Kiiremini kui brauser!
104 suhted: Aatomituum, Agregaatolek, Aisting, Akadeemia (ajakiri), Akadeemiline Filosoofia Selts, Albert Einstein, Ameerika Filosoofiaselts, Antropomorfism, Archimedes, Aristoteles, Auguste Comte, Aurumasin, Baieri Teaduste Akadeemia, Berliini Humboldti Ülikool, Bohri aatomiteooria, Eesti Looduseuurijate Selts, Elamus, Elavhõbe, Elektromagnetiline induktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektron, Elu mõte, Energia jäävuse seadus, Entroopia, Epistemoloogia, Erirelatiivsusteooria, Füüsika, Füüsikaline maailmapilt, Füüsikaline suurus, Göttingen, Goethe auhind, Gotthold Ephraim Lessing, Gravitatsioon, Hans Christian Ørsted, Hüpotees, Heinrich Rudolf Hertz, Hendrik Lorentz, Henn Käämbre, Hermann von Helmholtz, Igiliikur, Impulsi jäävuse seadus, Isaac Newton, Ivar Piir, Jäävusseadus, Keemia, Kiel, Kieli ülikool, Klassikaline füüsika, Kuld, Kunst, ..., Kvantfüüsika, Lauri Vaska, Liikumisvõrrand, Loodusteadus, Loogika, Lorentzi medal, Matemaatika, München, Mõõtmine, Mõtteline eksperiment, Metafüüsika, Michael Faraday, Musta keha kiirgus, Newtoni kolmas seadus, Newtoni teine seadus, Niels Bohr, Nobeli füüsikaauhind, Ooper, Põhjuslikkus, Piret Kuusk, Plancki kiirgusseadus, Plancki konstant, Plancki valem, Positivism, Postimees, Relatiivsusteooria, Relativism, Religioon, Rudolf Clausius, Saksamaa, Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis, Simon Stevin, Superpositsiooniprintsiip, Tšello, Teadus, Teadvus, Teljestik, Teoloogia, Teoreetiline füüsika, Termodünaamika, Termodünaamika esimene seadus, Termodünaamika teine seadus, Vaatlus, Vaba tahe, Valguse murdumine, YouTube, 1858, 1900, 1947, 1993, 20. sajand, 2001, 23. aprill, 4. oktoober. Laienda indeks (54 rohkem) »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Max Planck ja Aatomituum · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Max Planck ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Aisting
Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.
Uus!!: Max Planck ja Aisting · Näe rohkem »
Akadeemia (ajakiri)
Akadeemia (alapealkirjaga Eesti Kirjanike Liidu kuukiri Tartus) on Tartus riigi toel ilmuv kultuuriajakiri, mille eesmärk on "vahendada eri teadusharude tänapäevast taset ja arengut".
Uus!!: Max Planck ja Akadeemia (ajakiri) · Näe rohkem »
Akadeemiline Filosoofia Selts
Akadeemiline Filosoofia Selts oli Eestis filosoofiaga tegelev selts.
Uus!!: Max Planck ja Akadeemiline Filosoofia Selts · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Max Planck ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Ameerika Filosoofiaselts
Ameerika Filosoofiaseltsi asutaja ja esimene president Benjamin Franklin Philosophical Hall Philadelphias, Ameerika Filosoofiaseltsi esindushoone idafassaad. Üle tee peaaegu vastas asub Library Hall Philosophical Halli läänefassaad. Siit läbi pargi mõnikümmend meetrit lääne suunas jääb UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv Vabaduse Palee Vaade Fifth Streeti ja Chestnut Streeti nurgalahendusele (1919. a). Philosophical Hall jääb Old City Hallist (nurgapealne maja) vasakule (pildil maja ees hobutramm). Vabaduse Palee jääb Old City Hallist paremale (torniga hoone pildi servas) APSi liige (1780) Thomas Jefferson. Jefferson valiti 3. märtsil 1797 APSi presidendiks, järgmisel päeval USA asepresidendiks USA tolle aja tähtsamaid raamatukogusid Library Company of Philadelphia (1800. aasta paiku). Hoone projekti autor on William Thornton (1789), kes mõned aastad hiljem (1793) võidab prestiižse Kapitooliumi hoone projektikonkursi Library Hall, Ameerika Filosoofiaseltsi raamatukogu (ehitati 1957–1959), mille fassaad jäljendab originaalilähedaselt omaaegset William Thorntoni autorilahendust APSi välisliige (1787) William Thornton, Briti ja USA arhitekt, arst, kunstnik ja leiutaja; Library Halli projekteerija Ameerika Filosoofiaselts (inglise keeles American Philosophical Society, lühend APS) on rahvusvahelise mainega õpetatud selts Ameerika Ühendriikides.
