55 suhted: Ampère'i seadus, Šotlased, Dielektrik, Dielektriline polarisatsioon, Diferentsiaaloperaator, Diferentsiaalvõrrand, Dipoolmoment, Divergents (matemaatika), Elektrilaeng, Elektriline konstant, Elektrimasin, Elektriväli, Elektrivälja tugevus, Elektrivoo tihedus, Elektrivoog, Elektrodünaamika, Elektromagnetiline induktsioon, Elektromagnetiline kiirgus, Elektromagnetism, Elektromagnetvälja tensor, Elektrotehnika, Faraday seadus, Füüsika, Gaussi seadus elektrivälja jaoks, Gaussi seadus magnetvälja jaoks, Heinrich Rudolf Hertz, James Clerk Maxwell, Lainevõrrand, Lineaarvõrrand, Lorentzi jõud, Magneetikud, Magneetumine, Magneetumus, Magnetiline induktsioon, Magnetiline konstant, Magnetiline moment, Magnetiline monopoolus, Magnetväli, Magnetvälja tugevus, Magnetvoog, Matemaatika, Nabla-operaator, Nihkevool, Oliver Heaviside, Osatuletis, Pööriselektriväli, Pöörisvool, Polarisatsioon, Raadiolained, Raadioside, ..., Rootor (matemaatika), Transformaator, Vaakum, Vektor, Voolutihedus. Laienda indeks (5 rohkem) »
Ampère'i seadus
Ampère'i seadus on üks esimesi magnetilise jõu seadusi.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Ampère'i seadus · Näe rohkem »
Šotlased
Šotlased (gaeli keeles Albannaich) on Šotimaa põlisrahvas, kes on ajalooliselt kujunenud piktide, gaelide ja brittide ning germaani rahvaste, sealhulgas inglaste ja norralaste segunemisel.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Šotlased · Näe rohkem »
Dielektrik
Dielektrik ehk isoleeraine on väga suure eritakistusega (>108 Ω∙m) aine.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Dielektrik · Näe rohkem »
Dielektriline polarisatsioon
Dielektriline polarisatsioon kui füüsikaline nähtus seisneb selles, et välise elektrivälja mõjul nihkuvad erinimelised, omavahel seotud elektrilaengud (nt molekulis) tasakaaluasendist välja ja moodustuvad dipoolid (elektriline dipool on süsteem, kus positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei ühti).
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Dielektriline polarisatsioon · Näe rohkem »
Diferentsiaaloperaator
Diferentsiaaloperaator on matemaatikas operaator, mida saab avaldada diferentseerimisoperaatorite kaudu.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Diferentsiaaloperaator · Näe rohkem »
Diferentsiaalvõrrand
Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Diferentsiaalvõrrand · Näe rohkem »
Dipoolmoment
Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Dipoolmoment · Näe rohkem »
Divergents (matemaatika)
Vektorvälja divergents ehk allikalisus on vektorväljaga määratud skalaarne funktsioon, mille abil saab kirjeldada välja allikate (või neeldumispunktide) olemasolu.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Divergents (matemaatika) · Näe rohkem »
Elektrilaeng
Sõna "elektrilaeng" on füüsikas ja elektrotehnikas kasutusel kolmes tähenduses.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektrilaeng · Näe rohkem »
Elektriline konstant
Elektriline konstant ehk vaakumi dielektriline läbitavus (ingl vacuum electric permittivity) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektriline konstant · Näe rohkem »
Elektrimasin
Elektrimasin on energiamuundur, millega muundatakse mehaanilist energiat elektrienergiaks (elektrigeneraator), elektrienergiat mehaaniliseks energiaks (elektrimootor) või elektrienergiat mehaanilise energia kaudu tagasi teistsuguste parameetritega elektrienergiaks (elektrimasinmuundur).
