhoid · Näe rohkem »

Tsükloid

Tsükloid, mille tekitab sirgel veerev ringjoon Tsükloid on tasandiline kõverjoon, mille kujundab mööda sirget libisemiseta veereva ringjoone punkt.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tsükloid · Näe rohkem »

Tuletis (matemaatika)

Funktsiooni tuletis on matemaatilise analüüsi üks põhimõisteid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Tuletis (matemaatika) · Näe rohkem »

Unaarne tehe

Unaarne tehe ehk unaarne operatsioon on matemaatikas ainult ühe operandiga algebraline tehe.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Unaarne tehe · Näe rohkem »

Unitaarne maatriks

Lineaaralgebras nimetatakse kompleksarvuliste elementidega ruutmaatriksit A unitaarseks, kui selle pöördmaatriks ühtib selle kaasmaatriksiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Unitaarne maatriks · Näe rohkem »

Universaalalgebra

Universaalalgebra ehk algebraline struktuur ehk algebra on hulk koos algebraliste tehete kogumiga sellel hulgal.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Universaalalgebra · Näe rohkem »

Vahe (hulgateooria)

Hulgateoorias nimetatakse hulkade A ja B vaheks hulka, mille elementideks on need hulga A elemendid, mis ei ole hulga B elemendid.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vahe (hulgateooria) · Näe rohkem »

Valikuaksioom

Valikuaksioom ehk valiku aksioom ehk Zermelo aksioom (inglise keeles axiom of choice, lühend AC) on hulgateooria aksioom, mille kohaselt mittetühjade hulkade mistahes süsteemi korral leidub kujutus, mis seab selle süsteemi igale hulgale vastavusse tema teatava esindaja.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Valikuaksioom · Näe rohkem »

Variatsioon

Variatsioonideks n elemendist k-kaupa (k ≤ n) nimetatakse n-elemendilise hulga kõigi k-elemendiliste osahulkade erinevaid järjestusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Variatsioon · Näe rohkem »

Variatsioonarvutus

Variatsioonarvutus on matemaatilise analüüsi haru, mis kasutab funktsionaalide variatsioone ((lõpmata) väikseid muutusi) funktsionaalide (kujutused funktsioonide hulgalt reaalarvude hulka) ekstreemumite (miinimumide ja maksimumide) leidmiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Variatsioonarvutus · Näe rohkem »

Variatsioonikordaja

Variatsioonikordaja on hajuvusmõõt, mis seisneb kogumi standardhälbe ja keskväärtuse suhtes.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Variatsioonikordaja · Näe rohkem »

Vastandarv

Matemaatikas nimetatakse arvu n vastandarvuks arvu –n (lugeda: miinus n). Arvu ja selle vastandarvu summa on alati 0.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vastandarv · Näe rohkem »

Vastandelement

Vastandelement on matemaatikas elemendi a neutraliseeriva elemendi –a (öeldakse miinus a) nimetus, kui tehteks on liitmine.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vastandelement · Näe rohkem »

Vastandmaatriks

Lineaaralgebras nimetatakse maatriksi A vastandmaatriksiks maatriksit –A.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vastandmaatriks · Näe rohkem »

Vastandvektor

Vastandvektor on matemaatikas vektori v vastandelement –v (lugeda: miinus v).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vastandvektor · Näe rohkem »

Vastavus (matemaatika)

Vastavus on matemaatikas eeskiri, mille kohaselt hulga X (lähtehulga) igale elemendile x vastab hulga Y (sihthulga) kindel element y või elementide kogum.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vastavus (matemaatika) · Näe rohkem »

Vastuväiteline tõestus

Vastuväiteline tõestus ehk absurdsusele taandamine ehk absurdile taandamine (ladina reductio ad absurdum) on kaudse tõestamise meetod, mis seisneb järgnevas: mingi väite tõestamiseks oletatakse, et väide on väär, ning tehakse sellest oletusest järeldusi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vastuväiteline tõestus · Näe rohkem »

Vähim ühiskordne

Väikseim ühiskordne ehk vähim ühiskordne (lühend VÜK) on kahe või enama täisarvu (naturaalarvuline) ühiskordne, millega jagub nende arvude iga teine ühiskordne.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vähim ühiskordne · Näe rohkem »

Vähimruutude meetodi regulariseerimine

Vähimruutude meetodi regulariseerimine on vähimruutude meetodi lahendamine, kasutades regularisatsiooni, mis aitab kindlaid probleeme kitsendada, tehes nende lahendamise lihtsamaks ja täpsemaks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vähimruutude meetodi regulariseerimine · Näe rohkem »

Väikering

pisi Väikering on kera ühisosa selle keskpunkti mitte läbiva tasandiga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Väikering · Näe rohkem »