Uus!!: Max Planck ja Ameerika Filosoofiaselts · Näe rohkem »
Antropomorfism
Naerev kilpkonn ''Emys orbicularis hellenica'' Antropomorfism (kreeka sõnadest anthrōpos 'inimene' ja morphē 'kuju, välimus') tähendab inimese omaduste omistamist teistele olenditele.
Uus!!: Max Planck ja Antropomorfism · Näe rohkem »
Archimedes
Archimedes Domenico Fetti 1620. aastast pärineval maalil Archimedes (Ἀρχιμήδης; umbes 287 – umbes 212 eKr) oli Vana-Kreeka polühistor, matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja.
Uus!!: Max Planck ja Archimedes · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Max Planck ja Aristoteles · Näe rohkem »
Auguste Comte
Auguste Comte Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier – 5. september 1857 Pariis), rohkem tuntud nimega Auguste Comte, oli prantsuse filosoof, sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane.
Uus!!: Max Planck ja Auguste Comte · Näe rohkem »
Aurumasin
James Watti esimese patendi järgi ehitatud aurumasin, mida kasutati Freibergi hõbedakaevanduses Saksamaal 1848. aastast Aurumasin on soojusmootor, mis muudab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks.
Uus!!: Max Planck ja Aurumasin · Näe rohkem »
Baieri Teaduste Akadeemia
Baieri Teaduste Akadeemia peakorter Müncheni residentsi kirdetiivas Baieri Teaduste Akadeemia (saksa keeles Bayerische Akademie der Wissenschaften; akronüüm BAdW) on Saksamaa vanimaid teadusorganisatsioone, üks kaheksast Saksamaa regionaalsest teadusakadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu.
Uus!!: Max Planck ja Baieri Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Berliini Humboldti Ülikool
Humboldti Ülikooli peahoone Berliini Humboldti Ülikool (saksa keeles Humboldt-Universität zu Berlin) on Berliini vanim ülikool, asutatud 1810.
Uus!!: Max Planck ja Berliini Humboldti Ülikool · Näe rohkem »
Bohri aatomiteooria
Bohri aatomiteooria on üheelektroniste aatomite poolklassikaline mudel.
Uus!!: Max Planck ja Bohri aatomiteooria · Näe rohkem »
Eesti Looduseuurijate Selts
Seltsi maja Tartus W. Struve 2 Eesti Looduseuurijate Selts (lühenditena kasutuses Eesti LUS või ELUS; aastani 1974 Loodusuurijate Selts) on ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mis ühendab elukutselisi ja harrastusuurijaid.
Uus!!: Max Planck ja Eesti Looduseuurijate Selts · Näe rohkem »
Elamus
Elamus (saksa keeles Erlebnis) on inimese elus toimuv meeldejääv sündmus.
Uus!!: Max Planck ja Elamus · Näe rohkem »
Elavhõbe
Elavhõbe Elavhõbe (sümbol Hg) on keemiline element järjenumbriga 80.
Uus!!: Max Planck ja Elavhõbe · Näe rohkem »
Elektromagnetiline induktsioon
Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimine magnetväljas liikuva sirgjuhtme otste vahel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
Uus!!: Max Planck ja Elektromagnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Max Planck ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Max Planck ja Elektron · Näe rohkem »
Elu mõte
Elu mõte on inimese elu kogetav objektiivne väärtus.