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektrimasin · Näe rohkem »
Elektriväli
Elektriväli on füüsikaline väli, mis ümbritseb elektriliselt laetud osakest või keha ja mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektriväli · Näe rohkem »
Elektrivälja tugevus
Elektrivälja tugevus ehk elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis väljendab elektrivälja võimet avaldada väljapunkti asetatud elektrilaengule jõudu.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektrivälja tugevus · Näe rohkem »
Elektrivoo tihedus
Elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe (elektrinihe) ehk elektriline induktsioon on makroskoopilist elektrivälja kirjeldav vektor \vec.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektrivoo tihedus · Näe rohkem »
Elektrivoog
Elektrivoog (tähis \mathit, psii) on füüsikaline suurus, mis näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda ruumis.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektrivoog · Näe rohkem »
Elektrodünaamika
Elektrodünaamika on füüsika haru, mis uurib elektrilaenguga osakeste ja kehade liikumisest tulenevaid elektromagnetilisi efekte ning elektromagnetvälja.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektrodünaamika · Näe rohkem »
Elektromagnetiline induktsioon
Induktsiooni elektromotoorjõu tekkimine magnetväljas liikuva sirgjuhtme otste vahel Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektromagnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Elektromagnetiline kiirgus
Pildil on kujutatud lineaarselt polariseeritud elektromagnetilist kiirgust, mis levib vasakult paremale elektri- ja magnetväljade lainetusesarnase muutusena. Elektri- ja magnetväli on alati samas faasis ja sama amplituudide suhtega igas ruumipunktis ja ajahetkes Elektromagnetiline kiirgus (edaspidi EMK, kutsutakse ka elektromagnetlaineteks) on laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti, olles üksteisega samas faasis.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektromagnetiline kiirgus · Näe rohkem »
Elektromagnetism
Kui elektrilaeng liigub (kiirusega '''v'''), siis moodustub laengu ümber magnetväli '''B''' (ülal), nii nagu liikuva magnetpooluse ümber moodustub elektriväli '''E''' monopoolusest), paremal: reaalse magneti magnetväli ('''m''' on magnetmoment) Elektromagnetism on füüsika haru, mis uurib elektri- ja magnetnähtusi ja nendevahelisi seoseid.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektromagnetism · Näe rohkem »
Elektromagnetvälja tensor
Elektromagnetvälja tensor on füüsikaline suurus, mis võimaldab elektromagnetvälja kovariantselt kirjeldada.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektromagnetvälja tensor · Näe rohkem »
Elektrotehnika
Elektrotehnika on teaduse ja tehnika haru.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Elektrotehnika · Näe rohkem »
Faraday seadus
Faraday seadus ehk elektromagnetilise induktsiooni põhiseadus ehk Faraday-Lenzi seadus ehk Faraday-Maxwelli-Lenzi seadus on seaduspärasus, mille järgi on elektromagnetilise induktsiooni elektromotoorjõud võrdeline magnetvoo muutumise kiirusega.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Faraday seadus · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Füüsika · Näe rohkem »
Gaussi seadus elektrivälja jaoks
Gaussi seadus elektrivälja jaoks ehk Gaussi teoreem on C. F. Gaussi poolt 1835.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Gaussi seadus elektrivälja jaoks · Näe rohkem »
Gaussi seadus magnetvälja jaoks
Näiteid kinnistest pindadest (vasakul: kera, toroid, kuup) ja avatud pindadest (paremal) Gaussi seadus magnetvälja jaoks on C. F. Gaussi poolt formuleeritud seadus, mis kirjeldab magnetpooluste summaarset välja kinnise pinnaga ümbritsetud ruumiosas.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Gaussi seadus magnetvälja jaoks · Näe rohkem »
Heinrich Rudolf Hertz
Heinrich Rudolf Hertz (22. veebruar 1857 Hamburg – 1. jaanuar 1894 Bonn) oli saksa füüsik.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Heinrich Rudolf Hertz · Näe rohkem »
James Clerk Maxwell
James Clerk Maxwell (13. juuni 1831 – 5. november 1879 Cambridge) oli šoti füüsik ja matemaatik, elektromagnetilise väljateooria rajaja.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja James Clerk Maxwell · Näe rohkem »
Lainevõrrand
Impulsi levimine keelel vastavalt ühedimensionaalsele lainevõrrandile Lainevõrrand on oluline teist järku lineaarne hüperboolne osatuletistega diferentsiaalvõrrand, mis kirjeldab füüsikas laineid ehk häirituste levikut keskkonnas (pillikeele võnkumine, valguse- ja helilaine levik, veelaine levik jne).
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Lainevõrrand · Näe rohkem »
Lineaarvõrrand
Lineaarvõrrand ehk esimese astme võrrand on elementaaralgebras võrrand, mis saadakse kahe lineaarfunktsiooni võrrutamisel, näiteks.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Lineaarvõrrand · Näe rohkem »
Lorentzi jõud
Lorentzi jõuks nimetatakse elektromagnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Lorentzi jõud · Näe rohkem »
Magneetikud
Magneetikud on ained, mis on võimelised reageerima neile mõjuvale magnetväljale.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magneetikud · Näe rohkem »
Magneetumine
Magneetumine ehk magnetiseerumine on magnetvälja asetatud magneetiku (magnetiliste omadustega aine) muutumine magnetvälja tekitavaks.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magneetumine · Näe rohkem »
Magneetumus
Magneetumus on vektorsuurus, mis iseloomustab füüsikalise keha magneetumist.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magneetumus · Näe rohkem »
Magnetiline induktsioon
Magnetiline induktsioon ehk magnetinduktsioon (ingl magnetic induction) on vektorsuurus, mis väljendab magnetväljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magnetiline induktsioon · Näe rohkem »
Magnetiline konstant
Magnetiline konstant ehk vaakumi magnetiline läbitavus (ingl vacuum magnetic permeability) on füüsikakonstant, mis seob mõõtühikute süsteemi elektrilised ja magnetilised ühikud selle süsteemi mehaaniliste ühikutega.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magnetiline konstant · Näe rohkem »
Magnetiline moment
Magnetiline moment ehk magnetmoment ehk magnetiline dipoolmoment on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse mitmesuguste objektide ja süsteemide (elektron, molekul, magnet, planeet) ning ka elektrivoolusüsteemi magnetilisi omadusi.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magnetiline moment · Näe rohkem »
Magnetiline monopoolus
Varrasmagnetist ei ole võimalik saada '''magnetilisi monopoolusi'''. Lõigates varrasmagneti pooleks ei saa me mitte ühte põhja- ja ühte lõunapoolust, vaid mõlemal tükil tekib nii põhja- kui lõunapoolus. Magnetilisi monopoolusi ei ole võimalik moodustada tavaainest – nende näol on tegemist uue elementaarosakesega Magnetiline monopoolus on hüpoteetiline elementaarosake osakestefüüsikas, mis kujutab endast ühe poolusega eraldiseisvat magnetit (põhjapoolus ilma lõunapooluseta või vastupidi).