Välistav disjunktsioon

Välistav disjunktsioon ehk välistav VÕI (kasutatakse ka termineid mitteekvivalents, antiekvivalents, range disjunktsioon) on lausearvutuses binaarne tehe, mis on tõene parajasti siis, kui tema operandidel on erinevad väärtused (kui üks on tõene ja teine väär) Seda tähistatakse järgmiste infiksoperaatoritega: XOR, EOR, EXOR, ⊻, ⩒, ⩛, ⊕, ↮, ja ≢.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Välistav disjunktsioon · Näe rohkem »

Võimsus (hulgateooria)

Võimsus ehk kardinaalsus on hulgateoorias hulga elementide arvu mõistet üldistav mõiste, mis on rakendatav ka lõpmatute hulkade puhul.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võimsus (hulgateooria) · Näe rohkem »

Võrdelisus

Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrdelisus · Näe rohkem »

Võrdetegur

Võrdetegur on suurus, mille lisamisel võrrandisse, kehtib võrdus antud suuruste vahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrdetegur · Näe rohkem »

Võrdhaarne kolmnurk

180x100px Võrdhaarne kolmnurk on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrdhaarne kolmnurk · Näe rohkem »

Võrdkülgne kolmnurk

180x100px Võrdkülgne kolmnurk ehk korrapärane kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrdkülgne kolmnurk · Näe rohkem »

Võrdus

Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrdus · Näe rohkem »

Võre (matemaatika)

Võre on matemaatikas osaliselt järjestatud hulk, milles igal lõplikul mittetühjal alamhulgal on ülemraja (vähim ülemtõke) ja alamraja (suurim alamtõke).

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võre (matemaatika) · Näe rohkem »

Võrrand

Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrrand · Näe rohkem »

Võrratus

Võrratuseks nimetatakse kahte avaldist, mis on ühendatud märgiga, \leq, \geq.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrratus · Näe rohkem »

Võrre

Võrre ehk proportsioon on tõene võrdus, mille mõlemad pooled on jagatised.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Võrre · Näe rohkem »

Vektor

Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vektor · Näe rohkem »

Vektorkorrutis

Vektorkorrutis parema käe koordinaat süsteemis Vektorkorrutis on binaarne tehe kahe kolmemõõtmelises ruumis asuva vektori vahel.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vektorkorrutis · Näe rohkem »

Vektorruum

Matemaatikas nimetatakse vektorruumiks hulka, milles on defineeritud liitmine ja korrutamine skalaariga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vektorruum · Näe rohkem »

Vektorväli

Vektorväli, mis tekib, kui tasandi punktile (''x'', y'') seatakse vastavusse vektor (−''y'', ''x'') Vektorväljaks nimetatakse vektoranalüüsis funktsiooni, mis seab eukleidilise ruumi (või lokaalselt eukleidilise ruumi) igale punktile vastavusse vektori.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Vektorväli · Näe rohkem »

Venni diagramm

Venni diagramm (briti loogiku John Venni järgi) on vahend hulgateoreetiliste operatsioonide ja lausearvutuse valemite illustreerimiseks.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Venni diagramm · Näe rohkem »

Viisnurk

Korrapärane viisnurk Viisnurk ehk pentagoon on viie tipuga hulknurk.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Viisnurk · Näe rohkem »

Zabreiko teoreem

Zabreiko teoreem on lemma funktsionaalanalüüsis.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Zabreiko teoreem · Näe rohkem »

Zermelo aksiomaatika

Zermelo aksiomaatika on hulgateooria aksiomaatika, mille esitas Ernst Zermelo 1908.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Zermelo aksiomaatika · Näe rohkem »

Zermelo teoreem

Zermelo teoreem ehk täieliku järjestuse teoreem on oluline teoreem hulgateoorias (täpsemalt Zermelo-Fraenkeli hulgateoorias), mis ütleb: Kui eeldada ülejäänud aksioome Zermelo-Fraenkeli aksiomaatikas, on Zermelo teoreem samaväärne nii valikuaksioomiga kui ka Zorni lemmaga.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Zermelo teoreem · Näe rohkem »

Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika

Valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli hulgateooria ehk Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk Zermelo-Fraenkeli hulgateooria (tähis ZFC või ZF + C) on üks aksiomaatilise hulgateooria variante, tänapäeval standardne variant.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika · Näe rohkem »

Zorni lemma

Zorni lemma ehk Kuratowski-Zorni lemma on oluline hulgateooria teoreem, mis ütleb: Zorni lemma kehtib, kui eeldatakse valikuaksioomi.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Zorni lemma · Näe rohkem »

Zsigmondy teoreem

Zsigmondy teoreem väidab, et kui a ja b on ühistegurita positiivsed täisarvud ning a>b, siis täisarvude jada an – bn igal liikmel on vähemalt üks primitiivne algtegur, välja arvatud juhul, kui a.

Uus!!: Matemaatika mõisteid ja Zsigmondy teoreem · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Matemaatika mõisted.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Kõik andmed on saadud Vikipeedia, ja see on saadaval litsentsi alusel Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika

VäljuvSaabuva