Uus!!: Max Planck ja Elu mõte · Näe rohkem »
Energia jäävuse seadus
Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv).
Uus!!: Max Planck ja Energia jäävuse seadus · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Max Planck ja Entroopia · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Max Planck ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Erirelatiivsusteooria
Relatiivsusteooria rajaja Albert Einstein 1905. aasta paiku Erirelatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades nende alusel ühtse, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Max Planck ja Erirelatiivsusteooria · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Max Planck ja Füüsika · Näe rohkem »
Füüsikaline maailmapilt
Füüsikaline maailmapilt on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas materiaalne maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja seaduspärad selles kehtivad, vastavalt füüsikateaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Uus!!: Max Planck ja Füüsikaline maailmapilt · Näe rohkem »
Füüsikaline suurus
Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ning mis võimaldab antud objekti tähise ja mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.
Uus!!: Max Planck ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Max Planck ja Göttingen · Näe rohkem »
Goethe auhind
Goethe auhind on Saksamaal Frankfurdis välja antav Johann Wolfgang Goethe järgi nime saanud kirjandusauhind.
Uus!!: Max Planck ja Goethe auhind · Näe rohkem »
Gotthold Ephraim Lessing
Gotthold Ephraim Lessing (22. jaanuar 1729 Kamenz – 15. veebruar 1781 Braunschweig) oli saksa kirjanik, filosoof ja publitsist.
Uus!!: Max Planck ja Gotthold Ephraim Lessing · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Max Planck ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Hans Christian Ørsted
Hans Christian Ørsted Hans Christian Ørsted (kirjutatakse ka Oersted; 14. august 1777 – 9. märts 1851) oli taani füüsik ja keemik.
Uus!!: Max Planck ja Hans Christian Ørsted · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Max Planck ja Hüpotees · Näe rohkem »
Heinrich Rudolf Hertz
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 Hamburg – 1. jaanuar 1894 Bonn) oli saksa füüsik.
Uus!!: Max Planck ja Heinrich Rudolf Hertz · Näe rohkem »
Hendrik Lorentz
… Hendrik Antoon Lorentz (18. juuli 1853 Arnhem – 4. veebruar 1928 Haarlem) oli hollandi füüsik.
Uus!!: Max Planck ja Hendrik Lorentz · Näe rohkem »
Henn Käämbre
Henn Käämbre (19. märts 1935 – 10. mai 2018) oli eesti füüsik ja tõlkija.
Uus!!: Max Planck ja Henn Käämbre · Näe rohkem »
Hermann von Helmholtz
Hermann von Helmholtz Hermann von Helmholtz (sünninimega Hermann Ludwig Ferdinand Helmholtz; 31. august 1821 Potsdam, Preisimaa, Saksamaa – 8. september 1894 Charlottenburg, Berliin, Saksamaa) oli saksa teadlane ja filosoof.
Uus!!: Max Planck ja Hermann von Helmholtz · Näe rohkem »
Igiliikur
Igiliikur ehk perpetuum mobile on kujutletav masin, mis liigub või teeb tööd igavesti.
Uus!!: Max Planck ja Igiliikur · Näe rohkem »
Impulsi jäävuse seadus
Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas.
Uus!!: Max Planck ja Impulsi jäävuse seadus · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Max Planck ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Ivar Piir
Ivar Piir (20. oktoober 1929 Tartu – 12. jaanuar 2017 Tartu) oli eesti füüsik.
Uus!!: Max Planck ja Ivar Piir · Näe rohkem »
Jäävusseadus
Jäävusseadus (ingl conservation law) on füüsikaseadus, mis ütleb, et vaadeldavas isoleeritud süsteemis mingi kindel mõõdetav füüsikaline suurus ei muutu, kui selles süsteemis toimub mingi muutus.