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magnetiline monopoolus · Näe rohkem »
Magnetväli
Silindrilise magneti magnetväli. S tähistab lõunapoolust ja N põhjapoolust Magnetväli on füüsikaline väli, mis avaldub jõuna liikuvatele elektrilaengutele ja samuti magnetmomenti omavatele kehadele (sel juhul sõltumata nende liikumisolekust).
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magnetväli · Näe rohkem »
Magnetvälja tugevus
Magnetvälja tugevus ehk magnetväljatugevus on vektorsuurus, mis iseloomustab magnetvälja väärtust välja igas punktis ning igal hetkel.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magnetvälja tugevus · Näe rohkem »
Magnetvoog
Magnetvoog läbi ringikujulise pinna (magnetvälja on kujutatud pinda läbivate jõujoontega) Magnetvoog (tähis &Phi) on füüsikaline suurus, mis väljendab mingit pinda läbiva magnetvälja määra.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Magnetvoog · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Matemaatika · Näe rohkem »
Nabla-operaator
Nabla-operaator ehk Hamiltoni nabla-operaator ehk Hamiltoni diferentsiaaloperaator ehk nabla on diferentseeruvatele mitme muutuja funktsioonidele rakendatav vektorväärtusega diferentsiaaloperaator.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Nabla-operaator · Näe rohkem »
Nihkevool
Nihkevool on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ajas muutuva elektrivälja magnetilist mõju, seega magnetvälja tekkimist muutuva elektrivälja toimel.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Nihkevool · Näe rohkem »
Oliver Heaviside
pisi Oliver Heaviside (18. mai 1850 Camden Town – 3. veebruar 1925 Torquay, Devoni krahvkond) oli inglise iseõppinud elektriinsener, matemaatik ja füüsik.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Oliver Heaviside · Näe rohkem »
Osatuletis
Osatuletiseks nimetatakse matemaatilises analüüsis sellist funktsiooni tuletist, mille arvutamisel mingi muutuja x järgi punktis P_0 loetakse teised muutujad konstantseks.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Osatuletis · Näe rohkem »
Pööriselektriväli
Pööriselektriväljaks nimetatakse muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Pööriselektriväli · Näe rohkem »
Pöörisvool
280px Pöörisvool ehk Foucault' vool on elektrivool, mis tekib elektrit juhtivas kehas (näiteks metallplaadis) muutuva magnetvälja mõjul.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Pöörisvool · Näe rohkem »
Polarisatsioon
Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Polarisatsioon · Näe rohkem »
Raadiolained
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM) Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Raadiolained · Näe rohkem »
Raadioside
Raadioside on informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine raadiolainete vahendusel.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Raadioside · Näe rohkem »
Rootor (matemaatika)
Matemaatilises analüüsis on rootor operaator, mis iseloomustab vektorvälja pöörlemist kolmemõõtmelises eukleidilises ruumis.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Rootor (matemaatika) · Näe rohkem »
Transformaator
Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Transformaator · Näe rohkem »
Vaakum
Vaakum ehk vaakuum (ladina vacuum 'tühi') on olek, kui mingis ruumis puudub aine (sealhulgas õhk ja muud gaasid).
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Vaakum · Näe rohkem »
Vektor
Vektor ehk geomeetriline vektor (ld sõnast vector 'vedaja, kandja') on suurus, millel on pikkus, siht ja suund ning mis on nende andmetega täielikult määratud.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Vektor · Näe rohkem »
Voolutihedus
Voolutihedus J võrdub elektrivoolu tugevuse I ja elektrijuhi ristlõikepinna pindala A jagatisega: Valem kehtib tingimusel, et voolu jaotus juhi ristlõikes on ühtlane.
Uus!!: Maxwelli võrrandid ja Voolutihedus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Maxwelli elektromagnetvälja võrrandid.