Uus!!: Max Planck ja Jäävusseadus · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Max Planck ja Keemia · Näe rohkem »
Kiel
Kieli raekoda 2019. aasta sügisel Kiel on linn Saksamaal, Schleswig-Holsteini pealinn.
Uus!!: Max Planck ja Kiel · Näe rohkem »
Kieli ülikool
Kieli Christian Albrechti Ülikool (saksa keeles Christian-Albrechts-Universität zu Kiel) on Saksamaal Kielis asuv ülikool.
Uus!!: Max Planck ja Kieli ülikool · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Max Planck ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Uus!!: Max Planck ja Kuld · Näe rohkem »
Kunst
kujutavat kunsti. Konrad Mägi, "Itaalia maastik. Rooma", 1922–1923 Kunst (vanakreeka keeles technē, ladina keeles ars, prantsuse ja inglise keeltes art) on üldisemas tähenduses meisterlik oskus või osavus mistahes loomingulisel tegevusalal.
Uus!!: Max Planck ja Kunst · Näe rohkem »
Kvantfüüsika
Kvantfüüsika ehk kvantteooria on 20.
Uus!!: Max Planck ja Kvantfüüsika · Näe rohkem »
Lauri Vaska
Lauri Vaska (7. mail 1925 Rakvere – 15. november 2015 Basking Ridge, New Jersey) oli eesti päritolu USA keemik.
Uus!!: Max Planck ja Lauri Vaska · Näe rohkem »
Liikumisvõrrand
Liikumisvõrrandiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandit, mis määrab keha või süsteemi dünaamika.
Uus!!: Max Planck ja Liikumisvõrrand · Näe rohkem »
Loodusteadus
Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.
Uus!!: Max Planck ja Loodusteadus · Näe rohkem »
Loogika
Loogika on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest.
Uus!!: Max Planck ja Loogika · Näe rohkem »
Lorentzi medal
Lorentzi medal Lorentzi medal on teadusauhind, mida annab iga nelja aasta tagant välja Hollandi Kuninglik Kunstide ja Teaduste Akadeemia.
Uus!!: Max Planck ja Lorentzi medal · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Max Planck ja Matemaatika · Näe rohkem »
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Uus!!: Max Planck ja München · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Max Planck ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Mõtteline eksperiment
Mõtteline eksperiment ehk mõtteeksperiment on hüpoteeside kontrollimise tehnika, mille käigus kujutatakse ette mõnd olukorda või sündmust ja seda, mida selle kohta võib öelda.
Uus!!: Max Planck ja Mõtteline eksperiment · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Max Planck ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Michael Faraday
Michael Faraday (22. september 1791 – 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.
Uus!!: Max Planck ja Michael Faraday · Näe rohkem »
Musta keha kiirgus
logaritmilist skaalat Musta keha kiirgus on elektromagnetiline kiirgus, mida kiirgab absoluutselt must keha antud temperatuuril, või keha, mis on termilises tasakaalus oma keskkonnaga.
Uus!!: Max Planck ja Musta keha kiirgus · Näe rohkem »
Newtoni kolmas seadus
Newtoni kolmas seadus ütleb, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised.
Uus!!: Max Planck ja Newtoni kolmas seadus · Näe rohkem »
Newtoni teine seadus
Newtoni teine seadus ütleb, et kehale mõjuv jõud \vec võrdub keha massi m ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse \vec korrutisega: Sageli kasutatakse seda seadust keha kiirenduse leidmiseks, kui on teada keha mass ja kehale mõjuv jõud (või mitme mõjuva jõu resultantjõud): Klassikalise füüsika raamidesse jäädes tuleb täpsustada, et Newtoni teise seaduses massi rollis on keha inertne mass, mitte raske mass (viimane iseloomustab gravitatsioonilise vastastikmõju tugevust).
Uus!!: Max Planck ja Newtoni teine seadus · Näe rohkem »
Niels Bohr
Niels Bohri vapp Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen – 18. november 1962 Kopenhaagen) oli Taani tuumafüüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Max Planck ja Niels Bohr · Näe rohkem »
Nobeli füüsikaauhind
Nobeli füüsikaauhind on üks viiest algsest Nobeli auhinnast.
Uus!!: Max Planck ja Nobeli füüsikaauhind · Näe rohkem »
Ooper
ooperiteatri fuajee Pariisis (Louis Béroud' maalil aastast 1877) Ooper (itaalia keele sõnast opera ehk 'teos') on muusikateatrižanr, mille puhul kogu sõnatekst esitatakse enamasti lauldes.
Uus!!: Max Planck ja Ooper · Näe rohkem »
Põhjuslikkus
Põhjuslikkus ehk kausaalsus ehk põhjustamine on sündmuse (või muu nähtus (tagajärje) esilekutsumine (tingimine), võimaldamine või ärahoidmine (põhjuse poolt), põhjuse ja selle tagajärje vaheline seos. Põhjuslikkust peetakse tavaliselt paratamatuks geneetiliseks seoseks. Enamasti usutakse, et sündmustel on põhjused ja nad on põhjused. (Näiteks epifenomenalism postuleerib siiski nähtusi, mis pole põhjused.) Teadlikkus maailmast ja tegutsemine maailmas sõltub põhjuslikkusest. Kuigi kõik seletused, ei ole põhjuslikud, saab kõike, mida saab seletada, ka põhjuslikult seletada. Metafüüsikas on põhjuslikkuse mõistmisel suuri lahkarvamusi. Põhjustamise mõistel rajanevad näiteks põhjuslik teadmisteooria, põhjuslik tajuteooria, põhjuslik mäluteooria, põhjuslik vaimuteooria, põhjuslik teoteooria, põhjuslik järeldamisteooria, põhjuslik tähendusteooria, põhjuslik osutusteooria, põhjuslik ajateooria ja põhjuslik identsusteooria.
Uus!!: Max Planck ja Põhjuslikkus · Näe rohkem »
Piret Kuusk
Piret Kuusk Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Piret Kuusk 2017. aastal Tartu ülikooli füüsika instituudis. Piret Kuusk (sünninimi Piret Keres; sündinud 21. veebruaril 1947) on eesti füüsik ja teadusfilosoof.
Uus!!: Max Planck ja Piret Kuusk · Näe rohkem »
Plancki kiirgusseadus
Tähed ei ole täiesti ideaalsed kiirgusallikad, kuid nad on ideaalsele absoluutselt mustale kehale lähedased ja nende uurimisel annab võrdlus Plancki kiirgussagedusega tõepäraseid tulemusi Plancki kiirgusseadus ehk Plancki seadus kirjeldab musta keha kiirguse spektraalset kirkust.
Uus!!: Max Planck ja Plancki kiirgusseadus · Näe rohkem »
Plancki konstant
Plancki konstant (tähis h) on füüsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust.
Uus!!: Max Planck ja Plancki konstant · Näe rohkem »
Plancki valem
Plancki valemit kasutatakse valguse footonite energia arvutamiseks.
Uus!!: Max Planck ja Plancki valem · Näe rohkem »
Positivism
Positivism on filosoofia suund, mis hõlmab Auguste Comte'i filosoofia, Ernst Machi ja Richard Avenariuse empiriokrititsismi ning Viini ringi (Rudolf Carnapi) algatatud loogilise positivismi.
Uus!!: Max Planck ja Positivism · Näe rohkem »
Postimees
Postimees (aastatel 1857–1886 Perno Postimees, 1948–1990 Edasi) on eesti päevaleht.
Uus!!: Max Planck ja Postimees · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Max Planck ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Relativism
Relativism on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast vms taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast.
Uus!!: Max Planck ja Relativism · Näe rohkem »
Religioon
Valik religioosseid sümboleid Religioon ehk usund on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Uus!!: Max Planck ja Religioon · Näe rohkem »
Rudolf Clausius
Rudolf Julius Emanuel Clausius (sündinud Rudolf Gottlieb, 2. jaanuar 1822 Köslin (tänapäeval Koszalin, Poola) – 24. august 1888 Bonn) oli saksa füüsik ja matemaatik, üks termodünaamika rajajatest.
Uus!!: Max Planck ja Rudolf Clausius · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Max Planck ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis
Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis logo Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis Akadeemia tegevliige Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik Akadeemia tegevliige Svante Pääbo, eesti juurtega Rootsi-Saksa paleogeneetik Akadeemia korrespondentliige Max Planck, saksa füüsik Akadeemia korrespondentliige Carl Friedrich von Weizsäcker Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis (saksa keeles Sächsische Akademie der Wissenschaften zu Leipzig; akronüüm SAW) on Saksamaa teadusorganisatsioon, üks kaheksast Saksamaa regionaalsest teaduste akadeemiast, mis kuuluvad Saksamaa Teaduste Akadeemiate Liitu.
Uus!!: Max Planck ja Saksimaa Teaduste Akadeemia Leipzigis · Näe rohkem »
Simon Stevin
Simon Stevin (umbes 1548 – 1620), oli Hollandi ja Belgia insener ja aviaator.
Uus!!: Max Planck ja Simon Stevin · Näe rohkem »
Superpositsiooniprintsiip
Superpositsiooniprintsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa.
Uus!!: Max Planck ja Superpositsiooniprintsiip · Näe rohkem »
Tšello
Tšello on viiuli perekonda kuuluv poogenkeelpill.
Uus!!: Max Planck ja Tšello · Näe rohkem »
Teadus
Teadus (inglise research, science) on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele, süstematiseerimisele ja rakendamisele, kasutades teaduslikku meetodit – reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.
Uus!!: Max Planck ja Teadus · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Max Planck ja Teadvus · Näe rohkem »
Teljestik
Teljestik ehk koordinaatteljestik on matemaatikas tasandi või ruumi punktide koordinaatide määramisel aluseks võetav süsteem, mille moodustab fikseeritud nullpunkti läbivate koordinaattelgede paar tasandil või kolmik ruumis.
Uus!!: Max Planck ja Teljestik · Näe rohkem »
Teoloogia
Teoloogia (vanakreeka keelest θεος theos 'Jumal' ja λογος logos 'õpetus, sõna') on sõnasõnaliselt 'õpetus Jumalast'.
Uus!!: Max Planck ja Teoloogia · Näe rohkem »
Teoreetiline füüsika
Teoreetiline füüsika on füüsika haru, mis uurib füüsikalisi nähtusi matemaatiliste mudelite ja abstraktsioonide abil.
Uus!!: Max Planck ja Teoreetiline füüsika · Näe rohkem »
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Uus!!: Max Planck ja Termodünaamika · Näe rohkem »
Termodünaamika esimene seadus
Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus.
Uus!!: Max Planck ja Termodünaamika esimene seadus · Näe rohkem »
Termodünaamika teine seadus
Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust.
Uus!!: Max Planck ja Termodünaamika teine seadus · Näe rohkem »
Vaatlus
Rõuge Ööbikuoru kiige vaateplatvormil Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
Uus!!: Max Planck ja Vaatlus · Näe rohkem »
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Uus!!: Max Planck ja Vaba tahe · Näe rohkem »
Valguse murdumine
Valguse murdumine erinevates keskkondades (klaas, vesi, õhk) Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril.
Uus!!: Max Planck ja Valguse murdumine · Näe rohkem »
YouTube
YouTube'i logo YouTube on veebiportaal, mille kasutajad saavad videoid üles laadida, jagada ja vaadata.
Uus!!: Max Planck ja YouTube · Näe rohkem »
1858
1858.
Uus!!: Max Planck ja 1858 · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Max Planck ja 1900 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Max Planck ja 1947 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Max Planck ja 1993 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Max Planck ja 20. sajand · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Max Planck ja 2001 · Näe rohkem »
23. aprill
23.
Uus!!: Max Planck ja 23. aprill · Näe rohkem »
4. oktoober
4.
Uus!!: Max Planck ja 4. oktoober · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Positivismus und reale Aussenwelt.
